Category Archives: Statistikaamet

Narva rahva kasv ja kahanemine

Hiljaaegu avaldas ERR uudise, et Narva linnavõim muretseb aina kahaneva elanike arvu pärast. Viimase veerandsajandi jooksul on Narva kaotanud pea kolmandiku oma elanikest.   

Mihkel Servinski, statistikaameti juhtivanalüütik

Statistikaameti hiljuti ilmunud uuringust selgus narvalaste rahulolu või rahulolematus paljude Narva elu külgedega, millest leiavad kindlasti mõtlemisainet Narva linnavalitsejad. Hetkel aga pöörame pilgu sellele, kuidas Narva elanike arv aastakümnete jooksul on muutunud ja milline on tuleviku prognoos. Kuivõrd on linnavõimul põhjust muret tunda?  

Nagu paljudes Eesti piirkondades, on ka Narvas elanike arvu kahanemine tõepoolest üheks suureks probleemiks.

  • Nõukogude liidu aegne Narva linna elanike kiire kasv on taasiseseisvunud Eestis asendunud pideva langusega. Joonisel välja toodud kasv aastal 2012 on tekkinud eri allikate metoodikate erinevusest. Sisulist kasvu ei olnud.
  • Statistikaameti viimane rahvastikuprognoos Narva kohta oli pessimistlik, kuid tegelik elu on osutunud veelgi pessimistlikumaks.
  • Elussündide arv Narvas on viimased 12 aastat langenud.
  • Ajavahemikus 1989–2018 kaotas Narva negatiivse loomuliku iibe tõttu kõige rohkem elanikke aastal 1994. Aastatel 2017 ja 2018 vähenes Narva elanike arv negatiivse loomuliku iibe tõttu rohkem kui 400 inimese võrra. Sel sajandil pole elanike arv Narvas loomuliku iibe tagajärel veel niipalju kahanenud.
  • Loomulik iive on pikaajaliselt Narva elanike arvu muutust mõjutanud pigem vähem kui rändesaldo.
  • Kolm viimast aastat on loomuliku iibe osatähtsus Narva elanike arvu kahanemises suurenenud ja rändesaldo osa vähenenud.

Rahvaarvu muutumise kontekstis on kindlasti hea, et välisrände saldo oli 2018. aastal Narvas positiivne.

  • Viimase 20 aasta võrdluses on elanike arv Narvas vähenenud  kõikides viieaastastes vanusrühmades kuni 50 –54-aastasteni.
  • Statistikaameti prognoosi kohaselt elab Narvas aastal 2040 kõikides viieaastastes vanusrühmades (kuni 65–69-aastased) vähem rahvast kui aastal 2019. Erandiks on siiski vanusrühm 20–24-aastased, kus elanike arv on prognoosi kohaselt sisuliselt sama kui aastal 2019.
  • Aastal 2040 on Narvas vanusrühmades 75–79, 80–84 ja vähemalt 85-aastased elanikke rohkem, kui neid oli aastatel 2000 ja 2019.

Narva pole ainus linn Eestis, kus rahvaarv kahaneb. Peaaegu kõik Eesti kahaneva rahvaarvuga piirkonnad näevad selles probleemi ja otsivad sellele lahendusi. Head lahendust veel leitud ei ole.

Üldised strateegiad, kuidas piirkonna rahvaarvu kahanemist pidurdada või isegi kasvule pöörata on järgmised:

  • atraktiivsed töökohad piirkonnas,
  • noorte perede soov piirkonnas oma elu sisse seada.

Loe ka meie äsja ilmunud blogi selle kohta, millise hinnangu Narva linna elanikud oma linnale annavad https://blog.stat.ee/2020/02/04/kui-head-elu-elavad-narvalased/

Kui head elu elavad narvalased?

Narva linna elanikud on rahul, et elavad Narvas. Statistikaameti korraldatud küsitlusest selgus, mis muudab narvalased rahulolevaks, aga ka see, mis neid linnaelu juures häirib.

Mihkel Servinski, statistikaameti juhtivanalüütik,

Marika Kivilaid, statistikaameti analüütik

Statistikaameti korraldatud küsitlusest Narva vähemalt 15-aastaste elanike hulgas selgus, et väitega „Olen rahul, et elan Narvas“  nõustus täiesti ja oli pigem nõus 94% Narva elanikest. Vaid 0,3% elanikest ei nõustunud selle väitega üldse.

Oma eluga rahulolevaid narvalasi oli 88% ja oma naabruskonnaga oli rahul üle 90% narvalastest. Jah, kindlasti võiks oma eluga ja naabruskonnaga täiesti rahulolevaid inimesi rohkem olla. Eluga täiesti rahul on veidi üle neljandiku ja naabrusega täiesti rahul olevaid on kolmandik narvalastest. Väike rahulolematus ei pruugi olla üldse halb, vaid võib olla hoopis edasiviivaks jõuks.

Valukohad päevavalgele

Suur rahulolu Narvas elamisega ei näita aga seda, et Narvas probleeme ei oleks, kuid kindlasti on üldine rahulolu heaks eelduseks kitsaskohti lahendada. Millised on Narva peamised valupunktid, mis küsitluse tulemustest ilmnesid?

Turvalisus. Viimase 12 kuu jooksul ei ole 98% Narva elanikest sattunud rünnaku ega röövi ohvriks ja 93% elanikelt või nende leibkonnaliikmetest pole varastatud raha ega muud vara. Pealiskaudselt võib tunduda, et mis see kaks või seitse protsenti ka ära ei ole, aga kuritegevuse kohta on need siiski suured protsendid, mille tõttu tunneb Narva öistel tänavatel üksi ringi käies end turvaliselt alla poole linna elanikest.

Noored pered. Kolmveerand narvalastest leiab, et Narva on hea koht elamiseks, kuid vaid veidi üle poole neist on veendunud, et Narvas on hea elada noortel lastega peredel. Tulevikule mõeldes tekitab see hinnang väga muret.

Tööturg ja perspektiiv. Muret tekitavaks võib pidada ka narvalaste vähest rahulolu oma töise olukorraga. Alla poole elanikest on rahul või pigem rahul oma tööga ning arvab, et head töökohta on Narvas leida peaaegu võimatu. Vaid 1,7% narvalasi nõustus täiesti väitega, et Narvas on kerge leida head töökohta ja vaid 8,4% olid selle väitega pigem nõus.

Üksildus. Otseselt see teema küsimustes ei esinenud, aga kui ligi kümnendik linna elanikest leiab, et nad ei saa vajadusel mittemateriaalset abi sugulastelt, sõpradelt, naabritelt või tuttavatelt ja hinnanguliselt on selliseid inimesi linnas ligi neli ja pool tuhat, on tegu probleemiga.

Hinnangud linnavalitsusele

Mõtlemisainet pakuvad kindlasti narvalaste hinnangud linnavalitsusele. Vastused küsimustele, mis eeldavad otsesuhtlust  linnavalitsusega, näiteks rahulolu probleemide lahendamise kiirusega, pole eriti positiivsed. Hinnangud linnavalitsuse igapäevase töö tulemustele, näiteks linnakeskkonnale ja infrastruktuurile, on aga oluliselt positiivsemad.

Vastused linnavalitsuse tegevuse kohta annavad põhjust väita, et vahetud kokkupuuted linnavalitsuse tööga paljudel linnaelanikel puuduvad, sest neile küsimustele on jäetud tähelepanuväärselt palju vastamata.

Omaette teema on korruptsioon linnavalitsuses. Kui pool elanikkonnast on täiesti nõus või pigem nõus väitega, et linnavalitsuses esineb korruptsiooni, on mõtlemiseks ainet piisavalt, aga selle keerulise ja delikaatse teema kohta uuring rohkem ja detailsemaid järeldusi teha ei võimalda.

Elanike hinnang Narva linnale, 2018*

* Vastusevariandid: väga rahul, pigem rahul; täiesti nõus, pigem nõus; väga hea, hea; jah.

Narva linna elanike uuringuga korraldas statistikaamet samaaegselt uuringu ka Tartu linna elanike seas ja mõni aeg hiljem tegi Eurostat analoogse uuringu Tallinnas ja teistes Euroopa Liidu riikide pealinnades  ja mitmes Euroopa Liidu suuremas linnas.

Narva ja Tartu linna elanike küsitluse tulemustega saab põhjalikumalt tutvuda https://www.stat.ee/pp-analyysid-ja-ettekanded/?year=2019

Loe ka meie äsja ilmunud blogi selle kohta, kuidas on Narva elanike arv aastakümnete jooksul muutunud ja milline on tuleviku prognoos https://blog.stat.ee/2020/02/07/narva-rahva-kasv-ja-kahanemine/.

Ulmelised piimarekordid. Aga mida teevad hinnad?

Eesti lehmad annavad ulmelisi piimakoguseid ja tootjad võivad tippkvaliteediga piima üle uhkust tunda. Piima kokkuostuhind jääb meil aga sellest hoolimata teiste Euroopa Liidu riikide võrdluses madalaimate sekka.

Anton Kardakov, statistikaameti analüütik

Aastal 2019 oli Eesti piima kokkuostuhind 310,07 eurot ühe tonni eest, mis on protsendi võrra kõrgem kui eelmisel aastal.

Detsembris kujunes piima kokkuostuhinnaks 313,15 eurot tonni eest, mis oli küll viimase poolaasta kõrgeim hind, kuid ei jõudnud siiski aasta alguse tasemeni. Madalaimaks jäi piima kokkuostuhind augustis (300,56 eurot/tonn), kõrgeimaks veebruaris (320,32 eurot/tonn). Seega jätkus ka varasematele aastatele omane trend, et piima kokkuostuhind on kõrgem aasta alguses ja lõpus, languses aga suvekuudel.

Eesti piimal kõrge kvaliteet

Kogu toodetud piimast osteti kokku 93%. Piima kvaliteedi üle võivad Eesti tootjad uhkust tunda, sest kogu kokku ostetud piimast 80% moodustab eliitsordi piim. Eestis toodetud piima keskmine rasvasisaldus on 3,9%  ja valgusisaldus 3,4%.

Kõrgest kvaliteedist hoolimata jäi Eesti piima kokkuostuhind möödunud aasta novembris Euroopa Liidu riikide võrdluses tagantpoolt neljandale kohale kohe peale Lätit, Leedut ja Portugali, jälgides samas kindlalt Euroopa Liidu keskmist trendi. Euroopa Liidus oli keskmine piima kokkuostuhind 353,1 eurot ühe tonni eest.

Kuigi piimalehmade arv on kujunenud turuolukorra valguses järjepidevalt vähenenud, toodeti eelmisel aastal siiski 821 000 tonni piima, mis on viimase 27 aasta suurimaks näitajaks. Selle põhjuseks on aasta keskmise piimatoodangu suurenemine lehma kohta, mis saavutas ulmelise 9 633 kilogrammi. Neljas maakonnas (Tartu, Järva, Lääne-Viru ja Põlva) ületab see lausa 10 000 kilogrammi. Selle  näitaja poolest oleme Euroopas teisel kohal, püüdes Taanit kätte saada.

Kuhu liigub liha hind?

Eesti sealiha hind tõusis 2019. aastal võrreldes aasta varasema ajaga 10% ja veiselihal langes 6%.

Sealiha kokkuostuhind oli detsembris 1838,4 eurot ühe tonni eest, mis on 2019. aasta kõrgeim hind. Sealiha hind on kasvanud kogu aasta jooksul. Aasta keskmiseks sealiha hinnaks kujunes 1676,7 eurot tonni eest, mis on 10% kõrgem kui 2018. aastal. Seevastu veiseliha hind hoopis langes  – aasta peale kokku 6% ja keskmiseks jäi 2110,3 eurot tonni eest. Lamba- ja kitseliha ostetakse Eestis kokku väga vähe ja selle keskmine hind oli 2019. aastal 3052,9 eurot tonni eest ehk 14% rohkem kui aasta varem.

Loe kindlasti! Lõppeva aasta 12 populaarsemat statistikablogi

Millised teemad kütsid Eesti statistikaelus sel aastal kõige rohkem kirgi?

Jaanuaris vaatasime otsa tõele, kui soolane on Eesti palgalõhe tegelikult. Kuigi Eesti riigis lõhe väheneb, on palgalõhe meil juba pikka aega Euroopa Liidu riikide võrdluses suurim. 2017. aastal oli naiste tunnitasu meeste omast viiendiku võrra väiksem. Suurimad meeste ja naiste palkade erinevused on finants- ja kindlustustegevuses.

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/01/14/soolane-palgalohe/

Veebruaris tegime tiiru Eesti valimisringkondades ning andsime ülevaate, kui palju on igas ringkonnas inimesi, keda sagedasemad valimislubadused (sissetulekud, pensionäride ja laste heaolu, pere- ja rahvussuhted, transport, tervis) puudutavad.

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/02/27/valimisringkondade-elanike-statistiline-portree/

Märtsis võtsime luubi alla emakeeled Eestis. Eesti elanikud räägivad enam kui 200 emakeelt ja õpivad üldhariduskoolides 14 erinevat võõrkeelt.

Erinevate emakeelte kõnelejate arv on viimastel aastatel tublisti suurenenud. Levinumad emakeeled on eesti ja vene keel ning võõrkeelena inglise keel. Eesti keel on emakeeleks ligi 900 000 inimesele. Peale kõige enam levinud eesti ja vene keele räägib 2,3% eestimaalastest emakeelena teisigi keeli.

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/03/14/eestis-on-kasvanud-emakeelte-mitmekesisus/

Aprillis tõdesime, et rohkem kui pool Eestimaast on asustamata. Eesti maismaa pindala on 43 465 km², millest asustamata on 22 593 km². Asustamata maa pindala on suurim Saaremaa vallas (1519 km²), Alutaguse vallas (1143 km²) ja Lääne-Nigula vallas (947 km²) ning väikseim Kihnu vallas (3,5 km²). Linnadest on asustamata maa pindala suurim Pärnu linnas (487 km²) ning puudub üldse Rakvere ja Võru linnas.

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/04/16/ule-poole-eestimaast-on-asutamata/

Mais saime teada, kui palju erinevad tänased sünnitajad oma emade ja vanaemade põlvkonnast. Sünnitusiga on ajas olnud erinev. Kui 1970ndate keskel läks naine 29-aastasena oma esimest last sünnitama, oli arst paberitesse tema vanuse taha kirjutatud märkuse „vana“. Umbes siis algaski Eestis 20-aastane periood, kus enamik lapsi sündis naisel enne 25. eluaastat. Veel 1960ndatel oli selliseid sünnitajaid kolmandik ja 1930ndatel veerand. Praegu on vaid 14% sünnitajatest nooremad kui 25 ja keskmine sünnitaja on 30-aastane.

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/05/06/emadus-tana-ja-eile/

Juunis selgusid Eesti laste popimad nimed. Tüdrukute hulgas võidutses ülekaalukalt Sofia ja poistel Robin. Neile järgnesid tüdrukute nimedest Mia, Lenna ja Maria ning poistel Oliver ja Rasmus. Paistab, et praegu on üldine suund rahvusvahelisemate nimede suunas. USA-s oli 2017. aastal Sophia viiendal ja Sofia 15. kohal, Mia kuuendal kohal, Emma esimesel kohal ja Emily 12. kohal. Eesti edetabeli 10 tüdrukunimedest olid seitse populaarsed ka USA-s. Poiste nimedest oli Oliver üheksandal, Sebastian 22. ja Robert 65. kohal.

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/06/12/koige-populaarsemad-olid-robin-ja-sofia/

Juulis veendusime, et Eesti inimesed on keeduvorsti usku ­­ega kipu niisama naljalt oma tarbimisharjumusi muutma. Aastal 2018 toodeti Eestis vorsttoodetest kõige rohkem keeduvorste ja viinereid, mis kokku moodustasid pea kaks kolmandikku kogutoodangust (keeduvorstid 31% ja viinerid 29%). Suitsuvorstidest müüdi enim poolsuitsuvorste ning neljandat kohta müügimahutabelis hoiavad kindlalt enda käes sardellid (9%).

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/07/03/keeduvorst-vorstide-valitseja/

August tõi teadmise, kui mahe on Eestimaa ja kui palju meie põldudelt ja viljaaedadest mahevilju nopitakse. Rohkem kui viiendik Eesti põllumajandusmaast on mahe. Võrreldes aasta taguse ajaga nopiti meie viljaaedadest topeltkogus mahedaid marju ja puuvilju, samuti suurenes mahekartuli saak.

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/08/14/kui-mahe-on-eestimaa/

Septembris uurisime Eesti prügimajanduse eluolu. Iga eestlane tekitab aastas keskmiselt 390 kilo olmejäätmeid. Paljude teiste Euroopa riikide elanikega võrreldes oleme küll suhteliselt kasinad prügitekitajad, ent olmejäätmete kogused suurenevad Eestis siiski iga aastaga. 

Suurenenud olmejäätmete hulga käitlemine koormab Eestis keskkonda rohkem kui mitmetes teistes Euroopa Liidu riikides. Meil võetakse suhteliselt vähem ringlusse erinevaid materjale, mis aitaks keskkonda rohkem säästa ja hoida.

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/09/20/kuhu-liigud-eesti-prugi/

Oktoobris rõõmustasime Eesti põllumeeste tänavuse rekordilise teraviljasaagi üle, mis oli läbi aegade suurim. Teisalt lugesime kokku ka varasema aasta põllumajandustoodangu väärtuse ning rõõmu varjutas teadmine, et kasvavad kulud sõid ära koguni kaks kolmandikku põllumajandustootmisest saadavast tulust.

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/10/02/tanavune-teraviljasaak-loob-rekordeid/

https://blog.stat.ee/2019/10/08/kui-suurt-tulu-teenis-pollumees/

Novembri kütsid kuumaks rahva ja eluruumide loenduse teemad. Milline peaks olema järgmine rahvaloendus Eestis? Kui suurt tööd on tehtud aastate jooksul selleks, et korraldada aastal 2021 Eestis registripõhine rahvaloendus?

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/11/08/regrel-kas-lugeda-rahvast-savitahvlite-voi-taimejuurte-abil/

Detsembris mõõtsime meeste edukust ja päevavalgele tuli, et mida edukam mees, seda rohkem lapsi. Statistika paljastas, et isad saavad paremini hakkama kui lastetud mehed. Nad on targemad, edukamad, teenivad rohkem ja elavad kauem. Millistesse Eesti peredesse aga üldse lapsed sünnivad, oli meil selge aga juba aasta alguses.

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/12/02/mida-edukam-mees-seda-rohkem-lapsi/

https://blog.stat.ee/2019/01/10/millisesse-perre-sunnivad-lapsed/

Elektriautod nopivad poolehoidjaid

Viimase viie aastaga on Eestis suurenenud hübriidsõidukite arv üle nelja, elektriautode arv aga ligi kaks korda.

Piret Pukk, statistikaameti juhtivanalüütik

Aasta 2019 hakul oli Eestis registreeritud ligi 746 500 sõiduautot, neist 7598 olid elektri- või hübriidsõidukid. Elektrisõidukeid oli 1254, mida oli 5% rohkem kui aasta varem. Aastaga tegi jõudsa ehk tervelt 35% hüppe registreeritud hübriidsõidukite arv.

Elektrilisi ja hübriidsõidukeid on viimastel aastatel tulnud Euroopa Liidus (EL) tänavatele ja maanteedele pidevalt juurde. Aastal 2017 oli EL riikides registreeritud 262 miljonit sõiduautot. Umbes 2 miljonit (0,8%) neist olid elektriautod või hübriidelektrisõidukid, mida saab kasutada koos bensiini- või diiselmootoriga. Hübriid-elektriautosid oli 1,5 miljonit ehk ligi seitse korda rohkem kui 2013. aastal (0,2 miljonit). Sõiduautode arv kokku suurenes EL-s viie aastaga 6%.

ELi riikidest, mille kohta andmed on kättesaadavad, oli 2017. aastal viis riiki, kus üle 1% registreeritud autodest olid elektri- või hübriidsõidukid: Rootsi (2,4%), Poola (1,9%), Ühendkuningriik (1,5%), Prantsusmaa (1,4%) ja Belgia (1,2%). Enim on ELis registreeritud elektri- või hübriidsõidukeid Ühendkuningriikides (460 119), Prantsusmaal (450 378) ja Poolas (428 260).

Eurostati viimaste andmete järgi töötas EL riikides aastal 2017 üle poole sõiduautodest bensiiniga. Alternatiivseid kütuseid, nagu elektrit, maagaasi, bio- ja muid kütuseid kasutati sõiduautodes kõige rohkem Poolas (15%), Leedus (9%), Itaalias ja Lätis (mõlemas 8%).

Elektriautode müügi tipp

Elektriautod leiutati enne sisepõlemismootoriga sõidukeid. Hitiks muutusid elektriautod 20. sajandi alguses. Nende käsitsemine ja sõidumugavus tegid bensiiniautole silmad ette. Elektriautode müügi tipp maailmas oli aasta 1912.

Sel sajandivahetusel ilmusid maanteedele ka esimesed hübriidautod, mis töötasid nii elektri- kui ka bensiinimootoriga.  Odava nafta ülekülluse tõttu jäid aga järgnevatel kümnenditel elektriautod tagaplaanile. Ülemaailmne energiakriis 1970-ndatel suurendas taas üldsuse huvi elektriautode vastu.

Eelmise sajandi viimasel kümnendil hakati aktiivsemalt tähelepanu pöörama keskkonnale ja säästvale arengule. Sellest ajast on pidevalt elektriautosid täiustatud ja keskendutud ökonoomsuse suurenemisele.

Eesti teedele ilmusid esimesed tänapäevased elektriautod elektromobiilsuse programmi algatusel 2011. aastal, mille järel rajati laadimistaristu ja 2014. aastal lisandus toetuse abil üle pooletuhande elektriauto.

Plussid ja miinused

Elektriautod on tavaautodest märgatavalt kallimad, peamiselt kergitab nende hinda aku. Elektriauto sõidukilomeeter maksab jällegi mitu korda vähem kui sisepõlemismootoriga auto oma, sellega sõites kaasneb vähem müra ega teki heitgaase.

Elektriautode peamisteks miinusteks võib pidada suurt ajakulu akude laadimisel, laadimiskohtade paiknemist ja väikest sõiduulatust, eriti talvistes oludes.

Hübriidautod kasutavad sõitmiseks mitut energiaallikat – elektri- ja sisepõlemismootorit. Hübriidsõidukid on efektiivsemad kui tavalised bensiini- või diiselmootoriga sõidukid ja need toodavad vähem heitmeid.

Riik annab hoogu elektriautodele

Aastal 2017 oli rahvusvahelise energiaagentuuri (IEA) andmetel maailmas kasutusel umbes 3,1 miljonit elektriautot, kümne aasta pärast aga oodatakse teedele juba üle 100 miljoni elektriauto. Sellele aitavad kaasa poliitikad, mis soodustavad elektriautode kasutuselevõttu. IEA andmetel jääb siiski küllaltki palju ruumi ka sisepõlemismootoriga autodele. Aastail 2035–2040 peaks autode koguarv ulatuma planeedil 2 miljardini.

Hiljuti astus Eesti riik suure sammu, et aidata kaasa keskkonnasõbralikemate elektrisõidukite levikule. Vastu võeti elektrisõidukite toetusmeede. Äsja avas keskkonnainvesteeringute keskus ka taotlusvooru elektriliste sõidukite ostutoetusteks. Toetuste kogusumma on 1,2 miljonit eurot ning see on eelkõige mõeldud transpordiettevõtetele. Selle summa eest on võimalik soetada kuni 240 elektriautot. Jääme huviga ootama tulevikustatistikat, mis näitab, kuivõrd suudavad sellised meetmed meie riigis elektriautode menu suurendada.

Lapsega naine abieluturul

Naistest rääkides tuleb alustada meestest. Statistika näitab, et meestel on rohkemate naistega lapsi kui naistel erinevaid isasid oma lastel. Tõsi, see erinevus on viimase põlvkonna jooksul vähenenud.

Alis Tammur, statistikaameti juhtivanalüütik

Lastega naise positsioon on muutunud ja seda just viimasel paarikümnel aastal. Lapse saamine ei takista naisel uut partnerit leidmast ning selles on erinevus meestega vähenemas. Lisaks on suurenenud inimeste hulk, kes saavad lapsi erinevate partneritega.

Statistikamaailmas on naiste väärtusest rääkides olnud seni peamiseks mõõdupuuks palgalõhe. Kindlasti on sama tähtis vaadelda eraldi naise edukust emana, sest lapse saamine on oluline sündmus ja see mõjutab naist rohkem kui meest. Tihti on see aeg, mil tuleb teha oma elus olulisi valikuid. Ema positsiooni ühiskonnas võib analüüsida nii tööjõu- kui ka abieluturu vaatevinklist. Seekord keskendun viimasele.

Loodusseadused peavad paika

Võrdlesin vähemalt kahe lapsega emasid ja isasid, kelle laste mõlemad vanemad on teada ning kes olid vaatlushetkel kuni 60-aastased. Tulemustest selgus, et 20 aastaga on suurenenud nende inimeste arv,  kes saavad lapsi mitme partneriga. Igal viiendal mehel ja igal kuuendal naisel on lapsed mitme partneriga.

Aastal 2000 oli erinevate partneritega lapsi saanud mehi 15% ja naisi 8%. Erinevus sugude vahel oli 6,6%. Aastaks 2019 on see erinevus kahanenud 4,5%.


Meeste hulgas on rohkem neid, kellel on lapsi mitme partneriga. See reegel on loodusseadustega kooskõlas. Loomaökoloog Raivo Mänd on korduvalt leheveergudel selgitanud, et loodus soosib isastel võimalikult paljude partnerite himustamist. Emastel aga on kalduvus ihaldada pigem väheseid, aga see-eest konkurentsivõimelisemaid isaseid – kõige elujõulisemaid, vapramaid, targemaid, elukogenumaid (st endast vanemaid), dominantsemaid ja rikkamaid, kes pärandaksid oma võimekuse ka emase järglastele. Seda tendentsi kinnitas ka meie hiljuti avaldatud analüüs isadest (https://blog.stat.ee/2019/12/02/mida-edukam-mees-seda-rohkem-lapsi/), millest selgus, et keskmised isad on lastetutest meestest targemad, edukamad, tervemad, oma naisest pisut vanemad ja teenivad teistest meestest rohkem. Järelikult on naistega võrreldes rohkem mehi, kes jäävad lastetuteks, edukamad aga saavad lapsi mitme naisega.

Naise positsioon ajaloos

Mitme partneriga laste saamine mõjub meeste ja naiste mainele erinevalt. Õigupoolest on see naiste renomeele ajas eri moodi mõjunud. Nõukogude ajal ja selle järellainetusena ka taasiseseisvunud vabariigi alguses pälvis vallasema staatus ühiskonnas sageli hukkamõistu, kuid see pole alati nii olnud.

Folklorist Merilin Metsvahi uurimused näitavad, et 18. sajandil ja varem suhtuti siinkandis lapsega või lapseootel vallalisse tüdrukusse rahulikult ja abieluranda jõudmisel võis laps isegi kasuks tulla. See oli kui kindel tõend, et naine on võimeline lapsi saama ja abikäed on majapidamises kohe lisaks võtta. Lugupidamist lastega naiste suhtes kinnitavad erinevad säilinud ülestähendused, rahvajutud ja kombekirjeldused. Näiteks vahel vallalised tüdrukud isegi valetasid end rasedaks, et saaks naise seisusesse ja tanu alla. See kinnitab, et Eesti ajaloos oli naise positsioon üsna kõrge. Meestekesksest Euroopast saabunutele oli see võõras. Enamikus Lääne-Euroopa piirkondades oli naine täielikult mehele allutatud ning meesliin võrreldamatult tähtsam kui naisliin.

Pea kõikjal Lääne-Euroopas oli vallasema karistuseks ihunuhtlus, häbistamine või isegi hukkamine. Eesti aladel hakkas varasem liberaalne suhtumine muutuma alles 19. sajandi keskpaiku, mil talusid hakati päriseks ostma ja talu pärijaks sai pere vanim poeg. Isaduse küsimus muutus siis varasemast olulisemaks ja naiste-meeste suhted teravnesid.

Uude suhtesse koos lapsega

Kuni 20. sajandi keskpaigani valitses Euroopas seis, kus abielud olid püsivad ja perekonnamudel traditsiooniline. See saavutati kahel põhjusel. Esiteks oli naine mehe ülalpeetav ja ta poleks suutnudki üksi lapsi kasvatada. Teiseks ei olnud abielu lahutamine kooskõlas sotsiaalsete normidega. Koos naiste suurema osalemisega tööturul hakkas muutuma arusaam perekonnast ja selle funktsioonidest. Naised said võimaluse lahutada ebaõnnestunud abielud (Hansson, 2009).

Eestis lahutati möödunud sajandi esimesel poolel võrreldes teiste Euroopa riikidega pisut rohkem abielusid (Rootalu, 2018; Tammik, 2014), naised olid iseseisvamad ja töötavaid naisi oli rohkem. Ka nõukogude ajal sai naine iseseisvalt hakkama, aga lapsega üksi jäänud naisel oli väiksem võimalus endale uus partner leida.

Lahutuste ja kordusabielude arv suurenes Eestis 1990ndatel. Sellest ajast on järjest tavapärasem, et uude suhtesse jõutakse lapsega eelmisest suhtest.

Praeguseks on kärgpere üha levinum. Sinu lapsed ja minu lapsed kiusavad meie lapsi. Eks see ole hea ja halb ühtaegu. Ühest küljest pole inimesed enam oma paarisuhte vangid, teisalt võib-olla loobutakse vahel suhtest enne, kui on proovitud võimalusi seda jätkata. Veelgi halvem variant oleks, kui püsisuhetes on naised allutatud tugevale meeste kontrollile.

Naiste väärtustamine ei tohiks käia jõu- ja sunnimeetmetega või võrdluses meeste standarditega. Oleme olnud Euroopas erandlik riik, kus naised olid ühiskonnas kõrgel positsioonil, nüüd aga paistame silma Euroopa suurima soolise palgalõhega. Võime loota, et eestimaalastele on vereliini pidi edasi antud ammu juurdunud teadmised ja muutused mõlemat sugupoolt väärtustava ühiskonna poole saabuvad seetõttu kergemalt ja kiiremini.

Kasutatud allikad

Hansson, Leeni (2009). Muutused perekonnakäitumises ja -rollides. Hansson, Leeni (EditorsAbbr). Töö. Kodu ja vaba aeg: argielu Eestis aastatel 19852009 (38 –70). Tallinn: Tallinna Ülikool.

Metsvahi, Merili (2015). “Tüdrukut poisi käte vahelt magamast leida pole nende seas häbiasi.” August Wilhelm Hupeli avaldatud talupoegade seksuaalelu kirjeldused eesti perekonna ajaloo kontekstis. Ariadne Lõng, 1/2, 104­–127.

Rootalu, Kadri (2018). Antecedents and consequences of divorce in Estonia from longitudinal and multigenerational perspectives. Doktoritöö, Tartu Ülikool. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Tammik, Kristel (2014). Abielulahutused Eestis 1921–1936. Magistritöö. Tartu.


Kui suurt kasu toovad välisüliõpilased Eestile?

Viimase kolme aasta jooksul on suurenenud nende välisüliõpilaste hulk, kes õppimise kõrvalt töötavad. Kui suurt kasu toovad need tudengid Eestile?

Kadri Rootalu, statistikaameti andmeteadur

Sihtasutuse Archimedes tellimusel statistikaametis valminud värskes analüüsis uuriti, kui suurt maksutulu toovad välisüliõpilased Eestile siin töötades.

Õppeaastal 2018/19 maksid välisüliõpilased ja välisvilistlased Eestile tulu- ja sotsiaalmaksuna üle 10 miljoni euro. Pooled välisüliõpilased jäävad Eestisse tööle ka pärast õpingute lõpetamist.

Üle poolte välistudengitest töötab

Eesti kõrgkoolide haridus paistab maailma kõrgharidusturul üha rohkem silma. Siinsed ülikoolid liiguvad rahvusvahelistes kvaliteediedetabelites järjest ülespoole, meelitades aasta-aastalt siia rohkem välisüliõpilasi  ja -teadlasi.

Viimase kümne aasta jooksul on Eestis õppivate välisüliõpilaste arv viiekordistunud, kuid samal ajal on vähenenud kohalike üliõpilaste arv. Millised on meile saabunud välisüliõpilased ja kuivõrd nad võiksid siinsel tööturul leevendada tööjõupõuda?

Eesti hariduse infosüsteemi ning maksu- ja tolliameti töötamiste ja sissetulekute andmete analüüsi käigus selgus, kui paljudel välisüliõpilastel on Eestis õppimise ajal ja pärast õpinguid kokkupuuteid Eesti tööturuga ning kui suur osa neist on vähemalt korra Eestis registreeritult töötanud ja millist tasu on nad töötamise eest saanud.

Õppeaastal 2016/17 oli õpingute ajal vähemalt ühel korral registreeritult töötanud 48% välisüliõpilastest, 2018/19. õppeaastal oli neid juba 53%. Kohalikest üliõpilastest on töötanud 85%. Seejuures maksid 2018/19. õppeaastal välisüliõpilased Eestis töötamiselt tulu- ja sotsiaalmaksu 8 miljonit eurot ehk 2 miljonit eurot rohkem kui eelneval õppeaastal.

Joonisel on õppeaastal 2017/2018 lõpetanud välisvilistlaste Eestis makstud tulumaks õppevaldkondade järgi. Näidatud pole valdkondi, kus töötab alla 20 välislõpetaja.

Kes maksid kõige rohkem tulumaksu?

Õpingute lõppedes õppeaastal 2017/2018 jäi Eestisse tööle veidi üle poole (51%) välisüliõpilastest ning rohkem kui 90% kohalikest vilistlastest. Kõige rohkem jääb välisüliõpilasi tööle info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate ning tehnika ja tootmise valdkonda. Kaks kolmandikku neist oli lõpetamisele järgneva õppeaasta jooksul töötanud Eestis vähemalt ühe korra. 

Eestis töötamise pealt maksid lõpetamisele järgneval aastal kõige suurema summa tulumaksu ehk kokku veerand miljonit eurot info- ja kommunikatsioonitehnoloogia välisvilistlased. Ärinduse, halduse ja õiguse valdkonnas oli välisüliõpilastest lõpetanuid üle kahe korra rohkem ja tulumaksuna panustasid nad peaaegu sama suure summa.

Kas meile tulevad talendid, keda vajame?

Välisvilistlased töötavad võrreldes kohalike koolilõpetajatega harvemini avalikus sektoris ja tervishoius. Suurema tõenäosusega lähevad välisvilistlased tööle ka välisomanikuga ettevõtetesse. Pooled välisvilistlastest ning vaid 18% kohalikest koolilõpetajatest töötasid välisomanikuga ettevõttes.

Kohalike lõpetajatega võrreldes töötavad välisvilistlased sagedamini ettevõtetes, mis tegutsevad info ja side ning töötleva tööstuse alal, aga ka majutuse ja toitlustuse ning haldus- ja abitegevustega seotud ettevõtetes (sh töövahendusfirmade kaudu tehtud tööd).

Lühiajaliste tööde ja platvormitööde (tööd, mida hallatakse digiplatvormil, nt kullerteenused, tõlke- ja kujundusteenused, lapsehoiu ja majapidamistööde vahendamine) hulk on suurenenud just viimasel aastal, seda eriti välisüliõpilaste seas.

Õppeaastal 2018/19 oli töötamise registris registreeritud tööepisoodide arv kohalikel üliõpilastel keskmiselt 2,1 ning välisüliõpilastel 3,2. Veel kaks aastat tagasi olid need keskmised näitajad kohalikel ja välisüliõpilastel sarnased. Samas ei saa öelda, et lühikesed tööotsad oleksid ka välisüliõpilaste seas valdavad. Kokku rohkem kui kolm kuud oli õppeaasta jooksul töötanud 85% välis- ja 87% kohalikest üliõpilastest. Selles osas on välisüliõpilased kohalike üliõpilastega sarnased.

* Töötamise ja sissetulekute analüüs on tehtud Eesti hariduse infosüsteemis isikukoodidega tuvastatavate üliõpilaste andmete põhjal. Töötamisena arvestatakse olukorda, kus inimesel on töötamise registris õppeaasta jooksul registreeritud vähemalt üks tööepisood.

Mida edukam mees, seda rohkem lapsi

Statistika paljastab, et isad saavad paremini hakkama kui lastetud mehed. Nad on targemad, edukamad, teenivad rohkem ja elavad kauem.

Alis Tammur, statistikaameti juhtivanalüütik

Statistikaameti käsutuses olevad registrid ja andmekogud võimaldavad üsna kerge vaevaga panna kokku erinevat statistikat, mis aitab selgitada ühiskonnas toimuvate protsesside tagamaad. Seekord vaadeldakse Eestis elavaid mehi nende laste, hariduse, ameti ja sissetuleku järgi. Selgus, et Eesti isad saavad võrreldes lastetute meestega paremini hakkama. Nad on targemad, edukamad, teenivad rohkem ja elavad kauem.

Isaks saadakse hiljem kui emaks

Demograafilises mõttes ei anna sündimuse uurimine meeste järgi erilist väärtust. Lapsed saab küll paar, kuid analüüs tehakse siiski vaid ema järgi, sest tema saab alati üheselt kindlaks teha ja tema isik on teada. Isad on vahel teadmata, vahel jällegi selgub info nende kohta alles hiljem.

Perevääruste muutumist aga ei soodusta see, kui jätta mehed sündidest ja lastest rääkides tähelepanuta. Mehel on ju tähtis ja asendamatu roll pereelus ja laste saamisel.

Mehed saavad isaks enamasti natuke hilisemas eas kui naised emaks. Keskmiselt on isad lapse sünnihetkel kolm aastat vanemad kui emad. Viimaste sünniandmete põhjal on kõige rohkem isasid, kes on lapse sünnihetkel 31-aastased. Alla 17-aastaseid isasid on võrdlemisi vähe. Varasematel aastatel on väga noori isasid olnud mõnevõrra rohkem, millest võib järeldada, et laste teadlikkus ja seksuaalharidus on paranenud. Viimase nelja aasta jooksul on sündinud kokku 16 last, kelle isa oli 14–16 aastat vana. Samal ajal on suurenenud nende isade hulk, kes on lapse sünni ajal üle 50 aasta vanad, kuus last on sündinud isegi vähemalt 70-aastasele isale.

Vähem kui pool (seitsmest mehest kolm) 30. eluaastates meestest on lastetud. Igal neljandal 40-ndates mehel pole lapsi. Vanemas eas enam väga palju isaks ei saada, kuid lastetuid mehi jääb järjest vähemaks (umbes 15%). Sellest võib järelda, et isad elavad lastetutest meestest kauem. Lastetuid vähemalt 45-aastaseid naisi on 10% kandis. Vähemalt kolm last on igal viiendal (20%) vähemalt 40-aastasel mehel.

Mehed vanuse ja laste arvu järgi, 2019

Kõrgharidusega meestel on rohkem lapsi

Lapsi on rohkem kõrgharidusega ja eesti rahvusest meestel. Neil on 0,1–0,2 last keskmisest rohkem (arvestatud vähemalt 45-aastaseid mehi). Kõigepealt hakkavad 20. eluaastates lapsi saama põhiharidusega mehed, kuid juba 30-ndate teisest poolest on kõrgharidusega meestel laste arv kõige suurem. Alates 40. eluaastast on kõrgharidusega meestel üle 0,3 lapse rohkem kui põhiharidusega meestel.

Naistel on olukord vastupidi. Kõige rohkem on lapsi põhiharidusega naistel. Neil on keskmine laste arv isegi üle 2,1, mis on rahvastiku taastest rääkides väga oluline. Samal ajal on 40-. eluaastates kõrgharidusega naistel lapsi keskmiselt mõnevõrra rohkem kui vanemate vanuserühmade kõrgharidusega naistel. Põhiharidusega naised saavad aga varasemate põlvkondadega võrreldes nüüd vähem lapsi. See on oluline muutus Eesti sündimuses.

Pereloomiseas (25–39-aastaste hulgas) on kõrgharidusega mehi 28%, kõrgharidusega naisi aga 34%. Tundub, et just selline paar on võti, et ühes Eesti peres kasvaks rohkem lapsi. Kahjuks jääb osa naisi üle. Kindlasti ei välista haridustaseme erinevus pere loomist, kuid vähendab naistel võimalust leida endale partner. Seda eriti Tallinnas ja Tartus, kus on noori naisi meestest rohkem.

Lasterikkad tippspetsialistid ja juhid

Haridus annab ameti ja palga. Statistika näitab, et isad teenivad rohkem kui lastetud mehed. Kolmandik 40–59-aastastest isadest teenis maksuameti andmetel 2017. aastal brutotulu vähemalt 1500 eurot kuus. Lastetutest meestest teenis sellist tulu vaid viiendik.

Isadel on seega kõrgem haridus ja palk. Selle põhjal võiks järeldada, et kõrgharidust nõudvatel töökohtadel töötavatel meestel on keskmisest rohkem lapsi. On loogiline, et see ametite kaupa erineb. Et võrdlus oleks adekvaatne (mõnele ametikohale saamiseks on vaja varasemat karjääri ja osa ameteid on populaarsed noorte seas), on siin vaadeldud ainult 40–59-aastaseid mehi neis ametirühmades, kus on vähemalt 100 meest ametiala kohta.

Selgus, et kõige rohkem lapsi on religioonivaldkonna tippspetsialistidel (eriti pastoritel). Neile järgnesid seadusandjad (ennekõike volikogu komisjonide esimehed ja riigikogu liikmed). Üldiselt on aga kõige rohkem lapsi tippspetsialistidel ja juhtidel. Nendel ametikohtadel kokku töötab 30% meestest.

Ametirühmad, kus on meestel keskmiselt kõige rohkem lapsi, mehed vanuses 40–59, 2019

Kõige vähem on lapsi lihttöölistel, näiteks köögiabilistel, koristajatel, pakkijatel ja jäätmesorteerijatel, keda on 6% kõigist ametialade esindajatest.  

Ametirühmad, kus meestel on keskmiselt kõige vähem lapsi, mehed vanuses 40–59, 2019

Miks on nii, et isad on keskmistest meestest paremad? Kas naised valivad mehi, kes on juba enne edumeelsemad või muudab isaks olemine mehed püüdlikumaks? Ilmselt nii seda kui ka teist.

Varasematest uuringutest on selgunud, et laste saamine sõltub peamiselt turvalisusest – pere majanduslikest võimalustest, mõlema vanema olemasolust ja laiemalt riigi majanduslikust olukorrast. See analüüs näitas, et lapse isaks valitakse elus paremini hakkama saavaid mehi. Järelikult soodustab sündimust turvalisus.


REGREL. Isehakanud Norra kuningatest ja sellest, miks registreid võib usaldada

Igal loendusel tekivad vead ja need on vältimatud. Registreid kasutades ja neis olevaid vigu parandades saavad andmed ajas korda ega kerki enam esile isehakanud Norra kuningaid ja olematuid presidente.

Diana Beltadze, Statistikaameti rahva ja eluruumide registripõhise loenduse projektijuht

Igasuguse meetodiga saadud loendustulemused on väärtuslikud, kuid loendusel tekkivatest vigadest eriti ei räägita, sest statistikaamet korrastab andmed kellelegi kurtmata ära ja teeb kõik selleks, et need oleksid kenasti statistikas kasutatavad.

Viimasel ajal on palju tähelepanu juhitud sellele, et registrites esineb ebatäpsusi ja puuduvaid väärtusi. Vigade esinemise sagedust registrites on hinnatud uut loendust ette valmistades alates aastast 2007, lisaks esimese ja teise prooviloenduse käigus. Kokkuvõtlikult võib tõdeda, et registrite andmed on kvaliteetsemad ja lisaks on ülevaade vigadest registripõhise loenduse korral parem kui tavaloendusel. Miks?

Haihtunud presidendid ja polüglotid

Tavaloendusel on vigu keerulisem ette näha. Vigaseid ja puuduvaid väärtusi esines ka 2011. aasta rahvaloenduse tulemustes ja nende parandamisele kulus kümme kuud.

Enamasti parandatakse loendusel saadud vead statistilisi meetodeid kasutades. Nii saavad valeandmete esitajad alles loenduse andmestikku uurides teada, et vaatamata nende ütlustele, ei ole meil Norra kuningaid, igat masti presidente, maailmale tundmatuid usundeid, rahvuseid, uskumatult andekaid polüglotte ja teisi imepäraseid nähtusi.

Kõige levinum meetod loendusandmete kvaliteedi tagamiseks on imputeerimine, mille käigus täidetakse puuduvad andmelüngad sobivate väärtuste või objektidega. Näiteks otsus lugeda Eesti elanike hulka isik, kes elab ühes, kuid on registreeritud teise elukohta, tehakse registri andmete põhjal, mitte selle järgi, et ta keeldus enda loendusest või ei lubanud loendajat koju.

Andmelüngad võivad tekkida eri põhjustel, näiteks jäi e-loendusel vastajal ankeet pooleli või andis vastaja andmeid teise isiku kohta ega teadnud kõikidele küsimustele vastust.

Aastal 2011 kasutati loenduse andmete töötlemisel andmeallikatena ja eeltäitmiseks registreid (rahvastikuregistrit, Eesti hariduse infosüsteemi, REL2000 andmebaasi), mille kvaliteeti oli analüüsitud. Näiteks isikukoodi, kodakondsuse või perekonnaseisu kohta andis andmed rahvastikuregister; rände, rahvuse, inimeste eluruumide kohta sai lisateavet REL2000 andmebaasist; hariduse ja õppeasutuste kohta aga Eesti hariduse infosüsteemist.

Kuidas tagada andmete täpsust?

Kindlasti tuleb hinnata iga loenduse täpsust. Eelmisel loendusel jäi loendamata umbes 2,3% rahvastikust. Teise prooviloenduse tulemuste põhjal 2019. aastal võib väita, et registritest saame püsielanike info nüüd paremini kätte. Loendamata isikute arv on olulisel määral väiksem.

On mitu võimalust hinnata loenduse andmekvaliteeti, näiteks võrrelda tavaloendusel kogutud andmeid registriandmetega või kasutada valikuuringute andmeid. Sellepärast on tavaline, et statistikaamet korraldab kontrolluuringuid või lisab mõne tunnuse uuringusse testimiseks, et teha otsuseid andmete kvaliteedi kohta. Eestis kui väikeriigis on seni õnnestunud loenduste andmekvaliteeti hinnata, kuid see on olnud väga keeruline töö. Aastal 2000 korraldati loenduse kvaliteedi uuring ja 2011 hinnati loenduse kvaliteeti registrite andmeid kasutades ning korraldati tagasiside uuring e-vastajate aadressiandmete kontrolliks.

Rahvaloendustel tuleb üle lugeda kõik püsielanikud riigi territooriumil. Loenduse andmete kvaliteedi hindamisel kasutatakse mõisteid alakaetus (loendamisele kuuluvaid inimesi ei saada kätte) ja ülekaetus (inimesi loetakse rohkem kui peaks ehk loendatakse ka neid, kes on küll riigi territooriumil, kuid ei ole püsielanikud). Ala- ja ülekaetus on loenduste kvaliteedi hindamisel maailmas põhinäitajad. Seepärast otsivadki riigid võimalusi loendustel registreid kasutada, sest üha rohkem on neid inimesi, keda ei saa kätte ja teiseks on keeruline teha kindlaks, kes on püsielanik.

Mured tavaloendusega

Tavaloenduse suurim probleem on alakaetus, see tähendab, et loendusest jäävad välja püsielanikud, mistõttu loendusandmed  alahindavad rahvaarvu. Alakaetuse põhjused on erinevad, näiteks Euroopa Liidu viisarežiimi kaotamine, vaba tööjõu liikumine, õpilaste ja üliõpilaste vahetusprogrammid, elukoha registreerimise nõude liberaalsus (pole sunnimehhanismi ja poliitilist tahet olukorda lahendada), meedia võimendused isikukaitse teemal, mille tõttu võivad mõned inimesed loendusest pigem eemale hoiduda.

Tavaloendusel võivad tekkida vead kolmes etapis

Loendust ette valmistades võivad tekkida juhuvead teadmatusest, mis võivad muutuda töö käigus süstemaatilisteks vigadeks. Näiteks pole võimalik ankeedi koostamisel ette näha vajalikke kontrolle, mis takistaksid sisestada valesid vastuseid. On olnud olukordi, mil kogemata on märgitud isa nooremaks kui poeg või on kirjas, et eluruumis elab püsivalt vähemalt üks Eesti elanik, kuid samal ajal on vastaja märkinud, et leibkondade arv eluruumis on 0.  

Selliste vigade põhjuseks on toimingute ebapiisav eeltestimine ning nende ärahoidmiseks korraldatakse prooviloendusi, kus uuritakse, kuidas inimesed küsimustest aru saavad ja neile vastavad, kui palju tehakse nalja, kui kaua küsimustiku täitmine aega võtab jne.

Loenduse andmete kogumise etapis võivad tekkida vead, kui inimesed saavad ankeediküsimustest erinevalt aru. Eelmisel loendusel näiteks kirjutati väga palju valesid aadresse, mille tegid hiljem korda andmekorrastajad.

Esines ka olukordi, kus loendaja ei leidnud üles inimese elukohta, sest aadressi eelinfo oli puudulik või ei elanud inimene eluruumis, vaid suvilas või pooleli olevas ehitises. Seetõttu pidid loendajad läbi käima kogu loendusjaoskonna, mitte piirduma vaid töönimekirjas märgitud isikute ja asutuste aadressidega.

Tegime tihedat koostööd kohalike omavalitsustega, et täpsustada elukohti. Sellest hoolimata tuli loenduse kvaliteedi tagasiside küsitluselt iga viies kiri tagasi postiljoni teatega, et inimene ei ela sellel aadressil. Sageli ei saadud inimest kätte, sest ta viibis küsitluse ajal kodust eemal ja keegi teine ei saanud esitada tema andmeid.

Andmete töötlemise ja andmetabelite koostamise ajal võivad tulla vead valesti sisestatud ametinimetuste koodide või isiku andmekaitse piirangutest tulenevate nõuete täitmise tõttu. Näiteks samasoolisi paare on vaid mõnisada, mistõttu peab statistikaamet olema eriti hoolas ning arvestades andmekaitse piiranguid, ei tohi me esitada andmeid täpsemalt, sest isikud oleksid tuvastatavad.

Tavaloenduse olulisemad mõjutajad

Kõige rohkem mõjutavad tavaloenduse andmekvaliteeti küsimustik ja loenduse juhend. Küsimustiku vorm, täpne sõnastus ja ka küsimuste paigutamine nõuavad suurt tähelepanu. Rahvusvaheliselt soovitatakse teha küsimustik nii lühike kui võimalik. Seetõttu ei saa kõikide huvigruppide sooviavaldusi loenduse programmi koostamisel arvesse võtta, näiteks küsida loendusel küsimusi selle kohta, kui palju on kellelgi koduloomi või kas keegi on vegan jne.

Küsimused peavad olema ühemõttelised ega tohi solvata. Kui on vaja tõlkida küsimusi kohalikesse keeltesse (Eestis on loendusel olnud kasutuses kolm keelt, aga Horvaatias oli 2011. aasta loendusvoorus üheksa), tuleb täpselt jälgida, et tõlked ei moonutaks küsimuste tähendust.

Tavaloenduse loendusandmete kvaliteedi tagamiseks pööratakse erilist tähelepanu loendajate töö korrale. Selleks koostatakse selged juhised, kirjutatakse lahti mõisteid, koolitatakse töötajaid, sest ka loendajate arusaamad oma tööst ja missioonist aitavad tagada loendustulemuste paremat kvaliteeti.  

Võitlus tuuleveskitega

Loendustöö kujutab endast vigadega võitlemist. Vähem kulukamalt ja  mitte nii emotsionaalselt on võimalik vigadest võitu saada registrite andmeid kasutades, sest vigadest on ülevaade olemas nii registripidajal kui ka statistikutel. Mõlema võimuses on vigu parandada ja nende töövõitudest saab osa kogu ühiskond.

Tavaloendusel vastutab vigade eest loenduse korraldaja, kes võitleb justkui tuuleveskitega, sest tekkivaid vigu pole võimalik ametil ära hoida ning parandatud andmeid ei tohi kellelegi edastada.

Registreid kasutades ja neis olevaid vigu parandades saavad andmed ajas korda. Tavaloendustel seda aga ei juhtu, sest igal loendusel on vaja taas kulutada ressursse, et vigu parandada.

REGREL-ile pühendatud artiklite sari tutvustab rahva ja eluruumide loenduse ettevalmistust ja metoodikat. REGREL-i kohta on rohkem infot Statistikaameti veebilehel.


REGREL. Andmete kvaliteedi tõstmine on kui maratonijooks

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on võtnud põhjalikult käsile ehitisregistri andmete kvaliteedi parandamise, et olla valmis 2021. aasta registripõhiseks rahva ja eluruumide loenduseks.

Taavi Jakobson, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitisregistritalituse projektijuht

Põhjamaalastena veedame ligi 90% oma elust hoonetes – korterites või eramutes, kontorites ja koolides, kaubanduskeskustes. Needsamad hooned tarbivad umbes poole toodetavast energiast. Hoonete teenindamiseks on ehitatud pikki maa-aluseid ja maapealseid torustikke, teede ja kaablivõrgustikke. Ehitiste turvalisusest ja mugavusest sõltub meie heaolu ja tervis. Isegi elu.

Tänapäeva turvalises keskkonnas on kerge unustada, et ehitust reguleerivad seadustikud on juba aastasadu keskendunud sellele, et hooned iseenesest kokku ei variseks või tiheasustuse piirkondades põlema süttides poolt linna maha ei põleks.

Täpsete andmete vajalikkus

Et maksumaksja raha võimalikult mõistlikult investeerida, näiteks keskkütte või kanalisatsioonitaristu rajamiseks või prügiveo piirkondade optimeerimiseks, on vaja andmeid. Andmeid on vaja ka näiteks tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametilt selleks, et kontrollida just kõige riskantsemas vanuses hoonete rõdupiirdeid. Teadmine, et hoone katusel on elektrit tootvad päikesepaneelid, võib päästa tuletõrjuja elu. Kuna päikesepaneelidega hoonetes pole võimalik elektrit täielikult välja lülitada, ei ole veega kustutada turvaline.

Hoonete (lähitulevikus ka rajatiste) andmeid hoitakse Eestis ehitisregistris. Register on olnud aastaid alarahastatud ja alamehitatud, kuid majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on viimase poolteise aasta jooksul võtnud selle arendamise põhjalikult käsile ning lähikuudel jõuavad esimesed töö viljad ka kasutajate ette.

Aja ja raha sääst

Lisaks andmekogule korraldab ehitisregister ka kasutus- ja ehituslubade menetlusi. Hoolimata raskest algusest on pabermenetluselt elektroonilisele üleminek säästnud lugematul hulgal aega ja raha. Ühe arhitektuuribüroo hinnangul oli nende sääst ühe projekti pealt keskmiselt lausa 100 tundi.

Õnneks on juba üsna sügavale unustusehõlma vajunud, kuidas A1 formaadis trükitud ja paljundatud projektidega valla ehitusspetsialisti ukse taga järjekorras istuti. Parandamise ja lihtsustamise ruumi on siin muidugi veel palju. PriceWaterhouseCoopersi hinnangul (2018) on menetluskeskkonna uuendamisega võimalik kokku hoida igal aastal üle 90 000 tunni omavalitsuste ja kooskõlastavate asutuste ametnike aega.

Sääst erasektoris on hinnanguliselt vähemalt sama suur. Erinevalt näiteks lähinaabritest Soomes, kel igas vallas on oma hoonete andmekogu, on meil õnneks üks ehitisregister üle riigi, mis hõlbustab nii andmete analüüsi kui ka süsteemi arendusi ja käimas hoidmist.

Nii nagu ehitisregistri tarkvara vajab arendustöid, vajab parandamist ka selle andmekvaliteet. Meie andmeparandustööd on ennekõike keskendunud sellele, et 2021. aasta registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGRELi) ajaks on tagatud vajalik andmekvaliteet.

Mis on pildil: puukuur või kurgilava?

Praeguse suurema andmekvaliteedi parandamise projekti käigus korrastame registri andmebaasi, loome kvaliteedi hindamise vahendid ja viime andmebaasi masskannetena sisse parandused, mida on võimalik automaatselt teha. Need kanded lähevad andmebaasi selle aasta novembris ja detsembris, mistõttu ei kajastunud viimases prooviloenduses.

Registri andmete parandamisel peame olema tähelepanelikud, sest andmed peavad olema usaldusväärsed nii üldistatult (statistiliselt) kui iga korteri ja hoone kohta. Seetõttu oleme enne andmebaasis paranduste tegemist andmete õigsust korduvalt kontrollinud ja nüüd valmis neid sisse viima.

Koostöös maa-ametiga kanname registrisse puuduvaid hooneid. Selle aluseks on ülelendudega tehtud ortofotod, mis abistavad omavalitsuse ametnikel registrist puuduvate hoonete tuvastamist. Ehkki andmeid on ka maa-amet puhastanud, on ka siin käsitööd veel päris palju, sest ülalt vaadates näevad eluhoone, katusega puuriit ja kurgilava üsna sarnased välja.

Otsused andmete, mitte kõhutunde toel

Aastal 2020 käivitub projekt, millega tuvastame, millal on hinnanguliselt hooned esmaselt kasutusele võetud. See on REGRELi nõuetest hetkel kõige problemaatilisem tunnus. Siingi on abiks ortofotod ja ajaloolised kaardid. Lihtsalt selgitades võrreldakse selleks kaht samast kohast ülelennuga saadud fotot ja kui vahepeal on hoone tekkinud, saabki ligikaudse ehitamise aja.

Teiseks kogume infot omavalitsustelt ja teenusepakkujatelt olemasoleva pesemisvõimaluse ja WC kohta. Mõistagi on andmete õigsuse tagamisel oluline roll ka koduomanikel. Selleks, et andmete parandamine oleks võimalikult kiire ja mugav, oleme automatiseerinud ja lihtsustanud andmete esitamise teatise. Seda hakkab uuenenud ehitusregister 2020. aasta alguses pakkuma.

Andmekvaliteedi tõstmise töö ei ole sprint, vaid maraton. Seda maratoni jookseme ikka uuesti ja uuesti ning iga korraga seame ja saavutame uusi ja täpsemaid andmekvaliteedinõudeid. See ei ole lihtne, aga kui tahame, et meie riigis otsustatakse andmetele, mitte kõhutundele tuginedes, on see hädavajalik.

REGREL-ile pühendatud artiklite sari tutvustab rahva ja eluruumide loenduse ettevalmistust ja metoodikat. REGREL-i kohta on rohkem infot Statistikaameti veebilehel.


 [