Category Archives: rahvastikustatistika

Vee ääres ettevaatlikumalt, härrased!

Kuumal juulikuu lõpu päeval võisime Delfi uudistest lugeda, et öösel kell 3.40 toodi Harjumaal Anija vallas asuvast tiigist välja uppunud 57-aastane mees. Õhtul kell 19.20 leiti Narvas Väike-Karjääri järvest uppununa 51-aastane mees, kell 19.28 toodi aga Tartus Anne kanalist välja 62-aastane mees, kelle elu ei õnnestunud päästa[1].

Viimase nelja aastaga pole Eestis uppumiste arv vähenenud, kuid ajavahemikul 1998–2018 on uppunuid siiski järjest vähemaks jäänud. Põhjus on ilmselt päästeameti ja teiste teemaga tegelevate organisatsioonide tubli töö: suurem selgitus- ja teavitustöö ning tõhusam järelevalve. Kuhu suunata jõupingutuste teravik, et uppunute arv veelgi väheneks?

joonis_1Kõigepealt torkab silma, et aastad pole vennad ja uppumiste arv kõigub. Mehi upub märgatavalt rohkem kui naisi: vaid neljandik uppunutest on naised. Statistikast küll ei selgu, kas naised oskavad meestest paremini ujuda, käivad vähem ujumas või on ettevaatlikumad (näiteks ei kalasta õhukesel jääl), kuid uppumiste arvu vähendamiseks on kindlasti otstarbekas tegeleda eriti meestega.

Põhjused ja ennetus
Uppumise põhjus võib olla õnnetus, enesetapp, rünne. Osa põhjustest jääb ka ebaselgeks. Valdavalt on uppumine õnnetus, muudel põhjustel uppumisi on keskmiselt 7% juhtudest. Ennetuses on seega mõistlik pöörata erilist tähelepanu õnnetusjuhtumitele.

Eritähelepanu vanemaealistele
Uppumiste arv ei ole vähenenud kõikides vanusrühmades võrdselt. Ajavahemikul 1998–2018 on uppumiste koguarv vähenenud 2,9 korda: 0–17-aastaste seas 8,7 korda, 18–39-aastaste seas 3,3 korda, 40–64-aastaste seas 3,8 korda ning vähemalt 65-aastaste seas 1,1 korda.

1998. aastal olid 7% kõigist uppunutest vähemalt 65-aastased, aastal 2018 oli see arv aga 45%. Seega on ennetustöös põhjust pöörata tähelepanu vanemaealistele inimestele. 1998. aastal oli uppunu keskmine vanus 43 aastat, 2018. aastal 56 aastat.

joonis_2joonis_3Vaatamata uppunute arvu vähenemisele upub Eestis siiski endiselt palju inimesi. Statistika ütleb, et ennetustöös on põhjust pöörata suuremat tähelepanu vanematele meestele. Tähelepanu muudele uppumistega seotud teemadele ei tohi muidugi väheneda. Lapsed peavad saama koolist suurepärase ujumisoskuse ja oskuse oma võimeid targalt hinnata.

Koit_MeresRohkem infot Statistikaameti analüütik Koit Meres

Mihkel ServinskiJuhtivanalüütik Mihkel Servinski

 

[1] https://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/tartus-anne-kanalis-uppus-62-aastane-mees-kokku-uppus-eile-kolm-inimest?id=86970697&utm_source=2019-07-28&utm_medium=email&utm_campaign=Newsletter.

Tallinna rikkamad ja vaesemad asumid

Tallinna linnaosades oli elanike kuu keskmine brutotulu 2018. aastal kõrgeim Kesklinnas ja madalaim Lasnamäel. Linnaosade siseselt eristuvad veel omakorda kõrgema ja madalama keskmise brutotuluga asumid.

Tallinna kaheksast linnaosast seitsmes teeniti möödunud aastal Eesti keskmisest (1234 eurot) rohkem tulu. Kõrgeima tulu poolest eristuvad teistest linnaosadest Kesklinn ja Pirita (üle 1600 euro), samas kui Lasnamäe elanike sissetulek jääb Eesti keskmisest ligi 100 euro võrra alla.

Enim teeniti Kloostrimetsa, Lepiku ja Kadrioru asumis, kus tulu suurus oli vähemalt 1900 eurot. Mainitud asumid on samal ajal eripalgelised: Lepiku asum on uuselamupiirkond, Kadriorg, arvestades küll uusi korterelamuid siiski miljööväärtuslik ning Kloostrimetsa asumis on nii uuselamu kui ka botaanikaaia ümbrusesse jääv vanem piirkond. Nende kolme asumi elanikud on Tallinna keskmise elanikkonnaga võrreldes kõrgema haridusega. Lepiku ja Kadrioru asumite elanikkond on ka keskmisest noorem ning nende seas on rohkem lastega peresid ja vähem vanemaealisi.

Kõige väiksem oli tulu Lasnamäe ja Põhja-Tallinna linnaosades. Ometi olid ka neis üksikud asumid, kus kuu keskmine brutotulu oli Eesti keskmisest kõrgem. Põhja-Tallinnas olid nendeks kesklinnaga piirnevad Kalamaja, Kelmiküla ja Pelgulinn ning Lasnamäel Kadrioruga piirnevad Paevälja, Uuslinna, Kurepõllu ja Loopealse asumid. Seevastu Haabersti linnaosas asuva Väike-Õismäe ja Pirita linnaosas asuva Iru asumi elanike kuu keskmine brutotulu on Eesti keskmisest madalam.

Kõige madalam oli kuu keskmine brutotulu Paljassaare, Väo ja Sitsi asumis. Nende asumite rahvastikku iseloomustab väiksem kõrgharidusega inimeste osatähtsus, kõrge mitte-eestlaste osatähtsus ja vanem elanikkond.

Sõltuvalt elukohast jäi brutotulu suurus Tallinna asumites peamiselt 1000–2000 euro vahele.

                       Tallinna asumite palgatöötaja kuu keskmine brutotulu, 2018BR_Tallinna_asumites2108

Vaata palgatöötaja kuu keskmise brutotulu andmeid Tallinna ja Tartu asumites ning üle Eesti asuvates kantides kaardirakendusest. 

Vaata lisaks:

Palgatöötaja kuu keskmine brutotulu kasvas aastaga 6,8%  https://www.stat.ee/pressiteade-2019-055

Interaktiivne kaart palgatöötaja kuu keskmine brutotulu omavalitsusüksustes

Rohkem infot

Statistikaameti juhtivspetsialist Ülle Valgma
Greta_TischlerStatistikaameti analüütik Greta Tischler

Metoodika

Asum on linna piirides olev mitteametlik asustusüksus, mille puhul on tegemist ajalooliste piirkondadega.

Palgatöötaja brutotulu – Maksu- ja Tolliameti tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (TSD) vormil näidatud sotsiaalmaksuga maksustatav rahaline tasu, mida makstakse töötajale või avalikule teenistujale; stipendium, toetus ja pension, mida makstakse töö- või teenistussuhte puhul; seaduse või muu õigusakti alusel töö eest makstav tasu; tasu, mida makstakse isikule pärast töö- või teenistussuhte lõppemist (v.a töölepingu lõpetamisel või teenistusest vabastamisel makstav hüvitis).

Kõige populaarsemad olid Robin ja Sofia

Eelmisel aastal sündis Eestis 14 367 last – 7345 poissi ja 7022 tüdrukut. Tüdrukutele pandi 2720 erinevat eesnime ja poistele 2313.

30 aastat tagasi, sündide kõrgaja lõpul 1989. aastal sündis Eestis 24 318 last. Tänaseks loovad sel perioodil sündinud juba ise peret, sünnitavad lapsi ja valivad neile nimesid. Vahepealse ajaga on ühiskonnas toimunud palju muutusi, olulisemad neist on kindlasti Eesti taasiseseisvumine ja ühinemine Euroopa Liiduga. Kuidas ja kas on sellised sündmused mõjutanud vanemate otsust lapse nimevalikul ning kas värsked lapsevanemad eelistavad enda põlvkonna nimesid või on puhumas täiesti uued tuuled, sellest juba lähemalt.tabel

Suhteliselt vähe on nimesid, mis on olnud populaarsed läbi 30 aasta. Tüdrukute nimedest vaid Anna, Laura ja Maria. Enamus eelmise aasta populaarsetest nimedest olid 1989. aastal väga harva esinevad. Eriti paistab see silma tüdrukute puhul, kelle seas praegu 11 populaarsemast nimest üheksa olid 1989. aastal veel üsna tundmatud.

Praegu TOP 10s olevad eesnimed on enamasti „avastatud“ 1990. aastate lõpus või uue sajandi alguses. Lapse nimevalikule aitavad kindlasti kaasa ka samal perioodil kõneainet pakkunud avaliku elu tegelased.

Lisaks uutele ja veel ainulaadsetele nimedele on inspiratsiooni leitud kaugemast ajast. Nii on näiteks TOP 20s olevad nimed Hugo ja Oskar ning Sofia, Emma, Emilia ja Adeele kaunid näited praeguste laste vaarisade ja –emade ajast.

2018 top 10

Millised nimed olid aga populaarsed 1989. aastal ja mis on neist praeguseks saanud? 1989. aastal populaarsed nimed võib jagada kolmeks: läbi aastate populaarsed nimed, endiselt kasutuses olevad, kuid väiksema populaarsusega ja täielikult populaarsuse kaotanud nimed. Pisut harvem, aga endiselt pannakse lastele 1989. aasta TOP 20st nimeks Aleksandra, Kristina, Kristjan ja Sander. Oma populaarsuse on aga täiesti kaotanud nimed Kadri, Olga, Triin, Madis ja Taavi.

Praegu populaarseid nimesid vaadates paistab, et üldine suund on rahvusvahelisemate nimede suunas. USA-s oli 2017. aastal Sophia viiendal ja Sofia 15. kohal, Mia kuuendal kohal, Emma esimesel kohal ja Emily 12. kohal. Esisajast leiame ka Emilia, Nora ja Anna. Seega on Eestis TOP 10 tüdrukunimedest seitse populaarsed ka USA-s. Poiste nimedest oli Oliver üheksandal, Sebastian 22. ja Robert 65. kohal.

Kui palju mõtlevad lapsevanemad tänapäeval sellele, et laps saaks oma nimega tulevikus lihtsamalt hakkama ka mujal maailmas? Kõige keerulisemaks teevad nimekandja olukorra täpitähed. Läbi aegade on kõige populaarsemad täpitähtedega nimed Eestis olnud Jüri, Tõnu ja Ülo ning Ülle, Külli ja Kätlin.

Eelmise aasta esikahekümnes ei olnud aga ühtegi täpitähte sisaldavat nime. Üldse on kõige rohkem täpitähtedega nimesid 1940ndate alguses sündinud meestel ja 1960ndate alguses sündinud naistel. Poistel hakkas täpitähtedega nimede hulk vähenema 1980ndate ja tüdrukutel 1990ndate lõpus. Praegu saavad mõnda täpitähte sisaldava nime vaid 1% poistest ja alla kahe protsendi tüdrukutest. Siingi on nimemood muutunud ning enamasti saavad praegused lapsed Ä tähte sisaldava nime: Säde, Kätriin või Kärt ning Pärtel, Märten või Märt

täpitähed

Kokkuvõttes võib öelda, et 30 aastat, sh Eesti taasiseseisvumine on tugevasti mõjutanud sündinute eesnimede trendi. Eelistatud on rahvusvahelised nimed ning suurem osa 30 aastat tagasi populaarsetest nimedest on oma populaarsuse tänaseks kaotanud. Kui enamus praegu populaarsetest tüdrukute nimedest on esile kerkinud alles viimase 10–15 aasta jooksul, siis poiste nimede populaarsus on aastate jooksul püsinud stabiilsemalt ja mitmed neist olid kasutuses ka 30 aastat tagasi. Tore on muidugi näha, et inspiratsiooni leitakse ka meie esivanematelt ja uuesti võetakse kasutusele nimesid, mida kandsid praegu sündivate laste vanavanemad ja vanavanaisad.

Vaata kui populaarne on sinu nimi meie nimede statistika rakendusest. 

Loe täpsemat ülevaadet 30 aasta jooksul TOP 50s olnud populaarsetest eesnimedest manusest TOP50 populaarsed nimed

Kaja SõstraRohkem infot Statistikaameti juhtivanalüütik Kaja Sõstra

 

Võrdluseks kasutatud teiste riikide nimede allikad:

http://www.babynamewizard.com/the-top-1000-baby-names-of-2017-united-states-of-america

https://verkkopalvelu.vrk.fi/nimipalvelu/

https://vardi.csb.gov.lv/?mainID=0&subID=0

Statistikaamet uuendab nimede statistika rakenduse andmestikku kord aastas rahvastikuregistri põhjal. Rahvastikuregistri väljavõte on tehtud seisuga 01.01.2019. Nimede statistika erineb mõnevõrra rahvastikuregistri nimede statistika päringu tulemustest, sest rahvastikuregister täieneb kogu aasta vältel jooksvalt uue infoga.

 

Kolmandaid lapsi sünnib järjest rohkem

Värskelt avaldatud sündide andmetest selgus, et 2018. aastal kasvas teise ja kolmanda lapse sündide arv peredesse. Eriti just kolmandana oma perre sündinud laste arv, keda oli kokku 2818. Seda on 530 last rohkem kui aasta varem ja üle 800 lapse võrra enam kui 2014. aastal, mil kolmanda lapse sündide arv oli vaadeldud 10 aasta väikseim. Kolmandate laste osatähtsus oli 2014. aastal 15%, kuid 2018. aastal juba 20%. Viimati sündis ligikaudu sama palju kolmandaid lapsi aastal 1990 (3043).

Kui vaadata neljanda ja rohkemate laste sündide osatähtsust kõigist sündidest, siis siin olulist muutust ei paista. Nende sündide osatähtsus on olnud 6% kõigist sündidest. Kokku moodustasid kolmandate ja rohkemate laste sünnid 2018. aastal 26% kogu sündidest.

joonis_1

Sündimust uurides on oluline arvestada ka naiste vanuselise jaotusega. Kõige enam sünnitavad praegu naised vanuses 27–33. Igal aastal saab selles vanusevahemikus lapse kümnest naisest üks ning praegu on see vanusrühm õnneks veel suur. Sellest nooremate naiste vanusrühmad on kolmandiku võrra väiksemad, mis toob juba paari aasta pärast kaasa paratamatu sündide arvu languse. Tingimusel, et keskmine laste arv naise kohta ei muutu.

Kogu vaadeldud perioodi jooksul on näha, et 25–34-aastaste hulgas on kolmandate laste sündide arv peredesse kasvanud ja 2018. aastal on kasv teinud eriti järsu hüppe. Vanemas vanusrühmas (35–39-aastased) on kasv ebaühtlasem, kuid 2018. aastal toimunud muutus tuleb siiski selgelt nähtavale.

joonis_2_2

Kuigi laste planeerimine sõltub kahe lapsevanema hoiakutest ja võimalustest, on ka riigil täita siin oluline roll, pakkudes materiaalset kindlustunnet ja väärtustades naise rolli ühiskonnas. Kui varem oli kolmanda lapse saamine pere jaoks majanduslikult suur risk ja vaesusesse langemise tõenäosus tõusis järsult, siis alates 1. juulist 2017 kehtestatud lasterikka pere toetuse tõusu tulemusel kasvas kolme- ja enamalapselistele peredele mõeldud toetus enam kui kahekordseks.

Ilmselt ei ole 1,5 aastat kehtinud toetus siiski ainus sündide kasvu põhjus, sest kolmandate laste sündide arv on kasvanud alates 2016. aastast ja 30–34-aastaste seas algas kasv juba aastast 2015. Põhjuseks on tõenäoliselt ka riigi majanduslik stabiilsus, kuna laste arv peredes suurenes ka eelmise majanduskasvu ajal.

Alis TammurRohkem infot statistikaameti juhtivanalüütik Alis Tammur

Külade rahvaarv jõudis kaardile

Statistikaameti kaardirakenduses avaldati Eesti linnade, alevite ja külade rahvaarv seisuga 1. jaanuar 2019. Eestis oli 4712 asustusüksust. Püsielanikke polnud neist 73 külas.

Asustusüksuste elanike arv

  • kuni viis elanikku 344 asustusüksuses
  • 6–10 elanikku 349 asustusüksuses
  • Üle 1000 elaniku 102 asustusüksuses

Need arvud ei ole kahe aastaga eriti muutunud. Näiteks aastaringselt asustamata külasid oli eelmisel aastal samal ajal 71.

Kõige rohkem, 23 asustamata küla oli Võru maakonnas. Saaremaal oli neid 16 ning Hiiu, Harju ja Pärnu maakondades 8. Asustamata külad on enamasti väikesed, alla 2 km2 pindalaga, kus ongi mõni üksik talu. Sageli asuvad sellised külad olulistest teedest kaugel. Mitte ühtegi asustamata küla ei olnud Lääne, Rapla, Jõgeva, Viljandi, Valga ja Põlva maakondades.

Aastatel 2017–2019 suurenes rahvaarv kõige rohkem Harju ja Tartu maakonnas, täpsemalt Tallinnas ning Tartus koos naaberasulatega. Nende hulgas kasvas rahvaarv enim Tallinna Kesklinna linnaosas. Rohkem kui 1000 inimese võrra kasvas rahvaarv veel Haabersti ja Lasnamäe linnaosades. Rohelisi laike näeb kaardil veel, kuid enamasti jäävad nad ikkagi maakonnakeskuste ja suuremate maanteede lähedusse.

Suurim väheneva rahvaarvuga asustusüksus oli Narva linn, mille elanikkond vähenes kahe aastaga 1881 inimese võrra. Ka Kohtla-Järve suuremate linnaosade Järve ja Ahtme ning Sillamäe linna elanikkond vähenes rohkem kui 500 inimese võrra.

Üldiselt vähenes rahvaarv kõige rohkem maakonnakeskustes ja teistes väikelinnades ning maakondade äärealade asulates. Enamikus asulates oli rahvaarvu muutus siiski väike ja 66% asulates jäi vahemikku –4 kuni +4.

Piirkondlik rahvaarvu muutus, 2017–2019muutus_2017_2019 (002)

Alis TammurRohkem infot Statistikaameti juhtivanalüütik Alis Tammur

Ülle Valgma

Metoodika

Asustusüksuste alla kuuluvad külad, alevikud, alevid, linnaosad ja linnad. Rahvaarvu hulka ei ole arvestatud neid inimesi, kelle elukoha asustusüksust ei olnud rahvastikuregistris märgitud. 2019 aastal oli neid 2207, mis on alla 0,2% elanikkonnast.

 

Mis maa see on, siin pole ühtki mäge…

Statistikaamet uuris, kui suure osa moodustavad meie valdade ja linnade pindaladest suuremad maakatte tüübid nagu mets, põllu- ja aiamaa, rohumaa ning märgalad. Selgub, et metsa osatähtsus on suurim Saarde vallas, põllu- ja aiamaa osatähtsus Rakvere vallas, märgalade osatähtsus Kastre vallas ning rohumaid on osatähtsuselt enim Kihnu saarel.

Ühes hiljutises blogipostituses tõdesime, et suur osa Eestimaast on asustamata. Nüüd olekski paslik vaadata, mis asustamata maa peal aset leiab ehk milline on Eesti ja selle omavalitsuste topograafia ning millised kõlvikud* Eestimaad katavad?

Vaata erinevate kõlvikutüüpide osatähtsusi valdades ja linnades siit.k6lvikud_blogigraafika_100pxKõlvikute koosseis, märts 2019

Maa-ameti andmetel on Eesti pindala veidi enam kui 45 300 km². Üle poole sellest ehk ~ 23 400 km² on kaetud metsaga. Metsa osatähtsus on suurim Saarde vallas (74%), seejärel Hiiumaa vallas (69%) ning kolmandana Anija vallas (68%). Valdadest on metsa osatähtsus väikseim Rakvere vallas (30%) ning linnadest Maardus (8%), Sillamäel (10%) ja Rakveres (14%).

Loogiliselt mõeldes võiks eeldada, et linnades on metsa vähem ja valdades rohkem, kuid pärast viimast haldusreformi on osad linnad omandanud väga suured pindalalised mõõtmed ning nende haldusalasse kuulub nüüd rohkem erinevaid kõlvikuid. Näiteks on 79 omavalitsusüksusest metsasuse osatähtsuselt kaheksandal kohal Narva-Jõesuu linn, millest  mets moodustab 63%. Samuti pindalas võitnud Paide, Haapsalu ning Pärnu linnades on metsa osatähtsus ligi pool linna kogupindalast.

Aga vaatame metsa osatähtsuse kõrvale ka absoluutseid pindalalisi mõõtmeid. Arvestades ruutkilomeetreid, moodustavad metsarikkuse TOP3 Saaremaa vald (1600 km²), Alutaguse vald (940 km²) ning Saarde vald (790 km²). Alla 2 km² on metsa pindala Sillamäe, Loksa, Rakvere ja Maardu linnades.

Haritava maa alla jääb ligi veerand Eesti pindalast, pindalalt kokku umbes 10 700 km². Haritava maa alla kuuluvad antud analüüsis põllud ning aianduslik maa. Suurim on haritava maa osatähtsus Rakvere vallas (52%) ning Nõo ja Luunja vallas (mõlemas 45%). Kõige vähem on haritavat maad Maardu, Tallinna ning Sillamäe linnades, kus põllu- ja aiamaa osatähtsus on 1% või alla selle.

Pindalalt on haritavat maad enim taaskord Saaremaa vallas (520 km²). Seejärel Viljandi (480km²) ja Järva (460 km²) valdades. Haritava maa pindala on väikseim peamiselt linnades, näiteks on Loksa, Sillamäe, Võru ja Tallinna linnas ning Ruhnu vallas haritavat maad alla 1 km².

Märgalade (sood ja rabad) alla jääb ligi 3400 km², mis on 7% kogu Eesti pindalast. Suurim on märgalade osatähtsus Kastre vallas, moodustades viiendiku kogu valla pindalast. Teisel ja kolmandal kohal on Pärnu linn ning Alutaguse vald, kus märgalade all on 18% omavalitsusest. Märgalad puuduvad täielikult Loksa linnas. Alla 1% on märgalasid näiteks Kohtla-Järve, Võru ja Sillamäe linnas ning Viimsi, Toila ja Ruhnu vallas. Pindalalt on märgalasid enim Alutaguse, Lääneranna ning Põhja-Sakala vallas (vahemikus 200–260 km²).

Rohumaaga on kaetud 5% Eesti pindalast, kogupindalaga 2500 km². Rohumaid on osatähtsuselt enim meie saartel, – Kihnus (29%) ja Ruhnus (20%) ning Harku vallas (17%). Kõige väiksem on rohumaa osatähtsus Tallinnas – vaid 2% linna pindalast. Rohumaa pindala on jällegi suurim Saaremaa vallas (170 km²), millele järgnevad Lääneranna vald ning Lääne-Nigula vald (vahemikus 100–110 km²).

* Kõlvik – ühetaolise majandusliku kasutuse ja/või loodusliku seisundiga katastriüksuse osa (Maakatastriseadus §2).

Kõlvikute andmed on pärit Eesti topograafia andmekogust seisuga märts 2019.

Helerin_ÄärRohkem infot Statistikaameti geoinfo spetsialist Helerin Äär

Rohkem kui pool Eestimaast on asustamata

Defineerides asustamata maaks piirkonna, kus statistilises ruudus (ruut mõõtmetega 1×1 km) ei ela ühtegi inimest, saame tulemuseks, et 52% Eesti territooriumist on asustamata, mis annab võimaluse Eesti territooriumi iseloomustada hoopis teise nurga alt.

Maa-ameti andmetel on Eesti pindala 45 336 km², olles pindalalt maailma 129. riik. Pindalalt suurim riik Venemaa (17 098 246 km²) on Eestist 377 korda suurem. Eesti omakorda pindalalt väikseimast riigist Vatikanist (0,44 km²) rohkem kui 100 000 korda suurem.

Järgnevalt iseloomustame rahvastiku paiknemist Eesti omavalitsusüksustes näitajaga, mida nimetame asustamata maa osatähtsuseks. Rahvastiku paiknemise iseloomustamiseks kasutatakse sagedamini asustustiheduse näitajat (elanike arv ruutkilomeetril). Miks siis nüüd uus näitaja? Sest asustamata maa osatähtsus annab võimaluse vaadelda piirkondi teise nurga alt.

Võtame näiteks mõttelised kaks omavalitsusüksust pindalaga 1000 km², milles mõlemas elab 10 000 elanikku ja mille  rahvastikutihedus on seega 10 inimest ruutkilomeetril. Nende näitajate põhjal tundub, et tegemist on sarnaste omavalitsusüksustega, aga kui kujutame ette, et ühes omavalitsusüksuses elavad kõik 10 000 elanikku ühel ruutkilomeetril ja teisel elab igas tuhandes ruudus 10 inimest, siis on üsna selge, et meie kaks mõttelist omavalitsusüksust, kus on võrdne pindala, võrdne rahvaarv ja võrdne rahvastikutihedus, ei ole rahvastiku paiknemiselt sisuliselt üldsegi võrdsed.

Eesti maismaa pindala on 43 465 km², millest asustamata on 22 593 km². Asustamata maa pindala on suurim Saaremaa vallas (1519 km²), Alutaguse vallas (1143 km²) ja Lääne-Nigula vallas (947 km²) ning väikseim Kihnu vallas (3,5 km²). Linnade võrdluses on asustamata maa pindala suurim Pärnu linnas (487 km²) ning puudub üldse Rakvere ja Võru linnas

Asustamata maa osatähtsus Eestis on 52%. Omavalitsusüksustest on asustamata maa osatähtsus kõige suurem Alutaguse vallas (78%), Saarde vallas (74%) ja Lüganuse vallas (73%). Valdade võrdluses on asustamata maa osatähtsus kõige väiksem Kambja vallas (14%). Linnade võrdluses on asustamata maa osatähtsus kõige suurem Narva-Jõesuu linnas (72%).

Vaadates omavalitsusüksuste asustamata maa osatähtsust omavalitsuse kogupindalasse Eesti kaardil, siis joonistuvad selgelt välja suuremad piirkonnad. Osatähtsus on väiksem Tallinnas ja seda ümbritsevates omavalitsusüksustes ning kolmnurgas – Tartu, Viljandi, Võru. Asustamata maa osatähtsus on suurem ussikujulisel alal, mille moodustavad Lääne-Nigula, Lääneranna, Põhja-Pärnumaa, Türi, Põhja-Sakala ja Saarde vallad ning Ida-Virumaa ja Ida-Virumaaga piirneval Lääne-Virumaal. Samuti Kuusalu vallas.

Asustamata ruutude osatähtsus

Eespool võrdlesime kaht hüpoteetilist omavalitsusüksust ja saime tulemuseks, et vaatamata võrdsele rahvaarvule, pindalale ja asustustihedusele võib rahvastiku paiknemise mõttes olla tegemist täiesti erinevate omavalitsusüksustega. Kas selline olukord esineb Eestis ka tegelikult? Võib öelda, et nii kontrastset näidet omavalitsusüksused ei paku, aga olukordi, kus sama asustustihedusega omavalitsusüksused rahvastiku paiknemiselt sisuliselt oluliselt erinevad, esineb küll. Näiteks on asustustihedus Kanepi vallas (9,2 km²)  ja Kuusalu vallas (9,1 km²) sisuliselt võrdne, aga asustamata maa osatähtsus valdade pindalas vastavalt 27,0% ja 59,6% ehk siis oluliselt erinev.

Kanepi_1km.png

Kuusalu_1km

Helerin_ÄärHelerin Äär

Mihkel ServinskiRohkem infot Statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski

Metoodika 

Asustamata maa pindala ei koosne ainult täisruutudest. Pindala arvutamiseks on omavalitsusüksuste piiridel olevad ruudud läbi lõigatud halduspiiriga. Asustamata maa osatähtsus on asustamata ruutude pindala suhe kogu omavalitsusüksuse pindalasse. Asustamata maa ei tähenda kasutamata maad, selle hulka kuuluvad põllumaad, metsamaad jne. Kas tänane omavalitsusüksus nimega Pärnu linn vastab tavamõistuse kohaselt linnale, ei ole loos arutuse objektiks.