Iga kolmeteistkümnes eestimaalane külastab mõnd pärimusmuusikafestivali

Eestis toimub igal aastal erinevaid suvetuure, kontserte ja muusikafestivale, mis meelitavad kohale palju muusikasõpru. Statistikaameti kultuuris osalemise uuringust ilmnes, et 2017. aastal külastas iga teine eestimaalane viimase 12 kuu jooksul mõnd kontserti. Kontserdikülastajatest iga neljas osales mõnel pärimusmuusikafestivalil ehk folgil.

Folgiüritusi külastavad peamiselt täistööajaga töötavad inimesed, kes moodustavad publikust üle poole. Keskmine folgikülastaja on 48-aastane. Naised külastavad pärimusmuusikafestivale rohkem kui mehed ning iga viies folgisõber on pensionär. Enim folgihuvilisi tuleb Tallinnast ja selle lähiümbrusest (39% folgikülastajate koguarvust). Suur hulk folgihuvilisi elab Ida-Virumaal (16%) ning Tartumaal (10%).

Pooled folgikülastajatest said ürituse kohta infot internetist, neist omakorda enamik sotsiaalmeediast. Ajalehtedest või ajakirjadest sai folgi kohta infot 14% ürituse külastajatest.

Eestis toimuvate pärimusmuusikafestivalidega on rahul või väga rahul 81% külastajatest. Rahulolematute osatähtsus on 2%. Kõige rohkem külastatakse Harjumaal ja Ida-Virumaal toimuvaid folgipidusid, kus osales vastavalt 36% ja 16% kõikidest folgikülastajatest.

Ligi 2/3 Eestis toimuvatest folgipidudest on tasulised. Kõige rohkem käiakse folgil pere ja sõpradega. Keskmiselt maksab pilet 30 euro ringis ning söögile-joogile kulub festivali alal umbes 12 eurot. Seega kulutab leibkond festivaliala umbes 50 eurot. Festivalialalt väljapool kulus ühel leibkonnal keskmiselt 14 eurot, millest pool kulub transpordile.

Kui kõik kulutused kokku liita, toimuvad kõige taskukohasemad folgipeod Lääne-Eestis, kus kulub 30 eurot leibkonna kohta. Kõige kallimad folgiüritused toimuvad aga Lõuna-Eestis, kus kulutatakse umbes 56 eurot.

Metoodika

Statistikaameti korraldab kultuuris osalemise uuringut 2017. aastast ning see on üle kahe aasta korduv isiku-uuring. Varasemalt on kultuuritarbimist uuritud, kuid eraldi uuringut selle jaoks polnud. 2017. aastal hõlmas uuring üle 7000 inimese. Valim on isikupõhine. Valim võetakse isikupõhilisest rahvastiku andmebaasist vähemalt 14-aastaste hulgast. Uuringu avaliku huvi peamine esindaja on Kultuuriministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet andmeid kogub ja analüüsib. Detailsem ülevaade statistika andmebaasis.

 

 

Katriin Põlluäär, Statistikaameti praktikant

Eesti külanimed pakuvad suvepuhkuseks tegevust

Eesti 4700 külast ligi 90 kannab käskivas kõneviisis nime. Puhkust planeerides saab neist põneva matkaraja kokku panna.

Eesti igasse maakonda jätkub külasid, mille nime häälduspikkust veidi moonutades saab võimalike tegevuste pingerea.

Ülekaalukalt on kõige rohkem käskivas kõneviisi külanimesid Lääne-Viru maakonnas (15): Katku, Kurna, Küti, Loksu, Loobu, Määri, Piilu, Piira, Sae, Suigu, Tapa (loodetavasti ei tõlgenda keegi seda üleskutsena!), Triigi, Tudu, Vasta, Võsu.

Järgnevad Võru maakond 9 tegevust pakkuva külanimega: Haki, Helbi, Lapi, Loosi, Lusti, Pritsi, Põru, Sandi, Tiri ning Harju maakond 8-ga: Kosu, Kurna, Loo, Sae, Triigi, Tuula, Vahi, Vääna.

Hiiu, Saare, Tartu ja Viljandi maakonnas on käskivas kõneviisis 6 külanime, Järva, Pärnu ja Valga maakonnas 5 ning Rapla maakonnas 4.

Lääne maakonnas 3 (Ammuta, Päri, Risti), Ida-Virumaal 2 (Matka, Varja) ja Põlvamaal 1 (Puuri).

Puhka Eestis! Loomingulist puhkust!

Vaata täpsemalt külade asukohta

 

 

Ülle Valgma, Statistikaameti geoinfo juhtivspetsialist

Spordivõistlusi käib vaatamas iga kolmas Eesti elanik

Spordivõistluste külastamine on kultuurielus osalemise üks võimalusi ning ligi kolmandik Eesti elanikest on vähemalt korra aastas mõne spordisündmuse pealtvaatajaks, selgub Statistikaameti 2017. aasta kultuuris osalemise uuringust. Spordiüritustele kaasaelajaid on igas maakonnas ja vanuses.

Kõige suuremad spordihuvilised on Tartu maakonnas, kus 34% elanikkonnast on viimase 12 kuu jooksul pealtvaatajana külastanud vähemalt ühte spordisündmust. Kõige vähem tuntakse spordisündmuste vastu huvi Võrumaal, kus 22% elanikest käis pealtvaatajana mõnel üritusel. Vanus rolli ei mängi – spordisündmusi külastatakse igas vanuses.

Kõige rohkem käiakse kaasa elamas pallimängudele

Spordisündmustest käidi kõige enam vaatamas jalgpalli. Enim oli kaasaelajaid Põhja-Eesti maakondades. Populaarsuselt teisel kohal oli korvpall, mida käidi vaatamas ühtlaselt üle Eesti. Pallimängude kõrval oli külastajate arv suur ka autospordivõistlustel. See spordiala on populaarseim Lõuna-Eesti maakondade elanike seas.

Jooksmine ja kergejõustik olid samuti sagedasti külastatavad spordiüritused. Kirde-Eesti elanike jaoks oli kergejõustik jalgpalli järel populaarsuselt teine spordiala.

Pileti hind sõltub sündmuse toimumise asukohast

Keskmiselt käib Eesti elanik aastas ühel või kahel spordivõistlusel. Enamik spordiüritusi on tasuta ning sissepääsuks piletit soetama ei pea. Kui sissepääs on piletiga, siis kulutab perekond piletitele keskmiselt 20 eurot. Pileti hinnad erinevad piirkonniti üle kümne euro – kõige odavam on spordiüritustele minna Lõuna-Eestis, kus piletite hinnaks on keskmiselt 12 eurot ning kõige kallim Põhja-Eestis, kus kulutatakse piletitele keskmiselt 24 eurot. Kõige rohkem käiakse spordivõistlusi vaatamas sõpradega. Samuti käiakse palju perega, enamasti kahe või kolmekesi. Alla 14-aastaste osatähtsus spordivõistluste külastamisel on väike.

Spordivõistluste kättesaadavus

Enamik neist, kellele sport huvi pakub, leiab, et nad saavad huvipakkuvatel spordivõistlustel pealtvaatajana osaleda. Need, kes leidsid, et neil pole huvipakkuvaid spordivõistlusi võimalik külastada, tõid peamise põhjusena välja sündmuse toimumise asukoha ning mõningad ka majanduslikud põhjused. Kõige vähem olid spordiürituste kättesaadavusega rahul Kirde-Eesti elanikud. See võib seletada ka seda, miks on Kirde-Eestis üritustel käimise aktiivsus Eesti keskmisest madalam, sest enamik inimesi külastab spordivõistlusi samas maakonnas, kus elatakse. Ainult spordisündmuse pärast ei hakata teise maakonda reisi ette võtma.

 

 

Katriin Põlluäär, Statistikaameti praktikant

 

Metoodika

Statistikaameti korraldab kultuuris osalemise uuringut 2017. aastast ning see on üle kahe aasta korduv isiku-uuring. Varasemalt on kultuuritarbimist uuritud, kuid eraldi uuringut selle jaoks polnud. 2017. aastal hõlmas uuring üle 7000 inimese. Valim on isikupõhine. Valim võetakse isikupõhilisest rahvastiku andmebaasist vähemalt 14-aastaste hulgast. Uuringu avaliku huvi peamine esindaja on Kultuuriministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet andmeid kogub ja analüüsib. Detailsem ülevaade statistika andmebaasis.

Populaarsemate ekspordiartiklite mõju kaubavahetusele Lätiga

Eesti eksportis 2017. aastal enam kui miljardi euro väärtuses kaupa kolme riiki: Soome, Rootsi ja Lätti. Kui Soome ja Rootsi eksporditi üle miljardi euro väärtuses kaupu juba aastatel 2004 ja 2007, siis Lätiga ületati antud lävi alles 2012. aastal.

Statistikaamet analüüsis Eesti eksporti Lätti perioodil 2001–2017, et välja selgitada, millist mõju avaldas sellele liitumine Euroopa Liiduga, majandusbuum ja -kriis ning taastunud kaubavahetus. Muutusi ekspordimahtudes analüüsiti suurimate kaubagruppide kaupa.

Eesti eksportis Lätti 2017. aastal 1174,6 miljoni euro väärtuses kaupu. Perioodil 2001–2017 eksporditi Eestist Lätti suuremas mahus viite kaubagruppi. Keskmiselt moodustasid need  kaubagrupid antud perioodil ligi 54% koguekspordist ning 2017. aastal 61% koguekspordist.

Uuritava perioodi alguses (2001–2004) olid peamisteks ekspordiartikliteks põllumajandussaadused ja toidukaubad, mis moodustasid keskmiselt 18% koguekspordist Lätti. Põllumajandussaadused ja toidukaubad olid jällegi suurimaks ekspordiartikliks aastatel 2011–2013. Antud toodete eksport kasvas 2010. aastaga võrreldes 80 miljoni euro võrra ehk üle 55%, ent koguekspordist Lätti moodustasid nad sel perioodil 18%, mis jäi algusperioodiga võrreldes samale tasemele.

Põllumajandussaadustest ja toidukaupadest eksporditi keskmiselt igal vaatlusaastal Lätti  enim piima ja rõõska koort (10,5 mln eurot), sealiha (8 mln eurot), piiritusjooke ja likööri (7,2 mln eurot) ning rapsi-, rüpsi- ja sinepiõli (7,1 mln eurot). Alkoholi sisaldavad tooted on oluliselt mõjutanud põllumajandussaaduste ja toidukaupade viimaste aastate ekspordi kasvu. Kui 2013. aastal moodustas alkohol vaid 8,1% põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist Lätti, siis 2017. aastal oli selleks väärtuseks 19,5%, kusjuures viimase nelja aasta jooksul on alkoholi eksport kasvanud 1,3 korda (24,3 miljoni euro võrra). Enim on mõjutanud alkohoolsete jookide ekspordi kasvu linnaseõlu (2,3 korda) ning piiritusjookide ja likööri (1,1 korda) eksport.

Euroopa Liiduga liitumisele järgnevatel majandusbuumi aastatel eksporditi Lätti kõige rohkem sõidukeid ning nende osasid ja tarvikuid. Mainitud kaubagrupi eksport Lätti kasvas 2007. aastani, kui sõidukite ning nende osade ja tarvikute ekspordimaht oli kasvanud 220 miljoni euro võrra ehk 2003. aastaga võrreldes 28 korda. Viimase viie aastaga on Lätti eksporditud keskmiselt 145,5 miljoni euro väärtuses sõidukeid ning nende osasid ja tarvikuid, mis moodustas aastatel 2013–2017 Eesti koguekspordist Lätti keskmiselt 12,3%.

Alates 2004. aastast on sõiduautod moodustanud keskmiselt üle 67% sõidukite ning nende osade ja tarvikute ekspordist Lätti. Aastal 2007 kasvas sõiduautode eksport võrreldes 2003. aastaga enam kui 88 korda. Sõiduautodest eksporditi enim bensiinmootoriga autosid silindri töömahuga 1,5–3 liitrit.

Finantskriisi ajal (2007–2010) olid olulised ekspordiartiklid mineraalsed tooted (mootorikütus, elektrienergia). Võrreldes 2007. aastaga oli antud kaupade eksport Lätti 2010. aastaks enam kui kolmekordistunud. Mineraalsete toodete ekspordikasv jätkus ka aastatel 2014–2015, kui Eesti eksportis Lätti vastavalt 300,2 ja 291,6 miljoni euro väärtuses mineraalseid tooteid. Aastal 2014  moodustasid mineraalsed tooted 23,1% ja 2015. aastal 24,2% koguekspordist Lätti.

Mineraalsete toodete ekspordi kasvu mõjutasid enim elektrienergia ja mootorikütuste eksport. Kui aastatel 2007–2010 kasvas mineraalsete toodete ekspordimaht 108 miljoni euro võrra, siis  elektrienergia eksport suurenes üle 40 miljoni ja mootorikütuste eksport üle 64 miljoni euro. Alates 2014. aastast on oluliselt kasvanud kütuselisandite eksport. Kui 2011. aastal eksporditi kütuselisandeid vaid 150 000 euro väärtuses, siis 2014. aastal oli ekspordimaht üle 28,5 miljoni ning 2015. aastal üle 51,6 miljoni euro.

Lisaks eelnimetatud kaubagruppidele on Eestist Lätti eksporditud väiksemas mahus masinaid ja mehaanilisi seadmeid ning elektrimasinaid ja -seadmeid. Aastani 2005 eksporditi mõlemat kaubagruppi sarnase mahuga – mehaanilisi seadmeid keskmiselt 14,6 miljoni ja elektriseadmeid 14,85 miljoni euro väärtuses. 2005. aastal kahekordistus mõlema kaubagrupi eksport ning kasv jätkus väiksemas mahus. Kasvust hoolimata ei moodustanud kumbki kaubagrupp 10% koguekspordist Lätti.

Läti on olnud üks Eesti tähtsamaid ekspordipartnereid ning liitumine Euroopa Liiduga on oluliselt mõjutanud Eesti ekspordi kasvu Lätti. Eksport kasvas kõige enam viies kaubagrupis,  sisekaubagrupi-sisesed kasvud  olid tihti seotud vaid mõne kaubaartikliga. Viies peamises kaubagrupis mõjutasid ekspordi kasvu enim põllumajandussaadused ja toidukaubad, sõidukid ning nende osad ja tarvikud ning mineraalsed tooted. Põllumajandussaaduste ja toidukaupade seas oli suurima eksportmahu kasvuga piim ja rõõsk koor ning erinevad alkohoolsed joogid. Sõidukite kaubagrupis eksporditi Lätti kõige enam bensiinmootoriga autosid mahus 1,5–3 liitrit ning mineraalsetest toodetest elektrienergiat ja mootorikütuseid.

 

 

Sten Mirski, Statistikaameti praktikant

 

Analüüsis kasutatud kombineeritud nomenklatuuri (KN) kaubakoodid
01–24: Põllumajandussaadused ja toidukaubad;
0203: värske, jahutatud või külmutatud sealiha; 0401: piim ja rõõsk koor; 1514: rapsi-, rüpsi- ja sinepiõli; 2203: linnaseõlu; 2204: värsketest viinamarjadest valmistatud viinamarjaveinid; 2208: piiritusjoogid ja liköör.

27: Mineraalsed tooted (mineraalkütused, mineraalõlid ja nende destilleerimissaadused; bituumenained; mineraalvahad);
2707: kütuselisandid; 2710: mootorikütused; 2716: elektrienergia.

84: Tuumareaktorid, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed; nende osad;

85: Elektrimasinad ja –seadmed, nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja –heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud;

87: Sõidukid, v.a raudtee- ja trammiteeveerem, ning nende osad ja tarvikud;
8703: sõiduautod. 870322: Ainult sädesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga sõidukid, silindrite töömahuga üle 1000 cm3, kuid mitte üle 1500 cm3; 870323: Ainult sädesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga sõidukid, silindrite töömahuga üle 1500 cm3, kuid mitte üle 3000 cm3; 870332: Ainult survesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga (diisel- ja pooldiiselmootoriga) sõidukid, silindrite töömahuga üle 1500 cm3, kuid mitte üle 2500 cm3; 870333: Ainult survesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga (diisel- ja pooldiiselmootoriga) sõidukid, silindrite töömahuga üle 2500 cm3.

Eesti ekspordib töötlemata puitu odavalt

Puidu ja puittoodete väljavedu Euroopa Liidu riikidesse moodustab Eesti kogu ekspordist üle 10%. Värske uuring näitab, et Eesti ekspordib töötlemata puitu odavamalt, kui meie peamised sihtriigid seda toodet keskmiselt sisse ostavad. Statistikaamet vaatles töötlemata puidu eksporti Euroopa Liidu riikidesse perioodil 2015-2017.

Töötlemata puit jaguneb värvitud, troopiliseks, okas- ja lehtpuiduks, mis on töötlemata, kooritud või koorimata, kantimata või jämedalt kanditud. Eesti ekspordi näitajad põhinevad Eesti ettevõtjate poolt esitatud andmetel ja olulisimate sihtriikide näitajad Eurostati andmetel.

Vaadeldaval perioodil on puidu ja puittoodete eksport kasvanud, samuti on suurenenud selle kaubamärgi osatähtsus kogu ekspordis. Aastal 2017 ületas puidu ja puittoodete eksport Euroopa Liitu miljardi euro piiri.

Puidu ekspordi kasvu panustavad peamised kaubaartiklid on küttepuit ja puidugraanulid, mille eksport on kasvanud 2015. aasta 155 miljonilt eurolt 2017. aastaks 200 miljoni euroni. Höövellaudade ning puidust tisleri- ja puusepatoodete (aknad, uksed, liimpuitplaadid) eksport on kasvanud samal perioodil vastavalt 29 ja 26 miljonit eurot.

Kogu puidu ekspordist moodustas töötlemata puidu eksport 2015.–2017. aastal vastavalt 10,9%, 10,2% ja 8,9%, kokku eksporditi töötlemata puitu Eestist Euroopa Liidu riikidesse 99, 95 ja 93 miljoni euro väärtuses ning 2,32, 2,32 ja 2,23 miljonit kuupmeetrit.  Kuigi puidu eksport tervikuna on suurenenud, on töötlemata puidu eksport ja osatähtsus puidu koguekspordist hoopis vähenenud. See näitab, et järjest suurem osa puitu töödeldakse ümber Eestis,  selle asemel et eksportida seda töötlemata kujul.

Töötlemata okaspuit on lehtpuidust kallim

Troopilise ja värvitud puidu osatähtsus töötlemata puidu koguekspordist on väike (2017. aastal vastavalt 0,3% ja 7,8%), seetõttu vaatleme lähemalt okas- ja lehtpuidu eksporti Euroopa Liitu.

Kogu töötlemata puidu mahust moodustas okaspuit vastavatel aastatel 52,5%, 53,7% ja 52,8%. Aastal 2017 moodustas töötlemata okaspuidu ekspordist 27% männipuidu ja 70% kuusepuidu eksport. Töötlemata lehtpuidu mahust moodustas 85% kasepuidu eksport.

Vaadeldud perioodil on töötlemata okaspuit olnud töötlemata lehtpuidust kallim. Näiteks 2017. aastal oli kuupmeetri Eestist eksporditava okas- ja lehtpuidu hind vastavalt 44,6 ja 37,7 eurot.

Võrdlus teiste Baltimaadega

Eesti oli 2017. aastal Baltimaade suurim töötlemata okaspuidu eksportija. Töötlemata lehtpuidu eksportimisel olime Läti järel teisel kohal. Nii 2015., 2016. kui ka 2017. aastal oli töötlemata okas- ja lehtpuidu kuupmeetri hind eksportimisel väiksem Läti ja Leedu ekspordihindadest.

 

 2017. aasta andmetel olid töötlemata puidu ekspordil meie peamised sihtriigid Rootsi, Soome, Saksamaa ja Läti.

 

Eksport Rootsi on üle kahe korra suurem kui teistesse peamistesse sihtriikidesse. Millist mõju avaldab see meie töötlemata okas- ja lehtpuidu ekspordile?

Nii töötlemata okas- kui ka lehtpuidu keskmine kuupmeetri müügihind on meil madalam kui Rootsi sisseostetav keskmine kuupmeetrihind. Eestist eksporditud töötlemata okas- ja lehtpuidu kuupmeetri hind on samuti madalam võrreldes selle toote teise kahe peamise sihtriigi, Saksamaa ja Soome, impordihindadega. Nii leht- kui ka okaspuitu oleme eksportinud odavamalt, kui meie peamised sihtriigid on importinud.

Aastatel 2015–2017 on Eesti eksportinud peamistesse sihtriikidesse töötlemata puitu odavamalt, kui on vastavates riikides toote keskmine impordihind. Baltimaades on Eestist eksporditava okas- ja lehtpuidu kuupmeetri hind kõige madalam. Puidu ja puittoodete ekspordi maht Euroopasse on suurenenud, kuid samas töötlemata puidu osatähtsus on vähenenud. Seega on Eestis üha enam hakatud puitu ümber töötlema ja suurema lisandväärtusega töödeldud puitu ning erinevaid puittooteid eksportima.

 

 

Reiko Blum, Statistikaameti praktikant

Esimene laps sünnib perre üha hiljem

Eesti rahvastikupoliitika oluline küsimus on elussündide arv. Statistikaameti andmetest selgub, et esimene laps sünnib perre üha hiljem. Kas eelmisel aastal tuli Eestis ilmale palju või vähe lapsi, oleneb aga vaatepunktist. Võrreldes sündide arvu Eestis 1945–1990, on 2017. aasta tulemus 13 782 üsna kehv, aga viimast viitteistkümmet aastat silmas pidades keskpärane.

Eestis oli 1945–2017 elussünde kõige rohkem aastal 1987, kui sündis 25 086 last. Kõige väiksem oli elussündide arv vaadeldud ajavahemikul aastal 1998, kui sündis 12 167 last.

Aastal 2017 sündis Eestis 13 782 last. Kas seda on vähe või palju, oleneb hinnangu andmise taustsüsteemist. Võrreldes elussündide arvu aastal 2017 elussündide arvuga Eestis 1945–1990, peab ütlema, et 2017. aasta tulemus on üsna nadi. Võrreldes 2017. aasta elussündide arvu elussündide arvuga Eestis viimase viieteistkümne aasta jooksul, saab öelda, et 2017. aasta tulemus on keskpärane.

Peale sündide arvu olulise muutumise on palju muutunud ka sünnistatistika muud näitajad. Näiteks sündis aastal 1987 kõige rohkem lapsi 22-aastastel emadel. 2017. aastal aga oli see näitaja 28 aastat. Tõusnud on ka ema vanus esimese lapse sünnil. Statistikaameti avalikus andmebaasis on andmed esmasünnitanud naiste vanuse kohta alates 1989. aastast. Neist selgub, et nimetatud aastal sündis kõige rohkem esimesi lapsi 21-aastastel ja 2017. aastal 28-aastastel naistel.

Laste arv teatud vanuses emadel oleneb vanuserühma naiste arvukusest ja sünnikäitumisest, mis omakorda sõltub paljudest asjaoludest. Üks neist, millest praegu väga vähe räägitakse, on ema keskmise vanuse kasv sünnitamisel, sealhulgas esimese lapse sünnitamisel. Vabad inimesed vabal maal valivad muidugi ise, millal lapsed sünnivad, aga statistiliselt on nii, et kui lapsed sünnivad hiljem, siis rahvaarv kahaneb. Kui otsitakse võimalusi rahvaarvu tõusuks, siis ema keskmise vanuse kahanemine lapse sünnitamisel võiks olla üks tegur, mis sellele kaasa aitab.

Varasem sünnitamine võiks suurendada rahvaarvu

Naiste sünnikäitumise muutuse võrdlemiseks on vaadeldud aastaid 1989 ja 2017.

Kuni 27-aastaste vanusrühmas sündis 2017. aastal ligikaudu 7000 esimest last vähem, kui oleks eeldanud aastal 1989 sama vanusrühma esimese lapse sündimuskordaja ehk sünnijuhtude arv 1000 inimese kohta aastas. Üle 28-aastaste vanusrühmas aga sündis ligikaudu 3500 last rohkem, kui eeldanuks 1989. aasta sündimuskordaja.

Huvitav on võrrelda 2017. aastat 1998. aastaga, kui sündide arv oli perioodi 1945–2017 madalaim: esimese lapse sündide arv aastal 2017 oli väiksem kui 1998. aastal, aga teise, kolmanda ja neljanda lapse sünde oli aastal 2017 rohkem kui aastal 1998.

Naised on laste sünnitamise ajal praegu vanemad kui Eesti iseseisvuse taastamisele eelnenud aastatel. Tsiteerin siinkohal Tartu ülikooli emeriitprofessorit Ene-Margit Tiitu, kes 2014. aastal blogiloos „Kui üks pluss üks ei võrdu kahega“ märgib: „Keskmine sünnitamise vanus on oluline näitaja, mida rahvastikuteadlased jälgivad ja rahvastikuprognoosides arvestavad. Keskmise sünnitamisvanuse tõus 25-lt 30-le eluaastale (kui see muutus on pikaajaline, st kestab terve inimpõlve) vähendab kokkuvõttes rahvastiku arvukust kuuendiku võrra. Muu hulgas on see üks tegureid, mis pidurdab rahvastiku kiiret kasvu maailmas. Varasem sünnitamine, vastupidi, suurendab rahvaarvu.“

Eestis koostatakse praegu rahvastikupoliitika põhialuseid. Kas koos uhkustundega teadlaste saavutuste üle, mis võimaldavad naistel emaks saamist oluliselt edasi lükata, oleks põhjust motiveerida naisi otsustama varasema emaks saamise kasuks ja ka teist, kolmandat ning neljandat last sünnitama?

Mihkel Servinski, Statistikaameti juhtivanalüütik

 

Kas abiellumiseks peaks ootama maagilist kuupäeva?

Eestis on suvi pulmapidude kõige populaarsem aeg, sageli soovitakse abielu registreerida ka mõnel numbriliselt maagilisel kuupäeval, sest usutakse, et see tagab hea abieluõnne. Statistikaameti analüüsist aga selgub, et numbrimaagiat ei tasu üle tähtsustada.

Pulmade planeerimisega kaasneb palju olulisi otsuseid. Üks esimesi on sündmuse aeg. Mõni paar valib lihtsalt enda jaoks sobivana tunduva aja või seostatakse see kuupäev isiklike tähtpäevadega, teistele on oluline, et kuupäev oleks romantilise tähendusega, meeldejääv või sellele omistatud õnnetoov tähendus. Hea abieluõnne märgiks peetakse abiellumist näiteks sõbrapäeval või numbriliselt maagilistel kuupäevadel. Statistikaamet annab ülevaate, kui palju on sõlmitud abielusid erilistel kuupäevadel ja kas need on teistest püsivamad.

Numbrimaagiast olulisem on nädalapäev

Kuivõrd on eelistatud pulmi planeerida numbriliselt erilisele kuupäevale? Vaatame abielusid, mis on sõlmitud aastail 2002 kuni 2012. Numbriliselt erilised kuupäevad on näiteks 02.02.2002, 03.03.2003 jne. Analüüsist on jäetud välja aastad 2001 ja 2004, sest nende aastate maagilistel kuupäevadel ei sõlmitud ühtegi abielu. Vaadeldud perioodil abielluti kõige vähem aastal 2010, kui sõlmiti 5066 abielu, ja kõige rohkem aastal 2007, kui sõlmiti 7022 abielu.

Eestis on pulmade pidamise kõige populaarsem aeg suvi: 2017. aastal sõlmiti üle poole kõigist abieludest (55%) juunist septembrini (35% juulis ja augustis). Eelistatakse pigem nädalalõppe, mis kehtib ka numbriliselt eriliste kuupäevade korral. Kõige populaarsem kuupäev oli 07.07.2007, mis sattus laupäevale. Siis sõlmiti 303 abielu, mis on ligi veerand kõigist abieludest juulis aastal 2007. Peaaegu sama populaarne oli ka reede, 08.08.2008: sõlmiti 270 abielu, mis on samuti ligi veerand kõigist 2008. aasta augustis sõlmitud abieludest.

Võrdlemisi palju mõjutas numbrimaagia abiellumist ka novembris 2011 ja detsembris 2012: vastavalt 156 ja 175 abielu. Mõlemal juhul moodustasid numbriliselt erilisel kuupäeval sõlmitud abielud rohkem kui kolmandiku kõnealuses kuus sõlmitud abieludest.

Nädala esimesse poolde või pühapäevale sattunud numbriliselt erilistel päevadel aga abielluti pigem vähem. Seega on numbrimaagiast tähtsam, et pulmad toimuksid noorpaari ja külaliste jaoks sobivaimal ajal.

Numbrimaagia ei suurenda abielu püsivust

Kas maagilisel kuupäeval sõlmitud abielud on teistest püsivamad? Sellele vastamiseks uurime, kui paljud nendest on praeguseks lahutatud.

Lahutuste andmeid vaatame alates abielu sõlmimisest kuni 2017. aasta lõpuni. Numbrimaagia-abielude lahutusi võrdleme kõigi sama aasta jooksul sõlmitud abielude lahutustega. Käsitleme ainult Eesti püsielanike abielusid ja lahutusi, mis tähendab, et mõni abielu võidi lahutada pärast välismaale kolimist või lahutati Eestis abielu, mis oli sõlmitud välismaal. Eeldame, et need tasakaalustasid üksteist, sest võimalik erinevus on väga väike.

Kindlat suundumust maagilistel ja teistel kuupäevadel sõlmitud abielude lahutustes ei ole. Mõnel aastal on lahutuste hulk olnud veidi suurem numbrimaagia-kuupäevadel sõlmitud abielude korral võrreldes aasta kõigi lahutuste hulgaga, teisel aastal jälle vastupidi. Eraldi torkab silma küll 2003. aasta maagilisel kuupäeval sõlmitud abielude lahutuste väike arv: esmaspäeval, 03.03.2003 aga abielluski väga vähe paare ja nende seast on lahutanud üksikud. Väikeste arvude korral on juhusel suur roll.

Vaatlusaluse perioodi numbriliselt maagilistel kuupäevadel sõlmitud abieludest on praeguseks lahutatud ligi neljandik (24%) ja kõigist sel perioodil sõlmitud abieludest veidi üle neljandiku (27%). Seega ei saa väita, et numbriliselt maagilisel kuupäeval sõlmitud abielud püsivad koos teistel päevadel registreeritutest paremini.

Tulemuste tõlgendamisel tuleb arvestada, et varem sõlmitud abielude korral on paaridel olnud palju rohkem aega lahutamiseks. Võrreldavuse huvides peaks vaatama, kui palju sõlmitud abieludest on lahutatud esimese viie aasta jooksul. Aastatel 2002–2012 sõlmitud abieludest lahutati esimese viie aasta jooksul keskmiselt 16%, sama suur oli lahutajate hulk ka maagilisel kuupäeval abiellunute seas. Ka see omakorda kinnitab, et lahutuse tõenäosust ei mõjuta abiellumise maagiline kuupäev.

 

 

Kadri Raid, Statistikaameti juhtivanalüütik

 

 

 

Alis Tammur, Statistikaameti juhtivanalüütik