Category Archives: Statistikaamet

REGREL. Andmete kvaliteedi tõstmine on kui maratonijooks

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on võtnud põhjalikult käsile ehitisregistri andmete kvaliteedi parandamise, et olla valmis 2021. aasta registripõhiseks rahva ja eluruumide loenduseks.

Taavi Jakobson, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitisregistritalituse projektijuht

Põhjamaalastena veedame ligi 90% oma elust hoonetes – korterites või eramutes, kontorites ja koolides, kaubanduskeskustes. Needsamad hooned tarbivad umbes poole toodetavast energiast. Hoonete teenindamiseks on ehitatud pikki maa-aluseid ja maapealseid torustikke, teede ja kaablivõrgustikke. Ehitiste turvalisusest ja mugavusest sõltub meie heaolu ja tervis. Isegi elu.

Tänapäeva turvalises keskkonnas on kerge unustada, et ehitust reguleerivad seadustikud on juba aastasadu keskendunud sellele, et hooned iseenesest kokku ei variseks või tiheasustuse piirkondades põlema süttides poolt linna maha ei põleks.

Täpsete andmete vajalikkus

Et maksumaksja raha võimalikult mõistlikult investeerida, näiteks keskkütte või kanalisatsioonitaristu rajamiseks või prügiveo piirkondade optimeerimiseks, on vaja andmeid. Andmeid on vaja ka näiteks tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametilt selleks, et kontrollida just kõige riskantsemas vanuses hoonete rõdupiirdeid. Teadmine, et hoone katusel on elektrit tootvad päikesepaneelid, võib päästa tuletõrjuja elu. Kuna päikesepaneelidega hoonetes pole võimalik elektrit täielikult välja lülitada, ei ole veega kustutada turvaline.

Hoonete (lähitulevikus ka rajatiste) andmeid hoitakse Eestis ehitisregistris. Register on olnud aastaid alarahastatud ja alamehitatud, kuid majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on viimase poolteise aasta jooksul võtnud selle arendamise põhjalikult käsile ning lähikuudel jõuavad esimesed töö viljad ka kasutajate ette.

Aja ja raha sääst

Lisaks andmekogule korraldab ehitisregister ka kasutus- ja ehituslubade menetlusi. Hoolimata raskest algusest on pabermenetluselt elektroonilisele üleminek säästnud lugematul hulgal aega ja raha. Ühe arhitektuuribüroo hinnangul oli nende sääst ühe projekti pealt keskmiselt lausa 100 tundi.

Õnneks on juba üsna sügavale unustusehõlma vajunud, kuidas A1 formaadis trükitud ja paljundatud projektidega valla ehitusspetsialisti ukse taga järjekorras istuti. Parandamise ja lihtsustamise ruumi on siin muidugi veel palju. PriceWaterhouseCoopersi hinnangul (2018) on menetluskeskkonna uuendamisega võimalik kokku hoida igal aastal üle 90 000 tunni omavalitsuste ja kooskõlastavate asutuste ametnike aega.

Sääst erasektoris on hinnanguliselt vähemalt sama suur. Erinevalt näiteks lähinaabritest Soomes, kel igas vallas on oma hoonete andmekogu, on meil õnneks üks ehitisregister üle riigi, mis hõlbustab nii andmete analüüsi kui ka süsteemi arendusi ja käimas hoidmist.

Nii nagu ehitisregistri tarkvara vajab arendustöid, vajab parandamist ka selle andmekvaliteet. Meie andmeparandustööd on ennekõike keskendunud sellele, et 2021. aasta registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGRELi) ajaks on tagatud vajalik andmekvaliteet.

Mis on pildil: puukuur või kurgilava?

Praeguse suurema andmekvaliteedi parandamise projekti käigus korrastame registri andmebaasi, loome kvaliteedi hindamise vahendid ja viime andmebaasi masskannetena sisse parandused, mida on võimalik automaatselt teha. Need kanded lähevad andmebaasi selle aasta novembris ja detsembris, mistõttu ei kajastunud viimases prooviloenduses.

Registri andmete parandamisel peame olema tähelepanelikud, sest andmed peavad olema usaldusväärsed nii üldistatult (statistiliselt) kui iga korteri ja hoone kohta. Seetõttu oleme enne andmebaasis paranduste tegemist andmete õigsust korduvalt kontrollinud ja nüüd valmis neid sisse viima.

Koostöös maa-ametiga kanname registrisse puuduvaid hooneid. Selle aluseks on ülelendudega tehtud ortofotod, mis abistavad omavalitsuse ametnikel registrist puuduvate hoonete tuvastamist. Ehkki andmeid on ka maa-amet puhastanud, on ka siin käsitööd veel päris palju, sest ülalt vaadates näevad eluhoone, katusega puuriit ja kurgilava üsna sarnased välja.

Otsused andmete, mitte kõhutunde toel

Aastal 2020 käivitub projekt, millega tuvastame, millal on hinnanguliselt hooned esmaselt kasutusele võetud. See on REGRELi nõuetest hetkel kõige problemaatilisem tunnus. Siingi on abiks ortofotod ja ajaloolised kaardid. Lihtsalt selgitades võrreldakse selleks kaht samast kohast ülelennuga saadud fotot ja kui vahepeal on hoone tekkinud, saabki ligikaudse ehitamise aja.

Teiseks kogume infot omavalitsustelt ja teenusepakkujatelt olemasoleva pesemisvõimaluse ja WC kohta. Mõistagi on andmete õigsuse tagamisel oluline roll ka koduomanikel. Selleks, et andmete parandamine oleks võimalikult kiire ja mugav, oleme automatiseerinud ja lihtsustanud andmete esitamise teatise. Seda hakkab uuenenud ehitusregister 2020. aasta alguses pakkuma.

Andmekvaliteedi tõstmise töö ei ole sprint, vaid maraton. Seda maratoni jookseme ikka uuesti ja uuesti ning iga korraga seame ja saavutame uusi ja täpsemaid andmekvaliteedinõudeid. See ei ole lihtne, aga kui tahame, et meie riigis otsustatakse andmetele, mitte kõhutundele tuginedes, on see hädavajalik.

REGREL-ile pühendatud artiklite sari tutvustab rahva ja eluruumide loenduse ettevalmistust ja metoodikat. REGREL-i kohta on rohkem infot Statistikaameti veebilehel.


 [

REGREL. Kas lugeda rahvast savitahvlite või taimejuurte abil?

Eelmine statistikaameti suurprojekt 2011. aasta rahvaloendus lõppes edukalt, muuhulgas püstitati isegi internetis vastanute maailmarekord (u 2/3 vastanutest). Rekordivääriline oli ka küsimustik – nii pikalt ja põhjalikult polnud seni kogu rahvastikult andmeid küsitud. Kuhu suunda tüürib järgmine loendus?

Ene-Margit Tiit, statistikaameti rahvastikustatistika ekspert

Üks keerukamaid kohti tänapäeva loenduste juures on kaetus, sest inimesed liiguvad palju ringi ega viibi kaugeltki kogu aeg oma püsielukohas. Tihtipeale ei tea nende lähedasedki (kui neid on), kui kauaks nad ära on reisinud.

Teine probleem loendajate jaoks on inimeste privaatsuse soov. Igati ontlikud ja muidu seaduskuulekad inimesed ei soovi loenduses (ja ka muudes uuringutes) osaleda ja oma andmeid riigiga jagada. Nii näiteks selgus pärast eelmist loendust loendusandmeid rahvastikuregistri andmetega võrreldes, et registri järgi elab Eestis umbes 65 000 inimest (5% rahvastikust) rohkem kui loendati.

Olukorra selgitamiseks töötati välja mitmete riiklike registrite ristkasutusele tuginev nn elumärkide metoodika andmestiku hindamiseks, mis näitas viga mõlemas andmekogus. Rahvastikuregistris oli kirjas mitukümmend tuhat välismaale lahkunud isikut, kes ei olnud oma lahkumist rahvastikuregistris registreerinud, loendusel aga oli jäänud puudu ligi 30 000 isikut ehk 2,3% loendamisele kuuluvatest isikutest.

Segadused elukohaga

Väikese pettumuse valmistasid ka mõne teise tunnuse täpsuse näitajad, neist olulisim Eesti andmekorralduse valulaps – registreeritud elukoht, mis ei ühti tegeliku elukohaga viiendikul elanikest. Kas seda õnnestus täpsustada? Vastus on jah ja ei. Nende vastajate elukohad, kuhu läksid loendajad, said küll enam-vähem täpselt kirja. Seevastu nendest internetis vastajatest, kelle tegelik ja registreeritud eluruum lahknesid, märkisid ligemale pooled loendusankeeti oma elukohaks registreeritud elukoha, mis tekitas kohe mõnesugust segadust leibkondade arvestuses. Halvem oli aga see, et loenduse andmetest moodustatud statistilise registri elukoha-andmed hakkasid kiiresti halvenema (kuigi neid registreeritud elukohamuutuste põhjal täiendati), sest endiselt ei täidetud elukoha-muutuste registreerimise nõuet ja ekslikke elukohaandmeid on jätkuvalt 20% ringis.

Ülejäänud tunnustes jäi puuduvate väärtuste osa loendusandmestikus alla 1%, mis on rahvaloenduste kontekstis väga hea tulemus.

Tööd järgmiseks loenduseks

Registripõhise rahva ja eluruumide loenduse idee liikus valitsuse ringkondades juba enne 2011. aasta rahvaloendust. Sellega loodeti toetada e-riigi kuvandit ja ilmselt ka ressursse säästa. Statistikaamet oli sellele ideele siis vastu, sest polnud välja töötatud vajalikku metoodikat ja ka kõigi registrite kvaliteet ei vastanud vajadustele.  Puudus aadresside standard, mis võimaldanuks muid andmeid geograafiliste kohtadega siduda, samuti süsteemne ja kõikehõlmav andmevahetuskeskkond. Küll aga nõustus statistikaamet otsusega viia järgmine 2021. aasta rahva ja eluruumide loendus läbi registripõhiselt.  

Tööga alustati kohe ning selles osalesid mitu ministeeriumi ja eri asutusi. Mida tehti?

  • Loodi vajalikud juriidilised alused ­– riikliku statistika seadus;
  • kontrolliti ja korrastati vajalikud riiklikud registrid;
  • loodi universaalne andmevahetussüsteem X-tee;
  • statistikaamet tegi ulatuslikku metoodilist tööd, sh töötas välja registripõhise rahva ja eluruumide loenduse kontseptsiooni, mida testiti koostöös teiste riikide registripõhise loenduse meeskondadega; tutvustas Eesti originaalmetoodikat muuhulgas ka Eurostati ja ÜRO loenduskogudes; kavandas kaks registripõhist prooviloendust (2016 ja 2019) ning ühe kontrolluuringu, mis praeguseks on tehtud; töötas välja kvaliteedi hindamise süsteemi, mis aitaks otsustada, kas registripõhist loendust on võimalik 2021. aastal teha piisava kvaliteediga.

    Miks teha registripõhine loendus?

  • Registripõhine loendus vastab tänapäeva info kogumise ja kasutamise nõuetele. Riigis luuakse järjest rohkem registreid, mille eesmärk on saada teavet riigi või ühiskonna juhtimiseks. Kui on ühtne registrite süsteem, on võimalik teha tõhusaid otsuseid.
  • Registripõhisel loendusel ei teki andmelünki inimeste liikumiste või loendusest hoidumise tõttu.
  • Registripõhine loendus tagab kõrgema kvaliteediga andmestiku, sest andmevigu ei teki unustamise või leibkonnaliikmete vähese informeerituse tõttu. Samuti välistab see n-ö nalja pärast või enesehinnangu tõstmiseks antud sihipäraselt ekslikud vastused. Registripõhise loenduse korral on võimalik mõne registri ebatäpsusi korrigeerida teiste registrite andmete abil.
  • Registripõhine loendus on operatiivne ja seda on võimalik korraldada kas või igal aastal.
  • Registripõhine loendus vähendab tuntavalt vastamiskoormust ja säästab nii inim- kui ka materiaalseid ressursse.

Tunnused loendusprogrammis

Rahva ja eluruumide loenduselt saadud teave on suurepärane algmaterjal teadus­uuringuteks ja seetõttu on arusaadav, et teadlased ja muud huvigrupid soovivad lisada küsimustikku oma uuringute tegemiseks vajalikke küsimusi. Sõjaeelses Eestis lükkas loenduskomisjon kõik ettepanekud karmikäeliselt tagasi, viimastel loendustel on aga loendusankeetidesse lisatud suur hulk lisaküsimusi inimeste päritolu, usu, keelteoskuse ja tervise kohta.

Riikides, kus selliseid tunnuseid soovitakse uurida, korraldatakse tavaliselt valikuuring. Valikuuringu usaldusväärsus ja eelised kõikse uuringu ees said statistikutele ja ühiskonnateadlastele selgeks juba sadakond aastat tagasi, kui uuringud muutusid mitmekesisemaks ja sügavamaks võrreldes loendusega, kus küsimuste ja vastusevariantide arv on piiratud. Valikuuringut võib teha loendusega samal ajal. Sel juhul on kaks küsimustikku: lühem on kõikne ja sisaldab rahvusvaheliselt kohustuslikke tunnuseid ning pikemas on konkreetse riigi ja huvirühmade soovitud küsimused välja valitud küsitletavatele.

Eestis on seis hea

Analüüsid on näidanud, et üldjuhul on registrite andmed ütlustest täpsemad. Skeptikutele, kes soovitavad loendamisel pöörduda tagasi ajalooliste meetodite juurde, on paslik meenutada, et ühiskonda ja inimeste käitumist ei ole võimalik tagasi minevikku pöörata. Minevikus hästi töötanud vahendid ei sobi tänapäeva maailma.

Eestis on uurijate olukord parem kui enamikus teistes riikides, sest meil toimib registrite süsteem hästi. Suure osa uuringuteks vajalikku teavet saab kätte riiklikest andmekogudest.

Savitahvleid kasutati rahvaloenduse andmete talletamiseks umbes  5000 aastat tagasi Lähis-Idas ja taimejuurte kimpe tuhatkonna aasta eest Peruus.     

REGREL-ile pühendatud artiklite sari tutvustab rahva ja eluruumide loenduse ettevalmistust ja metoodikat. REGREL-i kohta on rohkem infot Statistikaameti veebilehel.


REGREL. Elukoht garaažis või alajaamas. Aga päriselt?

Aadressiandmete süsteemis (ADS) registreeritakse kõigi maaüksuste, hoonete ja korterite aadressid, mis on registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGREL) alus. Aadressiandmeid korrastatakse ka edaspidi, sest veel praegugi võib ette tulla juhtumeid, kus inimene elab registri järgi garaažis või alajaamas.

Mall Kivisalu, maa-ameti aadressiandmete osakonna juhataja

Keskne ADS loodi maa-ametis 2007. aastal. See oli hädavajalik samm, et tagada registrite andmevahetus ja ühtlasi toota algandmeid 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduseks.

Varem toodeti iga 10 aasta järel loendusteks eraldi loenduskaarte. Kaartidele kanti kõik teadaolevad elumajad nummerdatuna, sest süsteemselt korrastatud ja kaardiga seotud aadressiandmeid ei olnud kuskilt võtta.

Kui aadressid registrites ei klapi

Enne ADS-i loomist kirjutati igasse registrisse aadresse nii nagu andmeandjad (nt kliendid) ütlesid või oli dokumentides. Paraku tekitas see palju segadust, sest inimesed kippusid registritesse andma oma aadresse erinevalt. Mõnel juhul võidi esitada ka valeandmeid, kuid kontrollida ei olnud kuskilt.

Segadusi tekkis näiteks sellest, et aadresside kirjapilt ei olnud standarditud ning need lihtsalt ei klappinud. Näiteks rahvastikuregistri aadress Kuuse tn 2 võis ehitisregistris olla Kuuse tee 2, äriregistris aga hoopis Kuuse 2. Kas silmas oli peetud sama aadressi, ei olnud teada, sest samas asulas võis olla nii Kuuse tee, Kuuse tänav kui ka Kuuse talu.

Samuti on arusaamatusi põhjustanud aja jooksul tehtud aadressimuudatused ning haldus- ja asustusepiiride ümberkorraldused. Osades registrites kasutati vanu ja osades uusi aadresse.

Varasemate andmeapsude ilmekaid näiteid leiab praegugi veel. Näiteks on inimeste elukohana registreeritud nii garaaže kui ka alajaamu.

Andmed eri kohtades

Eestis on kokku umbes 100 avaliku sektori andmekogu, kus aadresse kasutatakse. Peale selle on erasektori andmekogud (energia-, side-, logistika-, kütte- ja vee-ettevõtted, pangad jne).

Igasse andmekogusse on andmed jõudnud eri moel. Aeg-ajalt on kodanikul kohustus teatada andmekogu pidajale, et aadress on muutunud. Seda nõuet pole alati siiski täidetud.

ADS-i peaeesmärk on tagada, et maaüksuste, hoonete ja hooneosade (korterite, äriruumide) andmed oleks olemas nii nende asukohas kui ka andmekogudes. Samuti tagab ADS eri ajal tehtud aadressimuudatuste kättesaadavuse. Selleks

  • on kogutud ADS-i kõik aadressiandmed;
  • on loodud aadressi standard (sh õigusaktid, nõuded ja juhised);
  • pakutakse kvaliteetseid ja kiireid teenuseid nii andmete tootmiseks, seostamiseks, alla laadimiseks kui ka igapäevaseks andmete uuendamiseks.


Avaliku sektori andmete kvaliteedi parandamiseks telliti aastal 2009 andmekorrastustööd AS-ilt Regio ja Eesti Post. Nii saadi 2010. aasta loenduse alusandmed, mida kasutati ka ADS-i korrastamisel.

Kihilised andmevead

Andmevead on kihilised. Suurematest vigadest võivad kooruda uued vead, mida ei ole kohe näha.

Eluhoonele nõuetele vastava aadressi määramisel võib selguda, et hoone on lagunenud ja selle kasutamine tuleks pigem lõpetada ning leida selle hoonega seotud inimeste tegelik elukoht. Seejuures on abiks ka maa-ameti üha kvaliteetsemad orto- ja kaldaerofotod.

Andmekvaliteedi huvides on võimalik uurida, kas rahvastikuregistris elukohana registreeritud hoones (nt sõnnikuhoidla kõrval asuva lauda küljes olevas väikeses ehitises) on tõepoolest võimalik elada.

Andmete korrastamise käigus on järjest tulnud välja uusi nüansse, mille põhjal andmeid korda seada. Iga uus andmekasutaja on näidanud, kuidas on võimalik andmekvaliteeti veel parandada.

Aastal 2013 eraldas Vabariigi Valitsus aadressiandmete korrastamiseks omavalitsustele ja maa-ametile raha. Maa-amet valmistas ette andmetabelid, mille alusel asusid omavalitsused andmeid korrastama. Praeguseks on korda tehtud 527 000 objekti andmed. Jäänud on veel 50 000 objekti. Omavalitsused peavad saama  aastaks 2020 enamiku REGREL-ile vajalikest andmetest korrastatud, kuna see on loenduse õnnestumiseks hädavajalik.

Millised on korrastatud andmed?

Hoonel peab olema ruumikuju kaardil. Eesti topograafia andmekogus on hooned kaardistatud, kuid alati ei ole neil vastet ehitisregistris. Ehitisregistris oli kuni aastani 2012 lubatud hoonet registreerida ka ilma ruumilise asukohata. Ehitisregistrist aga võetakse REGREL-iks vajalik hoone info (nt kütte liik, tubade arv, veevarustuse olemasolu jne). Kaardil oleva kujutisega andmete seostamine annab kindluse, et erinevates andmekogudes käib jutt ikka samast hoonest.

Elukondlikul hoonel (eluhoonetel ja ettevõtete tegevusega seotud hoonetel) peab olema unikaalne aadress. Näiteks kui samal maaüksusel on mitu eluhoonet, siis on neid vaja aadressi järgi eristada. REGREL-i käigus tehakse kindlaks leibkondade arv  (koos elavad inimesed). Kui hoonetele unikaalseid aadresse ei määrata, võidakse lugeda koos elavateks ka täiesti võõrad perekonnad. Unikaalsed aadressid peavad olema ka korteritel.

Seosandmed teiste registritega peavad olema õiged. Kui näiteks rahvastikuregistris on aadress, mida ADS-is ei ole, on vaja see aadress kas ADS-i luua või leida isikule selline aadress, mis juba on ADS-is. Nii korrastatakse ka ettevõtete aadresse äriregistris ja korteriomandite andmetega kinnistusraamatus.

Lisateave ADS-i ja teenuste kohta

REGREL-ile pühendatud artiklite sari tutvustab rahva ja eluruumide loenduse ettevalmistust ja metoodikat. REGREL-i kohta on rohkem infot statistikaameti veebilehel.


REGREL. Rahvastikuregister on nagu Tallinn, mis ei saa kunagi valmis

Rahvastikuregister on märkamatult muutnud Eesti elanike suhtlust eri ametiasutustega. Veel paarkümmend aastat tagasi pidi näiteks passi või pensioni saamiseks esitama sünnitunnistuse. Praegu on riigil inimeste andmed olemas ja neid ei pea paberil ühest asutusest teise kandma.

Enel Pungas, siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja

Rahvastikuregister võeti kasutusele 2000. aastate alguses ja selle eesmärk on tagada kogu riigile ühesugused korrektsed isikuandmed. Nende alusel saavad kohaliku omavalitsuse ja riigiasutused ning eraettevõtted pakkuda inimestele teenuseid või suhelda nendega dokumente küsimata.

Rahvastikuregistrisse kantakse kõikide Eestis või välismaal elavate Eesti kodanike andmed. Välismaalaste andmed on registris Eestis elamise ajal. Registris on iga inimese kohta märkimisväärselt suur hulk andmeid, näiteks nimi, sünniaeg, isikukood, sünnikoht, kodakondsus, perekonnaseis, teovõime, hooldusõigused, elukoha- ja kontaktandmed, suhted (vanem, laps, abikaasa, eestkostja, eestkostetav). Registris on ka dokumendid, mille põhjal andmed rahvastikuregistrisse tekivad või mille põhjal muutuvad.

Register kui elusorganism

On suur töö tagada sellise hulga andmete õigsus ja usaldusväärsus. Rahvastikuregister on keerukas infosüsteem ja toimib nagu elusorganism. Sellel on justkui ainevahetus: pidevalt tuleb uusi andmeid juurde, neid töödeldakse ja jagatakse jälle välja. Rahvastikuregistrile toodab ja esitab iga päev andmeid sadakond asutust, ametnikke on neis omakorda tuhandeid. Tekkinud andmehulgaga tegelemiseks on vaja väga selgeid kvaliteedireegleid ja iga tegija peab teadma, mille eest ta vastutab.

Rahvastikuregister on ka rahvaloenduste tegemise alus. Ajalooliselt tähendas loendus inimeselt andmete küsimist. Elektroonilise info maailmas on osasid andmeid inimeselt õigesti kätte saada keeruline ja andmed on kvaliteetsemad registrites, näiteks juriidiline perekonnaseis. Inimesed vastavad loendajale tavaliselt oma enesetunde järgi, näiteks kui ei olda enam abikaasaga koos, siis tuntakse, et ollakse lahutatud, kuigi lahutust ei ole vormistatud. Sama on ka kodakondsusega: Eesti kodakondsuse kohta on riigil dokumenteeritud andmed sõltumata sellest, mida inimene loendajale ütleb.

Peresündmuste andmed

Pea 15 aasta jooksul on loenduste õnnestumise nimel paberarhiivist rahvastikuregistrisse kantud enne registri loomist koostatud Eesti perekonnaseisudokumentide (nt sünnid, abielud) andmeid. See tagab, et registris on inimese õige sünniaeg ja -koht, õiged andmed abikaasade, vanemate ja laste suhete kohta, samuti korrektne perekonnaseis. Püüame võimalikul palju kätte saada ka välismaal meie inimestega toimuvaid sündmusi. Paraku sõltub see paljuski inimestest endist. Eriti keeruline on kätte saada surmainfot nende Eesti kodanike kohta, kes on kaotanud sideme Eestiga ja omavad teise riigi kodakondsust.

Register on vajalik kõigile

Palju on räägitud, kui oluline on elukohaandmete kvaliteet rahvaloendusel. Värske rahvastikuregistri seadus annab uued võimalused tagada andmete parem kvaliteet. Näiteks kui korteri- või majaomanik teatab, et inimene ei ela tema ruumis, jääb elukohaandmete väli tühjaks. Seega suureneb vajadus hoida andmeid korras.

Peale selle on loodud uusi andmevälju, mille täitmine ei sõltu sellest, kas inimene andmeid esitab, vaid andmete olemasolu peavad tagama asutused, kes inimese kuhugi suunavad või paigutavad (nt tööle, hooldele, vanglasse).

Rahvastikuregister on oluline kõigile: inimesele, omavalitsusele, riigile ja erasektorile. Kuid register on nagu Tallinn, mis ei saa kunagi valmis, sest alati saab andmeid efektiivsemalt koguda, parandada nende kvaliteeti ja suurendada selle kaudu andmete usaldusväärsust.

REGREL-ile pühendatud artiklite sari tutvustab rahva ja eluruumide loenduse ettevalmistust ja metoodikat. REGREL-i kohta on rohkem infot Statistikaameti veebilehel.

Kuidas läheb Eesti ehitusturul?

Eelmisel aastal vaieldi ehitusturul, kas tegu on buumiga ning kas ikka tuleb see kõige-kõige aasta. Selle aasta esimene pool on olnud aga vaikne ja stabiilne.

Merike Sinisaar, statistikaameti juhtivanalüütik

Foto: Unsplash

Ehitusmahud kasvasid esimeses kvartalis 2% ja teises 3% võrreldes möödunud aasta sama ajaga. Kasv tuli ettevõtete usina tegutsemise tõttu välisturgudel. Koduturul ehitusmahud vähenesid. Välismaal tehtud ehitustööd annavad üldjuhul ligi kümnendiku kogu ehitustöödest ja see näitaja on võrreldes eelneva aastaga suurenenud. Tüüpiline välisturul ehitaja on 20 ja enama hõivatuga ettevõte, kes teeb põhiliselt hooneehitustöid.

Kus Eesti ettevõtted ehitavad?

Eesti Panga teenuste statistika andmetel käiakse ehitamas kõige rohkem Soomes (2/3 kogu ehitusteenustest müüakse Soome), järgnevad Rootsi, Norra, Läti, Saksamaa, Venemaa ja Leedu. Need riigid andsid ligi 95% kogu välisriikidesse tehtud ehitustöödest. Kaugematest riikidest on ehitamas käidud Hiinas, Jaapanis, Araabia Ühendemiraatides ja Kanadas. Enamasti on tegu kas üld- või eriehitustöödega (spetsiifilisi oskuseid vajavad tööd, nt energiaehitised, katusetööd, arvutisüsteemide paigaldamine).

Kuidas Euroopa Liidus ehitajatel läheb?

Euroopa Liidus ehitati 2018. aastal 2% rohkem kui sellele eelnenud aastal. Tublimad ehitajad olid Läti (22%), Ungari (21%) ja Sloveenia (20%), põhilistest partnerriikidest Soome (2%), Saksamaa (0,3%), Norra (3%), Rootsi (-1%).

Ka selle aasta esimene pool on alanud hästi. EL-is kokku suurenesid ehitusmahud möödunud aastaga võrreldes 4%. Jätkuvalt on esireas Ungari (35%), jõudsalt on ehitusmahud kasvanud ka Leedus. Eestis ja Lätis on eelmise aasta suur kasv asendunud tagasihoidlikumaga (mõlemal 3%), jäädes nii EL keskmisega kui ka põhiliste partnerriikidega sarnasele tasemele.

Millisena paistab tulevik?

Praegu kuuleme aina sagedamini uudiseid üha halvenevast majanduskeskkonnast. Ka ehitajad tunnevad end üha ebakindlamalt. Üheks näitajaks, mis annab aimu ehitusturu jätkusuutlikkusest, on ehituslubade statistika.

Selle aasta esimesel poolel on võrdluses eelmise aasta sama ajaga EL-is tervikuna vähenenud ehitusloa saanud hoonete kasulik pind 2%. Kui Eestil ja Lätil on sama näitaja kasvanud vastavalt 2% ja 13%, siis ülejäänud põhilistel partnerriikidel on nõudlus uute pindade järele vähenenud, neist enim Soomel ja Leedul (vastavalt -16% ja -15%). Leedul on vähenemise taga põhiliselt elamuehitus, kuid Soomes on oodata pea võrdselt vähenemist nii elamu- kui ka mitteelamute ehitamises. Rootsi on suutnud säilitada möödunud aasta taseme.

Eestis jätkus ka kolmandas kvartalis* ehitusloa saanud hoonete kasuliku pinna kasv. Kas see võib tähendada ehitusmahtude suurenemist kodusel ehitusturul, sest Eesti ehitusettevõte põhilistel partnerriikidel enam nii hästi ei lähe ja seetõttu vajatakse ka meie teenuseid vähem? Seda näitab aeg!

*Teiste riikide andmed jõuavad Eurostati andmebaasi novembri lõpuks.

REGREL. Rahvaloendus maailmas: kelle uksele loendaja koputab?

Uus aeg nõuab uuendusi ka rahvaloenduse metoodikas. Inimesed liiguvad maailmas rohkem ringi, elavad mitmes kohas ja töötavad eri riikides. Kuidas kavatsevad riigid oma rahva üle lugeda?

Diana Beltadze, statistikaameti rahva ja eluruumide registripõhise loenduse projektijuht

Nüüdisaegsete meetoditega on võimalik saada kvaliteetseid andmeid kiiremini ja odavamalt kui traditsiooniliselt ühe ukse tagant teise taha käies.

ÜRO Euroopa majanduskomisjoni (UNECE) kuuluvast 56 riigist viis loobusid traditsioonilisest loendusest juba 1990. aastal, kaheksa riiki 2000. aastal ja 19 riiki 2011. aastal.

Järgmisel loendusel 2021. aastal kavatsevad riigid kasutada senisest enam uusi tehnilisi lahendusi (internet, elektrooniline andmekogumine) ja paljud riigid tahavad korraldada registripõhise loenduse.

Kes koputab uksele, kes kasutab registreid

Tavaloenduse ukselt uksele kavatseb korraldada 95 riiki, neist 22 UNECE riiki. Loendusel tahavad registreid kasutada 42 riiki, nende hulgas 15 riiki kavatsevad korraldada loenduse ainult registrite põhjal. Üksnes Prantsusmaa korraldab traditsioonilise jadaloenduse (loendus, kus rahvastik on jaotatud osavalimiteks ja osad loetakse üle eri aastatel).

Eelmisel rahvaloendusel 2011. aastal kasutas registreid loendusandmestiku saamiseks ainult üheksa riiki. Seekord on täielikult registripõhised loendused kavas ka meie naabritel Lätis ja Leedus.

Aeglane üleminek

Loendusmeetodi muutus riikides on olnud küllaltki aeglane. Juba 1970. aastast on statistikud otsinud alternatiivseid meetodeid, et vähendada loenduse maksumust ja vastajate koormust. Suur osa Euroopa riike (34) kasutas 2011. aastal siiski traditsioonilist loendust.

Kuigi paljudel Euroopa riikidel olid olemas loenduseks vajalikud põhiregistrid, ei olnud enamikus riikides võimalik korraldada loendust registrite alusel. Selle peamised põhjused olid järgmised:

  • andmed ei olnud kvaliteetsed ega ajakohased;
  • registrites oli liiga vähe andmeid, mille põhjal loendustunnuseid moodustada;
  • registrid ei olnud ühtse standardiga;
  • andmete kasutamist takistasid tehnilised või juriidilised probleemid.

Enamikus riikides kasutati eelmise loenduse eeltöödel riiklikke andmekogusid (aadress-nimekirju). Nende alusel täiendati ka puudulikke andmeid ning kontrolliti ja hinnati andmekvaliteeti. Mõned riigid eeltäitsid registriandmete alusel loenduslehed. Eesti kasutas registrite andmeid loenduse kvaliteedi hindamiseks.

Peamised murekohad

Loenduse korraldamist reguleerivad õigusaktid on enamikus riikides üsna detailsed. Kui kasutusele võeti rohkem administratiivseid andmeid, muutsid paljud riigid ka oma õigusakte.

Riigid, kes on võtnud suuna registripõhisele loendusele, on kasutanud traditsioonilise rahvaloenduse tulemusi, et koostada statistilisi registreid või parandada olemasolevaid halduslikke andmekogusid. Ka Eestis korrastati aadressiandmeid.

Suvel 2019 korraldatud riikide küsitluses tulid välja järgmise loenduse ettevalmistamise põhiprobleemid. Kõige rohkem teeb muret uute tehnoloogiliste võimaluste rakendamine ja loendusandmete kvaliteet, samuti on paljudel riikidel endiselt keeruline leida loenduseks piisavalt raha (vaata tabelist).

Nagu näitab teiste riikide kogemus, on uusi meetodeid rakendatud järk-järgult. Seetõttu ei olnud ka Eestis mõistlik muuta loendusmeetodit korraga ja 2011. aasta loendus korraldati segameetodil (traditsiooniline loendus koos registrite kasutamisega). Kas järgmine loendus on täielikult registripõhine või kombineeritakse registrite ja valikuuringu andmeid, sellele küsimusele saab statistikaamet vastuse pärast teist prooviloendust.

Statistikaamet alustas REGREL-ile pühendatud artiklite sarja, et tutvustada rahva ja eluruumide loenduse ettevalmistust ja metoodikat. REGREL-i kohta on rohkem infot Statistikaameti veebilehel.

Välismaa ubinad laiutavad eestlaste toidulaual

Iga Eesti elanik sööb aastas ära ligi 15 kilo õunu ja pirne. Vaid iga viies vili neist on eestimaine.*  

Tekst: Eve Valdvee, statistikaameti juhtivanalüütik

Eesti elanikel kulub söögiks või erinevate toodete valmistamiseks üle 19 000 tonni õunu ja pirne aastas ­– see teeb kokku ligi 130 miljonit keskmise suurusega õuna ja pirni. Iga kolme-nelja päeva järel sööb Eesti elanik ära ühe õuna või pirni.

Õunad on kõige populaarsemad (suurema toodanguga) puuviljad nii Euroopa Liidus kui ka kogu maailmas üldse, kui välja arvata banaanid, mis on rohttaimede viljad. Maailmas nopiti aastal 2017 õunu üle 83 miljoni tonni (koos pirnidega 107 miljonit) ja Euroopa Liidus oli aastal 2018 saak ligi 14 miljonit tonni (koos pirnidega 17 miljonit). Eesti möödunud aasta õuna- ja pirnisaak oli 3700 tonni. Selline saak koguti ligi 2600 hektari suuruselt kasvupinnalt.

Saagid koduaedadest

Ilmaolud mõjutavad õuna-pirnisaaki päris palju. Näiteks 2016. aasta ülikuumade ilmadega korjati pea sama suurelt (2500 ha) pinnalt ligi 5500 tonni vilju.

Õunte ja pirnide kasvupind on viimastel aastatel märgatavalt vähenenud. Veel kümme aastat tagasi hinnati Eesti õuna- ja pirniaedade pinna suuruseks üle 4000 hektari. Kogu Eesti õuna-pirni pinnast üle 70% (üle 1800 hektari) asub koduaedades. Põllumajandusmajapidamistes, kus on vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus toodetakse põllumajandussaadusi põhiliselt müügiks, asub vaid veidi üle 700 hektari. Sellest umbes 600 hektarit on kandvad aiad.

Ka põllumajanduslike majapidamiste õunaaiad on viimase kümne aasta jooksul kokku tõmmanud. Suurimate õunaaedadega paistavad teiste maakondade hulgas silma Viljandi ja Tartu, kus laiub 60% Eesti majapidamiste õuna-pirni kasvupindadest.

Import ületab omamaist toodangut viis korda

Eestisse imporditakse igal aastal üsna suurtes kogustes õunu ja pirne. Aastal 2018 toodi meile sisse rohkem kui 12 000 tonni värskeid õunu ja 6000 tonni pirne. Samal ajal eksporditakse minimaalselt, kõigest 63 tonni.
Kõige rohkem jõuab meile õunu Poolast, kust tulevad ligi pooled importõunad. Lisaks sööme palju ka Hollandi ja Itaalia õunu. Üle poole pirnidest tuuakse Hollandist, lisaks suur osa ka Belgiast.

Arvutuskäigust
*
Võttes arvesse toodangut, eksporti ja importi, tarvitatakse Eestis üle 19 000 tonni õunu-pirne aastas. Kui mitte arvestada selle hulka neid õunu ja pirne, mida kasutatakse toodete valmistamiseks, kuid võtta maha hinnanguline kadu (osa, mis läheb majapidamistes või turustamise käigus raisku), süüakse Eestis iga elaniku kohta aastas ligi 15 kg õunu-pirne.

**Eraldi õunte ja pirnide tootmise andmeid Eestis ei ole, sest pirne kasvatatakse väga vähe.