Category Archives: Statistikaamet

REGREL. Eesti registrites on info rahvuse ja emakeele kohta olemas

Eesti rahvaloendustel on rahvust ja emakeelt küsitud mitu sajandit. Ka registritel põhinev rahvaloendus annab Eesti püsielanike emakeele ja teiste keelte oskuse kohta ülevaate, aga tegelikult ei pea selleks ootama loendust, vaid statistikaamet avaldab rahvastiku rahvuse ja keeleoskuse kohta ülevaate igal aastal. 

Tekst: Ethel Maasing, statistikaameti juhtivanalüütik 

Statistikaameti andmetel räägiti 2019. aasta 1. jaanuari seisuga Eestis emakeelena üle 200 keele. Eesti keelt räägib emakeelena 68% rahvastikust. Suuremate keelerühmadena järgnevad vene ja ukraina keelt emakeelena rääkijad (vastavalt ligi 381 600 ja ligi 8700 inimest). Vähemalt 1000 kõnelejaga on 9 emakeelt. Emakeele info on teadmata umbes 1% rahvastiku puhul (18 000 inimest). Põhjalikuma ülevaate tegime tänavu emakeelepäeval ilmunud blogiloos „Eestis on kasvanud emakeelte mitmekesisus“.

Mitmekeelsus väärib väärtustamist ja arvestades keelte oskusega seotud andmete olulisust on statistikaamet lisaks registrites olevale infole mõõtnud viimastel aastatel keeleoskust ka erinevate uuringute vahendusel, sh eriti tööhõivega, immigrantrahvastiku ja haridusega seotud uuringutes. Igal aastal lisandub Eesti elanike erinevate rühmade keeleoskusega seotud teave ligi neljakümnesse avaliku andmebaasi tabelisse, mis moodustavad järjepidevad keelekasutust ja -oskust iseloomustavad aegread. Muuhulgas on uuritud ka mitme koduse keelega erinevast rahvusest inimesi. Niisuguste spetsialiseeritud uuringute eeliseks võrreldes loendusandmetega on võimalus esitada täiendavaid ja süvendavaid küsimusi, samuti uuringute järjepidevus – neid teostatakse valdavalt igal aastal sama metoodikaga, mis oluliselt suurendab tulemuste usaldusväärsust.

Keele/keeleoskuse andmed statistikaameti avaliku andmebaasi tabelites
Haridus: HT17, HT58, HT140, HT140U, HT303, HT304, HT307, HT570, HT571
Tööturg: TT56, TT70, TT71, TT130, TT131, TT133,TT134, TT135, TT136, TT244, TT245, TT454, TT456
Immigrantrahvastik: IR45, IR46, IR51, IR53, IR60, IR61, IR71, IR73, IR74, IR75, IR76
Täiskasvanute koolitus: HTT33, HTT37, HTT51
Kultuur: KU12, KU13

Statistikaamet alustas REGREL-ile pühendatud artiklite sarja, et tutvustada rahva ja eluruumide loenduse ettevalmistust ja metoodikat. REGREL-i kohta on rohkem infot Statistikaameti veebilehel.

 

Rakendus, mis annab väliskaubanduse kohta infot uudsel moel

Millised on Eesti suuremad ekspordiartiklid? Kust maailma otsast jõuab meieni kõige rohkem maasikaid? Mida impordib Eesti Venemaalt? Väliskaubanduse rakendus data.stat.ee annab vastused neile ja paljudele teistele väliskaubandusega seotud küsimustele.

Tekst: Karl Annus, statistikaameti projektijuht

Statistikaamet on välja tulnud unikaalse väliskaubanduse rakendusega, mille sarnast pole varem tehtud. Rakendus esitleb värskeimaid väliskaubanduse andmeid atraktiivselt ja graafiliselt.

Seni on väliskaubandusest huvitunud pidanud andmeid vaatama statistikat andmebaasi tabelitest. Väliskaubanduse rakendus annab võimaluse näha andmeid juba valmis visualiseeritud graafikutelt. Rakendus võimaldab kuvada näiteks kaubavoogude suuruseid ja proportsioone, joonistada kaubavood ekraanile ning laadida alla graafilisi ülevaateid.

Väliskaubanduse rakendus (paremal) võtab andmed statistikaameti andmebaasist (vasakul) ja muudab need igaühele arusaadavaks.

Graafiku suur eelis on see, et selle peale vaadates saab kohe selgeks, mis on Eesti suurim ekspordiartikkel või millisesse riiki meie ettevõtted kõige rohkem kaupu ekspordivad.

Kuidas jõuavad andmed graafikule?

Kõikidel Eestis tegutsevatel ettevõtetel, mille aastane impordikäive on üle 230 000 euro või ekspordikäive üle 130 000 euro, tuleb igal kuul esitada statistikaametile aruanne eksporditud ja imporditud kauba koguse kohta.

Näiteks piimatootjal tuleb aru anda, millistesse riikidesse, mitme euro väärtuses ja mitu kilogrammi piima nad viisid. Eksootiliste viljade maaletooja peab teada andma, mis riigist, kui palju ja millise riigi päritoluga vilju ning kui mitme euro eest nad importisid. Kõikide ettevõtete esitatud andmete põhjal arvutab statistikaamet, kust kuhu ja kui palju iga tootegrupi tooteid sel kuul imporditi ja eksporditi.

Milleks on kogutud andmeid vaja?

Ettevõtetelt saadud andmete põhjal tehakse suuri ja olulisi otsuseid, mis mõjutavad Eesti majandust. Näiteks on need andmed väga vajalikud strateegiliste otsuste tegemisel meie välissuhetes. Samuti on need olulised analüütikutele, kelle analüüside põhjal rahastab pank ettevõtete äriprojekte, ja ministeeriumide ametnikele, kes teevad meid kõiki mõjutavaid otsuseid. Mõistagi on need andmed ka väga kasulikud ettevõtetele, kes soovivad analüüsida turge, kuhu nad juba ekspordivad või kuhu nad võiksid oma kaupade väljavedu laiendada.

Mida on võimalik andmetest välja lugeda?

Rakendusest leiab väärtuslikku infot selle kohta,

* kes on Eesti ekspordi ja impordi partnerriigid,

* millised on ekspordi- ja impordiartiklid kaubakoodi järgi,

* milline on kaubavahetus päritolu-, saatja- ja saajariigi järgi,

* milline on kaubavahetus maailmajao või mandri kaupa,

* kuidas on kaubavahetus kuus või kvartalis aastatega muutunud,

* milline on kaubavahetuse bilanss.

Näiteks annavad andmed vastuse, millistesse riikidesse Eesti ettevõtted kõige rohkem kaupu ekspordivad.

Graafik 1 Kuhu Eesti ekspordib 2019
Väliskaubanduse rakenduse puukaartdiagramm (i.k treemap chart) annab selge ülevaatliku pildi senistest 2019. aasta ekspordi osatähtsustest.

Graafikult on selgelt näha, et selle aasta kaheksa kuu esiviisik on olnud Soome (16,1%), Rootsi (10,6%), Läti (9,21%), Ameerika Ühendriigid (7,23%) ja Saksamaa (6,66%). Seejärel võib juba vaadata, milliseid kaupu on Eesti sel aastal Soome eksportinud.

Järgnev graafik näitab, et kõige rohkem on välja läinud elektriseadmeid (17,4%), mööblit ja kokkupandavaid ehitisi (10,5%) ning mehaanilisi masinaid (10,1%).

Graafik 2 Mida Eesti ekspordib Soome 2019
Väliskaubanduse rakenduse puukaartdiagramm annab selge ülevaatliku pildi, mis kaubagruppide tooteid on aastal 2019 Soome eksporditud.

Väliskaubandusrakendus võimaldab vajadusel tutvuda ka väga detailsete andmetega. Näiteks puidust moodulmajade tootja saab siit ülevaate, millistesse riikidesse Eesti ettevõtjad puidust moodulmaju ekspordivad.

Aastal 2019 on Eesti ettevõtted eksportinud monteeritavaid puitehitisi 301 miljoni euro eest. Kõige rohkem on neid tooteid eksporditud Rootsi ja Norra

Kui pangaanalüütik peab langetama otsuse, kas rahastada monteeritavate puitehitiste tootja ekspordiplaani Norra turule, saab ta väliskaubanduse rakendusest lihtsa vaevaga ülevaate, mis seisus on praegu selle valdkonna ettevõtjate eksport konkreetsele turule.

Graafik 4 Monteeritavad puitehitised aeglõige
Augustis 2019 eksportisid Eesti ettevõtted 12,9 miljoni euro väärtuses monteeritavaid puitehitisi.

Miks on data.stat.ee eriline?

Väliskaubandusrakendusega sarnaseid rakendusi on teisigi, kuid mitte ükski teine ei paku igal kuul uuenevaid andmeid. Enamasti on sarnastes rakendustes üle-eelmise aasta andmed. Andmed uuenevad data.stat.ee-s igal kuul pärast väliskaubanduse andmete avaldamist.

Tule avastama! https://data.stat.ee/

Valik väliskaubandusrakendusi

Kui suurt tulu teenis põllumees?

Aastal 2018 vähenes Eesti põllumajandustoodangu väärtus 3%. Kasvavad kulud sõid ära koguni kaks kolmandikku põllumajandustootmisest saadavast tulust.

Tekst: Pille Veidenberg, statistikaameti analüütik

Mõnedel varasematel aastatel on põllumajandustoodangu väärtus ulatunud juba üle 900 miljoni, kuid viimased kolm aastat (2016 – 2018) on põllumajandusele üsna ebasoodsad olnud ning toodangu väärtus on jäänud väiksemaks. Selle aasta toodangu väärtuseks jäi 859 miljonit eurot.

Suurima osa põllumajandustoodangu väärtusest moodustab Eestis traditsiooniliselt loomakasvatustoodang. Aastal 2018 andis see 47%, samas kui taimekasvatustoodang panustas 41% ja ülejäänud osa tuli põllumajandusteenustest ja muudest lahutamatutest tegevustest.

joonis1

Mis mõjutas toodangu väärtust ja tulu?

Taimekasvatustoodangu väärtusest üle poole moodustas tera- ja kaunvilja ning tehniliste kultuuride toodang, mis võrreldes eelmise aastaga vähenes 18%. Teravilja ja rapsi-rüpsi saagi vähenemist kompenseeris veidi parem teravilja hind. Kokkuvõttes vähenes taimekasvatustoodang 5%.

Loomakasvatustoodangust moodustab 58% piimatoodang, mille väärtus vähenes 6%. Väärtuse kahanemise põhjuseks oli ennekõike kokkuostuhinna langus. Loomakasvatustoodangu langust mõjutas suuresti veisekasvatus (27%). Langes nii veisekasvatustoodangu kogus kui ka hind. Seakasvatustoodang vähenes 4%. Seakasvatustoodangu kogus küll tõusis, kuid selle hind jällegi langes. Kokku kujunes loomakasvatustoodangu väärtuse languseks 8%.

Põllumajandussektori toodangu väärtust suurendasid põllumajanduslike teenustööde ja mittepõllumajandusliku toodangu kasv (38%). Kuna eelmise aastaga võrreldes kasvasid siiski ka kulud, eelkõige väetistele (29%), taimekaitsele (17%), töötasule (12%), energiale (0,2%) ja muule, vähenes põllumajandussektori ettevõtjatulu 2017. aastaga võrreldes kolmandikuni ehk 42 miljoni euroni. Kulud väetistele ja taimekaitsele olid seejuures väiksemad kui ülemöödunud ehk 2016. aastal.

Vaata rohkem andmeid: http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?DataSetCode=PM54

Metoodikast

Põllumajanduse majandusliku arvepidamisega mõõdetakse põllumajandustootmisega seotud tulu, mis katab kogu põllumajandussektori. Arvestuse struktuur vastab üsna täpselt rahvamajanduse arvepidamise struktuurile. Põllumajandustoodangu väärtuses osalevad ka toodetega otseselt seotud tootetoetused. Ettevõtjatulu sisaldab ka füüsiliste isikute tehtud tööd, muus osas on see sarnane kasumiga enne jaotamist ja tulumaksuga maksustamist.

 

Lähen ja tulen, tulen ja lähen

Hiljuti tõime ühes oma blogiloos välja, et kuigi Tallinna rahvaarv kasvab nii sise- kui ka välisrände tõttu, on viimase nelja aastaga (20152018) pealinnast välismaale läinud 21 185 inimest. Mis põhjusel see märkimisväärne hulk inimesi võõrsile läks ja kui palju neist tagasi tuli?

Tekst: Alis Tammur, statistikaameti juhtivanalüütik

Inimesed võivad vahetada elu jooksul mitu korda elukohta. Pikema aja  vältel võivad ühed ja samad inimesed olla samas piirkonnas korduvalt nii sisse- kui väljarändajad. Sageli reisitakse ajutiselt välisriiki, et teises keskkonnas õppida või töötada, uusi oskusi ja teadmisi koguda.

Tallinnast nelja aasta jooksul lahkunud inimestest on praeguseks 16% (3400) Eestisse tagasi tulnud. Lahkunutest 19% (3900) olid Tallinnasse tulnud lühikeseks ajaks ning peagi lahkunud. Väike osa rändajatest on aga pärast esimest pealinnast äraminekut jõudnud tagasi tulla ja juba uuesti lahkuda.

Kuidas inimesed liiguvad?

Väljarändajad jagunevad kolmeks: ajutised lahkujad ja saabujad ning pikemaks ajaks välismaale kolijad. 2015. aastal lahkunutest tulid kolme järgmise aasta jooksul tagasi 28%, 2016. aastal lahkunutest aga järgnenud kahe aasta jooksul 25% ja 2017. aastal lahkunutest tuli aasta pärast tagasi 16%.

Aastate 2015 ja 2018 väljarändajate sisserännete analüüs näitas, et inimeste hulk, kes jäävad välismaale pikemaks ajaks, on tunduvalt väiksem, kui esialgu arvata võis. Väljarändajatest kokku ligi 60% lähevad või tulevad tagasi juba kahe aasta pärast ja kolmveerand välisrännetest kestab kuni kolm aastat.

Rände juures on aga veel üks oluline näitaja, mida analüüsides eristada: oma ja teiste riikide kodanike liikumised. Nende kahe rühma rändesuundumused võivad ühiskondlike või majanduslike protsesside tõttu olla erineva suuna ja intensiivsusega.

Eemale mõneks aastaks

Kõigist aastatel 2015 –2018 Tallinnast väljarännanutest oli Eesti kodanikke 53%. Teiste kodakondsuste hulgas olid enam esindatud Vene (8%), Soome (6%), Saksa ja Ukraina kodanikud (kumbagi 3%).

Suur osa välisrändest kujutab endast seega mõneaastast viibimist teises riigis. Nelja aasta jooksul on pea iga neljas Tallinnast väljarännanud Eesti kodanik tagasi tulnud, välismaalastest on pealinna naasnud iga kümnes.

Teiste Eesti piirkondadega võrreldes on väljaränne Tallinnast aktiivsem. See on aga lihtsasti seletatav, kuna pealinn on välimaalastele peamine sihtkoht ning suur osa välismaalasi tulebki Eestisse lühikeseks perioodiks. Kui võrrelda erinevatest Eesti piirkondadest väljarände intensiivsust kodakondsuse järgi, on meie kodanike väljaränne ühtlane. Aktiivsem on väljaränne maakondadest, kus elab palju teiste riikide kodanikke.

03-01

Tänavune teraviljasaak lööb rekordeid

Põllumeeste oskuslik maaharimine kannab tõesti head vilja: selle aasta viljasaak on Eesti kõigi aegade suurim.

Tekst: Eve Valdvee, statistikaameti juhtivanalüütik

Selle aasta septembri keskpaigaks oli koristatud 96% teraviljapinnast. Statistikaameti värske saagiuuringu andmetel saadi koristatud pinnalt kokku enam kui 1,56 miljonit tonni teravilja, mis on Eesti kõigi aegade suurim teraviljasaak. Võrreldes eelnenud aastatega on suurenenud nii kasvupind kui saagikus.

vili-021

Esialgsetel andmetel kasvatati 2019. aastal teravilja kokku 364 000 hektaril, sh 167 000 talivilja ja 197 000 hektaril suvivilja. Teravilja kasvupinnad on pikemat aega olnud kerges kasvutrendis. Viimati oli teravilja kasvupind Eestis tänavusest suurem veerandsada aastat tagasi 1993. aastal.

Ilm ja oskused toovad rikkaliku saagi

Juba pikemat aega on suurenenud ka saagi kogused hektari kohta. Tõsi, viimaste aastate hektarisaagid on keeruliste ilmaolude tõttu siiski üsna väikseks jäänud. Takistuseks on saanud kas põud või pikad vihmaperioodid.

Selle aasta ilmaolud on üle mitme aasta taas põllumajandust veidi enam soosinud ja tänavusi saake võiks võrrelda 2015. aastaga, mil ilm samuti põllumehi hoidis. Võrreldes 2015. aastaga on teravilja hektarisaak koristuspinna kohta veidi suurenenud – 4411 kilogrammilt 4486 kilogrammini hektari kohta (andmed on septembri keskpaigaks koristatud pinna kohta).

01

Eriti hea on sel aastal olnud taliteraviljasaak, mille keskmine saagikus koristuspinna kohta on 5220 kg/ha. Suviteravilja koristati 3834 kg/ha.

Kaunviljast oli septembri keskpaigaks jõutud koristada 84%, rapsist-rüpsist 77% ja kartulist 60%. Rapsi-rüpsi ja kartuli saak oli veidi suurem ja kaunvilja oma veidi väiksem kui 2015. aastal.

02

Milliseks kujuneb lõplik saak?

Maaeluministeeriumi prognoosi kohaselt võib saagikoristuse lõpuks koristatud saada 99% teraviljapinnast ja kogusaagiks kujuneda 1,59 miljonit tonni, mida oleks 3% rohkem kui 2015. aastal.

Rapsi- ja rüpsi kogusaagiks prognoositakse 179 000 tonni ja kartulil 106 000 tonni, mis on vastavalt 10% ja 9% vähem kui aastal 2015.

Koristatud saagi koguse järgi on veel vara teha järeldusi põllumajandustootmisest saadava tulu kohta, kuna see sõltub ka toodangu eest saadavatest hindadest ja selle saamiseks tehtud kulutustest.

Detailsemad andmed saagiprognoosi kohta leiab statistikameti andmebaasist http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?DataSetCode=PM0281

 

 

 

 

REGREL. Kuidas lahus pered ühe katuse alla kokku viia

Kuidas saada registripõhisel loendusel õigesse eluruumi kokku perekond, kes lasteaia-, koolikoha või mõne muu soodustuse pärast on oma elukoha registreerinud aadressile, kus nad tegelikult ei ela? Appi tulevad teised registrid.

Tekst: Ethel Maasing, statistikaameti juhtivanalüütik

Esimesel prooviloendusel 2016. aastal selgus registriandmetest, et Eestis on nelja aastaga kasvanud hüppeliselt üksikvanemate arv. Eelmisel, 2011. aasta loendusel oli üksikvanemaid kokku 85 600, 2016. aasta alguseks oli neid aga juba üle 143 000.

Alates sellest hetkest hakkasid statistikaameti metoodikud otsima lahendust, kuidas kasutada loendusel infot inimeste kohta, kes päriselt elavad koos, kuid rahvastikuregistris nii oma elukohta ei registreeri.

Kuidas kasutada teiste registrite infot?

Järgmisel, 2021. aasta rahvaloendusel on plaanis kasutada vähemalt 24 registri andmeid. Ka elukoha määramisel on võimalik arvestada lisaks rahvastikuregistrile teiste registrite infoga. Näiteks viitab partnerite kooselule see, kui nad on saanud hiljuti ühise lapse või abiellunud. Samuti võib arvata, et koos elavad paarid, kelle elukoht on kaasomandis või kes sõidavad sama autoga. Lisaks leiab meie registritest infot selle kohta, kui keegi teine on sinu eest ostnud apteegist välja digiretsepti ravimi. Üldjuhul teeb seda ju inimene, kes elab su lähedal.

Lisaks kooselule viitavatele märkidele leidub registrites teavet, mis osutab, et paar siiski ei ela koos. Näiteks saab registrist kätte info, kui abielupaar on lahutanud või üks vanematest maksab elatisraha.

Koos või lahus elamise tõendamiseks ei piisa siiski ainult ühest nimetatud jäljest. Seetõttu on metoodikud koostanud mudeli, mis hindab, kes võiksid tegelikult koos elada. Kui koos elavad partnerid on leitud, on vaja välja selgitada nende ühine elukoht. Selle jaoks oleme välja töötanud paiknemise mudeli.

Kus pered elavad?

Kui on teada inimesed, kes moodustavad perekonna, on võimalik erinevatest registritest leida kõikide pereliikmete aadressid, mis nad on teada andnud. Rahvastikuregistrist on võimalik leida kõigi perekonnaliikmete registreeritud aadressid ning kinnisturaamatus on kirjas kõikide liikmete omandis olevad eluruumid. Lisaks võivad metoodikud kasutada töötukassale antud andmeid. Hetkel on kasutuses need andmekogud aadressidega, mis on liidestunud aadressiandmete süsteemiga, mis on igale eluruumile (korterile/majale) omistanud ühe koodi. See on muutnud aadresside töötlemise lihtsaks.

Kui kõik pereliikmetega seotud aadressid on teada, saab välja selgitada, millises eluruumis on võimalik perel elada. Seejuures arvestatakse infoga, kas eluruumis on perele piisavalt ruumi.

Ilmselgelt ei sobi perele elamiseks eluruum, kuhu on juba registreerinud oma elukoha keegi teine. Samuti ei ela suur pere tõenäoliselt ühetoalises korteris ning üldjuhul on valinud pere koduks eluruumi, kus on olemas kraanivesi, vesiklosett, vann, köök, keskküte. Taolist infot nimetame paiknemise märkideks.

Millised on senised tulemused?

Esimese tegevusena asusid rahvaloendusega seotud metoodikud otsima üksikvanematele partnereid. Kasutades eelmise prooviloenduse registri andmeid, said kaaslase peaaegu 40 000 üksikvanemat, neist peredest 70% õnnestus paigutada ühisesse elukohta. Üksikvanemate arv vähenes esialgse 143 000 pealt 103 000ni.

Allolev kaart illustreerib näiteks üksikvanemate registreeritud elukoha täpsustamist Tallinna 21. kooli ümbruse näitel. Rohelise ringina on kujutatud kooli ümbrus, kus elasid algselt esimesel prooviloendusel üksikvanemate hulka loetud inimesed. Punaste täppidega on kujutatud perekonna tegelikku elukohta, mis on saadud kirjeldatud metoodika abil. On näha, et märgid teistest registritest suudavad tuvastada, kus pere tõenäoliselt koos elab.

Tallinna 21. kooli ümbruskonda registreeritud lapsed, kelle elukoht paiknemisindeksi järgi on mujal.

Pilt

Sama metoodikat on võimalik kasutada ka teiste partnerite elukoha väljaselgitamiseks. Ka lasteta paarid võivad olla registreerinud oma elukoha erinevalt ning nende kohta on samuti olemas info erinevates registrites. Täpsemad tulemused mudelite töökindluse kohta selguvad selle aasta prooviloenduse tulemustega.

Statistikaamet alustas REGREL-ile pühendatud artiklite sarja, et tutvustada rahva ja eluruumide loenduse ettevalmistust ja metoodikat. REGREL-i kohta on rohkem infot Statistikaameti veebilehel.

 

Kes kardab e-raamatut?

Suur osa meie elust on kolinud helendavate ekraanide taha. Nii ka hulk raamatutest. Kes on need inimesed, kes eelistavad krõbisevate raamatulehekülgede keeramise asemel saada oma lugemiselamuse kätte digiseadmest?

Tekst: Maali Käbin, statistikaameti analüütik

Statistikaameti korraldatud kultuuris osalemise uuringu andmetel oli 2017. aasta jooksul lugenud raamatuid 69% vähemalt 15aastastest Eesti elanikest ja 44,5% oli endale raamatuid ka ostnud. E-raamatuid oli soetanud 5,4%.

raamat2-01Iga aastaga ilmub Eestis üha rohkem e-teoseid. Näiteks aastal 2018 anti Eestis välja 1628 e-raamatut, seda on eelnenud aastaga võrreldes ligi veerandi võrra rohkem.

E-raamatuid eelistavad mehed ja noored

E-raamatuid loevad meelsamini mehed (13,9%), naistest eelistab digiraamatuid  6,6%. E-raamatud on populaarseimad 20–29aastaste hulgas, kellest 17,5% eelistab lugeda e-raamatut. Iga neljas selles vanuses mees valiks pigem e-raamatu kui võtaks kätte paberraamatu.

02-01

Kui palju e-raamatuid ostetakse?

Andmed näitavad, et lugemishuvi ei mõjuta kuigivõrd, kas raamat on digitaalne või paberil. E-raamatute ostjad on ka üldiselt kirglikud raamatulugejad: 72,6% neist, kes ostsid e-raamatuid, olid viimase aasta jooksul soetanud endale ka paberraamatuid. Paberraamatute ostjatest ostis e-raamatuid 8,7%.

Aasta jooksul ostis 57% e-raamatu lugejatest kuni kolm e-raamatut, 19% neli kuni kuus e-raamatut ning ligi veerand lugejatest soetas vähemalt seitse raamatut. Ostetud paberraamatute arv oli sarnane – üle poolte raamatulugejatest ostis kuni kolm paberraamatut ja vähem oli neid, kes soetasid endale rohkem raamatuid.

01-01

Kõige innukamalt soetavad endale e-raamatuid 45–64aastased e-raamatuhuvilised, kellest peaaegu pooled ostsid aasta jooksul vähemalt neli e-raamatut. Tagasihoidlikumalt ostavad endale digiraamatuid vähemalt 65aastased lugejad ja ka nooremad, 15–24aastased. Eakamad eelistavad raamatuid lugeda rohkem paberilt ja laenutada teoseid raamatukogudest, kuid noored, kes ise veel ei teeni, ei taha kulutada raha e-raamatutele.

Kui palju raha kulub e-raamatutele?

E-raamatute ostjatest kulutas 40% vastanutest aastas digiraamatutele kuni 20 eurot ning 41% vastanutest 21–100 eurot. Leidus ka eriti tulihingelisi e-raamatusõpru, kes olid aasta jooksul digilugemisse investeerinud üle 500 euro.

Kas e-raamatute populaarsus suureneb või väheneb? Kas ka järgnevatel aastatel antakse Eestis välja järjest rohkem e-raamatuid? Kas tulevikus väheneb eakamate  e-raamatupelglikkus? Neile küsimustele annab vastuse juba 2020. aastal korraldatav kultuuris osalemise uuring ning statistikaameti järgmiste aastate regulaarstatistika.

Allikad:

* Väljaantud e-raamatute arv põhineb rahvusraamatukogu sundeksemplaride andmetel.

* E-raamatute eelistamise ja ostmise andmed on pärit 2017. aastal korraldatud  kultuuris osalemise uuringust.