Category Archives: Statistikaamet

Tänavune teraviljasaak lööb rekordeid

Põllumeeste oskuslik maaharimine kannab tõesti head vilja: selle aasta viljasaak on Eesti kõigi aegade suurim.

Tekst: Eve Valdvee, statistikaameti juhtivanalüütik

Selle aasta septembri keskpaigaks oli koristatud 96% teraviljapinnast. Statistikaameti värske saagiuuringu andmetel saadi koristatud pinnalt kokku enam kui 1,56 miljonit tonni teravilja, mis on Eesti kõigi aegade suurim teraviljasaak. Võrreldes eelnenud aastatega on suurenenud nii kasvupind kui saagikus.

vili-021

Esialgsetel andmetel kasvatati 2019. aastal teravilja kokku 364 000 hektaril, sh 167 000 talivilja ja 197 000 hektaril suvivilja. Teravilja kasvupinnad on pikemat aega olnud kerges kasvutrendis. Viimati oli teravilja kasvupind Eestis tänavusest suurem veerandsada aastat tagasi 1993. aastal.

Ilm ja oskused toovad rikkaliku saagi

Juba pikemat aega on suurenenud ka saagi kogused hektari kohta. Tõsi, viimaste aastate hektarisaagid on keeruliste ilmaolude tõttu siiski üsna väikseks jäänud. Takistuseks on saanud kas põud või pikad vihmaperioodid.

Selle aasta ilmaolud on üle mitme aasta taas põllumajandust veidi enam soosinud ja tänavusi saake võiks võrrelda 2015. aastaga, mil ilm samuti põllumehi hoidis. Võrreldes 2015. aastaga on teravilja hektarisaak koristuspinna kohta veidi suurenenud – 4411 kilogrammilt 4486 kilogrammini hektari kohta (andmed on septembri keskpaigaks koristatud pinna kohta).

01

Eriti hea on sel aastal olnud taliteraviljasaak, mille keskmine saagikus koristuspinna kohta on 5220 kg/ha. Suviteravilja koristati 3834 kg/ha.

Kaunviljast oli septembri keskpaigaks jõutud koristada 84%, rapsist-rüpsist 77% ja kartulist 60%. Rapsi-rüpsi ja kartuli saak oli veidi suurem ja kaunvilja oma veidi väiksem kui 2015. aastal.

02

Milliseks kujuneb lõplik saak?

Maaeluministeeriumi prognoosi kohaselt võib saagikoristuse lõpuks koristatud saada 99% teraviljapinnast ja kogusaagiks kujuneda 1,59 miljonit tonni, mida oleks 3% rohkem kui 2015. aastal.

Rapsi- ja rüpsi kogusaagiks prognoositakse 179 000 tonni ja kartulil 106 000 tonni, mis on vastavalt 10% ja 9% vähem kui aastal 2015.

Koristatud saagi koguse järgi on veel vara teha järeldusi põllumajandustootmisest saadava tulu kohta, kuna see sõltub ka toodangu eest saadavatest hindadest ja selle saamiseks tehtud kulutustest.

Detailsemad andmed saagiprognoosi kohta leiab statistikameti andmebaasist http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?DataSetCode=PM0281

 

 

 

 

REGREL. Kuidas lahus pered ühe katuse alla kokku viia

Kuidas saada registripõhisel loendusel õigesse eluruumi kokku perekond, kes lasteaia-, koolikoha või mõne muu soodustuse pärast on oma elukoha registreerinud aadressile, kus nad tegelikult ei ela? Appi tulevad teised registrid.

Tekst: Ethel Maasing, statistikaameti juhtivanalüütik

Esimesel prooviloendusel 2016. aastal selgus registriandmetest, et Eestis on nelja aastaga kasvanud hüppeliselt üksikvanemate arv. Eelmisel, 2011. aasta loendusel oli üksikvanemaid kokku 85 600, 2016. aasta alguseks oli neid aga juba üle 143 000.

Alates sellest hetkest hakkasid statistikaameti metoodikud otsima lahendust, kuidas kasutada loendusel infot inimeste kohta, kes päriselt elavad koos, kuid rahvastikuregistris nii oma elukohta ei registreeri.

Kuidas kasutada teiste registrite infot?

Järgmisel, 2021. aasta rahvaloendusel on plaanis kasutada vähemalt 24 registri andmeid. Ka elukoha määramisel on võimalik arvestada lisaks rahvastikuregistrile teiste registrite infoga. Näiteks viitab partnerite kooselule see, kui nad on saanud hiljuti ühise lapse või abiellunud. Samuti võib arvata, et koos elavad paarid, kelle elukoht on kaasomandis või kes sõidavad sama autoga. Lisaks leiab meie registritest infot selle kohta, kui keegi teine on sinu eest ostnud apteegist välja digiretsepti ravimi. Üldjuhul teeb seda ju inimene, kes elab su lähedal.

Lisaks kooselule viitavatele märkidele leidub registrites teavet, mis osutab, et paar siiski ei ela koos. Näiteks saab registrist kätte info, kui abielupaar on lahutanud või üks vanematest maksab elatisraha.

Koos või lahus elamise tõendamiseks ei piisa siiski ainult ühest nimetatud jäljest. Seetõttu on metoodikud koostanud mudeli, mis hindab, kes võiksid tegelikult koos elada. Kui koos elavad partnerid on leitud, on vaja välja selgitada nende ühine elukoht. Selle jaoks oleme välja töötanud paiknemise mudeli.

Kus pered elavad?

Kui on teada inimesed, kes moodustavad perekonna, on võimalik erinevatest registritest leida kõikide pereliikmete aadressid, mis nad on teada andnud. Rahvastikuregistrist on võimalik leida kõigi perekonnaliikmete registreeritud aadressid ning kinnisturaamatus on kirjas kõikide liikmete omandis olevad eluruumid. Lisaks võivad metoodikud kasutada töötukassale antud andmeid. Hetkel on kasutuses need andmekogud aadressidega, mis on liidestunud aadressiandmete süsteemiga, mis on igale eluruumile (korterile/majale) omistanud ühe koodi. See on muutnud aadresside töötlemise lihtsaks.

Kui kõik pereliikmetega seotud aadressid on teada, saab välja selgitada, millises eluruumis on võimalik perel elada. Seejuures arvestatakse infoga, kas eluruumis on perele piisavalt ruumi.

Ilmselgelt ei sobi perele elamiseks eluruum, kuhu on juba registreerinud oma elukoha keegi teine. Samuti ei ela suur pere tõenäoliselt ühetoalises korteris ning üldjuhul on valinud pere koduks eluruumi, kus on olemas kraanivesi, vesiklosett, vann, köök, keskküte. Taolist infot nimetame paiknemise märkideks.

Millised on senised tulemused?

Esimese tegevusena asusid rahvaloendusega seotud metoodikud otsima üksikvanematele partnereid. Kasutades eelmise prooviloenduse registri andmeid, said kaaslase peaaegu 40 000 üksikvanemat, neist peredest 70% õnnestus paigutada ühisesse elukohta. Üksikvanemate arv vähenes esialgse 143 000 pealt 103 000ni.

Allolev kaart illustreerib näiteks üksikvanemate registreeritud elukoha täpsustamist Tallinna 21. kooli ümbruse näitel. Rohelise ringina on kujutatud kooli ümbrus, kus elasid algselt esimesel prooviloendusel üksikvanemate hulka loetud inimesed. Punaste täppidega on kujutatud perekonna tegelikku elukohta, mis on saadud kirjeldatud metoodika abil. On näha, et märgid teistest registritest suudavad tuvastada, kus pere tõenäoliselt koos elab.

Tallinna 21. kooli ümbruskonda registreeritud lapsed, kelle elukoht paiknemisindeksi järgi on mujal.

Pilt

Sama metoodikat on võimalik kasutada ka teiste partnerite elukoha väljaselgitamiseks. Ka lasteta paarid võivad olla registreerinud oma elukoha erinevalt ning nende kohta on samuti olemas info erinevates registrites. Täpsemad tulemused mudelite töökindluse kohta selguvad selle aasta prooviloenduse tulemustega.

Statistikaamet alustas REGREL-ile pühendatud artiklite sarja, et tutvustada rahva ja eluruumide loenduse ettevalmistust ja metoodikat. REGREL-i kohta on rohkem infot Statistikaameti veebilehel.

 

Kes kardab e-raamatut?

Suur osa meie elust on kolinud helendavate ekraanide taha. Nii ka hulk raamatutest. Kes on need inimesed, kes eelistavad krõbisevate raamatulehekülgede keeramise asemel saada oma lugemiselamuse kätte digiseadmest?

Tekst: Maali Käbin, statistikaameti analüütik

Statistikaameti korraldatud kultuuris osalemise uuringu andmetel oli 2017. aasta jooksul lugenud raamatuid 69% vähemalt 15aastastest Eesti elanikest ja 44,5% oli endale raamatuid ka ostnud. E-raamatuid oli soetanud 5,4%.

raamat2-01Iga aastaga ilmub Eestis üha rohkem e-teoseid. Näiteks aastal 2018 anti Eestis välja 1628 e-raamatut, seda on eelnenud aastaga võrreldes ligi veerandi võrra rohkem.

E-raamatuid eelistavad mehed ja noored

E-raamatuid loevad meelsamini mehed (13,9%), naistest eelistab digiraamatuid  6,6%. E-raamatud on populaarseimad 20–29aastaste hulgas, kellest 17,5% eelistab lugeda e-raamatut. Iga neljas selles vanuses mees valiks pigem e-raamatu kui võtaks kätte paberraamatu.

02-01

Kui palju e-raamatuid ostetakse?

Andmed näitavad, et lugemishuvi ei mõjuta kuigivõrd, kas raamat on digitaalne või paberil. E-raamatute ostjad on ka üldiselt kirglikud raamatulugejad: 72,6% neist, kes ostsid e-raamatuid, olid viimase aasta jooksul soetanud endale ka paberraamatuid. Paberraamatute ostjatest ostis e-raamatuid 8,7%.

Aasta jooksul ostis 57% e-raamatu lugejatest kuni kolm e-raamatut, 19% neli kuni kuus e-raamatut ning ligi veerand lugejatest soetas vähemalt seitse raamatut. Ostetud paberraamatute arv oli sarnane – üle poolte raamatulugejatest ostis kuni kolm paberraamatut ja vähem oli neid, kes soetasid endale rohkem raamatuid.

01-01

Kõige innukamalt soetavad endale e-raamatuid 45–64aastased e-raamatuhuvilised, kellest peaaegu pooled ostsid aasta jooksul vähemalt neli e-raamatut. Tagasihoidlikumalt ostavad endale digiraamatuid vähemalt 65aastased lugejad ja ka nooremad, 15–24aastased. Eakamad eelistavad raamatuid lugeda rohkem paberilt ja laenutada teoseid raamatukogudest, kuid noored, kes ise veel ei teeni, ei taha kulutada raha e-raamatutele.

Kui palju raha kulub e-raamatutele?

E-raamatute ostjatest kulutas 40% vastanutest aastas digiraamatutele kuni 20 eurot ning 41% vastanutest 21–100 eurot. Leidus ka eriti tulihingelisi e-raamatusõpru, kes olid aasta jooksul digilugemisse investeerinud üle 500 euro.

Kas e-raamatute populaarsus suureneb või väheneb? Kas ka järgnevatel aastatel antakse Eestis välja järjest rohkem e-raamatuid? Kas tulevikus väheneb eakamate  e-raamatupelglikkus? Neile küsimustele annab vastuse juba 2020. aastal korraldatav kultuuris osalemise uuring ning statistikaameti järgmiste aastate regulaarstatistika.

Allikad:

* Väljaantud e-raamatute arv põhineb rahvusraamatukogu sundeksemplaride andmetel.

* E-raamatute eelistamise ja ostmise andmed on pärit 2017. aastal korraldatud  kultuuris osalemise uuringust.

 

Kuhu liigud, Eesti prügi?

Iga eestlane tekitab ühes aastas keskmiselt 390 kilo olmejäätmeid. Kiiduväärt on, et paljude teiste Euroopa riikide elanikega võrreldes oleme küll suhteliselt kasinad prügitekitajad, ent olmejäätmete tekkivad kogused suurenevad Eestis siiski iga aastaga. 

Viimased andmed näitavad, et iga Eesti elanik tekitas 2017. aastal 390 kilo olmejäätmeid (Euroopa Liidu keskmine oli 486 kilo aastas inimese kohta).

Olmejäätmete tekke hulk varieerub Euroopa Liidus riigiti märkimisväärselt. Ühed väiksemad prügitekitajad elavad Rumeenias, kus ühe elaniku kohta koguneb aastas 272 kilo olmejäätmeid, seevastu Taanis on see kogus 781 kilo.

Rääkides kõigi jäätmete tekkest võib öelda, et kuigi aastal 2018 tekkis Eestis viimase nelja aasta kõige väiksem jäätmete hulk, on meie riigis juba seitsmendat aastat järjest olmejäätmete kogus suurenenud.

prügi infograafik

Aastal 2011 koguti kokku 445 000 tonni olmejäätmeid, 2018. aastaks oli see hulk kasvanud 535 000 tonnini.

Jäätmete kogused on Eestis vähenenud põlevkivi kasutusega seotud tööstuses tekkivate jäätmete tõttu. Aastal 2018 vähenes põlevkivikompleksis jäätmete teke võrreldes varasema aastaga 13,4% ning kogu jäätmete hulk kahanes 6,8%. Kokku tekkis jäätmeid möödunud aastal 23,52 miljonit tonni, millest 75% olid põlevkivijäätmed.

Olmejäätmete hulga suurenemise tõttu koormab nende käitlus Eestis ehk keskkonda rohkem kui mitmetes teistes Euroopa Liidu riikides. Näiteks võetakse meil suhteliselt vähem ringlusse erinevaid materjale, mis aitaks keskkonda rohkem säästa ja hoida.

Kuhu siis Eestis kogutud olmejäätmed lähevad? Rahvusvahelised andmed näitavad, et Eestis kasutatakse olmejäätmete ladestamist ja põletamist energiatootmiseks suhteliselt enam kui Euroopa riikides keskmiselt.

Praegu võetakse Eestis ringlusse veidi üle neljandiku olmejäätmetest. Euroopa Liidu jäätmete raamdirektiivi järgi tuleb alates 1. jaanuarist 2020 Eestis võtta ringlusse vähemalt 50% olmejäätmetest. 2035. aastaks peab ringlussevõtu määr olema suurenenud 65%-ni. Eestil on seega keskkonna paremaks hoidmiseks veel palju teha. Peale selle näeb direktiiv ette, et 15 aasta pärast ei tohi ladestada rohkem kui kümnendikku tekkivatest olmejäätmetest. Eesti on mitmel aastal selle eesmärgi ka täitnud (2014 ja 2015), kuid sealt edasi on ladestamise kogused olnud üha suuremad.

olmej@@tmed

Mida on võimalik Eestis veel ära teha?

Kümme aastat tagasi toimus Eestis esimene talgupäev „Teeme ära“. Sel laupäeval, 21. septembril on taas maailmakoristuspäev.

Ühe koristuspäevaga aastas ilmselt ei jõua lahendada probleeme, mille põhjus on aina suurenev olmejäätmete hulk. Sellegipoolest on igaühel võimalik anda oma panus selleks, et meie ümber tekiks vähem prügi. Alustada võib kas või korduvkasutatavast karbist lõunasöögi ostmisel ja riidest poekoti kasutusele võtmisest ning jätta soetamata miljonid kilekotid, mis pärast poeskäiku igal aastal Eesti kodudesse jõuavad.

Vaata Eesti jäätmete kohta detailsemat ülevaadet statistika andmebaasist, Eurostati ja Keskkonnagentuuri kodulehelt.

Kaia OrasKaia Oras, statistikaameti juhtivanalüütik

REGREL. Mu aadress on… Eesti Vabariik!?

Eesti riiklike registrite süsteem on maailma parimate hulgas, kuid siiski pole meie lähtepositsioon 2021. aasta registripõhiseks rahva ja eluruumide loenduseks probleemideta. Viiendik Eesti inimestest ei ela seal, kuhu nad on registreeritud. Kuidas see loendust mõjutab ja miks on vaja täpsustada elanike elukohti?

Rahva ja eluruumide loendused on kõige mahukamad statistikatööd maailmas. Nii igale riigile kui ka globaalselt on oluline, et sellised tööd oleksid tehtud korrektselt. ÜRO eksperdid teevad nende andmete põhjal nii lühi- kui ka pikaajalisi tulevikuprognoose kogu meie planeedi kohta.

Eelmine loendus oli üks Euroopa kallimatest

Igas riigis mõeldakse põhjalikult, kuidas loendusprotsessi uuendada, et säästa ressursse ja muuta tulemused püsivamaks. Praegu on rahvusvaheliselt kokku lepitud kümneaastane loendusperiood, mistõttu tuleb paratamatult aeg-ajalt kasutada kuni 10 aastat vanu andmeid. Seetõttu ongi Euroopa Liidus kokku lepitud, et alates 2024. aastast muutub kohustuslikuks korraldada loendust igal aastal.

Olukorra keerukust tunnetas Eesti üldsus ja valitsus hästi enne eelmist rahvaloendust, kui statistikaametile soovitati tungivalt teha loendus registrite põhjal, nagu olid teinud meie lähiriigid Rootsi, Soome, Taani, Norra ja Island.

Loendusmeeskond aga keeldus, kuigi Eestis oli juba siis palju registreid, millest oli võimalik saada kätte enamik loendusel vajalikust infost. Sellest hoolimata polnud registrite tase veel selline, et rahuldada kõiki loenduse andmete kvaliteedinõudeid. Nii korraldatigi eelmine rahva ja eluruumide loendus Eestis 2011. aastal kombineeritud meetodil, mis oli üks kallimaid Euroopas.

Hästi arendatud aadressiandmete süsteem

Järgmist, 2021. aasta rahvaloendust ette valmistades on täie tõsidusega silmas peetud registripõhist loendust. Seda on teinud enamik lähiriike, sh Läti ja Leedu.

Registripõhise loenduse ettevalmistuseks tegi statistikaamet REGREL-i metoodikaprojekti (2010–2013), mille põhiteostajad olid Eesti rahvastikuteadlased. Projekt tugines väga palju statistikaameti varasemate analüüside tulemustele.

Statistikaamet töötas välja mudeli, kuidas parandada registrites andmete kvaliteeti ning tuli välja originaalsete meetoditega registripõhise loenduse kitsaskohtade ületamiseks. Ligi kümne aasta jooksul on parandatud registrite kvaliteeti ning tõhusa töö tulemusel on Eesti riiklike registrite süsteem praegu üks maailma parimaid.

Tähelepanuväärne on Eesti aadressiandmete süsteem (ADS), mida peab maa-amet. Süsteem annab koodi igale hoonele ja eluruumile. Sellega edestab Eesti paljusid väga hea statistikasüsteemiga riike, kus sellist näitajat ei ole ning inimeste ning elukohtade sidumiseks kasutatakse lisateavet, mis on sageli ebatäpne.

Probleem on vales kohas elavad inimesed

Siiski pole meie lähtepositsioon registripõhiseks loenduseks probleemita. On teada, et kõik inimesed ei ela neis eluruumides (korterites ja eramutes), kuhu nad rahvastikuregistri andmetel on registreeritud.

Uuringute järgi elab vales kohas umbes viiendik Eesti elanikest ja kõige rohkem on nende hulgas noori. Paljud noored on kõrgkoolis õpinguid alustades endiselt registreeritud vanemate koju ja mõnikord ei registreeri nad oma elukohta ümber ka pärast õpingute lõpetamist. Enamasti tuuakse ettekäändeks, et õpinguteaegne elukoht on ajutine.

REGREL

Peale noorte on valesti registreeritud teisigi inimesi, kellel on selleks mitmesuguseid põhjuseid. Kes soovib lapse sobivasse kooli või lasteaeda panna, kes saada paremat sotsiaaltoetust, sõidusoodustust jne.

On kurioosne, et ka kohalikud omavalitsused soodustavad vale elukoha registreerimist. Paljud on ilmselt näinud üleskutseid „Registreeri end tallinlaseks“ või „Registreeri end tartlaseks“. Enne haldusreformi pakuti oma elukohta valesti registreerivatele inimestele isegi auhindu.

Loodud on tõhusad metoodikad

Ebatäpsed elukohaandmed tekitavad segaduse, mis takistab paljude ametkondade, näiteks päästeameti, kaitseväe, aga ka kohalike omavalitsuste normaalset tööd, sest neis ametkondades võetakse rahvastiku paiknemise aluseks rahvastikuregistri aadressid. Samad aadressid peaksid figureerima ka kõigis teistes registrites.

Loomulikult tekitavad ekslikud elukohaandmed ka rahva ja eluruumide loendusel probleeme. Nende lahendamiseks on statistikaametis välja töötatud registrite ristkasutusele tuginevad ja rahvusvaheliselt rohkeid kiidusõnu pälvinud mudeldamise metoodikad. Need võimaldavad hinnata tegelikku elanike arvu, sh võtta arvesse, et osa inimesi on Eestist registreerimata lahkunud. Metoodikad võimaldavad hinnata registreerimata välis- ja pendelrände mahtu ning tuumperekondade jaotust, sh selgitada välja vabaabielus paaride ja üksikvanemate suhtarvud.

Üle jääb vaid õigete elukohtade küsimus. Mõned teadlased ja arvamusliidrid on soovitanud korraldada ka järgmine rahva ja eluruumide loendus kombineeritud meetodil ehk küsida inimestelt nende tegelikke elukohti kas kodudes käivate loendajate abil või interneti ja telefoni teel.

Eelmine rahvaloendus näitas, et kõige paremad (kuid siiski mitte 100%) tegelike elukohtadega ühtivad andmed saadi traditsioonilise ukselt uksele küsitlusega. Kahjuks ei olnud ka see meetod täiesti kindel, sest osa inimesi vältis loendajaga kohtumist. Loendajatel ei õnnestunud pääseda üle 5% küsitlusloendusele jäänud isikute eluruumidesse.

Segadus registri ja loendusandmetega

Märksa halvem oli aga eluruumi andmete täpsus internetiküsitluse korral, mis üldiselt andis üsna kvaliteetseid andmeid. Interneti andmetel elas vales elukohas vaid hinnanguliselt alla kümnendiku elanikest, st paljudel juhtudel märgiti hoolimata juhendist tegelikuks elukohaks registreeritud elukoht.

Siiski oli pärast rahvaloendust loendusandmetega saadud elukohtade ja rahvastikuregistri elukohtade vahel märgatav erinevus, mis tekitas segadust. Kõik organisatsioonid kasutasid endiselt registriandmetel põhinevaid elukohti, loendusel saadud elukohad ja neist tehtavad järeldused jäid teadlaste pärusmaaks. Seega ei olnud suur pingutus saada loendusel õiged aadressid eriti viljakas.

Miks ei parandatud loenduse tulemuste põhjal aadresse kõigis registrites? Esiteks on rahvusvaheline reegel, et loendusel saadud andmeid üksikisikute kohta ei väljastata ühelegi ametkonnale. Teiseks on rahvaloenduse andmed kogutud teatud hetkel, kuid elukohad ei ole püsivad ja loendusinfo hakkab kiiresti vananema. Isegi osalise registreerimise korral muutub juba mõne aasta pärast elukohtade registriinfo täpsemaks kui järjest vananev loendusinfo.

Lahendus, mis vastab nõuetele

Kõike seda arvestades ei ole otstarbekas teha suuri jõupingutusi, et koguda rahvaloendusel täpseid elukohaandmeid. See tooks kasu küll teadusuuringutele, kuid põhjustaks segadusi muude andmeallikate kasutamisel. Selle asemel tuleks püüda saavutada elukohtade korrektne registreerimine nii omavalitsuste kui ka riigi tasemel. Oleks aeg leida võimalus fikseerida ka mitu elukohta neil inimestel, kes elavadki aasta vältel mitmes kohas, sest nende arv järjest suureneb.

Elukohaandmete õigsus tekitab probleeme ka mitmes teises riigis, kus tehakse või kavandatakse registripõhiseid loenduseid. Enamasti on mured lahendatud mitmesuguste mudelitega, mille abil paigutatakse isikud mingis mõttes kõige tõenäolisematesse elupaikadesse. Kuigi üksikisiku tasemel saadud lahendus ei ole korrektne, vastab tulemus igati rahvaloenduse rahvusvahelistele nõuetele.

Statistikaamet alustas REGREL-ile pühendatud artiklite sarja, et tutvustada rahva ja eluruumide loenduse ettevalmistust ja metoodikat. REGREL-i kohta on rohkem infot Statistikaameti veebilehel.

Ene-MargitEne-Margit Tiit, statistikaameti rahvastikustatistika ekspert

Igal aastal lahkub Tallinnast tuhandeid inimesi

Oleme harjunud mõtlema pealinnast kui tõmbekeskusest. Vaadates Tallinnas elavate inimeste liikumist aga teise mätta otsast, on see ühtlasi suurima väljarändajate arvuga Eesti omavalitsusüksus.

Viimase nelja aastaga on Tallinnast välismaale lahkunud 21 185 inimest, mis on tunduvalt rohkem kui selle aasta algul oli elanikke Pirita linnaosas. Tallinnas on kodu 33% Eesti elanikest. Kogu Eesti välisrändest 44% moodustavad pealinnast lahkuvad inimesed.

Joonis-õige

Aastal 2018 kolis Tallinnast välismaale 2571 meest ja 2014 naist ehk kokku 4585 inimest. Väljarändajaid oli rohkem kui neid tallinlasi, kes meie hulgast jäädavalt lahkusid. Aastal 2018 suri 4474 Tallinna elanikku.

Eestist lahkuvad pigem noored inimesed: kõige suurem hulk väljarändajaid on 20–39-aastased. Iga lahkuja mõjutab seega tööjõuliste inimeste arvu ja leibkondade toimetulekut. See võib tähendada Eestis sündimata jäänud lapsi, täitmata töökohti ja asutamata ettevõtteid.

joonis2-õige

Maailmas ringi liikuda on loomulik ja positiivne. Eesti ei peaks kunagi saama suletud riigiks, aga Tallinnast välismaale suundujaid on märkimisväärselt palju. Tallinna linnajuhid ja ehk meie kõik peaksime sellele tõsiselt mõtlema. Peale talentide koju kutsumise tuleks rohkem tähelepanu pöörata ka inimeste kodushoidmisele ja neile siin arenguvõimaluste loomisele.

Väljarände vähendamine on üks sekkumiskoht, mis aitaks Eesti tulevikuväljavaateid parandada ja sotsiaalseid probleeme kontrolli all hoida.

Autorid: Mihkel Servinski, Maali Käbin, Kati Coleman, Nele Saarelaid

Kuhu ja mis põhjustel on inimesed Tallinnast viimase nelja aasta jooksul liikunud, kirjutame põhjalikumalt peagi ilmuvas blogiloos. 

 

REGREL: Mida tähendab registripõhine loendus?

2021. aasta rahva ja eluruumide loendus on plaanis esimest korda Eesti ajaloos korraldada vaid registriandmete põhjal. See tähendab, et otse inimestelt ei küsita midagi, tulemused saadakse riiklike andmekogude info alusel. Sellest ka loenduse nimetus – registripõhine rahva ja eluruumide loendus (REGREL).

Eesti on kümnes riik maailmas, kes korraldab registripõhise rahva ja eluruumide loenduse. Seda on juba teinud Austria, Belgia, Holland, Island, Norra, Rootsi, Sloveenia, Soome ja Taani. Eestiga samal ajal valmistuvad REGRELiks ka Läti ja Leedu.

Statistikaamet on viimased kümme aastat teinud koostöös andmekogude ja nende pidajatega metoodilisi ja infotehnoloogilisi eeltöid, et korraldada 2021. aasta rahva ja eluruumide loendus registripõhiselt. Eestis on hea riiklike registrite süsteem, kus on andmed Eesti kõigi elanike kohta. Loomulik on kasutada neid andmeid rahvaloenduse korraldamisel.

Loenduse korraldamisel teeb statistikaamet koostööd vähemalt 24 registriga. Peale põhiliste registrite – rahvastikuregister, maa-ameti, maksu- ja tolliameti ning haigekassa registrid – kasutatakse ka teiste riiklike andmekogude teavet tulemuste täiendamiseks ja täpsuse suurendamiseks.

Statistikaamet otsustab selle, kas 2021. aasta rahva ja eluruumide loendus korraldatakse registripõhiselt, käesoleva aasta lõpus. Lõpliku otsuse loendusmeetodi sobivuse üle saab teha pärast seda, kui on lõppenud registripõhise loenduse metoodika arendustööd, mida testiti teisel prooviloendusel 2019. aastal.

 

 

Diana Beltadze, REGREL projektijuht

Statistikaamet alustab REGRELile pühendatud artiklite sarja, et rahva ja eluruumide loenduse ettevalmistust ja metoodikat tutvustada. REGREL kohta on rohkem infot Statistikaameti veebilehel.