Category Archives: Statistikaamet

Keeduvorst – vorstide valitseja

Eesti inimesed on keeduvorsti usku ­­ega kipu niisama naljalt oma tarbimisharjumusi muutma— nii võib järeldada Statistikaameti värskelt ilmunud andmetest.

2018. aastal toodeti Eestis vorsttoodetest kõige rohkem keeduvorste ja viinereid, mis kokku moodustasid pea kaks kolmandikku kogutoodangust (keeduvorstid 31% ja viinerid 29%). Suitsuvorstidest müüdi enim poolsuitsuvorste ning neljandat kohta müügimahutabelis hoiavad kindlalt enda käes sardellid (9%).

Teistest väiksema osatähtsuga vorsttoodetest ei saa mainimata jätta verivorsti (4% kogutoodangust), mis annab kinnitust, et traditsiooniline pühaderoog on jätkuvalt eestlaste hulgas populaarne.

01

Vorstitoodang mõõdukas languses

Esialgsed andmed näitavad, et eelmisel aastal moodustasid kogu lihatööstuse toodangu müügitulust 25% vorsttooted. Viimase 18 aasta jooksul on aga vorsttoodete tootmiskogus pigem langenud, kõige märkimisväärsemalt aastatel 2007 ja 2008, vahetult enne majandust haaranud kriisiperioodi. Seejärel võib täheldada väikest tõusu ning alates 2015. aastast on taas märgata mõningast alanemist kõikides tootesortimentides.

02

Ekspordi liidrid: viinerid ja täissuitsuvorstid

Eesti vorstitootjad eksportisid 2018. aastal kokku 12% vorstitoodetest, suurima osatähtsusega toodetest veeti meilt välja 25% toodetud viineritest. Teine suurem ekspordiartikkel oli täissuitsuvorst (18% toodetud toodangust), lisaks eksporditi 12% sardellide ja 8% keeduvorstide toodangust. Ülejäänud toodetud vorstitoodetest jäi suuremal määral koduvabariiki, nende väljavedu jäi mõne protsendi piiridesse.

Esialgsed andmed näitavad, et vorsttooted moodustasid möödunud aastal kogu lihatööstuse toodangu müügitulust 25%.

Eesti on Euroopas tubli tegija

Euroopas on ülekaalukalt suurim vorstitootja Saksamaa. Teisel kohal on mõnevõrra üllatuslikult Poola. Eesti väiksust arvestades oleme eel-eelviimasel kohal, kuid võttes aluseks tootmist ühe inimese kohta, siis hoopis esimesed (21,9 kg). Eestile järgneb selles edetabelis Sloveenia (21,8 kg) ning kolmandal kohal on Tšehhi (20,2 kg). Saksamaal kui suurimal vorstitootjal Euroopas on vastav näitaja 17,8 kg.

03

Esimese Eesti Vabariigi ajal Riigi Statistika Keskbüroo väljaantud kogumikest ja teistest selle aja tööstuse kohta avaldatud materjalidest selgub, et Eestis algas tööstuslik  vorstitootmine suuremate vorstivabrikute (20 ja rohkem töötajat) rajamisega erinevatesse piirkondadesse 1920.–1930. aastatel. Põnevat äratundmisrõõmu pakub 1937. aasta Tallinna Eksporttapamaja Vorstitööstuse reklaamvoldik, kus vorstitööstuse saadustena tuuakse esile mitmeid praegugi tuttavaid tooteid: teevorst, maksavorst, Moskva suitsuvorst, verivorst jne. Rõõm on tõdeda, et ajalooline järjepidevus on säilinud.

blogipiltRohkem infot Statistikaameti analüütik Helle Bunder

Metoodika

Euroopa riikide analüüsi aluseks on rahvusvahelise klassifikaatori Prodcom List tootekood 10.13.14.60 – Vorstid ja samalaadsed tooted lihast, rupsist või verest ning nendel põhinevad toiduained (v.a maksavorstid ning valmiseined ja valmistoidud. Euroopa riikide all mõistetakse EL -28, lisaks kandidaatriigid ja Norra

 

Milleks kulub Eesti piim?

Statistikaameti andmetel toodeti Eestis 2018. aastal ligi 800 000 tonni lehmapiima, mis on viimase 25 aasta üks suurim piimatoodangu kogus. Kuigi Eesti piimalehmade arv on pidevalt vähenenud, on nende produktiivsus tõusnud Euroopa Liidu riikide seas Taani järel teisele kohale. Aina suurenenud piimatoodang kulub põhiliselt toodete tootmiseks ja ekspordiks ning väiksemal määral majapidamistes tarbimiseks.

Eesti piimatoodang vähenes pärast Eesti taasiseseisvumist 1,2 miljonilt tonnilt järsult peaaegu kaks korda. Viimased kuus aastat on toodang olnud 800 000 tonni lähedal. Piimalehmade arv on taasiseseisvumisajaga võrreldes rohkem kui kolm korda väiksem, kuid tootlikkus on samal ajal pidevalt tõusnud ja ühe piimalehma kohta toodetakse juba üle 9000 kg piima aastas. Tootlikkuse märkimisväärse tõusu tulemusel on suurenenud ka piimatoodang, millest jätkub nii oma tarbeks kui ka ekspordiks.

2018. aastal läks 94% kogu toodetud piimast kas otse või vahendajate kaudu töötlejatele ja eksporti. Suuremas või väiksemas mahus tegelevad piima kokkuostuga Eestis ligi 30 ettevõtet. Neist 13 suuremat ostavad iga kuu kokku üle 1000 tonni piima. Eksportijateks on nii kokkuostjad kui ka suuremad piimatootjad ise. Kokku eksporditakse teistesse riikidesse suurpakendites umbes veerand ehk ligi 200 000 tonni toorpiima ja koort.

Töötlejate kokku ostetud piimast tehakse mitmesuguseid piimatooteid nii siseriiklikuks tarbimiseks kui ka ekspordiks. Lisaks Eestis toodetud piimale kasutatakse piimatoodete tegemiseks väikese koguses ka suurpakendites imporditud piima ja koort, mida 2018. aastal toodi Eestisse kokku veidi üle 30 000 tonni. Kõige rohkem ehk ligi kolmandik piimast kulus juustu ja kohupiima valmistamiseks.

Lisaks piimatöötlejatele, tehakse piimatooteid väikestes kogustes ka piima tootvates majapidamistes. Majapidamistesse jäänud piimast ligi 60% kulus loomadele söödaks, 20% ehk 9500 tonni müüdi otse tarbijatele, 6% kasutati toiduks ja 3% toodete tooraineks. See tähendab, et 2018. aastal toodeti majapidamistes eelkõige oma toodetud piimast näiteks 186 tonni kohupiima, 65 tonni juustu ja 47 tonni jogurtit. Veidi alla ühe protsendi Eesti piimatoodangust on loomulik kadu.

Peale lehmapiima toodeti Eestis 2018. aastal 677 tonni kitsepiima, mida põhiliselt kasutati majapidamistes toiduks. Veidi üle 200 tonni kulus majapidamistes kitsepiimast tehtud toodete valmistamiseks. Enim kitsepiima kulus juustu valmistamiseks.

Metoodika

Piima kasutamise arvestus põhineb kokku ostetud piimast toodetud toodete ja nende tootmiseks kasutatud täispiima kogusel. Kokku ostetud piima kogus põhineb PRIA andmetel.

 

 

Rohkem infot Statistikaameti juhtivanalüütik Eve Valdvee

Millised ettevõtted ekspordivad Eestist kaupu ja teenuseid?

2016. aastal eksporditi Eestist 11,8 miljardi euro eest kaupu ja 5,5 miljardi euro väärtuses teenuseid. Kaupade import oli samal perioodil 13,5 miljardit ning teenuste import 3,9 miljardit eurot. Järgnevalt vaatleme lähemalt kaupade ja teenuste eksportööre nende tegevusala (EMTAK), töötajate arvu ning omandivormi lõikes.

01

Kaupade ekspordis domineerisid töötleva tööstuse ettevõtted

Ettevõtte tegevusala järgi andsid kaupade ekspordikäibest 62% töötleva tööstuse ning 27% hulgi- ja jaekaubanduse tegevusala ettevõtted. Seevastu teenuste ekspordikäibest andsid veonduse ja laondusega tegelevad ettevõtted veidi üle kolmandiku ning info ja side ettevõtted 14%.

Teenuste ekspordis ei ole ettevõtte suurus esmatähtis

Töötajate arvu järgi on võimalik ettevõtted liigitada mikro- (kuni 9 töötajat), väikesteks (10-49 töötajat), keskmisteks (50-249 töötajat) ning suurettevõteteks (üle 250 töötaja).

Kaupade ekspordis domineerisid just viimased kaks, kelle osatähtsus moodustas vastavalt 36% ning 31% kogu kaupade ekspordikäibest. Seevastu teenuste ekspordis mängisid suuremat rolli mikroettevõtted (pea kolmandik ekspordikäibest).

Võttes arvesse ka kaupu eksportiva ettevõtte tegevusala, oli töötlevas tööstuses suurim osatähtsus suurettevõtetel (47%). Seevastu hulgi- ja jaekaubanduses moodustas mikroettevõtete osatähtsus pea poole.

Kaupu ekspordivad enam välisomanduses ja teenuseid kodumaises omanduses olevad firmad

2016. aastal eksportisid 62% kaupadest välisomanduses olevad ettevõtted. Teenuste ekspordist seevastu moodustas veidi üle poole käibest kodumaiste ettevõtete eksport.

Mikro- ja väikeettevõtete seast on suuremad eksportijad kodumaised ettevõtted. Teenuste ekspordis selge seos omandivormi ja suurusklassi vahel puudub. Kodumaises omanduses ettevõtete ekspordi osatähtsus on suurim suurfirmade seas (60%).

Kaupade ekspordist on töötleva tööstuse tegevusalal välismaiste firmade osatähtsus 67% käibest. Hulgi ja jaekaubanduses seevastu annavad enamuse käibest kodumaised ettevõtted.

Teenuste ekspordis annavad kodumaised ettevõtted veonduse ja laonduse ning töötleva tööstuse tegevusaladel suurema osa käibest. Vastupidine on olukord aga info ja side tegevusalal.

02

 

Allan-AronRohkem infot Statistikaameti juhtivanalüütik Allan Aron

Metoodika

Analüüs põhineb kaupade (TEC) ja teenuste (STEC) väliskaubanduse andmetel ettevõtlusnäitajate järgi. Nende andmete puhul on viimane avaldatud aasta 2016. Määramata ettevõtlusnäitajatega üksused on analüüsist välja jäetud.

Ekspordi ja impordi andmete ühendamine statistilise ettevõtete registri ettevõtlusnäitajatega annab täiendavat infot väliskaubandusega tegelevate ettevõtete kohta. Uusi statistilisi näitajaid on võimalik arvutada olemasolevaid andmeid omavahel sidudes, ilma vajaduseta andmeesitajatelt täiendavaid andmeid koguda.

 

Tallinna rikkamad ja vaesemad asumid

Tallinna linnaosades oli elanike kuu keskmine brutotulu 2018. aastal kõrgeim Kesklinnas ja madalaim Lasnamäel. Linnaosade siseselt eristuvad veel omakorda kõrgema ja madalama keskmise brutotuluga asumid.

Tallinna kaheksast linnaosast seitsmes teeniti möödunud aastal Eesti keskmisest (1234 eurot) rohkem tulu. Kõrgeima tulu poolest eristuvad teistest linnaosadest Kesklinn ja Pirita (üle 1600 euro), samas kui Lasnamäe elanike sissetulek jääb Eesti keskmisest ligi 100 euro võrra alla.

Enim teeniti Kloostrimetsa, Lepiku ja Kadrioru asumis, kus tulu suurus oli vähemalt 1900 eurot. Mainitud asumid on samal ajal eripalgelised: Lepiku asum on uuselamupiirkond, Kadriorg, arvestades küll uusi korterelamuid siiski miljööväärtuslik ning Kloostrimetsa asumis on nii uuselamu kui ka botaanikaaia ümbrusesse jääv vanem piirkond. Nende kolme asumi elanikud on Tallinna keskmise elanikkonnaga võrreldes kõrgema haridusega. Lepiku ja Kadrioru asumite elanikkond on ka keskmisest noorem ning nende seas on rohkem lastega peresid ja vähem vanemaealisi.

Kõige väiksem oli tulu Lasnamäe ja Põhja-Tallinna linnaosades. Ometi olid ka neis üksikud asumid, kus kuu keskmine brutotulu oli Eesti keskmisest kõrgem. Põhja-Tallinnas olid nendeks kesklinnaga piirnevad Kalamaja, Kelmiküla ja Pelgulinn ning Lasnamäel Kadrioruga piirnevad Paevälja, Uuslinna, Kurepõllu ja Loopealse asumid. Seevastu Haabersti linnaosas asuva Väike-Õismäe ja Pirita linnaosas asuva Iru asumi elanike kuu keskmine brutotulu on Eesti keskmisest madalam.

Kõige madalam oli kuu keskmine brutotulu Paljassaare, Väo ja Sitsi asumis. Nende asumite rahvastikku iseloomustab väiksem kõrgharidusega inimeste osatähtsus, kõrge mitte-eestlaste osatähtsus ja vanem elanikkond.

Sõltuvalt elukohast jäi brutotulu suurus Tallinna asumites peamiselt 1000–2000 euro vahele.

                       Tallinna asumite palgatöötaja kuu keskmine brutotulu, 2018BR_Tallinna_asumites2108

Vaata palgatöötaja kuu keskmise brutotulu andmeid Tallinna ja Tartu asumites ning üle Eesti asuvates kantides kaardirakendusest. 

Vaata lisaks:

Palgatöötaja kuu keskmine brutotulu kasvas aastaga 6,8%  https://www.stat.ee/pressiteade-2019-055

Interaktiivne kaart palgatöötaja kuu keskmine brutotulu omavalitsusüksustes

Rohkem infot

Statistikaameti juhtivspetsialist Ülle Valgma
Greta_TischlerStatistikaameti analüütik Greta Tischler

Metoodika

Asum on linna piirides olev mitteametlik asustusüksus, mille puhul on tegemist ajalooliste piirkondadega.

Palgatöötaja brutotulu – Maksu- ja Tolliameti tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (TSD) vormil näidatud sotsiaalmaksuga maksustatav rahaline tasu, mida makstakse töötajale või avalikule teenistujale; stipendium, toetus ja pension, mida makstakse töö- või teenistussuhte puhul; seaduse või muu õigusakti alusel töö eest makstav tasu; tasu, mida makstakse isikule pärast töö- või teenistussuhte lõppemist (v.a töölepingu lõpetamisel või teenistusest vabastamisel makstav hüvitis).

Tuuleenergia kogub tuure

Iga aasta 15. juunil tähistatakse ülemaailmset tuulepäeva, kui maailma eri paikades jagatakse laialdaselt infot tuuleenergia ja selle vajalikkuse kohta.

Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni andmetel töötas 2018. aasta lõpus Eestis 139 elektrituulikut koguvõimsusega 309,96 MW. Tuuleenergia toodang on kümne aastaga jõudsalt suurenenud. Aastal 2018 toodeti tuuleenergiat üle kümne korra rohkem kui 2005. aastal.

Tehnoloogia areneb kiiresti

Elektrienergiaallikana hakati maailmas tuult kasutama 19. sajandi lõpus. Tuul on piiramatu taastuvenergiaressurss, mille rakendamise tehnoloogia areng käib käsikäes tuuleelektrijaamade rajamisega maailmas.

Eestis on paremate või kehvemate tuuleolude tõttu jäänud toodang viimastel aastatel siiski vaid 5–7% piiresse kogu elektritoodangust.

Eleringi andmete alusel on elektrivõrku sisenenud taastuvelektritoodangust tuulest saadud elekter biomassist toodetud elektri kannul osatähtsuselt teisel kohal. Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrist moodustab tuuleenergia koguni 35%. Sealjuures on käesoleva aasta nelja kuu kokkuvõttes 2018. aastaga võrreldes tuule osatähtsus taastuvenergiast suurenenud 7%.

01

Maalt merele

Eestisse pole viimase kolme-nelja aasta jooksul uusi tuuleparke kuigi palju rajatud. Kõige perspektiivikamad tuuleparkide asukohad on Lääne- ja Põhja-Eestis. Riigi kaitse nõuete tõttu aga ei lubata Põhja-Eestis igale poole uusi tuuleparke rajada, sest need segavat lennukeid avastavate radarite tööd. Seepärast on uute parkide projekteerimisel võetud siht siirduda maalt merele.

Tuuleenergia eelis on keskkonnasäästvus ja piiramatu ressurss. Siiski kaasnevad tuuleparkide rajamisega ka probleemid, peamiselt negatiivne mõju linnustikule ja müra. Kõige tuulisemad piirkonnad on tihti ka kauni avatud maastikuga alad ja neis paigus on kõige vähem märke inimese sekkumisest.

Igaüks saab tuulest elektrit teha

Väiketuulik on üks väheseid tarbijale kättesaadavaid võimalusi kodus elektrit toota. Aastal 2013 ühendati Elektrilevi võrku 15 uut väiketuulikut, mis tootsid umbes 100 MWh elektrit. Teada aga ei ole, kui palju toodeti nendega elektrit oma tarbeks ja kui suur on selliste tuulikute võrguühenduseta elektritoodang.

Elektrilevi 2017. aasta andmete kohaselt on nende võrku liidetud 20 alla 15 KW võimsusega mikrotuulikut, mille koguvõimsus on 190 KW.

Kõige tähtsam taastuvenergiaallikas

Rahvusvahelise energiaagentuuri (IEA) aastaraamatu andmetel on tuuleenergiast saamas Euroopa Liidu suurim jõuallikas, mis möödub nii kivisöe-, tuuma- kui ka gaasielektrist juba enne 2030. aastat. Tuul taastuvenergiaallikana andis 2017. aastal rohkem kui veerand ehk 37% kogu taastuvatest allikatest toodetud energiast Euroopa Liidus ja muutus kõige olulisemaks taastuvenergiaallikaks, tõrjudes hüdroenergia teisele kohale.

02
Energia tootmises on tuuleenergia üha tähtsam aina suuremas hulgas riikides. Riigiti on toodang Euroopa Liidus väga erinev. Mõistetavalt on see seotud nii riigi suuruse, looduslike iseärasustega kui ka kohaliku energeetikapoliitikaga.

Rita-RaudjarvRohkem infot Statistikaameti juhtivanalüütik Rita Raudjärv

 

Ülemaailmset tuulepäeva koordineerib Ülemaailmse Tuuleenergia Nõukogu (GWEC) ning Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsioon (EWEA) koos paljude partneritega teistest riikidest, kelleks on peamiselt kohalikud tuule- ja taastuvenergia assotsiatsioonid ning ettevõtted. Eestis koordineerib tuulepäeva üritusi Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon.

Statistikaamet on bloginud juba üheksa aastat

14. juunil on rahvusvaheline blogijatepäev, mida tähistatakse juba 2004. aastast. Riikliku statistika levitamiseks võttis Statistikaamet 2010. aastal kasutusele Twitteri ja Facebooki ning käivitas statistikablogi. Praegusel kujul toimiva blogi esimene postitus rääkis 2011. aasta rahvaloenduse prooviloendusest.

Üheksa aastaga on meie blogist saanud arvestatav kanal, kus jagatakse statistikat veidi lihtsamate ja igapäevasemate teemade kohta. Blogi eesmärk on lugejale pakkuda uusi ja päriselt huvitavaid teadmisi, mis puudutavad konkreetselt NENDE elu. Hea meel on näha, et meie pingutus on kandnud vilja – inimesed on meie blogi avastanud ja meil on tekkinud lojaalne lugejaskond.

Statistikaamet ei saa ka blogipidamise kohta jätta statistikat tegemata: 2018. aastal ilmus meie blogis 40 postitust, mida kajastati meedias 495 korral. Kokku käidi aasta jooksul blogi lugemas aga lausa 165 700 korral.

Iga blogipostituse õnnestumisesse panustavad keskmiselt neli inimest, kellel kõigil on oma ülesanne – teksti koostamine, visuaalide loomine, loo toimetamine ja sotsiaalmeedias jagamine. Just tänu koostööle sünnibki hea lugu.

Teemade puudust meil ei ole ‒ teeme statistikat majandusest rahvastiku ning kultuurini – seda kõike selleks, et Eesti elu tegelik olukord oleks paremini kajastatud. Meil on alati põnevaid teemasid, millest kirjutada! Aga mis oleks see teema, millest Sina lugeda tahaksid? Avalda oma arvamust loo all kommentaariumis.

Statistikablogi külastatavus kuu kaupa 20162018

Blogi avaldamispäeval kõige rohkem vaatamisi saanud postitused:

Loo pealkiri, (ilmumisaasta), lugemiste arv

  1. Heal lapsel mitu nime (nimede statistika äpp) (2018)    10 900
  2. Rahvaloenduse andmed näitavad pruudipõuda (2012)       6128
  3. Eesti põnevad paigad ootavad avastamist (2016)        2951
  4. Iga kuues Eesti elanik kannab neljatähelist perekonnanime (2017)     2774
  5. Huvitavaid fakte Eesti elust (01. aprill) (2015)     2730
  6. Uute ilmakodanike populaarsemad nimed (2017)      1865
  7. Ungari meelitab e-rahvaloendusele erootilise reklaamiga (2011)         1800
  8. Suhtelises vaesuses elas 2011. aaastal kuuendik elanikest (2012)         1800
  9. Eesti emad 21. sajandil (2015)        1709
  10. Eesti mehe statistiline portree (2012)        1700

Blogi kõige aktiivsem autor oli 2018. aastal juhtivanalüütik Kadri Raid, kelle sulest üksi või kahasse kirjutatuna ilmus kuus postitust. Alis Tammurilt ilmus aasta jooksul viis lugu ja neli postitust kirjutasid nii Mihkel Servinski, Jaan Õmblus kui ka Kaia Oras. Kokku oli blogisse kirjutajaid ligi 20.

Aitäh kõigile meie lugude autoritele! Aitäh kõigile meie senistele lugejatele ja tere tulemast uutele!

Tule statistikablogi lugema!

Blogid jaotatakse rubriikidesse enamasti nii: elulised blogid (ajaveeb on neist ilmselt kõige tuntum), arvamusblogi, koostööblogi (kirjutab mitu autorit), külalisblogi (keegi teine kirjutab sinu blogilehele), organisatsiooniblogid, mikroblogid (Twitter), konkreetse žanri blogid jne.

 

Kõige populaarsemad olid Robin ja Sofia

Eelmisel aastal sündis Eestis 14 367 last – 7345 poissi ja 7022 tüdrukut. Tüdrukutele pandi 2720 erinevat eesnime ja poistele 2313.

30 aastat tagasi, sündide kõrgaja lõpul 1989. aastal sündis Eestis 24 318 last. Tänaseks loovad sel perioodil sündinud juba ise peret, sünnitavad lapsi ja valivad neile nimesid. Vahepealse ajaga on ühiskonnas toimunud palju muutusi, olulisemad neist on kindlasti Eesti taasiseseisvumine ja ühinemine Euroopa Liiduga. Kuidas ja kas on sellised sündmused mõjutanud vanemate otsust lapse nimevalikul ning kas värsked lapsevanemad eelistavad enda põlvkonna nimesid või on puhumas täiesti uued tuuled, sellest juba lähemalt.tabel

Suhteliselt vähe on nimesid, mis on olnud populaarsed läbi 30 aasta. Tüdrukute nimedest vaid Anna, Laura ja Maria. Enamus eelmise aasta populaarsetest nimedest olid 1989. aastal väga harva esinevad. Eriti paistab see silma tüdrukute puhul, kelle seas praegu 11 populaarsemast nimest üheksa olid 1989. aastal veel üsna tundmatud.

Praegu TOP 10s olevad eesnimed on enamasti „avastatud“ 1990. aastate lõpus või uue sajandi alguses. Lapse nimevalikule aitavad kindlasti kaasa ka samal perioodil kõneainet pakkunud avaliku elu tegelased.

Lisaks uutele ja veel ainulaadsetele nimedele on inspiratsiooni leitud kaugemast ajast. Nii on näiteks TOP 20s olevad nimed Hugo ja Oskar ning Sofia, Emma, Emilia ja Adeele kaunid näited praeguste laste vaarisade ja –emade ajast.

2018 top 10

Millised nimed olid aga populaarsed 1989. aastal ja mis on neist praeguseks saanud? 1989. aastal populaarsed nimed võib jagada kolmeks: läbi aastate populaarsed nimed, endiselt kasutuses olevad, kuid väiksema populaarsusega ja täielikult populaarsuse kaotanud nimed. Pisut harvem, aga endiselt pannakse lastele 1989. aasta TOP 20st nimeks Aleksandra, Kristina, Kristjan ja Sander. Oma populaarsuse on aga täiesti kaotanud nimed Kadri, Olga, Triin, Madis ja Taavi.

Praegu populaarseid nimesid vaadates paistab, et üldine suund on rahvusvahelisemate nimede suunas. USA-s oli 2017. aastal Sophia viiendal ja Sofia 15. kohal, Mia kuuendal kohal, Emma esimesel kohal ja Emily 12. kohal. Esisajast leiame ka Emilia, Nora ja Anna. Seega on Eestis TOP 10 tüdrukunimedest seitse populaarsed ka USA-s. Poiste nimedest oli Oliver üheksandal, Sebastian 22. ja Robert 65. kohal.

Kui palju mõtlevad lapsevanemad tänapäeval sellele, et laps saaks oma nimega tulevikus lihtsamalt hakkama ka mujal maailmas? Kõige keerulisemaks teevad nimekandja olukorra täpitähed. Läbi aegade on kõige populaarsemad täpitähtedega nimed Eestis olnud Jüri, Tõnu ja Ülo ning Ülle, Külli ja Kätlin.

Eelmise aasta esikahekümnes ei olnud aga ühtegi täpitähte sisaldavat nime. Üldse on kõige rohkem täpitähtedega nimesid 1940ndate alguses sündinud meestel ja 1960ndate alguses sündinud naistel. Poistel hakkas täpitähtedega nimede hulk vähenema 1980ndate ja tüdrukutel 1990ndate lõpus. Praegu saavad mõnda täpitähte sisaldava nime vaid 1% poistest ja alla kahe protsendi tüdrukutest. Siingi on nimemood muutunud ning enamasti saavad praegused lapsed Ä tähte sisaldava nime: Säde, Kätriin või Kärt ning Pärtel, Märten või Märt

täpitähed

Kokkuvõttes võib öelda, et 30 aastat, sh Eesti taasiseseisvumine on tugevasti mõjutanud sündinute eesnimede trendi. Eelistatud on rahvusvahelised nimed ning suurem osa 30 aastat tagasi populaarsetest nimedest on oma populaarsuse tänaseks kaotanud. Kui enamus praegu populaarsetest tüdrukute nimedest on esile kerkinud alles viimase 10–15 aasta jooksul, siis poiste nimede populaarsus on aastate jooksul püsinud stabiilsemalt ja mitmed neist olid kasutuses ka 30 aastat tagasi. Tore on muidugi näha, et inspiratsiooni leitakse ka meie esivanematelt ja uuesti võetakse kasutusele nimesid, mida kandsid praegu sündivate laste vanavanemad ja vanavanaisad.

Vaata kui populaarne on sinu nimi meie nimede statistika rakendusest. 

Loe täpsemat ülevaadet 30 aasta jooksul TOP 50s olnud populaarsetest eesnimedest manusest TOP50 populaarsed nimed

Kaja SõstraRohkem infot Statistikaameti juhtivanalüütik Kaja Sõstra

 

Võrdluseks kasutatud teiste riikide nimede allikad:

http://www.babynamewizard.com/the-top-1000-baby-names-of-2017-united-states-of-america

https://verkkopalvelu.vrk.fi/nimipalvelu/

https://vardi.csb.gov.lv/?mainID=0&subID=0

Statistikaamet uuendab nimede statistika rakenduse andmestikku kord aastas rahvastikuregistri põhjal. Rahvastikuregistri väljavõte on tehtud seisuga 01.01.2019. Nimede statistika erineb mõnevõrra rahvastikuregistri nimede statistika päringu tulemustest, sest rahvastikuregister täieneb kogu aasta vältel jooksvalt uue infoga.