REGREL. Mu aadress on… Eesti Vabariik!?

Eesti riiklike registrite süsteem on maailma parimate hulgas, kuid siiski pole meie lähtepositsioon 2021. aasta registripõhiseks rahva ja eluruumide loenduseks probleemideta. Viiendik Eesti inimestest ei ela seal, kuhu nad on registreeritud. Kuidas see loendust mõjutab ja miks on vaja täpsustada elanike elukohti?

Rahva ja eluruumide loendused on kõige mahukamad statistikatööd maailmas. Nii igale riigile kui ka globaalselt on oluline, et sellised tööd oleksid tehtud korrektselt. ÜRO eksperdid teevad nende andmete põhjal nii lühi- kui ka pikaajalisi tulevikuprognoose kogu meie planeedi kohta.

Eelmine loendus oli üks Euroopa kallimatest

Igas riigis mõeldakse põhjalikult, kuidas loendusprotsessi uuendada, et säästa ressursse ja muuta tulemused püsivamaks. Praegu on rahvusvaheliselt kokku lepitud kümneaastane loendusperiood, mistõttu tuleb paratamatult aeg-ajalt kasutada kuni 10 aastat vanu andmeid. Seetõttu ongi Euroopa Liidus kokku lepitud, et alates 2024. aastast muutub kohustuslikuks korraldada loendust igal aastal.

Olukorra keerukust tunnetas Eesti üldsus ja valitsus hästi enne eelmist rahvaloendust, kui statistikaametile soovitati tungivalt teha loendus registrite põhjal, nagu olid teinud meie lähiriigid Rootsi, Soome, Taani, Norra ja Island.

Loendusmeeskond aga keeldus, kuigi Eestis oli juba siis palju registreid, millest oli võimalik saada kätte enamik loendusel vajalikust infost. Sellest hoolimata polnud registrite tase veel selline, et rahuldada kõiki loenduse andmete kvaliteedinõudeid. Nii korraldatigi eelmine rahva ja eluruumide loendus Eestis 2011. aastal kombineeritud meetodil, mis oli üks kallimaid Euroopas.

Hästi arendatud aadressiandmete süsteem

Järgmist, 2021. aasta rahvaloendust ette valmistades on täie tõsidusega silmas peetud registripõhist loendust. Seda on teinud enamik lähiriike, sh Läti ja Leedu.

Registripõhise loenduse ettevalmistuseks tegi statistikaamet REGREL-i metoodikaprojekti (2010–2013), mille põhiteostajad olid Eesti rahvastikuteadlased. Projekt tugines väga palju statistikaameti varasemate analüüside tulemustele.

Statistikaamet töötas välja mudeli, kuidas parandada registrites andmete kvaliteeti ning tuli välja originaalsete meetoditega registripõhise loenduse kitsaskohtade ületamiseks. Ligi kümne aasta jooksul on parandatud registrite kvaliteeti ning tõhusa töö tulemusel on Eesti riiklike registrite süsteem praegu üks maailma parimaid.

Tähelepanuväärne on Eesti aadressiandmete süsteem (ADS), mida peab maa-amet. Süsteem annab koodi igale hoonele ja eluruumile. Sellega edestab Eesti paljusid väga hea statistikasüsteemiga riike, kus sellist näitajat ei ole ning inimeste ning elukohtade sidumiseks kasutatakse lisateavet, mis on sageli ebatäpne.

Probleem on vales kohas elavad inimesed

Siiski pole meie lähtepositsioon registripõhiseks loenduseks probleemita. On teada, et kõik inimesed ei ela neis eluruumides (korterites ja eramutes), kuhu nad rahvastikuregistri andmetel on registreeritud.

Uuringute järgi elab vales kohas umbes viiendik Eesti elanikest ja kõige rohkem on nende hulgas noori. Paljud noored on kõrgkoolis õpinguid alustades endiselt registreeritud vanemate koju ja mõnikord ei registreeri nad oma elukohta ümber ka pärast õpingute lõpetamist. Enamasti tuuakse ettekäändeks, et õpinguteaegne elukoht on ajutine.

REGREL

Peale noorte on valesti registreeritud teisigi inimesi, kellel on selleks mitmesuguseid põhjuseid. Kes soovib lapse sobivasse kooli või lasteaeda panna, kes saada paremat sotsiaaltoetust, sõidusoodustust jne.

On kurioosne, et ka kohalikud omavalitsused soodustavad vale elukoha registreerimist. Paljud on ilmselt näinud üleskutseid „Registreeri end tallinlaseks“ või „Registreeri end tartlaseks“. Enne haldusreformi pakuti oma elukohta valesti registreerivatele inimestele isegi auhindu.

Loodud on tõhusad metoodikad

Ebatäpsed elukohaandmed tekitavad segaduse, mis takistab paljude ametkondade, näiteks päästeameti, kaitseväe, aga ka kohalike omavalitsuste normaalset tööd, sest neis ametkondades võetakse rahvastiku paiknemise aluseks rahvastikuregistri aadressid. Samad aadressid peaksid figureerima ka kõigis teistes registrites.

Loomulikult tekitavad ekslikud elukohaandmed ka rahva ja eluruumide loendusel probleeme. Nende lahendamiseks on statistikaametis välja töötatud registrite ristkasutusele tuginevad ja rahvusvaheliselt rohkeid kiidusõnu pälvinud mudeldamise metoodikad. Need võimaldavad hinnata tegelikku elanike arvu, sh võtta arvesse, et osa inimesi on Eestist registreerimata lahkunud. Metoodikad võimaldavad hinnata registreerimata välis- ja pendelrände mahtu ning tuumperekondade jaotust, sh selgitada välja vabaabielus paaride ja üksikvanemate suhtarvud.

Üle jääb vaid õigete elukohtade küsimus. Mõned teadlased ja arvamusliidrid on soovitanud korraldada ka järgmine rahva ja eluruumide loendus kombineeritud meetodil ehk küsida inimestelt nende tegelikke elukohti kas kodudes käivate loendajate abil või interneti ja telefoni teel.

Eelmine rahvaloendus näitas, et kõige paremad (kuid siiski mitte 100%) tegelike elukohtadega ühtivad andmed saadi traditsioonilise ukselt uksele küsitlusega. Kahjuks ei olnud ka see meetod täiesti kindel, sest osa inimesi vältis loendajaga kohtumist. Loendajatel ei õnnestunud pääseda üle 5% küsitlusloendusele jäänud isikute eluruumidesse.

Segadus registri ja loendusandmetega

Märksa halvem oli aga eluruumi andmete täpsus internetiküsitluse korral, mis üldiselt andis üsna kvaliteetseid andmeid. Interneti andmetel elas vales elukohas vaid hinnanguliselt alla kümnendiku elanikest, st paljudel juhtudel märgiti hoolimata juhendist tegelikuks elukohaks registreeritud elukoht.

Siiski oli pärast rahvaloendust loendusandmetega saadud elukohtade ja rahvastikuregistri elukohtade vahel märgatav erinevus, mis tekitas segadust. Kõik organisatsioonid kasutasid endiselt registriandmetel põhinevaid elukohti, loendusel saadud elukohad ja neist tehtavad järeldused jäid teadlaste pärusmaaks. Seega ei olnud suur pingutus saada loendusel õiged aadressid eriti viljakas.

Miks ei parandatud loenduse tulemuste põhjal aadresse kõigis registrites? Esiteks on rahvusvaheline reegel, et loendusel saadud andmeid üksikisikute kohta ei väljastata ühelegi ametkonnale. Teiseks on rahvaloenduse andmed kogutud teatud hetkel, kuid elukohad ei ole püsivad ja loendusinfo hakkab kiiresti vananema. Isegi osalise registreerimise korral muutub juba mõne aasta pärast elukohtade registriinfo täpsemaks kui järjest vananev loendusinfo.

Lahendus, mis vastab nõuetele

Kõike seda arvestades ei ole otstarbekas teha suuri jõupingutusi, et koguda rahvaloendusel täpseid elukohaandmeid. See tooks kasu küll teadusuuringutele, kuid põhjustaks segadusi muude andmeallikate kasutamisel. Selle asemel tuleks püüda saavutada elukohtade korrektne registreerimine nii omavalitsuste kui ka riigi tasemel. Oleks aeg leida võimalus fikseerida ka mitu elukohta neil inimestel, kes elavadki aasta vältel mitmes kohas, sest nende arv järjest suureneb.

Elukohaandmete õigsus tekitab probleeme ka mitmes teises riigis, kus tehakse või kavandatakse registripõhiseid loenduseid. Enamasti on mured lahendatud mitmesuguste mudelitega, mille abil paigutatakse isikud mingis mõttes kõige tõenäolisematesse elupaikadesse. Kuigi üksikisiku tasemel saadud lahendus ei ole korrektne, vastab tulemus igati rahvaloenduse rahvusvahelistele nõuetele.

Statistikaamet alustas REGREL-ile pühendatud artiklite sarja, et tutvustada rahva ja eluruumide loenduse ettevalmistust ja metoodikat. REGREL-i kohta on rohkem infot Statistikaameti veebilehel.

Ene-MargitEne-Margit Tiit, statistikaameti rahvastikustatistika ekspert

Igal aastal lahkub Tallinnast tuhandeid inimesi

Oleme harjunud mõtlema pealinnast kui tõmbekeskusest. Vaadates Tallinnas elavate inimeste liikumist aga teise mätta otsast, on see ühtlasi suurima väljarändajate arvuga Eesti omavalitsusüksus.

Viimase nelja aastaga on Tallinnast välismaale lahkunud 21 185 inimest, mis on tunduvalt rohkem kui selle aasta algul oli elanikke Pirita linnaosas. Tallinnas on kodu 33% Eesti elanikest. Kogu Eesti välisrändest 44% moodustavad pealinnast lahkuvad inimesed.

Joonis-õige

Aastal 2018 kolis Tallinnast välismaale 2571 meest ja 2014 naist ehk kokku 4585 inimest. Väljarändajaid oli rohkem kui neid tallinlasi, kes meie hulgast jäädavalt lahkusid. Aastal 2018 suri 4474 Tallinna elanikku.

Eestist lahkuvad pigem noored inimesed: kõige suurem hulk väljarändajaid on 20–39-aastased. Iga lahkuja mõjutab seega tööjõuliste inimeste arvu ja leibkondade toimetulekut. See võib tähendada Eestis sündimata jäänud lapsi, täitmata töökohti ja asutamata ettevõtteid.

joonis2-õige

Maailmas ringi liikuda on loomulik ja positiivne. Eesti ei peaks kunagi saama suletud riigiks, aga Tallinnast välismaale suundujaid on märkimisväärselt palju. Tallinna linnajuhid ja ehk meie kõik peaksime sellele tõsiselt mõtlema. Peale talentide koju kutsumise tuleks rohkem tähelepanu pöörata ka inimeste kodushoidmisele ja neile siin arenguvõimaluste loomisele.

Väljarände vähendamine on üks sekkumiskoht, mis aitaks Eesti tulevikuväljavaateid parandada ja sotsiaalseid probleeme kontrolli all hoida.

Autorid: Mihkel Servinski, Maali Käbin, Kati Coleman, Nele Saarelaid

Kuhu ja mis põhjustel on inimesed Tallinnast viimase nelja aasta jooksul liikunud, kirjutame põhjalikumalt peagi ilmuvas blogiloos. 

 

REGREL: Mida tähendab registripõhine loendus?

2021. aasta rahva ja eluruumide loendus on plaanis esimest korda Eesti ajaloos korraldada vaid registriandmete põhjal. See tähendab, et otse inimestelt ei küsita midagi, tulemused saadakse riiklike andmekogude info alusel. Sellest ka loenduse nimetus – registripõhine rahva ja eluruumide loendus (REGREL).

Eesti on kümnes riik maailmas, kes korraldab registripõhise rahva ja eluruumide loenduse. Seda on juba teinud Austria, Belgia, Holland, Island, Norra, Rootsi, Sloveenia, Soome ja Taani. Eestiga samal ajal valmistuvad REGRELiks ka Läti ja Leedu.

Statistikaamet on viimased kümme aastat teinud koostöös andmekogude ja nende pidajatega metoodilisi ja infotehnoloogilisi eeltöid, et korraldada 2021. aasta rahva ja eluruumide loendus registripõhiselt. Eestis on hea riiklike registrite süsteem, kus on andmed Eesti kõigi elanike kohta. Loomulik on kasutada neid andmeid rahvaloenduse korraldamisel.

Loenduse korraldamisel teeb statistikaamet koostööd vähemalt 24 registriga. Peale põhiliste registrite – rahvastikuregister, maa-ameti, maksu- ja tolliameti ning haigekassa registrid – kasutatakse ka teiste riiklike andmekogude teavet tulemuste täiendamiseks ja täpsuse suurendamiseks.

Statistikaamet otsustab selle, kas 2021. aasta rahva ja eluruumide loendus korraldatakse registripõhiselt, käesoleva aasta lõpus. Lõpliku otsuse loendusmeetodi sobivuse üle saab teha pärast seda, kui on lõppenud registripõhise loenduse metoodika arendustööd, mida testiti teisel prooviloendusel 2019. aastal.

 

 

Diana Beltadze, REGREL projektijuht

Statistikaamet alustab REGRELile pühendatud artiklite sarja, et rahva ja eluruumide loenduse ettevalmistust ja metoodikat tutvustada. REGREL kohta on rohkem infot Statistikaameti veebilehel.

 

Välistudengeid meelitab ärindus, haldus ja õigus

Kõige atraktiivsemad õppimiskohad välisüliõpilaste hulgas on Tallinna ülikoolid, kuhu õppima tõmbavad kõige rohkem ärinduse, halduse ja õiguse õppekavad.

Eelmisel aastal õppis välistudengeid kokku 14 Eesti kõrgkoolis. Absoluutarvudelt olid populaarseimad Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool. Neist kolmest oli välisüliõpilaste osakaal suurim tehnikaülikoolis (14%).

Blogi2joonis2

Allikas: EHIS

Suurima välisüliõpilaste kontsentratsiooniga paistavad aga hoopis silma Estonian Business School, Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar ja Euroakadeemia, kus kolm üliõpilast kümnest on pärit väljastpoolt Eestit. Muuhulgas võib tuua välja, et Tallinnas õppis kaks korda rohkem välisüliõpilasi kui Tartus. Aafrikast pärit välisüliõpilaste hulgas olid Tallinna ülikoolid aga suisa neli korda populaarsemad kui Tartu ülikoolid.

Bolgi2joonis1

Allikas: EHIS

Mida välistudengid õpivad?

Enam kui kolmandik välistudengitest on valinud õppimiseks ärinduse, halduse ja õiguse eriala.  Samas on valdkondade eelistus haridusastmeti siiski erinev – bakalaureuseõppes 64%, magistriõppes 22% ja doktoriõppes 10%.

Populaarsuselt teisel kohal ja seda läbivalt kõigis haridusastmetes on humanitaarvaldkond (keskmiselt 15%).  Kolmandat kohta jagavad kaks valdkonda – informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (IKT) ning tehnika, tootmine ja ehitus. Eraldi tasub veel märkida, et nii nagu meie kohalike doktorantide hulgas, troonib ka välisüliõpilastest doktorantide seas hoopiski loodusteaduste valdkond. Kõige vähem õpitakse teenidus- ja haridusvaldkonna õppekavadel.

04-01parandatud

Allikas: EHIS

Naiste väiksem osakaal

EL-s keskmiselt on naisvälisüliõpilaste osakaal veidi üle poole. Kõige suurem on see näitaja Belgias, Slovakkias ja Itaalias (58%), väikseim aga Küprosel (30%) ja Lätis (38%). Eestis oli 2017/2018. õppeaastal naissoost välisüliõpilasi 43%, mis on EL keskmisest madalam ja seda sõltumata haridusastmest.

Eesti ülikoolide doktoriõppes õppis naisvälisüliõpilasi meestest lausa kaks korda vähem. See on vastupidine suund meie kohalike üliõpilaste soojaotusele, mis on kõigis haridusastmetes naiste poole kaldu. Päritolumaade kaupa vaadates on kõige rohkem  naistudengeid  Euroopast tulnud üliõpilaste hulgas (51%). Kõige väiksem on naiste osakaal Aafrikast (27%) ja Aasiast (33%) pärit tudengite hulgas.

Lai vanuseskaala

Välistudengite vanuseskaala oli lai – 16–63aastasteni. Kolmveerand välistudengitest on 20–30aastased. Mediaanvanuseks on 25, millest nooremana saabuvad peamiselt Euroopast pärit üliõpilased (mediaanvanus 24) ja keskmiselt vanemana Aafrika (28 a) ja Lõuna-Ameerika tudengid (29 a).

Kas uus peatselt algav õppeaasta toob välisüliõpilaste osas muutusi? See selgub lõplikult alles novembri keskpaigaks, kui ülikoolid on esitanud andmed Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS).

 

Käthrin RandojaRohkem infot Statistikaameti analüütik Käthrin Randoja

 

METOODIKA

Välisüliõpilaste all käsitletakse Eesti ülikoolidesse immatrikuleeritud üliõpilasi. Erasmuse jms programmide kaudu saabuvaid külalisüliõpilasi antud andmed ei kajasta. Välisüliõpilaseks olemise staatuse määrab alates 2014/2015. õppeaastast ära EHISesse andmeid sisestav ülikool. Enne seda loeti välisüliõpilaseks need üliõpilased, kelle elukohamaa ei ole EHISes “Eesti” (või “määramata” või “tühi”) ning kel ei ole samaaegselt EHISe andmetel alalist elamisõigust/pikaajalise elaniku elamisluba ning kelle kodakondsus pole Eesti.

Välisüliõpilaste päritolumaana kajastatakse tudengi varasemat elukohamaad ja selle puudumisel kodakondsust (3% õpilaste puhul).

Alates 2016. aastast on andmed kaalutud, st kui mõni üliõpilane õpib mitmel õppekaval, siis ei kajastu ta andmetes mitmekordselt. 2018/2019. õppeaastal õppis kahel õppekaval korraga 4 välisüliõpilast.

Andmete lihtsustamise huvides on bakalaureuseõppe mõiste alla koondatud ka rakenduskõrgharidusõpe. Magistriõppe mõiste alla on liidetud ka integreeritud õpe.

Mediaanvanus on vanus, millest nooremaid ja vanemaid isikuid on võrdselt.

Eurostati kaudu saadavad andmed on viitajaga. Antud blogiloos kasutatud Eurostati andmed on 2016/2017. õppeaasta kohta.

 

Viis korda rohkem välisüliõpilasi ja kaks korda rohkem mitmekesisust

Eesti ülikoolidesse leidis eelmisel õppeaastal tee rekordarv välisüliõpilasi. Välisriikidest tulnud tudengeid õppis meil 5043 ehk umbes Türi suuruse linna jagu rahvast.

Välisüliõpilaste osatähtsus kogu Eesti kraadiõppe tudengite hulgast on samuti aasta-aastalt kasvanud, tipnedes möödunud aastal 11% juures. Selle tõusu taga on ka fakt, et 12 aasta jooksul on kogu Eesti tudengite arv vähenenud rohkem kui 20 000 õpilase võrra.

Allikas: EHIS, HaridusSilm

Välisüliõpilasi tuleb üha rohkematest riikidest

Eelmisel õppeaastal tuli Eestisse õppima välisüliõpilasi 126 erinevast riigist. See on üle kahe korra rikkalikum päritolude skaala kui 12 aastat tagasi. Rohkem kui pooled välisüliõpilastest olid pärit Euroopast (55%), ligi kolmandik Aasiast (30%) ja kümnendik Aafrikast (9%). Kõige rohkem välistudengeid saabus lähinaabrite juurest Soomest ja Venemaalt (kokku 36%). Läti ja Leedu tudengite seas Eesti paraku kõige populaarsem valik ei ole – kokku oli neist riikidest 150 üliõpilast (3%). See jääb alla nii Ukraina, India, Türgi, Bangladeshi kui ka Gruusia päritolu välisüliõpilaste arvule. Võrdlusena võib välja tuua, et Soomes oli Eurostati andmeil enim välisüliõpilasi pärit Venemaalt ja Hiinast. Läti ülikoolides õpib enim Usbekistani ja Saksamaa tudengeid.

Allikas: EHIS

Seejuures on huvitav märkida, et erinevate maailmajagude välisüliõpilased eelistavad Eestis õppides erinevaid haridusastmeid. Eurooplased on enim huvitatuid bakalaureuseõppest. Aafrikast pärit õppurid valivad bakalaureuse- ja magistriõpet võrdselt. Ameerikast, Aasiast ja Austraaliast saabunute hulgas on aga selgelt populaarseim magistriõpe.

Välistudengite osatähtsus EL keskmisel tasemel

Eurostati viimaste andmete kohaselt oli 2016/2017. õppeaastal Eesti välisüliõpilaste osakaal Euroopa Liidu keskmisel tasemel  (8%). Kõige suurem oli välisüliõpilaste osakaal Luksemburgis, Küprosel ja Austrias. Kõige väiksem aga Horvaatias, Hispaanias ja Kreekas. Absoluutarvudelt õpib enim välisüliõpilasi Saksamaal ja Prantsusmaal – kahes riigis kokku veidi üle poole miljoni. Kõigis ELi riikides (v.a Suurbritannia) õppis välisüliõpilasi kokku Eesti elanike arvuga samas suurusjärgus – ca 1,3 miljonit.

Allikas: Eurostat 

2018/2019. õppeaastal jagunesid välisüliõpilased Eestis erinevate haridusastmete vahel sarnaselt EL keskmisega. Kõige rohkem õppis Eestis välisüliõpilasi magistriõppes (49%). Veidi vähem õpitakse bakalaureuseastmes (41%) ja viimasel kohal on doktoriõpe (10%). Selline proportsioon ei ole omane aga kõigile riikidele. Näiteks Rootsis, Portugalis ja Hispaanias on doktorantide osakaal välisüliõpilaste hulgas Eestist kaks korda suurem. Poolas ja Kreekas on sama näitaja aga Eestist kuus korda väiksem. Kreeka eristub ka sellega, et seal on valdav osa just bakalaureuseõpet valinud välistudengeid (96%). Bakalaureuseõpe on keskmiselt populaarsem ka Poolas, Hollandis, Itaalias ja Küprosel õppivate välistudengite hulgas.

Loe 26. augustil ilmuvast jätkuloost, mida ja kus välisüliõpilased meil õpivad.

 

 

Rohkem infot Statistikaameti analüütik Käthrin Randoja

 

METOODIKA

Välisüliõpilaste all käsitletakse Eesti ülikoolidesse immatrikuleeritud üliõpilasi. Erasmuse jms programmide kaudu saabuvaid külalisüliõpilasi antud andmed ei kajasta. Välisüliõpilaseks olemise staatuse määrab alates 2014/2015. õppeaastast ära EHISesse andmeid sisestav ülikool. Enne seda loeti välisüliõpilaseks need üliõpilased, kelle elukohamaa ei ole EHISes “Eesti” (või “määramata” või “tühi”) ning kel ei ole samaaegselt EHISe andmetel alalist elamisõigust/pikaajalise elaniku elamisluba ning kelle kodakondsus pole Eesti.

Välisüliõpilaste päritolumaana kajastatakse tudengi varasemat elukohamaad ja selle puudumisel kodakondsust (3% õpilaste puhul). Alates 2016. aastast on andmed kaalutud, st kui mõni üliõpilane õpib mitmel õppekaval, siis ei kajastu ta andmetes mitmekordselt. 2018/2019. õppeaastal õppis kahel õppekaval korraga 4 välisüliõpilast.

Andmete lihtsustamise huvides on bakalaureuseõppe mõiste alla koondatud ka rakenduskõrgharidusõpe. Magistriõppe mõiste alla on liidetud ka integreeritud õpe. Eurostati kaudu saadavad andmed on viitajaga. Antud blogiloos kasutatud Eurostati andmed on 2016/2017. õppeaasta kohta.

 

Eesti 15 aastat Euroopa Liidus

Tänavu tähistasime Eesti taasiseseisvumise 28. aastapäeva. Et ligikaudu poole sellest ajast oleme olnud ka Euroopa Liidu liikmed, siis oli kohane teha ülevaade Eesti  arengust Euroopa Liidus oldud aja jooksul.

Eesti esimest 15 aastat Euroopa Liidus võib hinnata pigem positiivselt: Eesti positsioon Euroopa Liidu riikide seas on enamasti paranenud, mõõdikute väärtused aastal 2017 on võrreldes 2004. aasta väärtustega valdavalt paranenud ning suurem osa Euroopa Liidu poolt seatud eesmärke oli 2017. aastaks Eestil täidetud.

Euroopa Liiduga (EL) ühinemine oli ligi kümneaastane protsess, kuid 1. mail 2004 sai Eestist Euroopa Liidu liige. Liitumislepingu allkirjastasid president Arnold Rüütel ja välisminister Kristiina Ojuland.

Statistikat liikmesriikide kohta on palju ja neist valikut teha pole kerge. Blogiloo aluseks on ELi ühes olulises strateegias „Euroopa 2020“ seatud eesmärgid ja Eurostati andmed.

Strateegias eesmärgid on jagatud viide valdkonda: 1) tööturg, 2) haridus, 3) teadus- ja arendustegevus, 4) kliimamuutused ja energia ning 5) vaesus ja sotsiaalne tõrjutus.

Strateegias toodud valdkondade kaupa saame lühidalt öelda, et

  • Tööturuga seotud näitajate osas võime Eestist rääkida pigem positiivses võtmes.
  • Haridusvaldkonna näitajate osas on olukord nii ja naa – kolmanda taseme hariduse osatähtsusega on olukord pigem hea, aga koolist väljalangemine on pigem probleem.
  • Eesti oma arendus- ja teadustegevusse tehtud investeeringute osatähtsusega püstitatud näitaja kontekstis hoobelda ei saa, aga eks see teema ole probleemiks enamuses ELi riikides. Lisaks on kulude suurendamine mõõdikuna kaheldava väärtusega.
  • Kliimamuutuste ja energia valdkonnas ei ole Eestil kokkulepitud näitajate kontekstis põhjust häbi tunda. Kas valitud on olukorda kõige paremini iseloomustavad mõõdikud, ei ole Statistikaameti otsustada.
  • Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse valdkonnas on Eestil selged probleemid. Eesti ei ole selles valdkonnas küll ELi kehvemate seas, kuid parematest oleme üsna kaugel.

Strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide täitmine Eestis ja olukorra muutus ELs oldud aastate jooksul

 

 

Statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski

 

Metoodika

Tabelis välja toodud valdkondlike eesmärkide täitmiste ja hinnangute muutumiste lugemisel peab arvestama järgmiste asjaoludega:

  • kliimamuutuste ja energia valdkonnas on vaadeldavas strateegias püstitatud kolm eesmärki, kuid energiatõhususe andmeid Eurostati kodulehelt ei leidnud. Seega saame siin vaadata kaht näitajat.
  • vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse valdkonnas on strateegias „Euroopa 2020“ püstitatud eesmärgiks, et vaesuses või vaesuse ohus ja sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste arv kahaneb ELs vähemalt 20 miljoni võrra. Riigiti on eesmärk jäetud jaotamata ja seega ei saa rääkida eesmärgi täitmisest Eesti kontekstis. Küll vaatab Eurostat teemat läbi nelja näitaja, kus otsene eesmärk püstitamata, aga kus saame hinnata näitaja muutumist positiivses või negatiivses suunas.

Meie armas Kagu-Eesti

8.-16. augustini kestis ametnike välitööde programm Kagu-Eestis, mille eesmärk oli edendada sealse piirkonna elu. Välitöödel ja üritustel osales kokku ligi 700 inimest.

Statistikaametit esindasid Kagu-Eestis peadirektor Mart Mägi ja juhtivanalüütik Märt Leesment. Mart Mägi ettekannet konverentsil “Õnne valem” aitasid koostada meie analüütikud Mihkel Servinski, Marika Kivilaid ja Greta Tischler. Esitlus on kättesaadav manusena – 20190808 Kagu-Eesti SAv2.ppt.

Lähemalt saad programmi sisu ja eesmärkide kohta lugeda Rahandusministeeriumi kodulehelt ja Ametnike välitööde Facebookilehelt. Kagu-Eesti põnevate paikade ja eriliste kohtadega saad tutvuda Puhka Eestis kodulehelt.

Kagu-Eestis (Põlva-, Võru- ja Valgamaal) 

kagu-eesti_1080x1080✅ elab selle aasta 1. jaanuari seisuga 89 158 inimest, nende hulgas 602 lätlast;
 tegeleb laskesuusatamisega 40% selle ala harrastajatest Eestis;
✅ asub 90 rahvaraamatukogu Eesti 528 rahvaraamatukogust;
✅ tehakse 81% kogu Eesti metsakülvist;
✅ laiub 28% Eesti maasikate kasvupinnast;
✅ kuulub käsitööseltsidesse keskmiselt 13 inimest tuhandest. Kogu Eestis on see arv 3.

 

Valgamaa

Valga_1080x1080_7


🔸
rahvaarvult üks Eesti väiksematest maakondadest, kus elab 28 370 inimest;
🔸 maakonnalinn ja ühtlasi suurim asula on Valga linn, millele järgnevad rahvaarvult Tõrva ja Otepää; 
🔸 maakonnas on kolm linna, seitse alevikku ja 150 küla;
🔸
 suurimateks looduskaitseobjektideks on Otepää looduspark, Karula rahvuspark ja Koiva-Mustjõe maastikukaitseala;

🔸 Valgamaa populaarseimad nimed meestel on Rein, Vladimir ja Toomas ning naistel Ene, Tiiu ja Sirje;
🔸 eelmisel aastal sündis Valgamaal 272 last, loomulik iive on -180 inimest;
🔸 100 tööealise kohta on siin 23 last ja 36 pensioniealist;
🔸 palgatöötaja keskmine brutotulu on 1028 eurot (võrdluseks: Eestis on see 1234 eurot).

Võrumaa

V6ru_1080x1080🌲 seal elab 35 782 inimest;
🌲 Võru asub Otepää kõrgustiku ja Haanja kõrgustiku vahel kulgevas, mandrijää sulavete uuristatud Hargla orundis; 
🌲 Võru linna tunnuslause on Üts ummamuudu liin ehk kirjakeeles Üks isemoodi linn;
🌲 linna territooriumil asuvad kolm kaunist järve – Tamula (229 ha), Kubija (15,9 ha) ja Kubija Veskijärv (1,7 ha);
🌲 Võrumaa populaarseimad nimed meestel on Aivar, Andres ja Margus ning naistel Tiina, Tiiu ja Ülle;
🌲 eelmisel aastal sündis Võrumaal 330 last, loomulik iive on -219 inimest;
🌲 100 tööealise kohta on siin 22 last ja 35 pensioniealist;
🌲 palgatöötaja keskmine brutotulu on 1055 eurot (võrdluseks: Eestis on see 1234 eurot).

Põlvamaa
P6lva_1080x1080🌳seal elab 25 006 inimest;
🌳Põlva on vallasisene linn Orajõe alamjooksul Põlva maakonnas;
🌳põnevamad turismikohad on Piusa koopad, Taevaskoja, Mooste mõis, Seto talumuuseum;
🌳
populaarseimad nimed meestel on Aivar, Toomas ja Margus ning naistel Sirje, Ene ja Ülle;
🌳eelmisel aastal sündis Põlvamaal 230 last, loomulik iive on -117 inimest;
🌳100 tööealise kohta on siin 22 last ja 35 pensioniealist;
🌳 palgatöötaja keskmine brutotulu on 1073 eurot (võrdluseks: Eestis on see 1234 eurot).

Kohtume Kagu-Eestis!