Category Archives: Statistikaamet

Tarbimispausil planeet Maa

Täna, 22. aprillil toimub juba 50. korda rahvusvaheline Maa päev, mida tähistatakse sellel aastal digitaalselt. Maa päeva aastal 2020 ilmestab teatav vaikus. Ei, see ei ole vaikus, mille eest hoiatas legendaarne looduskaitsja ja kirjanik Rachel Carson 1962. aastal oma bestselleris „Hääletu kevad“ (linnudki ei laula, kuna taimemürgid on hävitanud kõik laululinnud). Hetkel on meil teistsugune vaikus.

Statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras

FOTO: Shutterstock

Koroonaviiruse tõttu on tänavad, veeteed ja õhuruum muutunud liiklustühjaks ning ka õhusaastatus on seireandmete alusel võrreldes eelmise aastaga vähenenud. Juba analüüsitakse ka müra vähenemist. Elukeskkonnakvaliteedi vaatenurgast on saastatuse vähenemine positiivne, kuid püsiva muutuse saavutamiseks on vajalikud siiski struktuursed nihked.

Kuigi selle aasta rahvusvahelise Maa päeva teema on kliimameetmed, siis ka Maa päeva korraldajad toovad esile kaks üleilmset kriisi, mille lahendamisega tegeleda. Üks on koroonapandeemia ja teine kliimakatastroof. Kui esimest on võrreldud sprindiga, siis teist maratoniga.

Looduse sõnum inimkonnale

ÜRO keskkonnaprogrammi seisukohtade põhjal on nii kliimakriis kui ka koroonaviirusest tingitud kriis looduse sõnum inimkonnale. Me peame kaitsma kogu metsikut loodust, et tagada enda tervis ja heaolu planeedil Maa. Keskkonnaeksperdid rõhutavad, et loomadelt pärinevate haigusetekitajate levik inimestele on meie enda tegevuse tagajärg. Nii muutuv kliima kui ka maakasutuse muutused toovad kaasa uued elutingimused, mis võivad viia elupaikade kadumisele ja sunnivad loomi elama inimestele lähemal. Inimeste või kariloomade suhtlemine metsloomadega loob võimaluse potentsiaalsete haigusetekitajate ülekandumiseks. Näiteks nahkhiirtega seotud viirused hakkasid arvatavalt rohkem levima põllumajanduse laienemisest tingitud elupaikade kadumise tõttu.

ÜRO keskkonnaprogrammi tegevdirektor Inger Andersen ütles märtsi lõpus toimunud usutluses, et esmaseks prioriteediks praegu on inimeste kaitse koroonaviiruse eest ja selle leviku tõkestamine. Kuid ta rõhutas, et pikaajalises plaanis on vajalik tegeleda ka looduslike liikide elupaikade kaitsega. Kümnele miljardile läheneva rahvaarvuga inimkonnal on parem suunduda tulevikule vastu omades looduse näol liitlast, mitte vaenlast.

Kliimameetmed Eestis

Kliimateemade punane signaaltuli on juba mõnda aega plinkinud mitmetel globaalsetel juhtimislaudadel. Kliimamuutused on paljude teadlaste arvates suurim väljakutse inimkonna tulevikule harjumuspärases elukeskkonnas. Üleilmseltki on seatud eesmärk kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Näiteks süsinikuheidet maailmas on vaja vähendada kiirusega 7% aastas, et Pariisi kliimaleppes aastaks 2050 seatud eesmärke saavutada. Pariisi kliimaleppega on ühinenud ka Eesti.

Kasvuhoonegaaside koguemissioon langes Eestis 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga 4,5% ja võrreldes 1990. aastaga on langus enam kui kahekordne. Üleeelmisel, 2018. aastal oli kasvuhoonegaaside heitkogus Eestis 20 miljonit CO₂-ekvivalenttonni. Enamik kasvuhoonegaase ehk 88% tekkis energiasektoris, põllumajandusest pärines 7,2%, tööstusest 3,1% ja jäätmekäitlusest 1,6%. Eestis on kasvuhoonegaaside emiteerimine ühe elaniku kohta suur, viimaste võrdlusandmete alusel olime Euroopa Liidus Luksemburgi järel teisel kohal.

Selle aasta Maa päeva fookus ongi just kliimameetmetel. Arutletakse, mis aitaks toetada nii majandust kui ka tuua täiendava arengu kliimavaldkonnas. Samuti otsitakse vastuseid, kuidas toetada majanduskasvu ning panustada nii kohaliku kui ka üleilmse kestliku arengu saavutamisele. Euroopa rohelise kokkuleppe kombineerimine praegusest kriisist väljumise meetmetega võimaldaks luua keskkonnasõbralikuma majandusmudeli, mis arvestaks planeedi piiridega.

Planeedi piire arvestava ühiskonna ja majanduse arengu mudel (Rockström ja Klum, 2016)

Keskkonnateenuseid ja -kaupu tootev sektor (edaspidi rohemajandus) on juba praegu Eestis potentsiaalikas majandusharu, mis loob lisandväärtust, pakub töökohti ja võimaldab toota eksportturgudele. Rohemajanduse kogusuurus Eestis oli 2017. aastal 3 miljardit eurot. Kui võrrelda selle mahtu majanduse kogutoodanguga, siis esialgsel hinnangul hõlmas rohemajandus sellest ligikaudu 6%. Sektori toodetud lisandväärtus moodustas 5% sisemajanduse koguproduktist (SKPst) ja 15% selle toodangust eksporditi. Rohemajandus on aasta aastalt kasvanud ning on suuruselt võrreldav näiteks hariduse ja tervishoiu valdkonna toodanguga.

Jätkusuutliku arengu hindamiseks on loodud säästva arengu üleilmsete eesmärkide raamistik, mis võimaldab võtta arvesse olulisi keskkonna, majanduse ja sotsiaalsfääri sihte. Selleks, et saavutada struktuurseid ja püsivaid nihkeid meie keskkonnas ja majanduses, tuleb jälgida Eestile asjakohaseid säästva arengu tegevuskava indikaatoreid ning kasutada otsuste tegemisel temaatilist juhtimislauda. Juhtimislauad tuginevad tegelikele andmetele ja annavad ülevaate olulistest näitajatest ning lootuse riske paremini hallata ka praeguses kriisisituatsioonis. Oleme oma planeedi ja elukeskkonna vastu viisakad ning kasutame seda targalt, tehes läbimõeldud otsuseid.

Lähemalt Maa päevast ja rohemajandusest

Liituge täna, 22. aprillil Maa päeva tähistajatega kogu maailmas ja tehke midagi, mis muudaks meie kauni planeedi paremaks elukohaks. Näiteks liituge „Teeme ära!“ poolt täna korraldatava ühise digiprügi koristusega või istutage puu. Maapäeva võrgustik võttis plaani istutada 2020. aastal 7,8 miljardit puud.

Lähemalt loe Maa päeva kohta siit: https://www.earthday.org/earth-day-2020/

Maa päeva võrgustiku missiooniks on mitmekesistada, harida ja aktiveerida keskkonnaliikumist kogu maailmas. See on maailma suurim keskkonnaliikumise keskus, kes teeb koostööd enam kui 75 000 partneriga rohkem kui 190 riigis, edendades positiivset koostööd meie planeedi heaks. Aastal 2020 on rahvusvahelise Maa päeva 50. aastapäev.

Vaata andmeid rohemajanduse kohta

Naiste ja meeste ajakasutus – aeg kaob, rollid jäävad?

Ühiskonnas on juba aastaid olnud teemaks töö ja pereelu ühitamine. Praeguses eriolukorras on kodust saanud töökoht ja vastupidi ning inimeste rollid kipuvad segunema. Naised peavad jätkuvalt justkui Hunt Kriimsilmad üheksat ametit, aga kuidas on see aastatega muutunud ja milline on meeste roll?

Statistikaameti juhtivanalüütik Marin Tasuja ja meediasuhete juht Kadri Kütt

Ligi 10 aastat tagasi andsime välja kogumiku “Mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu?”, mille fookuses olid naised ja mehed ning kodu ja tööelu ühitamine. Kogumikus analüüsisime naiste ja meeste ajakasutust, vaba aega, töövõimet ning selle taastamist ja haridust. Erinevad, ent omavahel tihedalt seotud näitajad võimaldasid saada tervikliku pildi naiste ja meeste käitumismustritest ning positsioonist igapäevaelus. Parema võrdluse tagamiseks vaatasime Eesti naiste ja meeste ajakasutust võrdluses Euroopa riikidega. Eestis ja paljudes teistes Euroopa riikides toimus 2000. aastate alguses ajakasutuse uuring (AKU). Uuringu eesmärk on saada ülevaade inimeste ajakasutusest ja naiste ning meeste ajakasutuse erinevusest. Uuritavate inimeste vanusevahemik on riigiti erinev ja seetõttu vaatlesime tollases riikide võrdluses 20–74-aastaste naiste ja meeste ajakasutust. 

See, kuidas naised ja mehed oma aega kulutavad ning omavahel ülesanded jagavad, oleneb paljudest teguritest. Üsna oluline mõjutaja on elukohariik. Keskmist tööaega mõjutavad näiteks riigis levinud hõivenäitajad, tööaega reguleerivad seadused ja osaajatöö populaarsus. Leibkonnasisene tööjaotus ja võimalus kombineerida tööd pereeluga oleneb riigi sotsiaalpoliitikast, toetuste süsteemist ning pakutavatest teenustest ja võimalustest. Peale selle mõjutavad naiste ja meeste ajakasutust riigis ning kogukonnas kehtivad soorollid ja hoiakud. 

Enamikus Euroopa riikides olid inimeste ajakasutus ja selle erinevused sooti üldjoontes sarnased. Nii naised kui ka mehed kulutasid peaaegu poole ööpäevast magamisele, söömisele ja teistele isiklikele toimingutele. Kõikides riikides peale Eesti, kus naiste ja meeste uneaeg on võrdne, kulutasid naised magamisele meestest veidi rohkem aega. Vaba aega oli kõikides riikides meestel naistest rohkem. Kõige suurem sooline lõhe oli Sloveenias ja Leedus, kus meestel oli vaba aega naistest veidi üle tunni võrra rohkem. Peaaegu ühepalju oli vaba aega Norra naistel ja meestel. 

Kõige suuremad erinevused riikide vahel olid naiste ja meeste tööjaotuses. Mehed kulutasid kõikides riikides rohkem aega tasulisele tööle kui kodutöödele. Kahe töö erinevus oli kõige suurem Lätis, kus mehed tegelesid tasulise tööga üle kolme tunni kauem kui majapidamisega. Belgia mehed tegid aga kodutöid ja tasulist tööd peaaegu samas mahus. Naiste puhul kehtis vastupidine – kodutöödele kuluv aeg oli pikem kui tasulise töö aeg. Kodutööde ja tasulise töö vaheline erinevus oli suurim Itaalia ja Hispaania naistel ning väikseim Läti naistel. 

Kõige rohkem pühendasid majapidamisele ja perekonnale aega Itaalia ja Bulgaaria naised, kes veetsid kodutöid tehes üle viie tunni päevas. Peaaegu viis tundi kulus kodutöödele veel Hispaania, Sloveenia ja Eesti naistel. Kõige vähem aega – alla nelja tunni – veetsid majapidamises  Norra, Soome ja Läti naised. Meestest olid kõige tublimad kodutööde tegijad Sloveenia, Bulgaaria ja Eesti mehed, kellel kulus selleks keskmiselt kaks ning pool tundi päevas. Kõige vähem kulutasid kodutöödele aega Itaalia ja Hispaania mehed. Seega olid soolised erinevused kodutööde ajas suurimad Itaalias ja Hispaanias ning väikseimad Põhjamaades. Naiste ja meeste ajaline lõhe tasulises töös oli suurim Itaalias ja Hispaanias ning väikseim Bulgaarias ja Sloveenias. Tööjaotus oli ebavõrdsem traditsioonilisema rollijaotusega riikides. 

Mehed kulutasid päevas naistest vähemalt ühe tunni rohkem tasulisele tööle ja naised vähemalt ühe tunni enam majapidamisele ning perele. Võttes arvesse mõlemad tööd, oli naiste kogutööaeg meeste omaga peaaegu võrdne Norras ja Suurbritannias. Kõige suuremad soolised erinevused kogutöömahus olid Bulgaarias ja Itaalias, kus naised töötasid meestest päevas peaaegu poolteist tundi kauem. Eestis kulub 20–74-aastastel naistel töötamiseks tunni võrra rohkem aega kui meestel. 

Naiste ja meeste ajakasutus aastaid hiljem 

Eelnevas Euroopa riikide võrdluses olid aluseks andmed AKU uuringutest, mis toimusid Euroopa riikides perioodil 1998–2005 ja Eestis 1999–2000. Ligi 10 aastat hiljem kogutud ajakasutuse andmetest aga suuri üllatusi ei leia – naiste ja meeste rollid püsisid samal tasemel. Eesti mehed kulutasid majapidamisele ja perekonnale keskmiselt ligi kaks ja pool tundi päevas, tööle aga üle kolme ja poole tunni. Naistel kulus töökohustuste täitmisele keskmiselt ligi kolm tundi ning majapidamisele ja perekonnale neli tundi päevas.

Mõned aastad tagasi avaldas ka Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat naiste ja meeste statistilise portree, mille andmed pärinevad 2016. aastast. Väljaanne “Naiste ja meeste elu Euroopas. Statistiline portree” keskendub erinevustele ja sarnasustele Euroopa meeste ning naiste elus, võttes arvesse nende kodu, kooli ning tööga seotud ajakasutuse. 

Väljaandes on eraldi rubriik laste eest hoolitsemisele ja majapidamistöödele kuluv aja kohta. Sarnaselt varasematele tulemustele kinnitasid andmed, et kõigis liikmesriikides hoolitses meestega võrreldes palju suurem osa naisi laste eest, tegi majapidamistöid ja süüa. 2016. aastal hoolitses ELis iga päev laste eest 92% alaealiste lastega 25–49-aastastest naistest ja 68% meestest. Kõige suuremad olid erinevused naiste ja meeste vahel Kreekas (95% naistest ja 53% meestest) ning Maltal (93% ja 56%) ning kõige väiksemad Rootsis (96% naistest ja 90% meestest) ning Sloveenias (88% ja 82%).

Majapidamistööde ja söögitegemise puhul olid aga erinevused isegi suuremad. 2016. aastal tegi ELis süüa ja/või majapidamistöid iga päev 79% naistest ja 34% meestest. Kõige suuremad erinevused naiste ja meeste vahel olid Kreekas (85% naistest ning 16% meestest) ja Itaalias (81% ja 20%) ning kõige väiksemad Rootsis (74% naistest ja 56% meestest) ja Lätis (82% ja 57%).

Tööhõive seisukohalt oli trend samuti varasemaga sarnane – keskmiselt on meeste tööhõive määr kõrgem kui naiste oma (2017. aastal ELis 73%, naistel 62%). Märkimisväärne on aga see, et naiste ja meeste tööhõive määra erinevus suureneb koos laste arvuga. 2017. aastal oli EL-is lasteta naiste tööhõive määr 66%, lasteta meeste oma aga 74%. Ühe lapsega naiste puhul tööhõive määr tõusis ja oli 71% ning ühe lapsega meeste hulgas oli see 86%. Kahe lapsega naiste tööhõive määr jäi peaaegu samaks (72%), samas kui kahe lapsega meestel tõusis see 90%-ni. Kolme lapse vanemate puhul tööhõive määr langes ja oli naistel 57% ning meestel 85%. 

Eelnevat kokku võttes võib öelda, et kuigi ühiskond on pidevas muutumises ja selle käigus võib täheldada naiste ning meeste võrdsust erinevates eluvaldkondades, kinnitavad andmed vähemalt töö ja pereelu osas midagi muud. Mehed on jätkuvalt rohkem palgatööd tegevad, samas kui naised panustavad enam kodutöödes ja laste eest hoolitsemisel. Praegune eriolukorra situatsioon võimaldab ehk ka võrdsemat rollijaotust, aga kriisi mõjude kohta naiste ning meeste ajakasutusele veel andmed puuduvad. Värsked andmed ajakasutuse uuringu põhjal avaldame aga 2021. aastal. 

Kas sina juba kuulud tarkade otsustajate klubisse?

Mis juhtub andmetega, kui need rebida välja ülekuhjatud Excelist ja paigutada läbimõeldult graafikutesse? Numbrid hakkavad elama ja rääkima keeles, mis suunab tegema tarku ja kvaliteetseid juhtimisotsuseid. Statistikaameti juhtimislauad on andmetele sellise elu sisse puhunud.  

Evelin Kivilo-Paas, statistikaameti projektijuht

Statistika on teadliku otsustamise juures võimas tööriist. Andmetel põhinevad otsused suurendavad töö efektiivsust, kiirendavad arengut ja aitavad tagada jätkusuutlikkust. Kui paljud meist aga suudavad töödelda, kirjeldada ja analüüsida lõputut hulka teadmisi, mis iga päev peale voolab?

Juba üle kahe kuu on igaühele, kellele läheb korda, et tema otsused põhineksid teadmistel ja andmete põhjalikul analüüsil, mitte pelgalt kõhutundel või hetkeemotsioonil, kasutamiseks statistikaameti loodud uuenduslik digitööriist – juhtimislauad. Juhtimislauad leiab aadressilt https://juhtimislauad.stat.ee/.

Kelle jaoks juhtimislauad loodi?

Idee luua juhtimislaudade rakendus sai alguse sellest, et statistikaameti poole pöördus ettevõtete ja erialaliitude juhte, ministeeriumide ja kohalike omavalitsuste esindajaid, kelle ühine mure oli, kuidas saada endale olulistest näitajatest head, selget ja kiiret ülevaadet.

Nii hakkaski statistikaamet looma veebirakendust, kus eri elualade esindajad võiksid oma näitajad koondada endale vajalikuks ülevaateks, mida olulisi otsuseid tehes jälgida.  

Mis infot leiab juhtimislaualt?

Juhtimislauad kajastavad kolme sorti infot:

1) ettevõtlusandmed;

2) piirkondlik statistika;

3) arengukavade näitajad.

Juhtimislaual olevad andmed pärinevad statistikaameti andmebaasist. Usaldusväärsed ja objektiivsed uuenevad juhtimislaudadel automaatselt.

Juhtimislaud annab täpse pildi sellest, millises suunas olulised näitajad liiguvad ja mis eesmärgid on vaja arengukavades saavutada.

Rakendust luues oli statistikaametil üks põhieesmärk – soodustada seda, et avaliku ja erasektori suhtlus muutuks tõhusamaks, nad vaataksid ja analüüsiksid samu näitajaid, mõtestaksid neid üheskoos lahti ning tehtud otsuste põhjal muutuks Eestis elu paremaks.

Miks on kasulik rakendust kasutada?

Juhtimislaud aitab kokku hoida hulga väärtuslikku aega nii ametnikul kui ka ettevõtte juhil, sest andmebaasi kaevumata saab kätte andmed, mis on visualiseeritud ülevaatlikel andmegraafikutel.

Neid jooniseid võib soovi korral jagada oma partneritega ja sotsiaalmeedias, lisada oma veebilehele või esitlusele.

Juhtimislauda andmeid saab vaadata aegreal, kaardil, piirkondade võrdlusena, graafikud võimaldavad ka valitud väärtuseid sisse ja välja lülitada.

Kuidas juhtimislauda kasutada?

Juhtimislaual võib hõlpsalt kokku panna ka päris oma juhtimislaua, kust saab alati kõige kiiremini kätte näitajad, mis just sulle kõige rohkem huvi pakuvad ning mida kõige sagedamini vajad.

Kui oled näiteks mõnes kohalikus omavalitsuses spetsialist ja sul vaja täpset ülevaadet oma piirkonna elanike rände kohta, siis juhtimislaualt leiad info nii rändesaldo, inimeste sisse- ja väljarändamise kohta.
Keda aga huvitab üldisemalt, milline on Eesti inimeste elujärg, kui turvaline ja puhas on meie elukeskkond, kui mõistlikult kasutame oma loodusvarasid ning mis suunas Eesti nendes valdkondades liigub, leiab vastused säästva arengukava näitajate juhtimislaualt.

Kui oled juhtimislauale sisenenud tuvastatud kasutajana, avaneb sulle alati see töölaud, kus viimati andmete uurimine pooleli jäi.

Mis kasu on juhtimislauast ettevõtjale?

Juhtimislaualt saab kasulikku teavet nii alustav ettevõtja kui ka juba tegutseva ettevõtte juht, kes peab laienemisplaane.  Andmegraafikud ja joonised annavad vastuseid paljudele küsimustele, näiteks kui palju ettevõtteid huvipakkuvas sektoris tegutseb, kui suured on nende tootmismahud, müügitulu ja investeeringud, mis on sektoris keskmine brutokuu- ja tunnipalk ning kui palju on vabu ametikohti.

Lisaks võib leida juhtimislaualt infot, kui palju tegutseb huvipakkuvas piirkonnas konkurente, kui suured need on ja mis hinnaga tasub oma toodet müüa.  

Hetkel on kasutamiseks toiduainetööstuse-, kaubanduse-, metsanduse ja puidutööstuse, turisminduse, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja raamatupidamise juhtimislaud.

Vaata juhtimislauad.stat.ee! Ei leidnud infot, mis sind huvitab? Võta ühendust statistikaameti klienditoega stat@stat.ee


Eriolukorra esimesed nädalad tööturul – kui palju koondatakse?

Eriolukord on kestnud veidi enam kui kolm nädalat ja järjepanu ilmub uudiseid raskustesse sattunud ettevõtetest. Uurisime värskeid arenguid tööturul ja vaatasime töösuhete statistikat aasta algusest märtsi lõpuni.

Statistikaameti juhtivanalüütikud Märt Leesment, Kaja Sõstra, Eve Telpt ja andmeteadur Kadri Rootalu

Kriisist tingitud eriolukorra esimesed ilmingud tööturule on juba saabunud. Töösuhete statistika näitab, et aasta alguse kuudega võrreldes on vähenemas uute töösuhete arv.

Lõpetatud ja peatatud töösuhete arv tavapärasest tasemest nii palju ei erine. Nagu enne eriolukorda, on ka praegu rohkem kui kolmandik lõpetatud lepingutest võlaõiguslikud (käsundus- ja töövõtulepingud), mille lõpptähtaeg on langenud vaatlusalusele nädalale. Koondamiste arv on viimasel kahel nädalal küll kasvanud, kuid massilistest koondamistest veel rääkida ei saa. Seda enam, et koondamiste arv on tavapäraselt iga kuu lõpus kasvanud. Töösuhte lõpetamise etteteatamise tähtajad on aga erinevad (ulatudes kolme kuuni) ja koondamiste arv võib siiski järgmistel nädalatel suureneda. Märtsi viimase täistöönädala (23.–29. märtsini) andmete põhjal lõppes koondamise tõttu 14% kõigist lõpetatud töösuhetest.

Märgatavamad murrangud saabuvad tõenäoliselt järgnevatel nädalatel. Samas ei maksa unustada, et tavapäraselt on kuu lõpus hüppeliselt suurenenud lõpetatud töösuhete arv, kuu alguses aga sõlmitakse rohkem uusi töölepinguid. 

Kõige rohkem kannatab majutus ja toitlustus

Eriolukorra esimestel nädalatel on kriis enim mõjutanud majutus- ja toitlustusettevõtteid. Märtsi kolmandal ja neljandal nädalal on töösuhete arv võrreldes kriisieelse ajaga vähenenud kummalgi nädalal ligi 2%. Kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonnas on samuti langust näha ja see oli suurim just kolmandal nädalal. On ka tegevusalasid, kus tööjõuvajadus pole vähenenud ja töösuhete arv on hoopis kasvanud, näiteks põllumajanduse, metsamajanduse ning kalapüügi tegevusalal, kus hooaeg on algamas. Sel tegevusalal suurenes töösuhete arv ka 2019. aasta märtsis.

Suuremad tööandjad suudavad veel töökohti hoida

Riiklik eriolukord on mõjutanud igas suuruses ettevõtteid ja asutusi. Seni tagasihoidlik töösuhete arvu vähenemine on toimunud eelkõige keskmise suurusega tööandjate hulgas. Puutumata pole jäänud ka mikroettevõtted (vähem kui 10 töötajat), mida on Eestis kõige rohkem ja mis on ka peamised tööhõive pakkujad. Suuremad ehk vähemalt 250 töötajaga ettevõtted on seni suutnud suhteliselt edukalt töökohti säilitada.

Olukord tööturul on pingeline ning tööturu kiirstatistika väljendab esimesi kriisimärke. Tavapärasest situatsioonist märkimisväärset kõrvalekallet märtsi lõpu andmed siiski veel ei näita. Kas tööandjad on suutnud kriisiga kohaneda ja töökohti üsna edukalt säilitada või ei kajastu suurem kriis veel andmetes? Loodame esimest varianti, kuid signaalid viitavad, et pigem tuleks karta teist. Kuidas tegelikult läheb, näeme järgmiste nädalate jooksul. 

Koroonaviirusega kaasnenud majanduskriisi mõjud tööturule on ilmnenud ka Eestis. Statistikaamet avaldab alates aprillist kiirstatistikat siinsel tööturul toimuva kohta. 

Tööturu kiirstatistikat värskendame statistikaameti kodulehel www.stat.ee/tooturu-kiirstatistika uute andmetega iga nädala lõpus. Interaktiivsetel joonistel antakse töötamise registri (TÖR-i) iga nädala andmete põhjal ülevaade Eesti tööturu hetkeolukorrast. Näitame, kuidas on nädalaga muutunud töösuhete arv Eestis: kui palju on neid lõpetatud, peatatud või alustatud.

Metoodika

Tööturu kiirstatistika andmed pärinevad maksu- ja tolliameti töötamise registrist ja statistikaameti majandusüksuste statistilisest registrist. Esitamiseks valiti tööturu näitajad, mida Vabariigi Valitsuse 12. märtsil välja kuulutatud eriolukord kõige tõenäolisemalt mõjutab. Andmestik ei hõlma julgeolekuasutuste töötajaid.

Andmed esitatakse alates 2020. aasta esimesest täisnädalast võrdlusena eelmise nädalaga ja 2019. aasta vastava kalendrinädalaga. Andmestikku uuendatakse kord nädalas, täiendades seda möödunud nädalal töötamise registrisse sisestatud andmetega. Sellest tulenevalt võivad ka varasemad andmed uuendamisel muutuda (näiteks kui andmeid on registrisse lisatud tagantjärele).

Andmed ei ole isiku-, vaid kirjepõhised (töösuhtepõhised). See tähendab, et mitmel töökohal töötav inimene esineb andmetes mitme kirjega.

Joonistel kasutatud näitajad on defineeritud järgmiselt:

  • uued töösuhted – nädala jooksul alustatud töötamised
  • lõpetatud töösuhted – nädala jooksul lõpetatud töötamised
  • peatatud töösuhted – nädala jooksul peatatud töötamised
  • töösuhete arv – töötamiste arv, millel on kattuvus antud nädalaga

Töösuhete arvu muutus eelmise nädalaga võrreldes (%) näitab, kas töösuhteid on juurde tulnud (positiivne suhtarv) või vähemaks jäänud (negatiivne suhtarv) või pole muutust toimunud (null). Suhtarvu leidmise valem:

(töösuhete arv käesoleval nädalal – töösuhete arv eelmisel nädalal) / töösuhete arv eelmisel nädalal * 100

Milline kaubanduspartner on Eestile olnud Suurbritannia?

Kahel viimasel aastal on hoogustunud teenuste väliskaubandus Eesti ja Suurbritannia vahel, kaupade vahetus on aga vähenenud.

Rainer Randmeri, statistikaameti analüütik

Evelin Puura, statistikaameti juhtivanalüütik

Aastal 2019 eksporditi Eestist Suurbritanniasse 294 miljoni euro väärtuses kaupu. Eksport vähenes võrreldes 2018. aastaga 8%. Teenuseid eksporditi Suurbritanniasse 376 miljoni euro eest, mis on 9% rohkem kui eelnenud aastal.

Kaupu imporditi Suurbritanniast möödunud aastal 370 miljonit eurot väärtuses. Import vähenes võrreldes 2018. aastaga 14%. Teenuseid imporditi Suurbritanniast 2019. aastal 296 miljonit euro eest, mis on eelnenud aastaga võrreldes 1% vähem.

Viimasel kahel aastal on kõige rohkem eksporditud puitu ja puidutooteid (hööveldatud või kooritud puit, küttepuit ning puidust tisleri- ja puusepatooted). Neile järgnesid mitmesugused tööstustooted (tahvlid kirjutamiseks või joonistamiseks, luuad, pintslid ja harjad, tõmblukud ja nende osad) elektrimasinad ja seadmed (isoleeritud traat, telefonid ja puldid, paneelid) ning mineraalsed tooted (rafineeritud naftatooted ning õlid kivisöetõrvast).

Puidu ja puidutoodete eksport vähenes aastaga 14 miljoni ning mineraaltoodete eksport 15 miljoni euro võrra. Mitmesuguste tööstustoodete, elektrimasinate ja seadmete eksport püsis peaaegu samal tasemel.

Suuremad impordiartiklid

Suurbritanniast Eestisse imporditi aastatel 2018 ja 2019 enim elektrimasinaid ja -seadmeid (iseliikuvad ehitusmasinad, radarseadmed, elektrilised lülitusseadmed ning elektroonsed integraallülitused). Teised suuremad impordiartiklid olid mineraalsed tooted (enamasti õlid ja muud tooted kivisöetõrvast), keemiatööstuse tooted (enamasti ravimid, antidetonaatorid, kosmeetikavahendid) ning sõidukid (enamasti sõiduautod ja mootorsõidukite osad). Võrreldes 2018. aastaga kahanes elektrimasinate ja seadmete import 28 miljoni euro võrra. Kõige drastilisemalt vähenes aastaga mineraalsete toodete import – 55 miljonilt eurolt 11 miljoni euroni.

Teenuste ekspordi ja impordi liidrid

Teenustest eksporditi 2019. aastal kõige rohkem transporditeenuseid (kaubavedu merel ja maanteel, reisijatevedu õhus). Teisel kohal olid telekommunikatsiooni-, info- ja sideteenused, millele järgnesid muud äriteenused (enamasti reklaamiteenused, muud mujal nimetamata äriteenused ning äri- ja juhtimiskonsultatsioonid) ja reisiteenused.

Tunduvalt suurenes 2018. aastaga võrreldes telekommunikatsiooni-, info- ja sideteenusteväliskaubandus (29 miljoni euro võrra). Transpordi- ja reisiteenuste maht jäi eelmise aasta tasemele.

Aastal 2019 imporditi Suurbritanniast kõige enam äriteenuseid. Suurema osa neist moodustasid reklaamiteenused ning äri- ja juhtimiskonsultatsioonid. Neile järgnesid, reisiteenused (enamasti era- ja õpingutega seotud reisid), transporditeenused (peamiselt kauba- ja  inimeste vedu õhus) ning telekommunikatsiooni-, info- ja sideteenused (enamasti arvuti- ja telekommunikatsiooniteenused).

Võrreldes 2018. aastaga vähenes äriteenuste import 15 miljoni ning transporditeenuste import 10 miljoni euro võrra, ülejäänud suuremate teenuseliikide import suurenes: reisiteenused 5 miljoni euro ning telekommunikatsiooni-, info- ja sideteenused 6 miljoni euro võrra.

Suurbritannia väliskaubanduspartnerina

Kaupade ekspordipartneritest oli Suurbritannia 2019. aastal 13. kohal ja importijatest 11. kohal. Suurbritanniasse eksportis 555 Eesti ettevõtet (seitse ettevõtet vähem kui 2018. aastal). Sealt importis aga 1379 ettevõtet, mis on 22 ettevõtet rohkem kui aasta varem.

Tegevusaladest juhivad ekspordis hulgikaubandus (63 miljonit eurot), järgnevad puidutööstus (45 miljonit eurot) ning laondus ja veondus (45 miljonit eurot). Ekspordi käibes ei ole eri tegevusaladel toimunud väga suuri muutuseid.

Impordis on kõige suurema käibega hulgikaubandus (167 miljonit eurot), millele järgneb mootorsõidukite hulgi- ja jaemüük (22 miljonit eurot) ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine 18 miljonit euroga.

Kõige enam on impordis vähenenud tegevusaladest hulgikaubandus (37 miljonit eurot ehk siis 1,2 korda), kuid kõige suurem käibe vähenemine on toimunud laonduse ja veonduse sektoris, kus käive on võrreldes 2018. aastaga kahanenud ligi 18 korda ehk 32 miljonit eurot.

Pärast Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust 31. jaanuaril 2020 jätkub üleminekuperiood, mis võib kesta aasta lõpuni. Sel ajal tuleb endiselt kajastada kogu kaupade vahetust Suurbritanniaga Intrastati küsimustikus. Kogu üleminekuperioodil on Euroopa Liidu ja Suurbritannia vahel kaubaliikumine vaba.

Hetkel on väga keeruline hinnata Brexiti ja kroonaviirushaiguse pandeemia tagajärjel tekkivat majanduse seisu. Kahtlemata mõjutavad need edaspidi kogu maailma majanduse struktuuri ja tarneahelaid, eriti veel kui kriisi mõju on pikaajaline.

Kes otsis töötajaid tikutulega?

Ülemaailmse eriolukorra valguses võtsime vaatluse alla Eesti tööturu seisu enne kriisi. Kui palju on Eestis olnud vabu ametikohti ning kuivõrd on need viimase viie aasta jooksul muutunud? Heitsime pilgu peale ka suurematele tööandjatele ja hooajalistele muutustele.

Argo Tarkiainen, statistikaameti analüütik

Aastatel 2015–2019 kasvas Eesti majandus kiiresti. See väljendus ka vabade ametikohtade arvus. Vabu ametikohti oli 2015. aastal 7000, kuid 2019. aastal juba 11 000.


Vabade ametikohtade jaotus maakonniti muutus viimase viie aasta jooksul ebaühtlasemaks. Rrohkem vabu ametikohti oli Harjumaal ja Tallinnas. Aastal 2019 asus Harjumaal 75% ja Tallinnas 63% kõikidest vabadest ametikohtadest, aastal 2015 oli Harjumaal 69% ja Tallinnas 59% vabadest ametikohtadest.

Kõige enam vähenes vabade ametikohtade arv Ida-Viru ja Pärnu maakondades, kus nende osa kahanes viie aastaga 5%-lt 3%-ni.

Suuremad tööandjad jäid aastatel 2015–2019 samaks. Nendeks olid töötleva tööstuse, kaubanduse, hariduse, avaliku halduse ja riigikaitse ning haldus- ja abitegevuste sektor. Kvartaalselt esines suuremate tööandjate seas küll erinevusi, mis olid tingitud teatud tegevusalade hooajalisusest. Näiteks suurenes haridusmaastikul vabade ametikohtade arv iga aasta kolmandas kvartalis, mis oli tingitud uue õppeaasta algusest, mil paljud haridusasutused otsivad uusi töötajaid.


Millistel tegevusaladel mõjutab vabu ametikohti hooaeg? Võrdlesime esimest ja teist kvartalit, mil paljud ettevõtted otsivad suveks lisatööjõudu.

Kõige rohkem avaldab hooajalisus mõju mäetööstusele, kus erinevused on mitmekordsed. Peale mäetööstuse mõjutab hooaeg selgelt vabu ametikohti majutuses ja toitlustuses, finants- ja kindlustustegevuses ning kinnisvarasektoris. Viimasel juhul oli tegu pigem negatiivse muutusega, st vabade ametikohtade arv oli teises kvartalis väiksem kui esimeses.

Hooaeg mõjutab vabade ametikohtade arvu palju ka põllumajanduses ja haridusvaldkonnas. Põllumajanduses on viiest aastast (2015–2019) kolmel olnud vabade ametikohtade arv kolmandas kvartalis väiksem kui esimesel. See võis olla tingitud sellest, et põllumajandusettevõtted otsisid töötajaid siis juba enne saagi koristust.  

Hariduses on kolmandas kvartalis vabade ametikohtade arv võrreldes esimese ja teise kvartaliga tunduvalt suurem. Selle põhjuseks on õppeaasta algus kolmandas kvartalis, kui paljud haridusasutused otsisid uusi töötajaid.

Kokkuvõtteks
Kuni aastani 2020 olid suuremad tööpakkujad tegevusalati pigem samad ja nõudlus tööjõu järele kasvas. Muutus aga vabade ametikohtade jaotus maakonniti. Enamik vabadest ametikohtadest asus Tallinnas ja Harjumaal, mis viitab selgelt nii ettevõtete kui ka töötajate jätkuvale koondumisele tõmbekeskusesse.

Praeguses eriolukorras pole võimalik kahjuks varasemate trendide põhjal tulevikku prognoosida. Eelnev analüüs võib anda vaid vihjeid, millised tegevusalad ja piirkonnad võivad saada eriolukorrast enam mõjutatud.

Metoodika ja mõisted

Vabade ametikohtade arv – kvartali keskmine vabade ametikohtade arv kuu lõpu seisuga; kõik kuu lõpul vabad olevad ametikohad, s.o vast loodud, vaba või töötaja lahkumise tagajärjel vabaks saav tasustatav ametikoht, a) mille puhul tööandja tegutseb aktiivselt ja on valmis tegema edasisi jõupingutusi sobiva kandidaadi leidmiseks väljastpoolt asjaomast ettevõtet/asutust/organisatsiooni ja b) mille puhul tööandja kavatseb ametikoha täita kas kohe või kindlaksmääratud aja jooksul.

Kellel on suuremad võimalused kaugtööks?

Eriolukorra tõttu on paljud tööandjad saatnud oma töötajad kodukontoritesse kaugtööd tegema. Kui levinud on seni olnud kaugtöö Eesti ettevõtetes ja asutustes? Kellel on seda lihtsam korraldada ning millistes sektorites on see keeruline või võimatu?

Kaja Sõstra, statistikaameti juhtivanalüütik

Tööjõu-uuringu andmetel on kaugtöö tegemine eelmisel kümnendil jõudsalt kasvanud. Aastal 2010 oli kaugtöö tegijaid 46 200, kuid eelmisel aastal oli neid peaaegu kolm korda rohkem (123 300). Seega oli eelmisel aastal ligi viiendikul hõivatutest olemas kaugtöö kogemus. Eriti kiires tempos on kaugtöö tegijate hulk suurenenud viimasel viiel aastal.

Kaugtöö tegijate hulgas oli kümnendi alguses rohkem mehi, aga viimasel aastal on naisi ja mehi peaaegu võrdselt. Vanuselised käärid on aga väga suured. Kaugtöö tegijaid on 25–44-aastaste hõivatute seas 24%, kuid tunduvalt vähem on neid 15–24- ja üle 44-aastaste hulgas.

Piirkonniti on kaugtöö tegijaid kõige rohkem Harju, Hiiu ja Tartu maakonnas ning kõige vähem Ida-Viru maakonnas.


Mis sektorites ja ametialadel on kaugtöö rohkem levinud?

Tegevusaladest ületab kõiki teisi info ja side tegevusala, kus kaugtööd tegi eelmisel aastal üle poole kõigist hõivatutest. Sellele järgnevad kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning finants- ja kindlustustegevus, kus kaugtöö tegijaid oli üle 40% kõigist sama tegevusala hõivatutest. Ligi 30% on kaugtöö tegijate osatähtsus avaliku halduse ja riigikaitse ning kinnisvaraga seotud tegevusaladel.

Kõige keerulisem on kaugtööd teha töötlevas tööstuses, majutuses ja toitlustuses ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusaladel, kus kaugtöö tegijaid jääb alla 10% kõigist hõivatutest.

Kõigist kaugtöö tegijatest 42% töötavad joonisel välja toodud tegevusaladel.

Ametialati on kaugtöö rohkem levinud valgekraede hulgas: juhid (42%), tippspetsialistid (35%) ja keskastme spetsialistid (27%), kontoritöötajad (15%). Sinikraedel on võimalused kaugtööks üsna piiratud. Alla 10% kaugtöötajatest on sinikraede ametialadel.

Vanuselisi erisusi kaugtöös seletab ühelt poolt eakamate töötajate väiksem tehniline võimekus, teisalt ka vanemate inimeste töötamine ametikohtadel, kus kaugtööd pole võimalik teha. Üldiselt on hõivatutest 52% valgekraed ja 48% sinikraed.

Vanuserühmas 55–74 on 56% sinikraesid, kelle kaugtöö võimalused on tagasihoidlikud. Samas on 25–44-aastaste hulgas sinikraesid ainult 41%, mis võimaldab selles vanuserühmas ka rohkem kaugtööd teha.

 

Statistikaamet kutsub üles võimaldama töötajatele rohkem kaugtööd, et vähendada  kontakte teiste inimestega ja nakatumist viirusega.

Metoodika ja mõisted

Blogiloos on kasutatud on Eesti tööjõu-uuringu andmeid.

Kaugtööd tegev hõivatu – hõivatu, kes kasutas viimase nelja nädala jooksul (uuringunädal ja kolm eelnenud nädalat) põhitööl kaugtöö võimalust.

Kaugtöö – töötamine väljaspool tööandja tavapäraseid tööruume (kodus või kaugbüroos), olles samal ajal tööandjaga ühenduses tänapäevaste infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonivahenditega.

Hõivatu – isik, kes uuritaval ajavahemikul töötas ja sai selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena; töötas pereettevõttes või oma talus otsese tasuta; ajutiselt ei töötanud.

Valgekraed – juhid; tippspetsialistid; tehnikud ja keskastme spetsialistid; kontoritöötajad ja klienditeenindajad

Sinikraed – teenindus- ja müügitöötajad; põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja jahinduse oskustöölised; oskus- ja käsitöölised; seadme- ja masinaoperaatorid ning koostajad; lihttöölised

Kui pikk on lapse „tööpäev“?

„Mäng, mäng, mäng on väikese inimese töö…“ laulab Ivo Linna. Nagu ka õppimine trenn, robootikaring või muusikakool. Kui pikad ja mitmekesised on meie laste tööpäevad?  

Anet Müürsoo, statistikaameti juhtivanalüütik

Evelin Kivilo-Paas, statistikaameti juhtivtoimetaja

Ühes mõttes pole Eesti laste aja veetmine 15 aasta jooksul muutunud ­– nad veedavad ikka suure osa oma ajast koolis ja lasteaias õppides, mängides ja end eesolevaks eluks ette valmistades. Kui palju oma ajast on lapsed koolis või lasteaias ning kui palju huviringides?

Kõige suurema osa oma päevast veedavad lasteasutustes 3–6aastased lasteaialapsed. Selles vanuses Eesti lastest 93,7% käib kas lasteaias- või hoius ning suurem osa neist veedab seal ühe koolinädala jooksul 30 ja rohkem tundi. Kõigest 6,3% Eesti lastest vanuses 3–6aastased ei käi üldse lasteaias ega -hoius.

Kelle päev on kõige pikem?

Väiksemate laste päevad lasteasutustes on üldjuhul pikemad kui suurematel, 7–14aastastel lastel, kelle koolitunnid lõpevad varem ning kes on iseseisvamad ja vabamad valikutes, kuidas pärast kooli oma aega veeta. Kauemaks jäävad koolimajja vaid need õpilased, kes käivad pikapäeva- või parandusõpperühmas, mõnes kooli korraldatud huviringis või päevakeskuses. Neid koolilapsi on 20,2%. Koolist koju minek ei tähenda lapse jaoks enamasti siiski „tööpäeva“ lõppu, sest sageli on õpilastel vaja tegeleda ka koduste ülesannetega.

Kõige pisematest, 0–2aastastest lastest veedab oma päeva kas lasteaias või lastehoius 32,8%, seejuures jääb suurem osa neist sinna nädalas 30 või rohkemaks tunniks.

Kui paljudel jääb aega hobideks?

Huviringide valik on tänapäeval mitmekesisem ja laiem kui kunagi varem ning pealtnäha võiks justkui iga laps leida nende hulgast üles sellise, mis teda huvitaks, arendaks tema tugevaid külgi ja andeid, annaks eduelamuse ja tugevdaks suhtevõrgustikku

Ligi 60% Eesti lastest ongi endale meelepärase huviringi leidnud ning käib koolnädala jooksul kas mõnes trennis, spordiklubis, kunsti- või näiteringis, muusikakoolis või beebikoolis. Keskmiselt pühendab iga laps huviringile  4,1 tundi.

Mis on peamised põhjused, miks 40% Eesti lastest üheski huviringis ei käi ja on otsustanud veeta oma vaba aega muud moodi? Ühe peamise põhjusena toovad lapsevanemad välja selle, et laps on huviringis käimiseks liiga väike. Sellele viitas 71,7% lapsevanematest.

Lastest 11,7% ei käi üheski huviringis seetõttu, et laps ise ei soovi kusagil käia, 5,9% leibkondadest puuduvad selleks aga võimalused elukoha lähedal. Huviringides osalemist võivad mõjutada ka piirkonnad, kus lapsed elavad. Kesisemad võimalused huviringides osaleda on lastel, kelle elukoht on linnast või muust keskusest väljas, kus pole alati ka piisavalt õpetajaid, kes huviringe veaksid.

Vanematest 2,4% ei pea ise lapse huviringis käimist oluliseks, 2,2% pole selleks raha ning 2,9% toob põhjusena välja selle, et lapsel ei ole selleks aega.

Panus andmeteks

Paremate haridus- ja huviharidusvõimaluste loomine lastele on üks tõhusatest viisidest, kuidas toetada majanduslikult ja sotsiaalselt tõrjutud lapsi, et aidata neil vaesusest välja tulla ning omandada soodsamaid võimalusi täisväärtuslikuks eluks ühiskonnas ja oma kogukonnas.

1. veebruaril algas sotsiaaluuring, mis hindab Eesti leibkondade ja isikute sissetulekute jaotust, elamistingimusi ning sotsiaalset tõrjutust. Uuring kestab kuni 30. maini.

Kui oled saanud kutse uuringus osaleda, ära jäta kasutamata võimalust anda oma panus, et aidata luua kvaliteetse ja usaldusväärse statistika abil Eesti elust terviklikku ja tõest pilti.

Vaata lisa https://www.stat.ee/eesti-sotsiaaluuring.

Kasutatud andmetest

Blogiloo koostamisel on kasutatud 2019. aasta Eesti sotsiaaluuringuga kogutud andmeid ja hinnanguid. Uuringus osales 6265 leibkonda. Siis oli Eestis 1. jaanuari seisuga 0–14aastaseid lapsi 217 423, neist

0–2aastaseid 42 527

3–6aastaseid 56 405

7–14aastaseid 118 491.


Kas julgeksid kõndida Tõetammikus?

Eesti on demokraatlik riik. See on väheseid teemasid, kus Eesti ühiskond peaaegu üksmeelne on. Demokraatliku ühiskonna üks eeldus on see, et aus ja objektiivne info on ühiskonna liikmetele kättesaadav. Statistikaamet on loonud selleks Tõetamme. Kuid kas peaksime piirduma vaid ühe Tõetammega?

Mihkel Servinski, statistikaameti juhtivanalüütik

Illustratsioon: Uku Nurges

Eelmisel sügisel lõi statistikaamet Tõetamme, et kõigile oleks käepärast info, kuidas meie riigis seatud eesmärkide täitmisega lood on. Tõetamme istutamisel ütles president Kersti Kaljulaid: „Demokraatia toimimiseks on vaja informatsiooni ja tõeselt informeeritud rahvast. Kui inimestel napib informatsiooni olukorra mõistmiseks ja otsuste tegemiseks või on selleks vajalik teave maetud kuulujuttudesse ja muusse infomürasse, pole mingit lootust, et langetaksime demokraatlikus protsessis otsuseid, mis edendaksid ühiskonna võimalikult laiade rühmade huve.“

Istutame Tõetammesid juurde!

Tõetamm on hästi vastu võetud. Tõetamm annab ülevaate, kuidas kulgeb kestva arengu tagamiseks seatud eesmärkide täitmine ning kus maal ollakse „Eesti 2020“ strateegia ning vabariigi valitsuse tegevusprogrammi sihtidega.

Eestis on antud oluliselt rohkem lubadusi ja seatud tunduvalt rohkem eesmärke, kui praegune Tõetamm kajastab. Igal kohalikul omavalitsusel on arengukava või strateegia. Vahel lausa mitu. Eestis on maakondlikud arengustrateegiad, valdkondlikud arengustrateegiad jne.

Kõikidele riiklikes strateegiates püstitatud eesmärkidele poleks mõistlik luua olemasolevale Tõetammele lehekest, sest see muudaks orienteerumise puul raskeks ja tamm kaotaks oma ülevaatlikkuse. Tõetammesid on aga võimalik juurde istutada! Igal üleriigilisel strateegial võiks olla oma Tõetamm. Niisamuti igal maakonnal.

Maakonna Tõetamme üks haru võiks peegeldada seda, kuidas täidetakse maakonnas arengustrateegia eesmärke, teine haru võiks iseloomustada, kuidas panustab maakond riigi olulisemate eesmärkide täitmisse ning igal maakonna omavalitsusüksusel võiks olla haru oma arengukava täitmise kohta.

Eesti võrdluses Euroopaga

Ehk võiks istutada ka Tõetamme, mis näitab, kuidas areneb Eesti võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega? Sellelt Tõetammelt võiksime  koos paljude teiste näitajatega saada infot ka kahe olulise haridusvaldkonna mõõdiku kohta. Näiteks saada teada seda, et Eestis oli kolmanda taseme hariduse omandanud 30–34-aastaseid inimesi 2019. aastal suhteliselt rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Samuti võiksime tammelt välja lugeda selle, et 2019. aastal astus Eesti haridussüsteemist varakult välja suhteliselt rohkem inimesi kui Euroopa Liidus keskmiselt, kuid võrreldes eelnenud aastaga on see näitaja paranenud.

Tõetammesid juurde istutades saaksime Tõetammiku. Tõetammikus kõndides saaksime hoopis põhjalikuma ülevaate Eesti arengust, kui ainult üht Tõetamme vaadates. Lisaks näeksime, kuidas läheb seatud eesmärkide täitmine Eesti piirkondades. Kas julgeksime sellises Tõetammikus kõndida? Tõde ei pruugi ju alati meeldiv olla!

Esitatud küsimus on retooriline. Tõenäoliselt ei ole palju neid, kes julgeksid öelda, et nad Tõetammikus kõndida ei taha. Küsimus on selles, kas istutame Tõetammiku või mitte. See ei ole küsimus statistikaametile, sest meie ei tooda statistikat enda tarbeks. Statistikaamet on valmis Tõetammiku istutama, kui… Eesti ühiskond seda vajab.

Mis on Tõetamm?

Tõetamm on riigi oluliste näitajate digitaalne mõõdupuu, mis annab lihtsalt, ausalt ning erapooletult pildi sellest, kuidas riigil läheb.

135 mõõdetavat näitajat jagunevad ühiskonna heaolu ja tegevust käsitleva viieteistkümne haru vahel. Rohelised lehed näitavad, et eesmärk on täidetud või püsitakse selle poole liikumisel graafikus. Kollased lehed tähendavad vähest ja punased lehed märkimisväärset mahajäämust oodatavatest tulemustest.

Tõetamme on loonud statistikaamet koos riigikantseleiga, et muuta riigi eesmärgid rahvale arusaadavamaks, juhtimine läbipaistvamaks ja tulemuspõhisemaks.

Popimad nimed 2019 – Sebastian ja Mia

Eelmise aasta popimad nimed poistel olid Sebastian ja tüdrukutel Mia. Mõlemad nimed jõudsid nimede edetabelis esikohale esimest korda.

Kaja Sõstra, statistikaameti juhtivanalüütik, Märt Leesment, statistikaameti juhtivanalüütik

Aasta varem oli Mia olnud teisel kohal, Sebastian aga 6. kohal. Seitse aastat järjest esikohal trooninud Sofia jäi seekord populaarsuselt teiseks tüdrukunimeks. Samuti maandus teisele kohale 2018. aasta popim poisinimi Robin.

Kas võib olla, et värsketele vanematele on inspiratsiooni andnud Eestis laineid lööv motosport? Päris mitu selle nimega kuulsust nagu Sebastian Vettel, Sebastien Loeb, Sebastien Ogier teevad ralli- või vormeliradadel ilma.

Kui Sebastiani nime valiku motivaatorit on mõnevõrra raskem aimata, siis 2018. aasta lõpus valminud armas jõulufilm „Eia jõulud Tondikakul“ on kindlasti olnud põhjuseks, et aastal 2019 sündinud kaheksa pisitüdrukut said nimeks Eia. Varem oli selle nimega naisi Eestis vaid 13.

Üldse registreeriti eelmisel aastal Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 13 897 sündi, neist 7096 poissi ja 6801 tüdrukut. Tüdrukutele pandi 2662  ja poistele 2303 erinevat eesnime.

10 aasta hitt-nimed

Astumine uude aastakümnesse annab hea põhjuse vaadata tagasi ka eelmise kümnendi nimetrendidele. Kõige rohkem on kuni 10-aastaste hulgas Rasmuse, Oliveri ja Robini nimega poisse ning Sofia, Maria ja Mia nimega tüdrukuid.

Viimase kümne aasta jooksul on nimede edetabel päris palju muutunud. Selle aja jooksul on nii tüdrukutele kui ka poistele pandud 25 erinevat nime, mis on olnud vähemalt ühel aastal esikümnes. Ületamatu on olnud Sofia populaarsus, mis on kümnest aastast kaheksal aastal olnud esikohal ja ülejäänud kahel aastal teisel kohal. Poistest on Oliver püsinud kõigil aastatel esikümnes. Poiste vanemate selge eelistus on R-tähte sisaldavad nimed. Selliseid on 25-st nimest 18.

Staarid mõjutavad nimevalikut

Kõige rohkem on kümne aasta jooksul suurenenud Lenna, Saskia ja Aroni nimede populaarsus, mis olid kümnendi alguses edetabelis 60.–70. koha piirimail. Lenna nime menukusele annab hoogu arvatavasti lauljatar Lenna Kuurmaa. Saskia nime populaarsus suurenes hüppeliselt 2018. aastal. Just sel aastal saavutas Saskia Alusalu olümpiamängudel 4. koha ja sai sellega eestlastele rohkem tuntuks.

Mõned kümnendi alguses populaarsed nimed on aga praegu pildilt peaaegu kadunud – Lisandra, Kaspar ja Sander olid veel viis aastat tagasi väga menukad nimevalikud, kuid eelmisel aastal enam mitte. Võrreldes 2010. aastaga on tüdrukunimede esikümme 2019. aastal täielikult uuenenud, kui üks erand välja arvata. Poiste vanemad nii kiiresti uusi nimesid omaks ei võta. Neli nime oli esikümnes ka 2010. aastal.

Nimede populaarsuse muutusi kümne aasta jooksul saab võrrelda interaktiivsel joonisel.

Andmetest

Sündide andmed pärinevad siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonnast. Ülevaade eesnimedest on koostatud rahvastikuregistri seisuga 01.01.2020 registreeritud elanike andmete põhjal.

Põnevad nimedestatistikat leiad ka meie veebirakendusest https://www.stat.ee/public/apps/nimed/