Category Archives: Statistikaamet

Valentinipäeval selgesti „Jah!“

Aasta-aastalt valib järjest rohkem noorpaare Eestis endale abiellumise kuupäevaks 14. veebruari. Mõistagi mõjutab seda otsust paljuski nädalapäev, millele valentinipäev  langeb. Neljapäeval, reedel ja laupäeval on abiellujaid rohkem.

Alis Tammur, statistikaameti juhtivanalüütik

Eestis pole veebruar abiellumiskuuna kuigi populaarne. Kõigist abieludest kolmandik sõlmitakse juulis ja augustis ning novembrist aprillini igal kuu 5–6%  aasta abieludest.

Menukad kuud abiellumiseks

Kui kõik aasta jooksul sõlmitud abielud jagada päevade arvuga aastas, selgub, et keskmiselt sõlmitakse ühes päevas 17–18 abielu. Päeviti see muidugi erineb. Valentinipäeval on kõige rohkem abielusid sõlmitud 2014. aastal, kui reedele langenud kuupäeval sõlmiti 85 abielu. Aastal 2014 oli valentinipäev populaarsete pulmapäevade pingereas 7. kohal. Esimesel kuuel kohal olid juuli ja augusti nädalalõppudesse jäänud kuupäevad, kõige populaarsem oli 12. juuli (124 abielu). Aastal 2015, mil valentinipäev langes laupäevale, sõlmiti 74 abielu ja kuupäev oli 2015. aasta populaarsete pulmapäevade pingereas 19. kohal.

Abielud teistel veebruari päevadel

Valentinipäeva populaarsuse näitamiseks on mõistlik seda võrrelda teiste sarnaste päevadega. Kuna abiellumisel mängib tähtsat rolli ka nädalapäev, tasus 14. veebruaril sõlmitud abielude arvu võrrelda ka nädal aega varasemal päeval ehk 7. veebruari ja nädal aega hilisema päeva ehk 21. veebruaril sõlmitud abielude arvuga.

1990ndatel oli veebruaris populaarsem abielluda vabariigi aastapäeva eelsel nädalavahetusel, kuid 2000ndatel eelistatakse sobivale päevale langevat valentinipäeva ning aasta-aastalt see tendents järjest süveneb. Samas sõlmivad mõningad paarid abielu ka pühapäevale või esmaspäevale langeval valentinipäeval, mis võib näidata, et neile paaridele on päeva valik eriti tähtis, kuna üldiselt neil päevadel abielusid ei sõlmita.

Täna, aastal 2020 on valentinipäev taas reedel. Kui tihe on paaripanijate graafik seekord? Kas 2014. aasta valentinipäeval abiellujate rekord saab täna purustatud? Seda näitab peagi statistika.

Vaata meie rakendusest, kui vanalt Eestis inimesed peamiselt abielluvad https://www.stat.ee/public/apps/abielud/. Rakenduses olevad andmed kajastavad 2018. aasta andmeid.

Sadamates kaubamaht suurenes, raudteel vähenes

Eesti sadamatest veeti 2019. aastal läbi 1,7 miljonit tonni rohkem kaupu kui sellele eelnenud aastal. Raudtee kaubamaht aga vähenes ligi veerandi võrra.  

Birgitta Ojamaa, statistikaameti analüütik

Sadamates käideldud kaubamaht suurenes 2019. aastal 37,6 miljoni tonnini, mis oli eelnenud aasta võrreldes 4,7% enam. Raudtee kaubamaht vähenes aastaga ligi veerandi võrra. Raudteevedude kahanemise peamiseks põhjuseks oli riigisisese põlevkiviveo vähenemine.

Lastiti ja lossiti rohkem

Viimastel aastatel on kaubamahu käitlemine sadamates suurenenud. Laevade lastimine (kauba laevale laadimine sadamas) moodustas 2019. aastal sadamate kaubamahust ligi kaks kolmandikku ehk 25,3 miljonit tonni, kaupa lossiti (kauba laevalt maha laadimine sadamas) 12,2 miljonit tonni ulatuses. 2018. aastaga võrreldes lastiti sadamates 3,4% ja lossiti 7,7% rohkem kaupa.

Sadamate kaudu veetud põhikaubagrupid olid aastal 2019 ja 2018 suuresti samad. Põhiliselt veeti laevadega põllumajandus-, metsandus-, kaevandus-, keemia- ja rafineeritud kütusetooteid. Suurenes metallimaakide ja muude kaevandus- ja karjääritoodete, kemikaalide, keemiatoodete, keemiliste kiudude ning kummi- ja plasttoodete vedu. Aastal 2019 vähenes koksi ja rafineeritud naftatoodete vedu.

Võrreldes Läti ja Leeduga on Eesti sadamates kaubamaht väiksem. Aastal 2014 oli Eesti sadamates kaubamaht suurem kui Leedus, kuid 2018. aastal oli Leedu kaubamaht Eesti omast juba peaaegu poole suurem – 52,5 miljonit tonni. Läti sadamad on Balti riikidest suurima kauba käitlemise mahuga, 2014–2018 on Läti sadamate kaubaveod olnud vahemikus 60–70 miljoni tonni aastas.

Kaubaveo maht raudteel väheneb

Raudteeveod on Eestis aastaga järsult vähenenud. Kaubaveo maht raudteel vähenes 2019. aastal eelnenud aastaga võrreldes 23,3% ehk 21,3 miljoni tonnini.

Veoseid avalikul raudteel oli 2019. aastal 13,2 miljonit tonni, mis on eelmise aastaga võrreldes 2,6% vähem. Mitteavalikul raudteel on vähenenud veosed aastaga peaaegu poole võrra. Peamiseks veoseks mitteavalikul raudteel on põlevkivi. Veosed avalikul raudteel moodustasid eelmisel aastal kaubaveo mahust raudteel peaaegu kaks kolmandikku, varem on avalikul raudteel veetud sama palju või veidi vähem kaupa kui mitteavalikul raudteel.

Põhikaubagrupid raudteedel olid möödunud aasta kolme kvartali põhjal samad kui 2018. aastal: toornafta ja põlevkivi, koks ja rafineeritud naftatooted, kaevandustooted, keemiatooted ja mittemetallilised mineraaltooted. Kemikaalide, keemiatoodete, keemiliste kiudude ning kummi- ja plasttoodete vedu raudteel suurenes. Mittemetalliliste mineraaltoodete vedu vähenes poole võrra ja peaaegu sama palju vähenes kivisöe, pruunsöe, toornafta, maagaasi ning põlevkivi vedu. Veidi vähenes ka koksi ning rafineeritud naftatoodete vedu.

Eesti oli aastatel 2014–2018 raudteevedudes Balti riikidest kõige väiksema kaubamahuga. Aastal 2014 oli kaubamaht suurim Lätis (57 miljonit tonni), aastal 2016, olid Lätis-Leedus kaubamahud väga sarnased (mõlemal 48 miljon tonni). Aastal 2018 oli veoseid kõige rohkem Leedus (57 miljonit tonni) ning Läti jäi kaubamahult teiseks (49 miljonit tonni kaupa).

Narva rahva kasv ja kahanemine

Hiljaaegu avaldas ERR uudise, et Narva linnavõim muretseb aina kahaneva elanike arvu pärast. Viimase veerandsajandi jooksul on Narva kaotanud pea kolmandiku oma elanikest.   

Mihkel Servinski, statistikaameti juhtivanalüütik

Statistikaameti hiljuti ilmunud uuringust selgus narvalaste rahulolu või rahulolematus paljude Narva elu külgedega, millest leiavad kindlasti mõtlemisainet Narva linnavalitsejad. Hetkel aga pöörame pilgu sellele, kuidas Narva elanike arv aastakümnete jooksul on muutunud ja milline on tuleviku prognoos. Kuivõrd on linnavõimul põhjust muret tunda?  

Nagu paljudes Eesti piirkondades, on ka Narvas elanike arvu kahanemine tõepoolest üheks suureks probleemiks.

  • Nõukogude liidu aegne Narva linna elanike kiire kasv on taasiseseisvunud Eestis asendunud pideva langusega. Joonisel välja toodud kasv aastal 2012 on tekkinud eri allikate metoodikate erinevusest. Sisulist kasvu ei olnud.
  • Statistikaameti viimane rahvastikuprognoos Narva kohta oli pessimistlik, kuid tegelik elu on osutunud veelgi pessimistlikumaks.
  • Elussündide arv Narvas on viimased 12 aastat langenud.
  • Ajavahemikus 1989–2018 kaotas Narva negatiivse loomuliku iibe tõttu kõige rohkem elanikke aastal 1994. Aastatel 2017 ja 2018 vähenes Narva elanike arv negatiivse loomuliku iibe tõttu rohkem kui 400 inimese võrra. Sel sajandil pole elanike arv Narvas loomuliku iibe tagajärel veel niipalju kahanenud.
  • Loomulik iive on pikaajaliselt Narva elanike arvu muutust mõjutanud pigem vähem kui rändesaldo.
  • Kolm viimast aastat on loomuliku iibe osatähtsus Narva elanike arvu kahanemises suurenenud ja rändesaldo osa vähenenud.

Rahvaarvu muutumise kontekstis on kindlasti hea, et välisrände saldo oli 2018. aastal Narvas positiivne.

  • Viimase 20 aasta võrdluses on elanike arv Narvas vähenenud  kõikides viieaastastes vanusrühmades kuni 50 –54-aastasteni.
  • Statistikaameti prognoosi kohaselt elab Narvas aastal 2040 kõikides viieaastastes vanusrühmades (kuni 65–69-aastased) vähem rahvast kui aastal 2019. Erandiks on siiski vanusrühm 20–24-aastased, kus elanike arv on prognoosi kohaselt sisuliselt sama kui aastal 2019.
  • Aastal 2040 on Narvas vanusrühmades 75–79, 80–84 ja vähemalt 85-aastased elanikke rohkem, kui neid oli aastatel 2000 ja 2019.

Narva pole ainus linn Eestis, kus rahvaarv kahaneb. Peaaegu kõik Eesti kahaneva rahvaarvuga piirkonnad näevad selles probleemi ja otsivad sellele lahendusi. Head lahendust veel leitud ei ole.

Üldised strateegiad, kuidas piirkonna rahvaarvu kahanemist pidurdada või isegi kasvule pöörata on järgmised:

  • atraktiivsed töökohad piirkonnas,
  • noorte perede soov piirkonnas oma elu sisse seada.

Loe ka meie äsja ilmunud blogi selle kohta, millise hinnangu Narva linna elanikud oma linnale annavad https://blog.stat.ee/2020/02/04/kui-head-elu-elavad-narvalased/

Kui head elu elavad narvalased?

Narva linna elanikud on rahul, et elavad Narvas. Statistikaameti korraldatud küsitlusest selgus, mis muudab narvalased rahulolevaks, aga ka see, mis neid linnaelu juures häirib.

Mihkel Servinski, statistikaameti juhtivanalüütik,

Marika Kivilaid, statistikaameti analüütik

Statistikaameti korraldatud küsitlusest Narva vähemalt 15-aastaste elanike hulgas selgus, et väitega „Olen rahul, et elan Narvas“  nõustus täiesti ja oli pigem nõus 94% Narva elanikest. Vaid 0,3% elanikest ei nõustunud selle väitega üldse.

Oma eluga rahulolevaid narvalasi oli 88% ja oma naabruskonnaga oli rahul üle 90% narvalastest. Jah, kindlasti võiks oma eluga ja naabruskonnaga täiesti rahulolevaid inimesi rohkem olla. Eluga täiesti rahul on veidi üle neljandiku ja naabrusega täiesti rahul olevaid on kolmandik narvalastest. Väike rahulolematus ei pruugi olla üldse halb, vaid võib olla hoopis edasiviivaks jõuks.

Valukohad päevavalgele

Suur rahulolu Narvas elamisega ei näita aga seda, et Narvas probleeme ei oleks, kuid kindlasti on üldine rahulolu heaks eelduseks kitsaskohti lahendada. Millised on Narva peamised valupunktid, mis küsitluse tulemustest ilmnesid?

Turvalisus. Viimase 12 kuu jooksul ei ole 98% Narva elanikest sattunud rünnaku ega röövi ohvriks ja 93% elanikelt või nende leibkonnaliikmetest pole varastatud raha ega muud vara. Pealiskaudselt võib tunduda, et mis see kaks või seitse protsenti ka ära ei ole, aga kuritegevuse kohta on need siiski suured protsendid, mille tõttu tunneb Narva öistel tänavatel üksi ringi käies end turvaliselt alla poole linna elanikest.

Noored pered. Kolmveerand narvalastest leiab, et Narva on hea koht elamiseks, kuid vaid veidi üle poole neist on veendunud, et Narvas on hea elada noortel lastega peredel. Tulevikule mõeldes tekitab see hinnang väga muret.

Tööturg ja perspektiiv. Muret tekitavaks võib pidada ka narvalaste vähest rahulolu oma töise olukorraga. Alla poole elanikest on rahul või pigem rahul oma tööga ning arvab, et head töökohta on Narvas leida peaaegu võimatu. Vaid 1,7% narvalasi nõustus täiesti väitega, et Narvas on kerge leida head töökohta ja vaid 8,4% olid selle väitega pigem nõus.

Üksildus. Otseselt see teema küsimustes ei esinenud, aga kui ligi kümnendik linna elanikest leiab, et nad ei saa vajadusel mittemateriaalset abi sugulastelt, sõpradelt, naabritelt või tuttavatelt ja hinnanguliselt on selliseid inimesi linnas ligi neli ja pool tuhat, on tegu probleemiga.

Hinnangud linnavalitsusele

Mõtlemisainet pakuvad kindlasti narvalaste hinnangud linnavalitsusele. Vastused küsimustele, mis eeldavad otsesuhtlust  linnavalitsusega, näiteks rahulolu probleemide lahendamise kiirusega, pole eriti positiivsed. Hinnangud linnavalitsuse igapäevase töö tulemustele, näiteks linnakeskkonnale ja infrastruktuurile, on aga oluliselt positiivsemad.

Vastused linnavalitsuse tegevuse kohta annavad põhjust väita, et vahetud kokkupuuted linnavalitsuse tööga paljudel linnaelanikel puuduvad, sest neile küsimustele on jäetud tähelepanuväärselt palju vastamata.

Omaette teema on korruptsioon linnavalitsuses. Kui pool elanikkonnast on täiesti nõus või pigem nõus väitega, et linnavalitsuses esineb korruptsiooni, on mõtlemiseks ainet piisavalt, aga selle keerulise ja delikaatse teema kohta uuring rohkem ja detailsemaid järeldusi teha ei võimalda.

Elanike hinnang Narva linnale, 2018*

* Vastusevariandid: väga rahul, pigem rahul; täiesti nõus, pigem nõus; väga hea, hea; jah.

Narva linna elanike uuringuga korraldas statistikaamet samaaegselt uuringu ka Tartu linna elanike seas ja mõni aeg hiljem tegi Eurostat analoogse uuringu Tallinnas ja teistes Euroopa Liidu riikide pealinnades  ja mitmes Euroopa Liidu suuremas linnas.

Narva ja Tartu linna elanike küsitluse tulemustega saab põhjalikumalt tutvuda https://www.stat.ee/pp-analyysid-ja-ettekanded/?year=2019

Loe ka meie äsja ilmunud blogi selle kohta, kuidas on Narva elanike arv aastakümnete jooksul muutunud ja milline on tuleviku prognoos https://blog.stat.ee/2020/02/07/narva-rahva-kasv-ja-kahanemine/.

Ulmelised piimarekordid. Aga mida teevad hinnad?

Eesti lehmad annavad ulmelisi piimakoguseid ja tootjad võivad tippkvaliteediga piima üle uhkust tunda. Piima kokkuostuhind jääb meil aga sellest hoolimata teiste Euroopa Liidu riikide võrdluses madalaimate sekka.

Anton Kardakov, statistikaameti analüütik

Aastal 2019 oli Eesti piima kokkuostuhind 310,07 eurot ühe tonni eest, mis on protsendi võrra kõrgem kui eelmisel aastal.

Detsembris kujunes piima kokkuostuhinnaks 313,15 eurot tonni eest, mis oli küll viimase poolaasta kõrgeim hind, kuid ei jõudnud siiski aasta alguse tasemeni. Madalaimaks jäi piima kokkuostuhind augustis (300,56 eurot/tonn), kõrgeimaks veebruaris (320,32 eurot/tonn). Seega jätkus ka varasematele aastatele omane trend, et piima kokkuostuhind on kõrgem aasta alguses ja lõpus, languses aga suvekuudel.

Eesti piimal kõrge kvaliteet

Kogu toodetud piimast osteti kokku 93%. Piima kvaliteedi üle võivad Eesti tootjad uhkust tunda, sest kogu kokku ostetud piimast 80% moodustab eliitsordi piim. Eestis toodetud piima keskmine rasvasisaldus on 3,9%  ja valgusisaldus 3,4%.

Kõrgest kvaliteedist hoolimata jäi Eesti piima kokkuostuhind möödunud aasta novembris Euroopa Liidu riikide võrdluses tagantpoolt neljandale kohale kohe peale Lätit, Leedut ja Portugali, jälgides samas kindlalt Euroopa Liidu keskmist trendi. Euroopa Liidus oli keskmine piima kokkuostuhind 353,1 eurot ühe tonni eest.

Kuigi piimalehmade arv on kujunenud turuolukorra valguses järjepidevalt vähenenud, toodeti eelmisel aastal siiski 821 000 tonni piima, mis on viimase 27 aasta suurimaks näitajaks. Selle põhjuseks on aasta keskmise piimatoodangu suurenemine lehma kohta, mis saavutas ulmelise 9 633 kilogrammi. Neljas maakonnas (Tartu, Järva, Lääne-Viru ja Põlva) ületab see lausa 10 000 kilogrammi. Selle  näitaja poolest oleme Euroopas teisel kohal, püüdes Taanit kätte saada.

Kuhu liigub liha hind?

Eesti sealiha hind tõusis 2019. aastal võrreldes aasta varasema ajaga 10% ja veiselihal langes 6%.

Sealiha kokkuostuhind oli detsembris 1838,4 eurot ühe tonni eest, mis on 2019. aasta kõrgeim hind. Sealiha hind on kasvanud kogu aasta jooksul. Aasta keskmiseks sealiha hinnaks kujunes 1676,7 eurot tonni eest, mis on 10% kõrgem kui 2018. aastal. Seevastu veiseliha hind hoopis langes  – aasta peale kokku 6% ja keskmiseks jäi 2110,3 eurot tonni eest. Lamba- ja kitseliha ostetakse Eestis kokku väga vähe ja selle keskmine hind oli 2019. aastal 3052,9 eurot tonni eest ehk 14% rohkem kui aasta varem.

Loe kindlasti! Lõppeva aasta 12 populaarsemat statistikablogi

Millised teemad kütsid Eesti statistikaelus sel aastal kõige rohkem kirgi?

Jaanuaris vaatasime otsa tõele, kui soolane on Eesti palgalõhe tegelikult. Kuigi Eesti riigis lõhe väheneb, on palgalõhe meil juba pikka aega Euroopa Liidu riikide võrdluses suurim. 2017. aastal oli naiste tunnitasu meeste omast viiendiku võrra väiksem. Suurimad meeste ja naiste palkade erinevused on finants- ja kindlustustegevuses.

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/01/14/soolane-palgalohe/

Veebruaris tegime tiiru Eesti valimisringkondades ning andsime ülevaate, kui palju on igas ringkonnas inimesi, keda sagedasemad valimislubadused (sissetulekud, pensionäride ja laste heaolu, pere- ja rahvussuhted, transport, tervis) puudutavad.

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/02/27/valimisringkondade-elanike-statistiline-portree/

Märtsis võtsime luubi alla emakeeled Eestis. Eesti elanikud räägivad enam kui 200 emakeelt ja õpivad üldhariduskoolides 14 erinevat võõrkeelt.

Erinevate emakeelte kõnelejate arv on viimastel aastatel tublisti suurenenud. Levinumad emakeeled on eesti ja vene keel ning võõrkeelena inglise keel. Eesti keel on emakeeleks ligi 900 000 inimesele. Peale kõige enam levinud eesti ja vene keele räägib 2,3% eestimaalastest emakeelena teisigi keeli.

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/03/14/eestis-on-kasvanud-emakeelte-mitmekesisus/

Aprillis tõdesime, et rohkem kui pool Eestimaast on asustamata. Eesti maismaa pindala on 43 465 km², millest asustamata on 22 593 km². Asustamata maa pindala on suurim Saaremaa vallas (1519 km²), Alutaguse vallas (1143 km²) ja Lääne-Nigula vallas (947 km²) ning väikseim Kihnu vallas (3,5 km²). Linnadest on asustamata maa pindala suurim Pärnu linnas (487 km²) ning puudub üldse Rakvere ja Võru linnas.

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/04/16/ule-poole-eestimaast-on-asutamata/

Mais saime teada, kui palju erinevad tänased sünnitajad oma emade ja vanaemade põlvkonnast. Sünnitusiga on ajas olnud erinev. Kui 1970ndate keskel läks naine 29-aastasena oma esimest last sünnitama, oli arst paberitesse tema vanuse taha kirjutatud märkuse „vana“. Umbes siis algaski Eestis 20-aastane periood, kus enamik lapsi sündis naisel enne 25. eluaastat. Veel 1960ndatel oli selliseid sünnitajaid kolmandik ja 1930ndatel veerand. Praegu on vaid 14% sünnitajatest nooremad kui 25 ja keskmine sünnitaja on 30-aastane.

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/05/06/emadus-tana-ja-eile/

Juunis selgusid Eesti laste popimad nimed. Tüdrukute hulgas võidutses ülekaalukalt Sofia ja poistel Robin. Neile järgnesid tüdrukute nimedest Mia, Lenna ja Maria ning poistel Oliver ja Rasmus. Paistab, et praegu on üldine suund rahvusvahelisemate nimede suunas. USA-s oli 2017. aastal Sophia viiendal ja Sofia 15. kohal, Mia kuuendal kohal, Emma esimesel kohal ja Emily 12. kohal. Eesti edetabeli 10 tüdrukunimedest olid seitse populaarsed ka USA-s. Poiste nimedest oli Oliver üheksandal, Sebastian 22. ja Robert 65. kohal.

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/06/12/koige-populaarsemad-olid-robin-ja-sofia/

Juulis veendusime, et Eesti inimesed on keeduvorsti usku ­­ega kipu niisama naljalt oma tarbimisharjumusi muutma. Aastal 2018 toodeti Eestis vorsttoodetest kõige rohkem keeduvorste ja viinereid, mis kokku moodustasid pea kaks kolmandikku kogutoodangust (keeduvorstid 31% ja viinerid 29%). Suitsuvorstidest müüdi enim poolsuitsuvorste ning neljandat kohta müügimahutabelis hoiavad kindlalt enda käes sardellid (9%).

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/07/03/keeduvorst-vorstide-valitseja/

August tõi teadmise, kui mahe on Eestimaa ja kui palju meie põldudelt ja viljaaedadest mahevilju nopitakse. Rohkem kui viiendik Eesti põllumajandusmaast on mahe. Võrreldes aasta taguse ajaga nopiti meie viljaaedadest topeltkogus mahedaid marju ja puuvilju, samuti suurenes mahekartuli saak.

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/08/14/kui-mahe-on-eestimaa/

Septembris uurisime Eesti prügimajanduse eluolu. Iga eestlane tekitab aastas keskmiselt 390 kilo olmejäätmeid. Paljude teiste Euroopa riikide elanikega võrreldes oleme küll suhteliselt kasinad prügitekitajad, ent olmejäätmete kogused suurenevad Eestis siiski iga aastaga. 

Suurenenud olmejäätmete hulga käitlemine koormab Eestis keskkonda rohkem kui mitmetes teistes Euroopa Liidu riikides. Meil võetakse suhteliselt vähem ringlusse erinevaid materjale, mis aitaks keskkonda rohkem säästa ja hoida.

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/09/20/kuhu-liigud-eesti-prugi/

Oktoobris rõõmustasime Eesti põllumeeste tänavuse rekordilise teraviljasaagi üle, mis oli läbi aegade suurim. Teisalt lugesime kokku ka varasema aasta põllumajandustoodangu väärtuse ning rõõmu varjutas teadmine, et kasvavad kulud sõid ära koguni kaks kolmandikku põllumajandustootmisest saadavast tulust.

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/10/02/tanavune-teraviljasaak-loob-rekordeid/

https://blog.stat.ee/2019/10/08/kui-suurt-tulu-teenis-pollumees/

Novembri kütsid kuumaks rahva ja eluruumide loenduse teemad. Milline peaks olema järgmine rahvaloendus Eestis? Kui suurt tööd on tehtud aastate jooksul selleks, et korraldada aastal 2021 Eestis registripõhine rahvaloendus?

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/11/08/regrel-kas-lugeda-rahvast-savitahvlite-voi-taimejuurte-abil/

Detsembris mõõtsime meeste edukust ja päevavalgele tuli, et mida edukam mees, seda rohkem lapsi. Statistika paljastas, et isad saavad paremini hakkama kui lastetud mehed. Nad on targemad, edukamad, teenivad rohkem ja elavad kauem. Millistesse Eesti peredesse aga üldse lapsed sünnivad, oli meil selge aga juba aasta alguses.

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/12/02/mida-edukam-mees-seda-rohkem-lapsi/

https://blog.stat.ee/2019/01/10/millisesse-perre-sunnivad-lapsed/

Elektriautod nopivad poolehoidjaid

Viimase viie aastaga on Eestis suurenenud hübriidsõidukite arv üle nelja, elektriautode arv aga ligi kaks korda.

Piret Pukk, statistikaameti juhtivanalüütik

Aasta 2019 hakul oli Eestis registreeritud ligi 746 500 sõiduautot, neist 7598 olid elektri- või hübriidsõidukid. Elektrisõidukeid oli 1254, mida oli 5% rohkem kui aasta varem. Aastaga tegi jõudsa ehk tervelt 35% hüppe registreeritud hübriidsõidukite arv.

Elektrilisi ja hübriidsõidukeid on viimastel aastatel tulnud Euroopa Liidus (EL) tänavatele ja maanteedele pidevalt juurde. Aastal 2017 oli EL riikides registreeritud 262 miljonit sõiduautot. Umbes 2 miljonit (0,8%) neist olid elektriautod või hübriidelektrisõidukid, mida saab kasutada koos bensiini- või diiselmootoriga. Hübriid-elektriautosid oli 1,5 miljonit ehk ligi seitse korda rohkem kui 2013. aastal (0,2 miljonit). Sõiduautode arv kokku suurenes EL-s viie aastaga 6%.

ELi riikidest, mille kohta andmed on kättesaadavad, oli 2017. aastal viis riiki, kus üle 1% registreeritud autodest olid elektri- või hübriidsõidukid: Rootsi (2,4%), Poola (1,9%), Ühendkuningriik (1,5%), Prantsusmaa (1,4%) ja Belgia (1,2%). Enim on ELis registreeritud elektri- või hübriidsõidukeid Ühendkuningriikides (460 119), Prantsusmaal (450 378) ja Poolas (428 260).

Eurostati viimaste andmete järgi töötas EL riikides aastal 2017 üle poole sõiduautodest bensiiniga. Alternatiivseid kütuseid, nagu elektrit, maagaasi, bio- ja muid kütuseid kasutati sõiduautodes kõige rohkem Poolas (15%), Leedus (9%), Itaalias ja Lätis (mõlemas 8%).

Elektriautode müügi tipp

Elektriautod leiutati enne sisepõlemismootoriga sõidukeid. Hitiks muutusid elektriautod 20. sajandi alguses. Nende käsitsemine ja sõidumugavus tegid bensiiniautole silmad ette. Elektriautode müügi tipp maailmas oli aasta 1912.

Sel sajandivahetusel ilmusid maanteedele ka esimesed hübriidautod, mis töötasid nii elektri- kui ka bensiinimootoriga.  Odava nafta ülekülluse tõttu jäid aga järgnevatel kümnenditel elektriautod tagaplaanile. Ülemaailmne energiakriis 1970-ndatel suurendas taas üldsuse huvi elektriautode vastu.

Eelmise sajandi viimasel kümnendil hakati aktiivsemalt tähelepanu pöörama keskkonnale ja säästvale arengule. Sellest ajast on pidevalt elektriautosid täiustatud ja keskendutud ökonoomsuse suurenemisele.

Eesti teedele ilmusid esimesed tänapäevased elektriautod elektromobiilsuse programmi algatusel 2011. aastal, mille järel rajati laadimistaristu ja 2014. aastal lisandus toetuse abil üle pooletuhande elektriauto.

Plussid ja miinused

Elektriautod on tavaautodest märgatavalt kallimad, peamiselt kergitab nende hinda aku. Elektriauto sõidukilomeeter maksab jällegi mitu korda vähem kui sisepõlemismootoriga auto oma, sellega sõites kaasneb vähem müra ega teki heitgaase.

Elektriautode peamisteks miinusteks võib pidada suurt ajakulu akude laadimisel, laadimiskohtade paiknemist ja väikest sõiduulatust, eriti talvistes oludes.

Hübriidautod kasutavad sõitmiseks mitut energiaallikat – elektri- ja sisepõlemismootorit. Hübriidsõidukid on efektiivsemad kui tavalised bensiini- või diiselmootoriga sõidukid ja need toodavad vähem heitmeid.

Riik annab hoogu elektriautodele

Aastal 2017 oli rahvusvahelise energiaagentuuri (IEA) andmetel maailmas kasutusel umbes 3,1 miljonit elektriautot, kümne aasta pärast aga oodatakse teedele juba üle 100 miljoni elektriauto. Sellele aitavad kaasa poliitikad, mis soodustavad elektriautode kasutuselevõttu. IEA andmetel jääb siiski küllaltki palju ruumi ka sisepõlemismootoriga autodele. Aastail 2035–2040 peaks autode koguarv ulatuma planeedil 2 miljardini.

Hiljuti astus Eesti riik suure sammu, et aidata kaasa keskkonnasõbralikemate elektrisõidukite levikule. Vastu võeti elektrisõidukite toetusmeede. Äsja avas keskkonnainvesteeringute keskus ka taotlusvooru elektriliste sõidukite ostutoetusteks. Toetuste kogusumma on 1,2 miljonit eurot ning see on eelkõige mõeldud transpordiettevõtetele. Selle summa eest on võimalik soetada kuni 240 elektriautot. Jääme huviga ootama tulevikustatistikat, mis näitab, kuivõrd suudavad sellised meetmed meie riigis elektriautode menu suurendada.