Suveturist väisab peamiselt Eesti linnu

Eesti turismi kõrghooaeg on suvi, kui kolmel suvekuul kokku peatub majutusettevõtetes ligi 40% kogu aasta jooksul majutatud sise- ja välisturistidest. Suvekuudel on nii sise- kui ka välisturistide seas eelistatuimad sihtkohad Tallinn, Pärnu, Tartu ja Kuressaare.

Statistikaameti andmetel peatus 2016. aasta juunis, juulis ja augustis Eesti majutusettevõtetes kokku 1,25 miljonit sise- ja välisturisti, neist ligi kaks kolmandikku olid välisturistid. 64% suvekuudel majutusettevõtete teenuseid kasutanud turistidest peatus Tallinnas, Pärnus, Tartus ja Kuressaares. Enamik Eesti majutusettevõtetes peatuvatest välisturistidest jäävad Tallinna, vaid veidi üle kolmandiku neist jõuavad kolmel suvekuul majutusettevõtetesse, mis asuvad väljaspool pealinna. Siseturistide hulgas Tallinn nii populaarne ei ole. Tallinnas ületas majutatud välituristide arv siseturistide oma ligi kümme korda. Ka Pärnus, Tartus ja Kuressaares on majutatud välisturistide arv suurem siseturistide omast.

Valdadest peatuvad välisturistid sagedamini Vihula, Viimsi ja Lääne-Saare vallas, siseturistid väisavad rohkem Otepää, Vihula ja Varbla valla majutusettevõtteid.

Turism_suvi_2016_TOP_valis2

Kesk-Eesti valdade (Jõgeva, Järva, Rapla ja ka Viljandi maakonna vallad) majutusettevõtetesse jõuavad välisturistid harvem. Jõgeva ja Järva maakond jääb suveturistide jaoks enamasti läbisõidukohaks.

Turism_suvi_2016_TOP_Est2

tabel

Statistika aluseks on küsimustik „Majutustegevus”, mille avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Helga Laurmaa, Statistikaameti juhtivstatistik

Ülle Valgma, Statistikaameti geoinfo juhtivspetsialist

Rahvatants ja koorilaul koguvad populaarsust

Täna algab laste ja noorte kultuuriaasta üks suursündmusi – XII noorte laulu- ja tantsupidu “Mina jään”. Seoses sellega heidame pilgu rahvakultuuri statistikale. Kui palju on Eestis rahvatantsu ja koorilaulu harrastajaid?

Statistikaameti andmetel oli Eestis 2016. aastal umbes 40 000 koorilaulu ja 23 000 rahvatantsu harrastajat. Mõlemas valdkonnas tegutses peaaegu 1500 kollektiivi. Rahvatants tundub järjest populaarsust koguvat, sest nii rahvatantsukollektiivide kui ka neis osalevate harrastajate arv on viimase üheksa aasta jooksul neljandiku võrra suurenenud. Koorimuusikas on muutused olnud väiksemad, kuid siingi on võrreldes 2008. aastaga koore ja lauljaid 5–6% rohkem.

Koorilauljate seas lapsi ja noori enim Järvamaal, rahvatantsijate seas Tartu linnas

Koorilaul on suuresti laste ja noorte pärusmaa. Eestis oli 2016. aastal umbes 29 000 kooris laulvat last ja noort, mis hõlmas 72% kõikidest koorilaulu harrastajatest. Kõige tugevamalt ilmnes laste ja noorte ülekaal Järvamaal (84%), Harjumaal (80%, v.a Tallinnas) ning Pärnumaal (78%).

Rahvatantsuga tegelevaid lapsi ja noori oli ligi 13 000 ehk 57% kõigist rahvatantsu harrastajatest. Võrreldes koorilauluga esinesid siin maakonniti oluliselt suuremad vanuselised eripärad. Laste ja noorte osatähtsus rahvatantsijate seas oli kõige suurem Tartu linnas (73%), Läänemaal, Tallinnas ja Harjumaal (kõigis 65%) ning Järvamaal (63%). Seevastu Hiiumaal oli lapsi ja noori rahvatantsijate hulgas vaid 29%, Tartumaal (v.a Tartu linn) 37% ning Võrumaal 42%.

Koorilaulu ja rahvatantsu harrastajate arve kõrvutades näeme, et Eestis tervikuna on kooris laulvaid lapsi ja noori üle kahe korra rohkem kui rahvatantsuga tegelejaid. Maakonniti on pilt märksa kirjum. Näiteks Tallinnas ja Tartumaal (v.a Tartu linn) on iga rahvatantsija kohta koguni neli kooris laulvat last või noort. Läänemaal seevastu on rahvatantsu ja koorilaulu harrastajaid enam-vähem võrdselt ning ka Rapla, Valga ja Viljandi maakonnas on koorilauljate ülekaal keskmisest väiksem.

tantsupidu (003)

Tutvu noorte laulu- ja tantsupeo kavaga siin: http://2017.laulupidu.ee/

Eve Telpt, Statistikaameti peaanalüütik

Metoodika

Rahvakultuuri (sh koorilaul ja rahvatants) statistika kogumisega tegeleb Rahvakultuuri Keskus, kes peab selleks rahvakultuuri valdkondlikku andmekogu. Andmekogus peetakse arvestust Eestis rahvakultuuri valdkonnas tegutsevate organisatsioonide, kollektiivide ja üksikisikute üle.

Koorilaulu ja rahvatantsu harrastajate andmeid kogutakse kollektiivi ankeediga. Kollektiivi vanuserühma määratledes on andmete esitajal võimalik valida viie vastusevariandi vahel: lapsed, noored, täiskasvanud, eakad ja erinevad vanuserühmad. Siinses analüüsis on vaadatud laste ja noorte vanuserühmi koos.

Detailsema ülevaate rahvakultuuri harrastajatest leiab statistika andmebaasist.

Laste ja noorte kultuuriaasta puhul avaldab Statistikaamet 2017. aasta jooksul vähemalt korra kuus mõne laste ja noorte kohta käiva ülevaate või statistikanoppe.

Vihmavarjude ja veekindlate jalatsite import on tõusuteel

Muutliku Eesti suveilma kontekstis on paslik vaadelda veidi lähemalt vihmavarjude ja veekindlate jalatsite statistikat. Mis riikidest imporditakse ning kuhu eksporditakse veekindlaid jalatseid ja vihmavarje kõige enam?

Statistikaameti andmetel oli 2016. aastal imporditud vihmavarjude ning säärisega kummist ja plastist veekindlate jalatsite kogus 200 000. Võrreldes varasema aastaga suurenes säärisega kummist ja plastist veekindlate jalatsite sissevedu 4% ning vihmavarjude sissevedu koguni 52%.

Veekindlad jalatsid on peamiselt Vene ja Hiina päritolu

Võrreldes 2010. aastaga oli veekindlate jalatsite sissevedu 2016. aastal üle kahe korra väiksem. Möödunud aastal Eestisse imporditud veekindlad jalatsid olid peamiselt Hiina ja Vene päritolu (vastavalt 33% ja 31% kogu veekindlate jalatsite impordist). Kuigi Eestisse imporditud jalatsid olid pisut rohkem Hiina kui Vene päritolu, siis keskmise hinna poolest oli Hiina päritolu veekindla jalatsipaari keskmine hind (7,4 eurot) ligi kaks korda kõrgem Vene päritolu jalatsipaari keskmisest hinnast (3,9 eurot).

Eestist eksporditi 2016. aastal üle 59 000 paari veekindlaid jalatseid, peamiselt eksporditi Lätti (54%), Norrasse (26%) ja Saksamaale (12%). Kokku veeti 2016. aastal veekindlaid jalatseid 11 riiki ning jalatsipaari keskmine hind oli ligikaudu 20 eurot. Iga neljas Eestist eksporditud veekindel jalatsipaar oli Eesti päritolu.

Vihmavarjud jõuavad Eestisse põhiliselt Hiinast

Perioodil 2010–2015 imporditi Eestisse aastas 106 000–154 000 vihmavarju, kuid rekordiliselt suur kogus vihmavarje (üle 200 000 tükki) imporditi Eestisse just 2016. aastal. Üldjuhul on vihmavarjude sisseveo kõrghooaeg jäänud augustisse ja septembrisse, kuid erandiks oli 2016. aasta, kui vihmavarje imporditi enim mais ja juulis. Viimastel aastatel on Eestisse pigem imporditud teleskoopvarrega vihmavarje. Kui 2010. aastal sisseveetud vihmavarjudest oli teleskoopvarrega 39%, siis 2016. aastal sisseveetud vihmavarjudest oli teleskoopvarrega koguni 72%. Peamiselt on Eestisse saabunud vihmavarjud Hiina päritolu. 2016. aastal Eestisse imporditud Hiina päritolu vihmavarjude osatähtsus oli 86% ning sisseveetud Hiina päritolu vihmavarju keskmine hind oli 2,5 eurot.

Möödunud aastal eksporditi Eestist üle 9000 vihmavarju ning peamiselt eksporditi neid Venemaale (57%), Leetu (20%) ja Lätti (18%). Kokku eksporditi 2016. aastal Eestist vihmavarje kaheksasse riiki.

19 (004)

Mirgit Silla, Statistikaameti juhtivstatistik

Detailsemad andmed ekspordi ja impordi kohta statistika andmebaasis. Vaata VK2162: KAUPADE IMPORT KAUBAKOODI (KN 8-KOHALINE KOOD) JA RIIGI JÄRGI, 2016 (KUUD)

VK2161: KAUPADE EKSPORT KAUBAKOODI (KN 8-KOHALINE KOOD) JA RIIGI JÄRGI, 2016 (KUUD)

Metoodika

Ekspordi ja impordi puhul on analüüsis kasutatud kombineeritud nomenklatuuri (KN) kaubakoode:

6401 92 – Veekindlad jalatsid, säärisega, mis katab pahkluu, aga ei kata põlve, kummist või plastist välistaldade ja pealsetega, v.a pealeõmmeldud, neet-, polt-, kruvi-, tihvt- vms tallakinnitusega jalatsid (v.a tugevdatud metallist ninatsiga, ortopeedilised jalatsid, uisusaapad koos uiskude või rulluiskudega ning mänguasjade jalatsid).

6601 91 00 – Teleskoopvarrega vihmavarjud (v.a mänguvihmavarjud).

6601 99 – Vihmavarjud ja päevavarjud (sh jalutuskepp-vihmavarjud) (v.a teleskoopvarrega vihmavarjud, aiavarjud jms ning mänguvihmavarjud).

Hõissa pulmad!

Juulist augustini on abiellumise kõrghooaeg. Selle aja ootuses on Statistikaametil valminud interaktiivne infograafik, kust igal huvilisel on võimalik vaadata, millises vanuses jõuavad Eesti mehed ja naised abieluranda.

2016. aastal sõlmiti 6360 abielu. Seda on 455 abielu vähem kui 2015. aastal, mil abielude arv oli viimase kümnendi suurim. Viimase 20 aasta jooksul on abielude arv püsinud üsna stabiilsena, jäädes vahemikku 5000–7000 abielu aastas.

Juba aastaid on kõige populaarsemad abiellumiskuud olnud juuli ja august. 2016. aastal sõlmiti nende kahe kuu jooksul 35% kõikidest abieludest. Kõige vähem abielluti aasta esimestel kuudel (jaanuar–märts) ja novembris.

Praegusel ajal on abielu sõlmimine sageli jätk senisele teekonnale, mitte päris uus algus. 2016. aastal abiellunud paaridest üle kahe kolmandiku oli eelnevalt olnud vabaabielus ja 29% paaridel oli abiellumise ajal ühiseid lapsi. Vähemalt iga neljas mullu abiellu astunud inimene abiellus teist või rohkemat korda.

Kui vanalt Eesti elanikud abielluvad?

Kõige levinum abiellumisaeg on vanuses 25–34. Selles vanusevahemikus inimesed moodustasid 2016. aastal nii naiste kui ka meeste seas ligi poole kõikidest abiellujatest. Üldjuhul abielluvad naised veidi nooremas eas kui mehed. Mullu oli naine abielludes keskmiselt 32,6- ja mees 35,3-aastane. Noorim abiellunud naine oli 16-aastane ja vanim 92-aastane. Abiellunud meeste vanus jäi vahemikku 18–94 eluaastat.

Tavaliselt on mees ja naine abielludes enam-vähem samas vanuses või mees veidi vanem. 2016. aastal oli 28% paaridel mehe ja naise vanusevahe kuni üks aasta ning 32% juhtudest oli mees naisest 2–5 aastat vanem. Rohkem kui viieaastase vanusevahega paarid hõlmasid üle neljandiku kõikidest abieludest. Sealhulgas leidus ka väga suure vanusevahega paare. 2016. aastal sõlmiti 50 abielu, kus mees oli naisest üle 20 aasta vanem. Suurim vanusevahe oli 41 aastat. Vastupidiseid juhuseid, kus naine oli mehest üle 20 aasta vanem, esines märksa harvemini (8 korral, suurim vanusevahe oli 23 aastat).

Statistikaametil valmis äsja Itaalia kolleegide eeskujul interaktiivne infograafik (http://www.stat.ee/public/apps/abielud/), mis võimaldab graafiliselt uurida Eesti elanike abiellumisvanust. Millises vanuses naistega abielluvad 25–29-aastased mehed? Aga kui vana kaasa valivad endale 30–34-aastased naised? Kui palju leidub suure vanusevahega paare? Kui vanalt abiellusid Eesti mehed ja naised 10 või 20 aastat tagasi? Infograafik esitab andmeid alates 1992. aastast.

Põnevat avastamist!

Eve Telpt, Statistikaameti peaanalüütik

Metoodika

Abielustatistika kajastab kõiki abielusid, kus vähemalt üks abiellujatest on Eesti alaline elanik. Interaktiivsel infograafikul on graafiliselt kujutatud need abielud, kus on teada nii mehe kui ka naise vanus. Välismaal sõlmitud abielude puhul võib olla abielluja kohta saadav teave puudulik (nt vanus teadmata), kuna välisriigi asutused ei pruugi koguda sama statistilist infot nagu Eesti asutused.

Detailsema ülevaate abielustatistikast leiab statistika andmebaasist.

Statistikanoppeid: juuni

Kas teadsid, et rahvakalendri tähtpäevad mõjutavad ka laste nimevalikut? Iga viies Jaan ja iga neljas Jaanika on sündinud juunikuus. Head jaanipäeva!

Vaata nimede statistika rakendusest järele, mis kuus sündinutele sinu nime enim on pandud http://www.stat.ee/public/apps/nimed/

Kultuuriministeerium kuulutas 2017. aasta laste ja noorte kultuuriaastaks. Statistikaamet avaldab sel puhul aasta jooksul vähemalt korra kuus mõne laste ja noorte kohta käiva ülevaate ja statistikanoppe. #kultuuriaasta #minaka

Iga kuues Eesti elanik kannab neljatähelist perekonnanime

Statistikaameti nimede statistika rakendusest saab nüüd lisaks populaarsematele eesnimedele infot ka enimlevinud perekonnanimede kohta.

Rahvastikuregistri 2017. aasta 1. jaanuari seisuga on Eestis kõige rohkem perekonnanime Tamm kandjaid, keda on rahvastikus ligi 5300. Järgnevad Saar (ligi 4500), Mägi (ligi 3700) ja Sepp (üle 3600).

Levinumate perekonnanimede hulgas on erinevates kirjaviisides puid, loomi, maastikuvorme, metsaliike ja ameteid. Perekonnanimed, mille kandjaid on rahvastikus 2000–3000, on leviku järjekorralt järgmised: Kask, Ivanova, Ivanov, Kukk, Ilves, Rebane ja Pärn.

Murdekeel lisab perekonnanimedele varieeruvust

Varieeruvus tuleneb tihti murretest. Näiteks nimetatakse Saaremaal ja Lõuna-Eestis pärna lõhmuseks, Lõuna-Eestis kaske kõivuks ja punast sõstart hõrakuks ning Saaremaal remmelgat lemberiks. See kajastub ka perekonnanimede maakondlikus levikus – Lõuna-Eesti ja saarte levinumad nimed erinevad mõneti Eesti keskmisest. Inimeste koondumise tõttu pealinna ja selle ümbrusesse on paljud murrete järgi eristuvate perekonnanimedega inimesed liikunud Harjumaale. Näiteks elab Harjumaal veerand perekonnanime Kõiv ja Lõhmus kandjatest, viiendik perekonnanime Hõrak ja kolmandik Lember kandjatest, kuid Harjumaal kuuluvad need pigem harvaesinevate nimede hulka, samal ajal kui Lõuna-Eestis ja Saaremaal kuuluvad samad perekonnanimed tihti maakonna enimlevinud nimede hulka.

Huvitav trend slaavipärastes perekonnanimedes

Slaavipäraste perekonnanimede kandjaid on kõige rohkem Ida-Virumaal, nende seas on enimlevinud Ivanova ja Ivanov. Lisaks on levinud Smirnova ja Smirnov, Petrova ja Petrov, Vassiljeva ja Vassiljev, Kuznetsova ja Kuznetsov. A-lõpp nimes näitab slaavi keeles naissugu, mistõttu oleks korrektne selliseid nimepaare koos vaadata: ühes peres on isad ja pojad ühesuguse perekonnanimega, aga emade ja tütarde perekonnanimele on enamike nimetüvede puhul a-täht juurde kirjutatud. Slaavipäraste perekonnanimede võrdlus näitab, et rahvastikus on kasvanud tüdrukute ja naiste hulk, kelle perekonnanime lõpus puudub naissoo tunnus. Selle põhjuseid statistikast välja lugeda ei saa, kuid seda oleks huvitav uurida. Osaliselt viitab see segaabieludele – eesti päritolu naine pigem ei lisa oma perekonnanimele naissoo tunnust, kuna eesti keeles sugusid eristavad sõnalõpud puuduvad. Samas võib põhjuseks olla ka kombemuutus — slaavipäraseid nimesid vahetatakse välja läänelike (perekonnal on sama nimi) vastu või soovitakse kaasa minna tänapäeva sooneutraalsust soosiva trendiga.

Ligi kuuendik elanikest kannab neljatähelist perekonnanime

Huvitav on vaadata ka perekonnanimede pikkust. Inimesi, kelle perekonnanimi koosneb ainult kahest tähest, on rahvastikuregistris ligi 200. Kõige levinum on Li, Ao, Wu, Au ja Xu. Nimede järgi võib eeldada, et peamiselt on tegemist aasiapäraste nimedega, kuid Ao ja Au võivad kuuluda ka Eesti päritolu inimeste perekonnanimede hulka.

Kolmetähelise perekonnanime kandjaid on ligi 30 000 ehk 2% Eesti elanikest. Kokku esineb ligi 760 kolmest tähest koosnevat nimekuju. Kõige levinumad on Oja (ligi 1900 kandjat) ja Ots (üle 1200 kandja). Lisaks saab alla tuhande kandjaga nimedest välja tuua Aas, Unt, Aru, Õun ja Mäe.

Neljatähelise perekonnanime kandjaid on rahvastikus 16%, seega iga kuues Eesti elanik kannab neljast tähest koosnevat perekonnanime. Neljatäheliste perekonnanimede loetelu on ühtlasi ka Eesti kõige populaarsemate nimede loetelu. Kokku esineb üle 4700 neljast tähest koosnevat nimekuju, kuid kõige rohkem on kuuetähelisi perekonnanimesid – 18%-l elanikest. Pooltel Eesti elanikel on perekonnanimi kaks kuni kuus tähte pikk.

Põnevat avastamist!

Vaata nimede statistika rakenduse perekonnanimede osa.

Alis Tammur, Statistikaameti vanemanalüütik

Perekonnanimede ajaloo kohta vaata lisainfot SIIT.

Jäätiseekspordi kõrghooaeg on suvel

Statistikaameti andmetel toodeti 2016. aastal Eestis ligi 8700 tonni jäätist, millest ligi pool eksporditi. Importjäätist toodi Eestisse ligi 2400 tonni. Jäätiseekspordi kõrghooaeg jääb kolme suvekuusse, mil Eestist viiakse välja üle 40% jäätise aastasest kogusest.

Jäätisetoodang ja selle eksport on viimastel aastatel kahanenud, samal ajal kui import püsib suhteliselt muutumatuna. Kui 2010. aastal toodeti Eestis ligi 11 000 tonni jäätist, siis võrreldes selle ajaga on toodetud jäätise kogus aasta-aastalt vähenenud. Et ligi pool toodetud kogusest eksporditakse, siis sarnaselt toodangu vähenemisega on kahenenud ka jäätise eksport.

2016. aastal eksporditi Eestist jäätist 13 riiki ja nelja maailmajakku. Peamiselt jõuab Eesti jäätis aga lähiriikidesse ning 2016. aastal läks 97% kogu jäätise ekspordist Balti riikidesse ja Soome. Samamoodi jõuab impordituna Eestisse peamiselt Läti, Leedu, Soome ja alates 2013. aastast ka Poola jäätis. Ühtekokku tuuakse Eestisse jäätist 14 Euroopa riigist.

Jäätiseekspordi kõrghooaeg jääb kolme suvekuusse, mil Eestist viiakse välja üle 40% jäätise aastasest ekspordikogusest, ent aastate võrdluses on näha, et viimastel aastatel on ekspordihooaeg laienenud ka kevadesse ning algab juba märtsis-aprillis.

joonis

Kui võrrelda toodangu ning ekspordi ja impordi suhet, siis saab eeldada, et Eesti elanik tarbib peamiselt kodumaist jäätist ning sööb aastas ligi 5,5 kilogrammi jäätist.

170608_j@@tis_aasta_kohta_veeb_est

Evelin Puura, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Metoodika

Ekspordi ja impordi puhul on analüüsis kasutatud kombineeritud nomenklatuuri (KN) kaubakoodi 2105 – jäätis jm toidujää, kakaoga või kakaota.

Detailsemad andmed ekspordi ja impordi kohta statistika andmebaasis. Vaata tabelit VK201: KAUPADE EKSPORT JA IMPORT KAUBAKOODI (KN 4-KOHALINE KOOD) JA RIIGI JÄRGI (KUUD)

Toodangu andmed põhinevad kaubakoodil 10521000072 – jäätis, mahlajää jm jäätoit, ka sorbett (mahlajäätis). Detailsemad andmed statistika andmebaasis, vaata tabelit TO030: TÖÖSTUSTOODETE TOOTMINE (KUUD) ja TÖÖSTUSTOODANG TÖÖSTUSTOODETE LOETELU (TTL) JÄRGI