Category Archives: Statistikaamet

Kui mahe on Eestimaa?

Rohkem kui viiendik Eesti põllumajandusmaast oli eelmisel aastal mahe. Võrreldes varasema aastaga nopiti meie viljaaedadest topeltkogus mahedaid marju ja puuvilju, samuti suurenes mahekartuli saak.

2018. aastal oli Eestis mahemaad kokku 207 000 hektarit ehk 21% kogu põllumajandusmaast. Seda on 5% rohkem kui aasta varem. Sellest 83% ehk 172 000 hektarit on juba täielikult mahepõllumajanduslikul tootmisel, ülejäänul kestab veel üleminekuaeg. Põllumajandusmaa ja rohumaa üleminekuaeg kestab kaks aastat, mitmeaastaste taimede kasvatamise korral kolm aastat.

Mahesaak versus tavasaak

Kaht kolmandikku Eesti mahepõllumajandusmaast kasutatakse põllumaa söödakultuuride ja püsirohumaadena. Mahetera- ja mahekaunvilja kasvatatakse rohkem kui 55 000 hektaril, köögivilja ning maasikaid 266 ning mahekartulit 142 hektaril. Maheviljapuid ja marjaaedu on kokku 2347 hektarit.maheriik_4Maheveiseid järjest rohkem, sigu aina vähem

2018. aastal toodeti Eestis varasema aastaga võrreldes rohkem nii maheliha, -piima kui ka -mune. Veiste arv Eestis on suurenenud ning koos maherohumaa pinna suurenemisega on kasvanud ka maheveiste arv – neid on 4% enam kui eelmisel aastal. Aastal 2018 oli Eestis 41 500 maheveist ehk 16% kõigist veistest olid maheveised.

Koos üldise lammaste arvu kahanemisega on Eestis vähenenud ka mahelammaste hulk. Täielikult mahepõllumajanduslikud on 45% siinsetest lammastest ja 27% kitsedest. Mahepidamisel lindude arv on suurenenud, kuid maheseakasvatus pole Eestis kuigi populaarne. Eestis 290 400 siga, neist mahesigu aga kõigest 458.

Eesti maheriikide esirinnas

Eurostati andmete järgi oli Euroopa Liidus 2017. aastal mahemaad keskmiselt 7%. Seega on Eestis umbes kolm korda rohkem mahemaad kui Euroopa Liidus keskmiselt. Eestist rohkem oli 2017. aastal mahemaad vaid Austrias, meile järgnes Rootsi. Naabrite juures Lätis oli mahemaad 14% ja Leedus 8%, Soomes 11% ja Rootsis 19%. ELi suurtes põllumajandussaaduseid tootvates riikides Poolas, Prantsusmaal ja Ungaris oli mahepõllumajandusmaad aga ELi keskmisest vähem.

Ege_KirsStatistikaameti analüütik Ege Kirs

 

Metoodika

Mahemaa hulka arvestatakse ainult põllumajandusameti tunnustusega täielikult mahe maa ja üleminekuajal olev mahemaad. Pindu, kus mineraalväetisi ja taimekaitsevahendeid ei kasutata, on siiski palju rohkem. Need andmed on aga kaudsed. Statistikaamet teeb mahepõllumajandusstatistikat põllumajandusameti mahepõllumajanduse registri alusel. Mahepõllumajandustoodangu hulka arvestatakse ainult täielikult mahepõllumajanduslike saadusi.

 

Vee ääres ettevaatlikumalt, härrased!

Kuumal juulikuu lõpu päeval võisime Delfi uudistest lugeda, et öösel kell 3.40 toodi Harjumaal Anija vallas asuvast tiigist välja uppunud 57-aastane mees. Õhtul kell 19.20 leiti Narvas Väike-Karjääri järvest uppununa 51-aastane mees, kell 19.28 toodi aga Tartus Anne kanalist välja 62-aastane mees, kelle elu ei õnnestunud päästa[1].

Viimase nelja aastaga pole Eestis uppumiste arv vähenenud, kuid ajavahemikul 1998–2018 on uppunuid siiski järjest vähemaks jäänud. Põhjus on ilmselt päästeameti ja teiste teemaga tegelevate organisatsioonide tubli töö: suurem selgitus- ja teavitustöö ning tõhusam järelevalve. Kuhu suunata jõupingutuste teravik, et uppunute arv veelgi väheneks?

joonis_1Kõigepealt torkab silma, et aastad pole vennad ja uppumiste arv kõigub. Mehi upub märgatavalt rohkem kui naisi: vaid neljandik uppunutest on naised. Statistikast küll ei selgu, kas naised oskavad meestest paremini ujuda, käivad vähem ujumas või on ettevaatlikumad (näiteks ei kalasta õhukesel jääl), kuid uppumiste arvu vähendamiseks on kindlasti otstarbekas tegeleda eriti meestega.

Põhjused ja ennetus
Uppumise põhjus võib olla õnnetus, enesetapp, rünne. Osa põhjustest jääb ka ebaselgeks. Valdavalt on uppumine õnnetus, muudel põhjustel uppumisi on keskmiselt 7% juhtudest. Ennetuses on seega mõistlik pöörata erilist tähelepanu õnnetusjuhtumitele.

Eritähelepanu vanemaealistele
Uppumiste arv ei ole vähenenud kõikides vanusrühmades võrdselt. Ajavahemikul 1998–2018 on uppumiste koguarv vähenenud 2,9 korda: 0–17-aastaste seas 8,7 korda, 18–39-aastaste seas 3,3 korda, 40–64-aastaste seas 3,8 korda ning vähemalt 65-aastaste seas 1,1 korda.

1998. aastal olid 7% kõigist uppunutest vähemalt 65-aastased, aastal 2018 oli see arv aga 45%. Seega on ennetustöös põhjust pöörata tähelepanu vanemaealistele inimestele. 1998. aastal oli uppunu keskmine vanus 43 aastat, 2018. aastal 56 aastat.

joonis_2joonis_3Vaatamata uppunute arvu vähenemisele upub Eestis siiski endiselt palju inimesi. Statistika ütleb, et ennetustöös on põhjust pöörata suuremat tähelepanu vanematele meestele. Tähelepanu muudele uppumistega seotud teemadele ei tohi muidugi väheneda. Lapsed peavad saama koolist suurepärase ujumisoskuse ja oskuse oma võimeid targalt hinnata.

Koit_MeresRohkem infot Statistikaameti analüütik Koit Meres

Mihkel ServinskiJuhtivanalüütik Mihkel Servinski

 

[1] https://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/tartus-anne-kanalis-uppus-62-aastane-mees-kokku-uppus-eile-kolm-inimest?id=86970697&utm_source=2019-07-28&utm_medium=email&utm_campaign=Newsletter.

Eestis süüakse rohkem liha kui toodetakse

Elanikkonna tarbitud lihast toodeti 2018. aastal Eestis 67%. Paremini on meie toidulaud varustatud kodumaise veiselihaga, kehvem on seis linnulihaga.

Aastal 2018 toodeti Eestis 76 900 tonni liha, sealhulgas 41 900 tonni sealiha, 19 300 tonni linnuliha ja 12 500 tonni veiseliha. Liha kogutoodang oli võrreldes varasema aasta madalseisuga küll 4% suurem, kuid siiski veel väiksem kui selle kümnendi teistel aastatel. Võrreldes aastaga 2017 vähenes ainsana linnuliha toodang (5%). 

Kust pärineb importliha?
Liha ja toodetes sisalduva liha import on suurenenud 19%. Kuigi ka eksporditi rohkem, on ekspordi ja impordi vahe märgatavalt kasvanud. Imporditavad kogused on pea poole suuremad kui eksport.

Kõige rohkem toodi Eestisse linnuliha, mis jõudis meile peamiselt Soomest, Leedust ja Taanist. Sealiha imporditi põhiliselt Saksamaalt ja Poolast, kust tuli ka valdav osa veiselihast. Suurem osa lamba- ja kitseliha jõudis Eestisse aga märksa kaugemalt ‒ Uus-Meremaalt ning samuti Hispaaniast.

Tootmine väheneb
Veel viis aastat tagasi toodeti Eestis 90% tarbitavast lihast, kuid sellest alates on isevarustatus pidevalt vähenenud. Ka loomade arv vähenes aastatel 2015 ja 2016 järsult. Kuigi viimastel aastatel on loomade arv olnud taas tõusuteel, väheneb lihaga isevarustatus tagasihoidlikuma toodangu koguse ja suureneva impordi tõttu endiselt. Liigiti oli 2018. aastal lihaga isevarustatuse tase erinev: veiselihal 95%, sealihal 74%, lamba- ja kitselihal 75% ning linnulihal 47%.

liha_05

Isevarustatuse madal tase (ehk jääb alla 100%) näitab, et osa tarbitavast lihast imporditakse teistest riikidest. Veel mõni aasta tagasi tarbiti vaid linnuliha rohkem, kui kodumaal toodeti, nüüd kehtib see tendents kõikide lihaliikide kohta.

Toodetakse vähem, süüakse rohkem
Lihatarbimine on Eestis suurenenud. 2018. aastal söödi Eestis 115 000 tonni liha, mis on 11% rohkem kui sellele eelnenud aastal. Kõige rohkem on suurenenud linnuliha tarbimine, mida süüakse aastas inimese kohta 31,2 kilogrammi.

Kõige rohkem söövad Eesti inimesed aga sealiha. Möödunud aastal tarbiti kokku 56 500 tonni sealiha ehk ühe inimese kohta 42,8 kilogrammi aastas. Veiseliha jõuab meie toidulauale järjest sagedamini. Viimasel viiel aastal on selle tarbimine olnud tõusuteel. 2018. aastal söödi veiseliha ühe inimese kohta 10 kilogrammi. Lamba- ja kitseliha söödi ka 2018. aastal alla ühe kilogrammi inimese kohta.

  Ege_KirsRohkem infot Statistikaameti analüütik Ege Kirs

Metoodika

Statistikaamet arvutab Eestis tarbitud põllumajandussaaduste koguseid toodangu ja ekspordi-impordi andmete põhjal. Isevarustatuse tase leitakse toodangu ja tarbimise suhtena. Isevarustatus näitab seda, kas kodumaine toodang katab elanikkonna tarbimisvajaduse. Liha hulka arvestatakse ka lihast tehtud tooteid, seejuures arvestatakse  töödeldud toodete kogus ümber töötlemata toote koguseks Eurostati pakutud keskmiste koefitsientide alusel. Liha hulka arvestatakse ka rupsid ja elusloomade eksport-import tapaks.

Leivavilja kasvupind on kolmekordistunud

Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvatatakse 2019. aastal Eestis teravilja 364 000 hektaril, mida on 4% rohkem kui aasta varem. Eelmise aastaga võrreldes on oluliselt suurenenud kõikide taliviljade kasvupind, sealhulgas rukki kasvupind koguni 2,7 korda. Peamiseks teraviljakasvatusmaakonnaks on tõusnud Tartu, järgnevad Lääne-Viru ja Viljandi maakond.

Teravilja kasvupind vähenes järsult 1990. aastate alguses üsna vahetult pärast Eesti taasiseseisvumist, ent on nüüd pikemat aega taas kerges tõusutrendis. Tänavusest kasvupinnast suurem oli teravilja kasvupind viimati veerandsada aastat tagasi 1993. aastal. Taliteravilja kasvupind on 2019. aastal suurenenud rekordilise 167 000 hektarini, mida on 1,7 korda rohkem kui 2018. aastal. Kõigi suviteraviljade pinnad on aga vastavalt vähenenud. Leivavilja rukki kasvupind suurenes eelmise aastaga võrreldes koguni 11 000 hektarilt 29 000 hektarile. Suurim rukkikasvataja on Tartu maakond 5800 hektariga. Kuigi rukki kasvupind on suurenenud kõikides maakondades, siis keskmisest enam on pinnad kasvanud Ida-Viru, Võru ja Harju maakonnas.

Tänavu kasvatatakse kaunvilja 43 000 hektaril. Kaunvilja kasvupind on alates kõrgajast 2017. aastal iga aastaga vähenenud ning tänavune kasvupind on võrreldes mullusega 8% väiksem. Seejuures kasvatatakse põldhernest rohkem ja kaunvilja kogupinna vähenemine tuleb põldoa arvelt, mille pind on aastatagusega võrreldes vähenenud rohkem kui kolmandiku ning on tänavu 11000 hektarit.

Rapsi ja rüpsi kogupind ei ole oluliselt muutunud ja püsib 72 000 hektari piires. Siiski on talirapsi ja
-rüpsi pind 2018. aastaga võrreldes suurenenud 1,8 korda ja suvivilja pind vastavalt vähenenud. Rohkem kui veerandi võrra on võrreldes mullusega kasvanud ka õliseemneks kasvatatava kanepi pind. Pinna järgi on suurim kanepikasvataja Ida-Viru maakond, järgnevad Jõgeva ja Saare maakond.

Kodumaise kartuli kasvupind on veidi suurenenud, põllumaa summaarne pind ning söödakultuuride pind püsivad eelmise aasta tasemel. Enim kasvatatakse kartulit Tartu ja Viljandi maakonnas ning eelmise aasta suurim kasvataja Harjumaa on langenud kolmandale kohale.

Detailsem kasvupindade ülevaade on avaldatud statistika andmebaasis.

 

 

Eve Valdvee, Statistikaameti juhtivanalüütik

 

Metoodika

Kasvupindade esialgsed andmed põhinevad PRIA 2019. aasta andmetel ja täpsustuvad sügisel toimuva saagiuuringu põhjal.

Kaugele jõudsid Eesti kaubaveoautod?

Eesti kaubaveoautod (kandevõimega üle 3,5 tonni) vedasid eelmisel aastal hinnanguliselt ligi 29 miljonit tonni kaupa, mis on 2% vähem kui 2017. aastal. Veetud kauba kogus riigisisestel vedudel oli märgatavalt suurem, nende vedude osatähtsus tonnides oli 2018. aastal maanteekaubaveo uuringu andmetel 81% kogu kaubaveost ehk 23 miljonit tonni ja rahvusvahelistel vedudel üle 5 miljoni tonni.

Keskmiselt veeti 2018. aastal riigisisestel vedudel kaupa 73 km kaugusele ja rahvusvahelistel vedudel 774 km kaugusele. Eesti kaubaveoautode läbisõit ulatus hinnanguliselt ligi 420 miljoni kilomeetrini (langus 4%), millest riigisisene läbisõit andis 38% ja rahvusvaheline läbisõit 62%.

01

Uuringu andmetel moodustasid üle neljandiku veetud kaubast metallimaagid jm kaevandus- ja karjääritooted ning turvas, uraan ja toorium. Muud olulisemad kaubad olid põllumajandus-, jahindus- ja metsandustooted ning kala jm kalapüügisaadused. Ligi kümnendiku veetud kaubast andsid nii puit ja puit- ning korktooted (v.a mööbel), sh õlest ja punumismaterjalist tooted, paberimass, paber ja pabertooted ning trükised ja salvestised kui ka toiduained, joogid ja tubakas.

Võrreldes 2017. aastaga vähenes kaubavedu nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt kokku enim puit- ja pabertoodete veo (langus 18%) ning koksi ja rafineeritud naftatoodete veo tõttu (langus 39%). Enim suurenes mittemetalliliste mineraaltoodete (kasv 67%) ja toiduainete vedu (kasv 30%).

02

Eesti kaubaveoautode veosekäive vähenes aastaga 7% ja ulatus hinnanguliselt 5,8 miljardi tonnkilomeetrini. Veosekäive tonnkilomeetrites (tkm) on suurem rahvusvahelistel vedudel, mis on seotud pikema vahemaaga. Eestis registreeritud kaubaveosõidukite veosekäive rahvusvahelistel vedudel annab maanteekaubaveo uuringu andmetel ligi kolmveerandi ja riigisisene vedu veerandi veosekäibest.

Meila_KivisildMeila Kivisild, Statistikaameti analüütik

Statistikaameti poolt korraldatav maanteekaubavedude uuring annab ülevaate maanteedel veetud kaupade ja liiklusvoogude kohta. Põhilised uuringu põhjal hinnatavad näitajad on veetud veoste kogus tonnides, veosekäive tonnkilomeetrites ja läbisõit kilomeetrites. Valikuuringus osalevad maanteeameti liiklusregistrisse kantud kaubaveoautod kandevõimega üle 3500 kg, mille vanus ei ületa 25 aastat.

Andmeid kogutakse riikliku statistika nädalaküsimustikuga „Kaubavedu teedel”. Kaubaveosõidukite kasutajatelt saadud andmete põhjal arvutatakse üldkogumi näitajate hinnanguline suurus. Nädala kohta kogutud andmete põhjal arvutatakse kvartali hinnangud. Andmed avaldatakse statistika andmebaasis http://pub.stat.ee valdkonnas „Majandus/ Transport”.

Eesti inimeste jäätiseisu kasvab

Eelmisel aastal toodeti Eestis 10 072 tonni jäätist, mis oli ligi 20% rohkem kui aasta varem. Jäätisetoodang oli kõige suurem mõistagi soojal ajal, maist augustini, mil toodeti 1200 tonni jäätist ühes kuus. Seda on umbes kaks korda rohkem kui ülejäänud kuudel.

Kuhu jäätist viiakse?
Ligi 40% Eestis toodetud jäätisest läheb ekspordiks. Kohaliku päritoluga jäätist eksporditi kokku 12 riiki, millest suur osa leidis tee kolme riigi magusasõprade juurde:  Leetu (44% kogu eksporditud jäätisest), Lätti (28%) ja Soome (21%).

Võrreldes viimase kolme aasta I kvartali andmeid, siis 2017. aasta I kvartalis toodeti jäätist kokku 1900 tonni, eelmise aasta samal perioodil 1929 tonni ning käesoleva aastal I kvartalis 4% vähem kui 2018. aastal

2017. aasta I kvartalis oli eksport 628 tonni ja eelmisel aastal 604 tonni. Kui vaadata käesolevat aastat, siis vähenes eksport ligi 20% ehk oli 481 tonni. Muutused on toimunud ka eksportriikide seas. Sel ajaperioodil on Eesti päritolu jäätist eksporditud kuude riiki. Selle aasta I kvartalis on jäätist eksporditud juba Ungarisse (2,97 tonni), kuhu eelnevatel aastatel hakati jäätist viima alates II kvartalist. Vastupidine olukord on aga Saksamaaga, kuhu 2018. aasta I kvartalis eksporditi 10 tonni jäätist, kuid selle aasta I kvartalis eksporti ei toimunud. Muutused on toimunud ka jäätise ekspordis Ameerika Ühendriikidesse, viimati viidi sinna 9 tonni jäätist 2017. aasta I kvartalis.

Millise riigi jäätiseid sööme?
Meie poelettidel leiduv importjäätis on peamiselt pärit Leedust, Lätist, Poolast või Saksamaalt. Neist kõige odavam on tulnud Lätist. Eelmisel aastal toodi Eestisse 2440 tonni jäätist, seda on peaaegu sama palju kui 2017. aastal (2381 tonni).

02

Kust tuuakse Eestisse odavaimat jäätist?
Jäätiste kilohinnad kõiguvad vahemikus 1,9 eurost kuni 14,7 euroni. Imporditud jäätise keskmine kilohind oli möödunud aastal 2,9 eurot. Kõige odavam jäätis oli pärit Lätist. Kõige kallimat jäätist toodi Eestisse Ameerika Ühendriikidest.

01

Palju tarbiti jäätist ühe inimese kohta?
Möödunud aastal söi iga Eesti elanik keskmiselt 6,3 kg jäätist aastas ehk 15% rohkem kui 2017. aastal. Seejuures söid Eesti inimesed 2,5 korda rohkem omamaist maiust (4,5 kilo) kui välismaist jäätist (1,8 kilo).

Alina_FilippovaStatistikaameti praktikant Alina Filippova

Keeduvorst – vorstide valitseja

Eesti inimesed on keeduvorsti usku ­­ega kipu niisama naljalt oma tarbimisharjumusi muutma— nii võib järeldada Statistikaameti värskelt ilmunud andmetest.

2018. aastal toodeti Eestis vorsttoodetest kõige rohkem keeduvorste ja viinereid, mis kokku moodustasid pea kaks kolmandikku kogutoodangust (keeduvorstid 31% ja viinerid 29%). Suitsuvorstidest müüdi enim poolsuitsuvorste ning neljandat kohta müügimahutabelis hoiavad kindlalt enda käes sardellid (9%).

Teistest väiksema osatähtsuga vorsttoodetest ei saa mainimata jätta verivorsti (4% kogutoodangust), mis annab kinnitust, et traditsiooniline pühaderoog on jätkuvalt eestlaste hulgas populaarne.

01

Vorstitoodang mõõdukas languses

Esialgsed andmed näitavad, et eelmisel aastal moodustasid kogu lihatööstuse toodangu müügitulust 25% vorsttooted. Viimase 18 aasta jooksul on aga vorsttoodete tootmiskogus pigem langenud, kõige märkimisväärsemalt aastatel 2007 ja 2008, vahetult enne majandust haaranud kriisiperioodi. Seejärel võib täheldada väikest tõusu ning alates 2015. aastast on taas märgata mõningast alanemist kõikides tootesortimentides.

02

Ekspordi liidrid: viinerid ja täissuitsuvorstid

Eesti vorstitootjad eksportisid 2018. aastal kokku 12% vorstitoodetest, suurima osatähtsusega toodetest veeti meilt välja 25% toodetud viineritest. Teine suurem ekspordiartikkel oli täissuitsuvorst (18% toodetud toodangust), lisaks eksporditi 12% sardellide ja 8% keeduvorstide toodangust. Ülejäänud toodetud vorstitoodetest jäi suuremal määral koduvabariiki, nende väljavedu jäi mõne protsendi piiridesse.

Esialgsed andmed näitavad, et vorsttooted moodustasid möödunud aastal kogu lihatööstuse toodangu müügitulust 25%.

Eesti on Euroopas tubli tegija

Euroopas on ülekaalukalt suurim vorstitootja Saksamaa. Teisel kohal on mõnevõrra üllatuslikult Poola. Eesti väiksust arvestades oleme eel-eelviimasel kohal, kuid võttes aluseks tootmist ühe inimese kohta, siis hoopis esimesed (21,9 kg). Eestile järgneb selles edetabelis Sloveenia (21,8 kg) ning kolmandal kohal on Tšehhi (20,2 kg). Saksamaal kui suurimal vorstitootjal Euroopas on vastav näitaja 17,8 kg.

03

Esimese Eesti Vabariigi ajal Riigi Statistika Keskbüroo väljaantud kogumikest ja teistest selle aja tööstuse kohta avaldatud materjalidest selgub, et Eestis algas tööstuslik  vorstitootmine suuremate vorstivabrikute (20 ja rohkem töötajat) rajamisega erinevatesse piirkondadesse 1920.–1930. aastatel. Põnevat äratundmisrõõmu pakub 1937. aasta Tallinna Eksporttapamaja Vorstitööstuse reklaamvoldik, kus vorstitööstuse saadustena tuuakse esile mitmeid praegugi tuttavaid tooteid: teevorst, maksavorst, Moskva suitsuvorst, verivorst jne. Rõõm on tõdeda, et ajalooline järjepidevus on säilinud.

blogipiltRohkem infot Statistikaameti analüütik Helle Bunder

Metoodika

Euroopa riikide analüüsi aluseks on rahvusvahelise klassifikaatori Prodcom List tootekood 10.13.14.60 – Vorstid ja samalaadsed tooted lihast, rupsist või verest ning nendel põhinevad toiduained (v.a maksavorstid ning valmiseined ja valmistoidud. Euroopa riikide all mõistetakse EL -28, lisaks kandidaatriigid ja Norra