Category Archives: Statistikaamet

Milline kaubanduspartner on Eestile olnud Suurbritannia?

Kahel viimasel aastal on hoogustunud teenuste väliskaubandus Eesti ja Suurbritannia vahel, kaupade vahetus on aga vähenenud.

Rainer Randmeri, statistikaameti analüütik

Evelin Puura, statistikaameti juhtivanalüütik

Aastal 2019 eksporditi Eestist Suurbritanniasse 294 miljoni euro väärtuses kaupu. Eksport vähenes võrreldes 2018. aastaga 8%. Teenuseid eksporditi Suurbritanniasse 376 miljoni euro eest, mis on 9% rohkem kui eelnenud aastal.

Kaupu imporditi Suurbritanniast möödunud aastal 370 miljonit eurot väärtuses. Import vähenes võrreldes 2018. aastaga 14%. Teenuseid imporditi Suurbritanniast 2019. aastal 296 miljonit euro eest, mis on eelnenud aastaga võrreldes 1% vähem.

Viimasel kahel aastal on kõige rohkem eksporditud puitu ja puidutooteid (hööveldatud või kooritud puit, küttepuit ning puidust tisleri- ja puusepatooted). Neile järgnesid mitmesugused tööstustooted (tahvlid kirjutamiseks või joonistamiseks, luuad, pintslid ja harjad, tõmblukud ja nende osad) elektrimasinad ja seadmed (isoleeritud traat, telefonid ja puldid, paneelid) ning mineraalsed tooted (rafineeritud naftatooted ning õlid kivisöetõrvast).

Puidu ja puidutoodete eksport vähenes aastaga 14 miljoni ning mineraaltoodete eksport 15 miljoni euro võrra. Mitmesuguste tööstustoodete, elektrimasinate ja seadmete eksport püsis peaaegu samal tasemel.

Suuremad impordiartiklid

Suurbritanniast Eestisse imporditi aastatel 2018 ja 2019 enim elektrimasinaid ja -seadmeid (iseliikuvad ehitusmasinad, radarseadmed, elektrilised lülitusseadmed ning elektroonsed integraallülitused). Teised suuremad impordiartiklid olid mineraalsed tooted (enamasti õlid ja muud tooted kivisöetõrvast), keemiatööstuse tooted (enamasti ravimid, antidetonaatorid, kosmeetikavahendid) ning sõidukid (enamasti sõiduautod ja mootorsõidukite osad). Võrreldes 2018. aastaga kahanes elektrimasinate ja seadmete import 28 miljoni euro võrra. Kõige drastilisemalt vähenes aastaga mineraalsete toodete import – 55 miljonilt eurolt 11 miljoni euroni.

Teenuste ekspordi ja impordi liidrid

Teenustest eksporditi 2019. aastal kõige rohkem transporditeenuseid (kaubavedu merel ja maanteel, reisijatevedu õhus). Teisel kohal olid telekommunikatsiooni-, info- ja sideteenused, millele järgnesid muud äriteenused (enamasti reklaamiteenused, muud mujal nimetamata äriteenused ning äri- ja juhtimiskonsultatsioonid) ja reisiteenused.

Tunduvalt suurenes 2018. aastaga võrreldes telekommunikatsiooni-, info- ja sideteenusteväliskaubandus (29 miljoni euro võrra). Transpordi- ja reisiteenuste maht jäi eelmise aasta tasemele.

Aastal 2019 imporditi Suurbritanniast kõige enam äriteenuseid. Suurema osa neist moodustasid reklaamiteenused ning äri- ja juhtimiskonsultatsioonid. Neile järgnesid, reisiteenused (enamasti era- ja õpingutega seotud reisid), transporditeenused (peamiselt kauba- ja  inimeste vedu õhus) ning telekommunikatsiooni-, info- ja sideteenused (enamasti arvuti- ja telekommunikatsiooniteenused).

Võrreldes 2018. aastaga vähenes äriteenuste import 15 miljoni ning transporditeenuste import 10 miljoni euro võrra, ülejäänud suuremate teenuseliikide import suurenes: reisiteenused 5 miljoni euro ning telekommunikatsiooni-, info- ja sideteenused 6 miljoni euro võrra.

Suurbritannia väliskaubanduspartnerina

Kaupade ekspordipartneritest oli Suurbritannia 2019. aastal 13. kohal ja importijatest 11. kohal. Suurbritanniasse eksportis 555 Eesti ettevõtet (seitse ettevõtet vähem kui 2018. aastal). Sealt importis aga 1379 ettevõtet, mis on 22 ettevõtet rohkem kui aasta varem.

Tegevusaladest juhivad ekspordis hulgikaubandus (63 miljonit eurot), järgnevad puidutööstus (45 miljonit eurot) ning laondus ja veondus (45 miljonit eurot). Ekspordi käibes ei ole eri tegevusaladel toimunud väga suuri muutuseid.

Impordis on kõige suurema käibega hulgikaubandus (167 miljonit eurot), millele järgneb mootorsõidukite hulgi- ja jaemüük (22 miljonit eurot) ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine 18 miljonit euroga.

Kõige enam on impordis vähenenud tegevusaladest hulgikaubandus (37 miljonit eurot ehk siis 1,2 korda), kuid kõige suurem käibe vähenemine on toimunud laonduse ja veonduse sektoris, kus käive on võrreldes 2018. aastaga kahanenud ligi 18 korda ehk 32 miljonit eurot.

Pärast Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust 31. jaanuaril 2020 jätkub üleminekuperiood, mis võib kesta aasta lõpuni. Sel ajal tuleb endiselt kajastada kogu kaupade vahetust Suurbritanniaga Intrastati küsimustikus. Kogu üleminekuperioodil on Euroopa Liidu ja Suurbritannia vahel kaubaliikumine vaba.

Hetkel on väga keeruline hinnata Brexiti ja kroonaviirushaiguse pandeemia tagajärjel tekkivat majanduse seisu. Kahtlemata mõjutavad need edaspidi kogu maailma majanduse struktuuri ja tarneahelaid, eriti veel kui kriisi mõju on pikaajaline.

Kes otsis töötajaid tikutulega?

Ülemaailmse eriolukorra valguses võtsime vaatluse alla Eesti tööturu seisu enne kriisi. Kui palju on Eestis olnud vabu ametikohti ning kuivõrd on need viimase viie aasta jooksul muutunud? Heitsime pilgu peale ka suurematele tööandjatele ja hooajalistele muutustele.

Argo Tarkiainen, statistikaameti analüütik

Aastatel 2015–2019 kasvas Eesti majandus kiiresti. See väljendus ka vabade ametikohtade arvus. Vabu ametikohti oli 2015. aastal 7000, kuid 2019. aastal juba 11 000.


Vabade ametikohtade jaotus maakonniti muutus viimase viie aasta jooksul ebaühtlasemaks. Rrohkem vabu ametikohti oli Harjumaal ja Tallinnas. Aastal 2019 asus Harjumaal 75% ja Tallinnas 63% kõikidest vabadest ametikohtadest, aastal 2015 oli Harjumaal 69% ja Tallinnas 59% vabadest ametikohtadest.

Kõige enam vähenes vabade ametikohtade arv Ida-Viru ja Pärnu maakondades, kus nende osa kahanes viie aastaga 5%-lt 3%-ni.

Suuremad tööandjad jäid aastatel 2015–2019 samaks. Nendeks olid töötleva tööstuse, kaubanduse, hariduse, avaliku halduse ja riigikaitse ning haldus- ja abitegevuste sektor. Kvartaalselt esines suuremate tööandjate seas küll erinevusi, mis olid tingitud teatud tegevusalade hooajalisusest. Näiteks suurenes haridusmaastikul vabade ametikohtade arv iga aasta kolmandas kvartalis, mis oli tingitud uue õppeaasta algusest, mil paljud haridusasutused otsivad uusi töötajaid.


Millistel tegevusaladel mõjutab vabu ametikohti hooaeg? Võrdlesime esimest ja teist kvartalit, mil paljud ettevõtted otsivad suveks lisatööjõudu.

Kõige rohkem avaldab hooajalisus mõju mäetööstusele, kus erinevused on mitmekordsed. Peale mäetööstuse mõjutab hooaeg selgelt vabu ametikohti majutuses ja toitlustuses, finants- ja kindlustustegevuses ning kinnisvarasektoris. Viimasel juhul oli tegu pigem negatiivse muutusega, st vabade ametikohtade arv oli teises kvartalis väiksem kui esimeses.

Hooaeg mõjutab vabade ametikohtade arvu palju ka põllumajanduses ja haridusvaldkonnas. Põllumajanduses on viiest aastast (2015–2019) kolmel olnud vabade ametikohtade arv kolmandas kvartalis väiksem kui esimesel. See võis olla tingitud sellest, et põllumajandusettevõtted otsisid töötajaid siis juba enne saagi koristust.  

Hariduses on kolmandas kvartalis vabade ametikohtade arv võrreldes esimese ja teise kvartaliga tunduvalt suurem. Selle põhjuseks on õppeaasta algus kolmandas kvartalis, kui paljud haridusasutused otsisid uusi töötajaid.

Kokkuvõtteks
Kuni aastani 2020 olid suuremad tööpakkujad tegevusalati pigem samad ja nõudlus tööjõu järele kasvas. Muutus aga vabade ametikohtade jaotus maakonniti. Enamik vabadest ametikohtadest asus Tallinnas ja Harjumaal, mis viitab selgelt nii ettevõtete kui ka töötajate jätkuvale koondumisele tõmbekeskusesse.

Praeguses eriolukorras pole võimalik kahjuks varasemate trendide põhjal tulevikku prognoosida. Eelnev analüüs võib anda vaid vihjeid, millised tegevusalad ja piirkonnad võivad saada eriolukorrast enam mõjutatud.

Metoodika ja mõisted

Vabade ametikohtade arv – kvartali keskmine vabade ametikohtade arv kuu lõpu seisuga; kõik kuu lõpul vabad olevad ametikohad, s.o vast loodud, vaba või töötaja lahkumise tagajärjel vabaks saav tasustatav ametikoht, a) mille puhul tööandja tegutseb aktiivselt ja on valmis tegema edasisi jõupingutusi sobiva kandidaadi leidmiseks väljastpoolt asjaomast ettevõtet/asutust/organisatsiooni ja b) mille puhul tööandja kavatseb ametikoha täita kas kohe või kindlaksmääratud aja jooksul.

Kellel on suuremad võimalused kaugtööks?

Eriolukorra tõttu on paljud tööandjad saatnud oma töötajad kodukontoritesse kaugtööd tegema. Kui levinud on seni olnud kaugtöö Eesti ettevõtetes ja asutustes? Kellel on seda lihtsam korraldada ning millistes sektorites on see keeruline või võimatu?

Kaja Sõstra, statistikaameti juhtivanalüütik

Tööjõu-uuringu andmetel on kaugtöö tegemine eelmisel kümnendil jõudsalt kasvanud. Aastal 2010 oli kaugtöö tegijaid 46 200, kuid eelmisel aastal oli neid peaaegu kolm korda rohkem (123 300). Seega oli eelmisel aastal ligi viiendikul hõivatutest olemas kaugtöö kogemus. Eriti kiires tempos on kaugtöö tegijate hulk suurenenud viimasel viiel aastal.

Kaugtöö tegijate hulgas oli kümnendi alguses rohkem mehi, aga viimasel aastal on naisi ja mehi peaaegu võrdselt. Vanuselised käärid on aga väga suured. Kaugtöö tegijaid on 25–44-aastaste hõivatute seas 24%, kuid tunduvalt vähem on neid 15–24- ja üle 44-aastaste hulgas.

Piirkonniti on kaugtöö tegijaid kõige rohkem Harju, Hiiu ja Tartu maakonnas ning kõige vähem Ida-Viru maakonnas.


Mis sektorites ja ametialadel on kaugtöö rohkem levinud?

Tegevusaladest ületab kõiki teisi info ja side tegevusala, kus kaugtööd tegi eelmisel aastal üle poole kõigist hõivatutest. Sellele järgnevad kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning finants- ja kindlustustegevus, kus kaugtöö tegijaid oli üle 40% kõigist sama tegevusala hõivatutest. Ligi 30% on kaugtöö tegijate osatähtsus avaliku halduse ja riigikaitse ning kinnisvaraga seotud tegevusaladel.

Kõige keerulisem on kaugtööd teha töötlevas tööstuses, majutuses ja toitlustuses ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusaladel, kus kaugtöö tegijaid jääb alla 10% kõigist hõivatutest.

Kõigist kaugtöö tegijatest 42% töötavad joonisel välja toodud tegevusaladel.

Ametialati on kaugtöö rohkem levinud valgekraede hulgas: juhid (42%), tippspetsialistid (35%) ja keskastme spetsialistid (27%), kontoritöötajad (15%). Sinikraedel on võimalused kaugtööks üsna piiratud. Alla 10% kaugtöötajatest on sinikraede ametialadel.

Vanuselisi erisusi kaugtöös seletab ühelt poolt eakamate töötajate väiksem tehniline võimekus, teisalt ka vanemate inimeste töötamine ametikohtadel, kus kaugtööd pole võimalik teha. Üldiselt on hõivatutest 52% valgekraed ja 48% sinikraed.

Vanuserühmas 55–74 on 56% sinikraesid, kelle kaugtöö võimalused on tagasihoidlikud. Samas on 25–44-aastaste hulgas sinikraesid ainult 41%, mis võimaldab selles vanuserühmas ka rohkem kaugtööd teha.

 

Statistikaamet kutsub üles võimaldama töötajatele rohkem kaugtööd, et vähendada  kontakte teiste inimestega ja nakatumist viirusega.

Metoodika ja mõisted

Blogiloos on kasutatud on Eesti tööjõu-uuringu andmeid.

Kaugtööd tegev hõivatu – hõivatu, kes kasutas viimase nelja nädala jooksul (uuringunädal ja kolm eelnenud nädalat) põhitööl kaugtöö võimalust.

Kaugtöö – töötamine väljaspool tööandja tavapäraseid tööruume (kodus või kaugbüroos), olles samal ajal tööandjaga ühenduses tänapäevaste infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonivahenditega.

Hõivatu – isik, kes uuritaval ajavahemikul töötas ja sai selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena; töötas pereettevõttes või oma talus otsese tasuta; ajutiselt ei töötanud.

Valgekraed – juhid; tippspetsialistid; tehnikud ja keskastme spetsialistid; kontoritöötajad ja klienditeenindajad

Sinikraed – teenindus- ja müügitöötajad; põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja jahinduse oskustöölised; oskus- ja käsitöölised; seadme- ja masinaoperaatorid ning koostajad; lihttöölised

Kui pikk on lapse „tööpäev“?

„Mäng, mäng, mäng on väikese inimese töö…“ laulab Ivo Linna. Nagu ka õppimine trenn, robootikaring või muusikakool. Kui pikad ja mitmekesised on meie laste tööpäevad?  

Anet Müürsoo, statistikaameti juhtivanalüütik

Evelin Kivilo-Paas, statistikaameti juhtivtoimetaja

Ühes mõttes pole Eesti laste aja veetmine 15 aasta jooksul muutunud ­– nad veedavad ikka suure osa oma ajast koolis ja lasteaias õppides, mängides ja end eesolevaks eluks ette valmistades. Kui palju oma ajast on lapsed koolis või lasteaias ning kui palju huviringides?

Kõige suurema osa oma päevast veedavad lasteasutustes 3–6aastased lasteaialapsed. Selles vanuses Eesti lastest 93,7% käib kas lasteaias- või hoius ning suurem osa neist veedab seal ühe koolinädala jooksul 30 ja rohkem tundi. Kõigest 6,3% Eesti lastest vanuses 3–6aastased ei käi üldse lasteaias ega -hoius.

Kelle päev on kõige pikem?

Väiksemate laste päevad lasteasutustes on üldjuhul pikemad kui suurematel, 7–14aastastel lastel, kelle koolitunnid lõpevad varem ning kes on iseseisvamad ja vabamad valikutes, kuidas pärast kooli oma aega veeta. Kauemaks jäävad koolimajja vaid need õpilased, kes käivad pikapäeva- või parandusõpperühmas, mõnes kooli korraldatud huviringis või päevakeskuses. Neid koolilapsi on 20,2%. Koolist koju minek ei tähenda lapse jaoks enamasti siiski „tööpäeva“ lõppu, sest sageli on õpilastel vaja tegeleda ka koduste ülesannetega.

Kõige pisematest, 0–2aastastest lastest veedab oma päeva kas lasteaias või lastehoius 32,8%, seejuures jääb suurem osa neist sinna nädalas 30 või rohkemaks tunniks.

Kui paljudel jääb aega hobideks?

Huviringide valik on tänapäeval mitmekesisem ja laiem kui kunagi varem ning pealtnäha võiks justkui iga laps leida nende hulgast üles sellise, mis teda huvitaks, arendaks tema tugevaid külgi ja andeid, annaks eduelamuse ja tugevdaks suhtevõrgustikku

Ligi 60% Eesti lastest ongi endale meelepärase huviringi leidnud ning käib koolnädala jooksul kas mõnes trennis, spordiklubis, kunsti- või näiteringis, muusikakoolis või beebikoolis. Keskmiselt pühendab iga laps huviringile  4,1 tundi.

Mis on peamised põhjused, miks 40% Eesti lastest üheski huviringis ei käi ja on otsustanud veeta oma vaba aega muud moodi? Ühe peamise põhjusena toovad lapsevanemad välja selle, et laps on huviringis käimiseks liiga väike. Sellele viitas 71,7% lapsevanematest.

Lastest 11,7% ei käi üheski huviringis seetõttu, et laps ise ei soovi kusagil käia, 5,9% leibkondadest puuduvad selleks aga võimalused elukoha lähedal. Huviringides osalemist võivad mõjutada ka piirkonnad, kus lapsed elavad. Kesisemad võimalused huviringides osaleda on lastel, kelle elukoht on linnast või muust keskusest väljas, kus pole alati ka piisavalt õpetajaid, kes huviringe veaksid.

Vanematest 2,4% ei pea ise lapse huviringis käimist oluliseks, 2,2% pole selleks raha ning 2,9% toob põhjusena välja selle, et lapsel ei ole selleks aega.

Panus andmeteks

Paremate haridus- ja huviharidusvõimaluste loomine lastele on üks tõhusatest viisidest, kuidas toetada majanduslikult ja sotsiaalselt tõrjutud lapsi, et aidata neil vaesusest välja tulla ning omandada soodsamaid võimalusi täisväärtuslikuks eluks ühiskonnas ja oma kogukonnas.

1. veebruaril algas sotsiaaluuring, mis hindab Eesti leibkondade ja isikute sissetulekute jaotust, elamistingimusi ning sotsiaalset tõrjutust. Uuring kestab kuni 30. maini.

Kui oled saanud kutse uuringus osaleda, ära jäta kasutamata võimalust anda oma panus, et aidata luua kvaliteetse ja usaldusväärse statistika abil Eesti elust terviklikku ja tõest pilti.

Vaata lisa https://www.stat.ee/eesti-sotsiaaluuring.

Kasutatud andmetest

Blogiloo koostamisel on kasutatud 2019. aasta Eesti sotsiaaluuringuga kogutud andmeid ja hinnanguid. Uuringus osales 6265 leibkonda. Siis oli Eestis 1. jaanuari seisuga 0–14aastaseid lapsi 217 423, neist

0–2aastaseid 42 527

3–6aastaseid 56 405

7–14aastaseid 118 491.


Kas julgeksid kõndida Tõetammikus?

Eesti on demokraatlik riik. See on väheseid teemasid, kus Eesti ühiskond peaaegu üksmeelne on. Demokraatliku ühiskonna üks eeldus on see, et aus ja objektiivne info on ühiskonna liikmetele kättesaadav. Statistikaamet on loonud selleks Tõetamme. Kuid kas peaksime piirduma vaid ühe Tõetammega?

Mihkel Servinski, statistikaameti juhtivanalüütik

Illustratsioon: Uku Nurges

Eelmisel sügisel lõi statistikaamet Tõetamme, et kõigile oleks käepärast info, kuidas meie riigis seatud eesmärkide täitmisega lood on. Tõetamme istutamisel ütles president Kersti Kaljulaid: „Demokraatia toimimiseks on vaja informatsiooni ja tõeselt informeeritud rahvast. Kui inimestel napib informatsiooni olukorra mõistmiseks ja otsuste tegemiseks või on selleks vajalik teave maetud kuulujuttudesse ja muusse infomürasse, pole mingit lootust, et langetaksime demokraatlikus protsessis otsuseid, mis edendaksid ühiskonna võimalikult laiade rühmade huve.“

Istutame Tõetammesid juurde!

Tõetamm on hästi vastu võetud. Tõetamm annab ülevaate, kuidas kulgeb kestva arengu tagamiseks seatud eesmärkide täitmine ning kus maal ollakse „Eesti 2020“ strateegia ning vabariigi valitsuse tegevusprogrammi sihtidega.

Eestis on antud oluliselt rohkem lubadusi ja seatud tunduvalt rohkem eesmärke, kui praegune Tõetamm kajastab. Igal kohalikul omavalitsusel on arengukava või strateegia. Vahel lausa mitu. Eestis on maakondlikud arengustrateegiad, valdkondlikud arengustrateegiad jne.

Kõikidele riiklikes strateegiates püstitatud eesmärkidele poleks mõistlik luua olemasolevale Tõetammele lehekest, sest see muudaks orienteerumise puul raskeks ja tamm kaotaks oma ülevaatlikkuse. Tõetammesid on aga võimalik juurde istutada! Igal üleriigilisel strateegial võiks olla oma Tõetamm. Niisamuti igal maakonnal.

Maakonna Tõetamme üks haru võiks peegeldada seda, kuidas täidetakse maakonnas arengustrateegia eesmärke, teine haru võiks iseloomustada, kuidas panustab maakond riigi olulisemate eesmärkide täitmisse ning igal maakonna omavalitsusüksusel võiks olla haru oma arengukava täitmise kohta.

Eesti võrdluses Euroopaga

Ehk võiks istutada ka Tõetamme, mis näitab, kuidas areneb Eesti võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega? Sellelt Tõetammelt võiksime  koos paljude teiste näitajatega saada infot ka kahe olulise haridusvaldkonna mõõdiku kohta. Näiteks saada teada seda, et Eestis oli kolmanda taseme hariduse omandanud 30–34-aastaseid inimesi 2019. aastal suhteliselt rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Samuti võiksime tammelt välja lugeda selle, et 2019. aastal astus Eesti haridussüsteemist varakult välja suhteliselt rohkem inimesi kui Euroopa Liidus keskmiselt, kuid võrreldes eelnenud aastaga on see näitaja paranenud.

Tõetammesid juurde istutades saaksime Tõetammiku. Tõetammikus kõndides saaksime hoopis põhjalikuma ülevaate Eesti arengust, kui ainult üht Tõetamme vaadates. Lisaks näeksime, kuidas läheb seatud eesmärkide täitmine Eesti piirkondades. Kas julgeksime sellises Tõetammikus kõndida? Tõde ei pruugi ju alati meeldiv olla!

Esitatud küsimus on retooriline. Tõenäoliselt ei ole palju neid, kes julgeksid öelda, et nad Tõetammikus kõndida ei taha. Küsimus on selles, kas istutame Tõetammiku või mitte. See ei ole küsimus statistikaametile, sest meie ei tooda statistikat enda tarbeks. Statistikaamet on valmis Tõetammiku istutama, kui… Eesti ühiskond seda vajab.

Mis on Tõetamm?

Tõetamm on riigi oluliste näitajate digitaalne mõõdupuu, mis annab lihtsalt, ausalt ning erapooletult pildi sellest, kuidas riigil läheb.

135 mõõdetavat näitajat jagunevad ühiskonna heaolu ja tegevust käsitleva viieteistkümne haru vahel. Rohelised lehed näitavad, et eesmärk on täidetud või püsitakse selle poole liikumisel graafikus. Kollased lehed tähendavad vähest ja punased lehed märkimisväärset mahajäämust oodatavatest tulemustest.

Tõetamme on loonud statistikaamet koos riigikantseleiga, et muuta riigi eesmärgid rahvale arusaadavamaks, juhtimine läbipaistvamaks ja tulemuspõhisemaks.

Popimad nimed 2019 – Sebastian ja Mia

Eelmise aasta popimad nimed poistel olid Sebastian ja tüdrukutel Mia. Mõlemad nimed jõudsid nimede edetabelis esikohale esimest korda.

Kaja Sõstra, statistikaameti juhtivanalüütik, Märt Leesment, statistikaameti juhtivanalüütik

Aasta varem oli Mia olnud teisel kohal, Sebastian aga 6. kohal. Seitse aastat järjest esikohal trooninud Sofia jäi seekord populaarsuselt teiseks tüdrukunimeks. Samuti maandus teisele kohale 2018. aasta popim poisinimi Robin.

Kas võib olla, et värsketele vanematele on inspiratsiooni andnud Eestis laineid lööv motosport? Päris mitu selle nimega kuulsust nagu Sebastian Vettel, Sebastien Loeb, Sebastien Ogier teevad ralli- või vormeliradadel ilma.

Kui Sebastiani nime valiku motivaatorit on mõnevõrra raskem aimata, siis 2018. aasta lõpus valminud armas jõulufilm „Eia jõulud Tondikakul“ on kindlasti olnud põhjuseks, et aastal 2019 sündinud kaheksa pisitüdrukut said nimeks Eia. Varem oli selle nimega naisi Eestis vaid 13.

Üldse registreeriti eelmisel aastal Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 13 897 sündi, neist 7096 poissi ja 6801 tüdrukut. Tüdrukutele pandi 2662  ja poistele 2303 erinevat eesnime.

10 aasta hitt-nimed

Astumine uude aastakümnesse annab hea põhjuse vaadata tagasi ka eelmise kümnendi nimetrendidele. Kõige rohkem on kuni 10-aastaste hulgas Rasmuse, Oliveri ja Robini nimega poisse ning Sofia, Maria ja Mia nimega tüdrukuid.

Viimase kümne aasta jooksul on nimede edetabel päris palju muutunud. Selle aja jooksul on nii tüdrukutele kui ka poistele pandud 25 erinevat nime, mis on olnud vähemalt ühel aastal esikümnes. Ületamatu on olnud Sofia populaarsus, mis on kümnest aastast kaheksal aastal olnud esikohal ja ülejäänud kahel aastal teisel kohal. Poistest on Oliver püsinud kõigil aastatel esikümnes. Poiste vanemate selge eelistus on R-tähte sisaldavad nimed. Selliseid on 25-st nimest 18.

Staarid mõjutavad nimevalikut

Kõige rohkem on kümne aasta jooksul suurenenud Lenna, Saskia ja Aroni nimede populaarsus, mis olid kümnendi alguses edetabelis 60.–70. koha piirimail. Lenna nime menukusele annab hoogu arvatavasti lauljatar Lenna Kuurmaa. Saskia nime populaarsus suurenes hüppeliselt 2018. aastal. Just sel aastal saavutas Saskia Alusalu olümpiamängudel 4. koha ja sai sellega eestlastele rohkem tuntuks.

Mõned kümnendi alguses populaarsed nimed on aga praegu pildilt peaaegu kadunud – Lisandra, Kaspar ja Sander olid veel viis aastat tagasi väga menukad nimevalikud, kuid eelmisel aastal enam mitte. Võrreldes 2010. aastaga on tüdrukunimede esikümme 2019. aastal täielikult uuenenud, kui üks erand välja arvata. Poiste vanemad nii kiiresti uusi nimesid omaks ei võta. Neli nime oli esikümnes ka 2010. aastal.

Nimede populaarsuse muutusi kümne aasta jooksul saab võrrelda interaktiivsel joonisel.

Andmetest

Sündide andmed pärinevad siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonnast. Ülevaade eesnimedest on koostatud rahvastikuregistri seisuga 01.01.2020 registreeritud elanike andmete põhjal.

Põnevad nimedestatistikat leiad ka meie veebirakendusest https://www.stat.ee/public/apps/nimed/

Valentinipäeval selgesti „Jah!“

Aasta-aastalt valib järjest rohkem noorpaare Eestis endale abiellumise kuupäevaks 14. veebruari. Mõistagi mõjutab seda otsust paljuski nädalapäev, millele valentinipäev  langeb. Neljapäeval, reedel ja laupäeval on abiellujaid rohkem.

Alis Tammur, statistikaameti juhtivanalüütik

Eestis pole veebruar abiellumiskuuna kuigi populaarne. Kõigist abieludest kolmandik sõlmitakse juulis ja augustis ning novembrist aprillini igal kuu 5–6%  aasta abieludest.

Menukad kuud abiellumiseks

Kui kõik aasta jooksul sõlmitud abielud jagada päevade arvuga aastas, selgub, et keskmiselt sõlmitakse ühes päevas 17–18 abielu. Päeviti see muidugi erineb. Valentinipäeval on kõige rohkem abielusid sõlmitud 2014. aastal, kui reedele langenud kuupäeval sõlmiti 85 abielu. Aastal 2014 oli valentinipäev populaarsete pulmapäevade pingereas 7. kohal. Esimesel kuuel kohal olid juuli ja augusti nädalalõppudesse jäänud kuupäevad, kõige populaarsem oli 12. juuli (124 abielu). Aastal 2015, mil valentinipäev langes laupäevale, sõlmiti 74 abielu ja kuupäev oli 2015. aasta populaarsete pulmapäevade pingereas 19. kohal.

Abielud teistel veebruari päevadel

Valentinipäeva populaarsuse näitamiseks on mõistlik seda võrrelda teiste sarnaste päevadega. Kuna abiellumisel mängib tähtsat rolli ka nädalapäev, tasus 14. veebruaril sõlmitud abielude arvu võrrelda ka nädal aega varasemal päeval ehk 7. veebruari ja nädal aega hilisema päeva ehk 21. veebruaril sõlmitud abielude arvuga.

1990ndatel oli veebruaris populaarsem abielluda vabariigi aastapäeva eelsel nädalavahetusel, kuid 2000ndatel eelistatakse sobivale päevale langevat valentinipäeva ning aasta-aastalt see tendents järjest süveneb. Samas sõlmivad mõningad paarid abielu ka pühapäevale või esmaspäevale langeval valentinipäeval, mis võib näidata, et neile paaridele on päeva valik eriti tähtis, kuna üldiselt neil päevadel abielusid ei sõlmita.

Täna, aastal 2020 on valentinipäev taas reedel. Kui tihe on paaripanijate graafik seekord? Kas 2014. aasta valentinipäeval abiellujate rekord saab täna purustatud? Seda näitab peagi statistika.

Vaata meie rakendusest, kui vanalt Eestis inimesed peamiselt abielluvad https://www.stat.ee/public/apps/abielud/. Rakenduses olevad andmed kajastavad 2018. aasta andmeid.