Category Archives: põllumajandusstatistika

Noppeid ajaloost: piimatoodang

160519_infograafik_mai_piim_3

2016. aastal tähistab Eesti statistikasüsteem 95. aastapäeva. Eesti Vabariigis asutati 1. märtsil 1921 Riigi Statistika Keskbüroo, mille juhiks sai Albert Pullerits. Seda kuupäeva võibki pidada Eesti statistika sünnipäevaks.  Statistikaamet avaldab aasta jooksul huvitavamaid noppeid 1920. aastate statistikaväljaannetest võrdluses sama valdkonna viimatiavaldatud näitajatega.

Mahepõllumajandusmaa osatähtsus on suurim Austrias, Rootsis ja Eestis

Eestis oli 2014. aastal kasutatavast põllumajandusmaast 16% ehk 155 600 hektarit mahemaad. Euroopa Liidu riikide hulgas oleme mahepõllumajandusmaa osatähtsuselt kolmandal kohal, meist veidi suurem on see Austrias (18%) ja Rootsis (17%).

Mahepõllumajandusmaa hulka arvatakse kogu maa, mida majandatakse tunnustatud mahepõllumajanduslike nõuete kohaselt: nii täielikult mahepõllumajanduslik maa kui ka maa, kus alles toimub üleminek mahepõllumajanduslikule tootmisele. Seega võetakse mahemaana arvesse vaid Põllumajandusameti mahepõllumajanduse registris ametlikult registreeritud ja rangete reeglite järgi majandatavad maad ning mitte kogu sünteetiliste mineraalväetiste- ja tehislike taimekaitsevahenditevaba põllumajandusmaa, mida Eestis on mahemaast palju rohkem.

Euroopa Liidus oli 2013. aastal  kasutatavast põllumajandusmaast mahepõllumajandusmaad keskmiselt 6%.  Lähinaabritega võrreldes on mahepõllumajandusmaa osatähtsus Eesti järel kõrgeim Lätis (10%), järgnevad Soome (9%) ja Leedu (6%). EL suurtes põllumajandustootjariikides on mahepõllumajandusmaa osatähtsus madalam – näiteks Poolas, Prantsusmaal ja Ungaris jääb see alla 5%.

1a

Mahepõllumajandusmaa pind on Eestis aasta-aastalt kasvanud

Eestis oli 2014. aastaks mahepõllumajandusmaa pind võrreldes 2003. aastaga suurenenud ligi neli korda. Samal perioodil on rohkem kui kaks korda  kasvanud ka mahepõllumajandustootjate arv. 2014. aasta lõpus oli Eestis esialgsetel andmetel kokku juba 1542 mahemajapidamist. 155 600 hektarist mahepõllumajandusmaast oli 2014. aastaks 88% täielikult mahepõllumajandustootmisele üle viidud. Ülejäänu osas kehtis mahepõllumajandusele ülemineku aeg, mille jooksul samuti juba mahepõllumajanduslikke nõudeid täidetakse, kuid toodangut veel täielikult mahedaks ei loeta.

Ligi kolmveerand Eesti mahepõllumajandusmaast on söödakultuuride all. Maheteravilja ja -kaunvilja kasvatatakse 30 400 hektaril, enam hoolt nõudvaid mahepuuvilju ja -marju 1602 hektaril ning maheköögivilju 143 ja mahekartulit 205 hektaril.

2a

Ühest küljest on mahepõllumajandus keskkonnasõbralik tootmisviis, kuid teisalt jäävad toodangumahud mahepõllumajanduslike põllumajandussaaduste puhul siiski tavatootmisest oluliselt väiksemaks, sest kunstlikke mineraalväetisi ja taimekaitsevahendeid ei kasutata. Saagikuse erinevus võib olla isegi rohkem kui kahekordne, näiteks oli 2014. aastal Eesti keskmine teraviljasaak 3,7 tonni hektari kohta, ent mahedal teraviljal 1,5 tonni hektari kohta. Kartulisaagi puhul oli Eesti keskmine saagikus 18,5 tonni hektari kohta ja mahepõllumajanduses 10,8 tonni hektari kohta.

Et suur osa mahemaast on söödakultuuride (eelkõige rohumaa) all, siis on Eestis hea võimalus ka maheloomakasvatuseks. 2014. aastal oli Eesti lammastest täielikult mahepõllumajanduslikul pidamisel 42%, kitsedest 22%, veistest 12% ning mesilasperedest 4%. Maheseakasvatusega ja mahelinnukasvatusega tegeldakse vähem (neist on mahepõllumajanduslikud vähem kui 1%).

Mahepõllumajandusliku maa ja -loomade andmed näitavad Eesti potentsiaali mahepõllumajanduse vallas, kuid praegu jõuab suur osa mahepõllumajanduslikust toodangust tarbijateni siiski veel mahepõllumajandusele viitava märgistuseta või isegi töödelduna koos tavapõllumajandustoodetega.

Statistikaamet teeb mahepõllumajandusstatistikat Põllumajandusameti mahepõllumajanduse registri alusel.

Eve Valdvee, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik
Andres Klaus, Statistikaameti juhtivstatistik

Septembris tähistatakse Eesti toidu kuud, mille jooksul toimub üle 30 kohalikule toidule pühendatud sündmuse. Eesti toidu kuu programmi leiab www.eestitoit.ee ja Facebooki sündmuse https://www.facebook.com/events/855548084536962.

eesti-toit-2015-est-426

Eesti isevarustatus põhiliste toiduainetega

Statistikaameti andmetel tootis Eesti 2014. aastal 83% elanikkonna tarbitavast kartulist ja 90% lihast. Isevarustatus on kõige parem teravilja ja piimatoodete ning kõige kehvem puuviljade puhul.

Statistikaamet arvutab põllumajandussaaduste Eestis tarbitud koguseid, kasutades toodangu, ekspordi-impordi ja varude andmeid. Toodangu ja tarbimise suhtena saab leida ka põllumajandussaadustega isevarustatuse taseme.

Isevarustatuse tase on kõrgeim teravilja ja piimatoodete puhul

Liigi järgi oli 2014. aastal lihaga isevarustatuse tase erinev – linnulihal 63% ja veiselihal 121%. See tähendab, et osa tarbitavast linnulihast impordime teistest riikidest, sest tarbimine on suurem kui kodumaine toodang, ning osa veiseliha ekspordime teistesse riikidesse, sest Eesti tarbimine on väiksem kui toodang. Sea-, lamba- ja kitseliha puhul on Eesti elanike tarbimine statistika kohaselt sama suur kui toodang ehk isevarustatuse tase on 100%. Munadega on Eesti isevarustatus 64%, joogipiimaga (sh petipiim) isevarustatus on 106%, võiga 161%, juustuga ja kohupiimaga 143%.

Teravilja puhul oli saagiaastal 2013/2014 Eesti isevarustatus 150%, sh nisul 192%, rukkil 92%, odral 149% ja kaeral 162%. Seega toodab Eesti nii piimatooteid kui ka teravilja rohkem kui elanikud tarbivad ja seda jätkub ka ekspordiks. Meega isevarustatus oli 84%.

Teistest saadustest madalam on isevarustatus värske köögiviljaga (60%) ning puuviljade ja marjadega (12%). Kuigi kliima seab omad piirangud, on siin põhjus ka madalates impordihindades, mis teevad Eesti tootjatel turul konkureerimise väga raskeks. Köögiviljast on söögipeedi ja kaalikaga isevarustatus 94%, porgandiga 91%, kapsaga 84%, kurgiga 74%, tomatiga 29% ja sibulaga 20%.

Marjadega isevarustatus on hea

Kui puuviljade ja marjadega isevarustatus kokku on väga madal, siis marjade puhul on see vähese impordi ja koduaedade suure toodangu tõttu päris kõrge. Seega tuleneb värske puuvilja ja marjade madal isevarustatuse tase importpuuviljade suurest kogusest. Imporditakse nii troopilisi puuvilju, mida kliima tõttu ei ole võimalik Eestis kasvatada, kui ka enamik Eestis söödavatest õuntest, ploomidest ja kirssidest.

blog

Tuleb arvestada, et kirjeldatud viisil leitav isevarustatuse tase ei näita Eesti potentsiaalset tootmisvõimekust, vaid turuolukorrast lähtuvat isevarustatuse taset. Et aga tootmismahte ei ole võimalik väga kiiresti muuta, saab sellest siiski teha järeldusi ka toidujulgeoleku kohta.

Metoodika

Isevarustatuse taset võib arvestada eri taime- ja loomakasvatussaaduste kohta. Toodanguna arvestatakse alati kogu Eesti põllumajandustoodangut, sealhulgas hinnangulisena ka koduaedadest oma tarbeks saadud koguseid. Tarbimise leidmisel võetakse osa põllumajandussaaduste puhul arvesse mitte ainult töötlemata põhitoode, vaid ka peamiselt põhitootest koosnevad töödeldud tooted, kusjuures töödeldud toodete kogus arvestatakse ümber töötlemata toote koguseks. Lihtsamalt öeldes võetakse peale kaera arvesse ka kaerahelbeküpsised ja peale liha ka vorst ja teised lihatooted. Arvutamise alusena kasutatakse Eurostati pakutud keskmisi koefitsiente. Taimekasvatustoodangu puhul arvestatakse nii toodangu kui ka tarbimise koguseid saagiaasta järgi ehk suvest suveni (kokku 12 kuud). Erinevalt teistest saadustest arvestatakse köögivilja ja puuvilja puhul ainult värskeid saadusi, st värskete saaduste Eesti tarbimine sisaldab potentsiaalselt ka Eestis töötlemiseks minevat kogust (viimane võib sisaldada ka eksporditavate toodete kogust). Köögi- ja puuviljaga isevarustatust võib vaadelda kultuuriti, kuid sel juhul ei saa tarbimise ja seega ka isevarustatuse leidmisel arvestada võimalikke olemasolevaid varusid, mistõttu võib isevarustatus erinevatel köögiviljaliikidel olla kokku kuni 0,6% ja puuvilja- ja marjaliikidel kokku kuni 2,8% alahinnatud. Toorpiimale arvestust ei tehta ja tarbimist ning isevarustatust hinnatakse töödeldud piimatoodete kohta.

Eve Valdvee, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik
Andres Klaus, Statistikaameti juhtivstatistik

Septembris tähistatakse Eesti toidu kuud, mille jooksul toimub üle 30 kohalikule toidule pühendatud sündmuse. Eesti toidu kuu programmi leiab www.eestitoit.ee ja Facebooki sündmuse https://www.facebook.com/events/855548084536962.

eesti-toit-2015-est-426

Põllumajandustoodang ja -toetused Euroopa Liidus

Eurostati põllumajanduse majandusarvestuse esialgsetel andmetel toodeti 2014. aastal Euroopa Liidus põllumajanduses tootjahindades 402,6 miljardi euro eest toodangut, millest Eesti panus oli 895,6 miljonit eurot ehk 0,2%. Kui arvestada, et kogu Euroopa Liidus kasutatavast põllumajandusmaast on Eesti osatähtsus 0,5%, siis on Eesti toodangu väärtus hektari kohta ELi keskmisest 2,5 korda väiksem.

Euroopa Liidu põllumajanduse majandusharu toodangust 50% on taimekasvatus- ja 42% loomakasvatustoodang, ülejäänu tuleb põllumajanduslikest teenustest ja põllumajandusettevõtete lahutamatutest mittepõllumajanduslikest tegevustest. Eestis on suhe vastupidine, st suurem osa toodangust saadakse loomakasvatusest (47%) ja väiksem osa taimekasvatusest (43%). Euroopa suurimad põllumajandustootjad toodangu väärtuse järgi on Prantsusmaa (72,2 miljardit eurot) ja Saksamaa (51,2 miljardit eurot), kellele järgnevad Itaalia ja Hispaania (vastavalt 49,9 ja 41,8 miljardit eurot). Kui aga arvestada toodangut kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta, paistab silma hoopis Holland, kelle hektari toodangu väärtus on ligi seitse korda kõrgem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Eesti põllumajandustoodangu väärtus hektari kohta on koos Läti, Leedu ja Bulgaariaga Euroopa Liidu madalaimate seas.

Traditsiooniliselt toetatakse põllumajandustootmist Euroopa Liidus suurte toetustega, mille eesmärk on tagada Euroopa põllumeeste mõistlik sissetulek. 2014. aastal maksti tootmis- ja tootetoetusi kokku 55,4 miljardit eurot. Kuigi toodanguga seotud toetuste osatähtsus on aastatega oluliselt vähenenud, maksab enamik riike siiski vähemal või suuremal määral ka toodanguga otseselt seotud tootetoetusi, mis lisatakse põllumajanduse majandusarvestuse metoodika kohaselt toodangu väärtusele ja mis seega suurendavad ka lisandväärtust. Euroopa Liidus kokku oli tootetoetuste summa 2014. aastal 3,7 miljardit eurot. Tootetoetustest oluliselt tähtsamad on tootmise toetused, mida 2014. aastal maksti 51,7 miljardit eurot. Investeeringutoetused põllumajanduse majandusarvestuse metoodika kohaselt toote- ega tootmistoetuste hulka ei kuulu. Kui arvestada, et Euroopa Liidus kokku oli 2014. aastal põllumajanduse majandusharu ettevõtjatulu 90,4 miljardit eurot, siis paistab, et märkimisväärse osa sellest moodustavadki toetused. Eestis maksti 2014. aastal tootmistoetusi 168,2 ja tootetoetusi 3,9 miljonit eurot, mis on kokku 12% vähem kui aasta varem. Vähenemine andis oma panuse ka Eesti põllumajanduse majandusharu ettevõtjatulu vähenemisele, mis 2014. aasta esialgsetel andmetel oli 195,9 miljonit eurot, mis on 20% vähem kui 2013. aastal ja 33% vähem kui 2012. aastal.

Arvestades suuri tootmismahtusid on suurimad toetused Prantsusmaal, Saksamaal, Hispaanias ja Itaalias. Kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta arvestades on aga toetused 2013. aasta seisuga suurimad Maltal, Soomes ja Kreekas. Eesti asetub selles pingereas oma 2014. aasta andmetega altpoolt neljandale kohale, st toote- ja tootmistoetuste summa kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta oli 177 eurot. Et Eesti toodang hektari kohta on väga madal, siis toodangu kohta arvestades on Eesti toetus Euroopa Liidu keskmisest kõrgemgi. Euroopa Liidu ja liikmesriikide endi poolt makstavaid toetusi põllumajanduse majandusarvestuses ei eristata.

blogi

Olgu toetused ELi või liikmesriikide oma vahenditest makstud, mõjutavad need peale põllumajandustootjate majandusliku olukorra ka otseselt põllumajandustootjate võimet konkureerida hinnas teiste riikide põllumajandustootjatega. Suuremate toetuste saajatel on võimalik vajadusel oma toodangut ka odavamalt müüa ja ikkagi edukalt majandada.

Statistikaamet avaldab põllumajandusliku arvepidamise 2014. aasta lõplikud andmed 22.10.2015 ning 2015. aasta esialgse prognoosi koostöös Maaeluministeeriumiga 08.12.2015.

Metoodika

Põllumajanduse majandusarvestuse eesmärk on põllumajandusliku tulu analüüs ja see on sisendiks sisemajanduse koguprodukti arvestamisele. Põllumajanduse majandusarvestuses hõlmatakse kogu põllumajanduse majandusharu, sh põllumajandustootmine, põllumajanduslikud teenused ja põllumajandustegevusest lahutamatu mittepõllumajanduslik tegevus.

Ettevõtjatulu arvestatakse kogu majandusharu peale ja see saadakse lahutades alushindades arvestatud toodangu väärtusest vahetarbimise, põhivara kulumi, hüvitised töötajatele, makstud rendid, intressid ja tootmismaksud ning liites juurde muud tootmistoetused ning saadud intressid. Toodang alushindades saadakse liites tootjahindades arvestatud toodangule tootetoetused ja lahutades tootmismaksud.

Eve Valdvee, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik
Ivar Himma, Statistikaameti juhtivstatistik

Septembris tähistatakse Eesti toidu kuud, mille jooksul toimub üle 30 kohalikule toidule pühendatud sündmuse. Eesti toidu kuu programmi leiab www.eestitoit.ee ja Facebooki sündmuse https://www.facebook.com/events/855548084536962.   eesti-toit-2015-est-426

Tootjatele makstav piima hind on püsinud madal juba pea aasta

Statistikaameti andmetel maksid kokkuostjad 2015. aasta juunis põllumajandustootjatele iga kokkuostetud piimaliitri eest keskmiselt 23 senti. 2014. aasta keskpaigas langema hakanud hind on püsinud 25 sendi piirimail juba peaaegu aasta.

Põllumajandustootjatelt saadud info kohaselt on mõned piimatöötlejad fikseerinud kokkuostulepingutes piima hinnaks Statistikaameti avaldatava Eesti keskmise piima hinna. Ühest küljest on statistika aktiivne kasutamine muidugi tervitatav, kuid teisalt võib seesugune kasutus pärssida ka piima hinna muutumist. Igal juhul on Statistikaameti avaldatav Eesti keskmine piima hind ja selle arvutamise metoodika kujunenud põllumajandustootjatele ülioluliseks ja Statistikaameti veebilehe kasutusstatistika kohaselt on piima hinna tabel ka kõige populaarsem põllumajandusvaldkonna statistikatabel. Olgu siis selgituseks öeldud, et Statistikaamet kogub piima kokkuostuhinda põllumajandusministeeriumi tellimusel iga kuu kõigilt piima kokkuostjatelt. Kokkuostjate nimekirja uuendatakse pidevalt vastavalt tegelikele muutustele ja see sisaldab koos piimatoodete tootjatega 20–30 ettevõtet. Statistikaamet küsib kokkuostetud piima hulka ja makstud raha, andmed summeeritakse ning Eesti keskmine piima hind saadakse nende kahe summa jagatisena. Tulemused avaldatakse järgmise kuu 20. kuupäeva paiku. Kui põllumajandustootjad ootavad tabelilt häid uudiseid, siis paraku on hind püsinud ikkagi pikalt madal.

joonis_piim

Piima tootjahindu jälgib ka Euroopa Liidu Statistikaamet Eurostat, mis kogub kvartaalselt kõigilt liikmesriikidelt piima tootjahinna muutuse andmeid indeksitena, mis näitavad, kuidas siseriiklikud kokkuostuhinnad erinevates riikides käituvad. Muidugi paistab viimase aja hinnalangus välja ka pea kõigi teiste Euroopa Liidu liikmete andmetest, kuid Eesti andmed torkavad võrdlustes siiski silma. Kui näiteks võrrelda 2015. aasta I kvartali piima hinda 2014. aasta I kvartaliga, siis on Eesti hind läbi teinud olulise languse: aastatagusest piima hinnast oli Eestis alles vaid 61%, Lätis 65% ja Leedus 62%. Samas näiteks põhjamaades – Soomes, Rootsis ja Taanis on need protsendid vastavalt 86%, 78% ja 74%, mis näitab, et hinnalangus on põhjanaabritel olnud väiksem kui Eestis.

2014. aasta I kvartalist kuni 2015. aasta I kvartalini on hinnad langenud küll pea kõigis liikmesriikides, kuid on mitmetes riikides taas tõusma hakanud. Siseriiklikud kokkuostuhinnad paistavad olevat taas väikesele tõusule pööranud näiteks Slovakkias, Bulgaarias ja Kreekas. Poolas on 2015. aasta I kvartali kokkuostuhind saavutanud peale vahepealset kukkumist juba uuesti 2014. aasta I kvartali  taseme ja Rumeenias piima hind isegi veidi ületab aastatagust.

piim

Mõnede Euroopa Liidu liikmesriikide kohta on võimalik saada ka andmeid piima absoluuthindade kohta. Kui indeksitest paistavad muutused, siis absoluuthindadest saab aimu erinevatest hinnatasemetest. Näiteks Soome, Rootsi ja Taani 2014. aasta keskmised piima hinnad olid hoolimata turu olukorrast ikka vastavalt 46,9, 41,7 ja 40,1 senti/liiter. Eesti keskmiseks jäi 2014. aastal 32,8 senti/liiter.

Lisaks tootjahindadele on oluline jälgida ka ekspordihindu. 2015. aasta I kvartalis võrreldes varasema aasta sama perioodiga kahanes Eesti toorpiima ekspordihind liitri kohta 41 sendilt 25 sendile ning kogus vähenes kolmandiku võrra. Kõikvõimalike piimatoodete eksport on samal perioodil vähenenud rahalises väärtuses umbes poole võrra.

Seega paistab ka statistikast väga selgelt, et Eesti piimasektor on praegu suurtes raskustes. Statistika andmebaasist saab piima keskmist kokkuostuhinda jälgida igakuuliselt.

Eve Valdvee, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Venemaa sanktsioonide mõju Eesti piima ja piimatoodete ekspordile

Statistikaameti andmetel eksporditi 2015. aasta I kvartalis Eesti päritolu piima ja piimatooteid 58 300 tonni, kokku 31,2 miljoni euro eest. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga on eksporditud piima ja piimatoodete kogus vähenenud 17% ning rahaline väärtus 38%.

Eesti piima ja piimatoodete ekspordile on suurt mõju avaldanud Venemaa
2014. aastal kehtestatud impordipiirangud EL toidukaupadele
, mille tõttu on tootjad olnud sunnitud leidma uusi sihtturge. Sanktsioonidel on olnud suur mõju nii eksporditud piima ja piimatoodete kogusele kui ka hinnale. Piimale ja piimatoodetele hakkasid sanktsioonid kehtima 6. augustist 2014.

Eesti ekspordib suurtes kogustes piima ainult Lätti ja Leetu

2015. aasta I kvartalis eksporditi Eestist 38 276 tonni kontsentreerimata piima ja rõõska koort kokku 10,1 miljoni euro eest. Võrreldes 2014. aasta I kvartaliga langes kontsentreerimata piima ja rõõsa koore eksport 18 763 tonni ehk kolmandiku. Peamised sihtriigid, kuhu piima ja rõõska koort eksporditakse, on Leedu ja Läti. Lisaks on väiksemaid koguseid lähetatud ka Soome, Hollandisse, Norra ja Venemaale, millest viimasesse on viidud laktoosivaba rõõska koort, mis ei ole sanktsioonide all.

Kontsentreerimata piima ja rõõsa koore ekspordi langus on põhjustatud töötlemata ehk toorpiima ekspordi vähenemisest. 2015. aasta I kvartalis eksporditi Eestist toorpiima 34 888 tonni, mis on võrreldes eelmise aasta sama ajaga kolmandiku (17 196 tonni) võrra vähem. Toorpiima peamistest sihtriikidest on eksport Leetu oluliselt vähenenud. Kui 2015. aasta I kvartalis eksporditi Leetu toorpiima 23 779 tonni, siis aasta tagasi samal ajal 45 951 tonni. Lätti aga on eksport suurenenud – 2015. aasta I kvartalis eksporditi sinna 11 109 tonni toorpiima, mullu samal ajal aga 6132 tonni.

joonis

Seoses Venemaa kehtestatud sanktsioonidega on Eestist eksporditud töötlemata piima tonnihind langenud keskmiselt 40%. Võrreldes 2014. aasta
I kvartaliga langes 2015. aasta I kvartalis Leetu eksporditud toorpiima tonnihind 410 eurolt 243 eurole ja Lätti vastavalt 406 eurolt 261 eurole.

Kontsentreeritud piima eksport Leetu on suurenenud üle saja korra

2014. aasta esimese seitsme kuuga lähetati Eestist Leetu 1204 tonni kontsentreeritud piima, mille keskmine tonnihind oli 1073 eurot. Pärast Venemaa kehtestatud sanktsioone kasvas eksport oluliselt – sanktsioonidele järgneva viie kuuga eksporditi Eestist Leetu 20 115 tonni kontsentreeritud piima, kuid tonnihind langes 54% ja maksis 490 eurot.

2015. aasta I kvartalis on Leetu eksporditud kontsentreeritud piima kogus võrreldes möödunud aasta I kvartaliga kasvanud 129 korda. Kui 2014. aasta
I kvartalis eksporditi Leetu 74 tonni kontsentreeritud piima, siis 2015. aasta
I kvartalis 9533 tonni. Vastupidises liikumises on tonni eest saadud hind, mis on langenud ligi seitse korda – kui 2014. aasta I kvartalis maksti kontsentreeritud piima tonni eest 3121 eurot, siis 2015. aasta I kvartalis 468 eurot.

Jogurtit eksporditakse peamiselt Soome

2015. aasta I kvartalis eksporditi petipiima, kalgendatud piima ja koort, jogurtit ning keefiri 1470 tonni keskmise tonnihinnaga 1148 eurot. Eksport on võrreldes 2014. aasta sama perioodiga vähenenud 45% ja tonnihind langenud 16%, selle peamine põhjus on ekspordipiirang Venemaa turule. Veel enne sanktsioonide kehtestamist veeti 2014. aastal Eestist Venemaale 2707 tonni jogurtit keskmise tonnihinnaga 1782 eurot. Samas on suurenenud eksport Soome, kuhu eksporditud jogurti kogus on võrreldes 2014. aasta I kvartaliga kasvanud 22%.

Vadaku eksport on vähenenud viiendiku võrra

2015. aasta I kvartalis eksporditi vadakut 4375 tonni, mis on viiendiku võrra vähem kui möödunud aasta samal perioodil. Kui 2014. aasta I kvartalis viidi Lätti ligi 900 tonni vadakut, siis 2015. aasta samal ajal on eksport kahanenud
60 korda. Vadaku eksport on jäänud sama koguse ja hinna tasemele vaid Saksamaaga. 2015. aastal pole vadakut enam eksporditud Leetu ja Venemaale.

Või eksport on suurenenud Hollandisse ja Kreekasse

2015. aasta I kvartalis eksporditi võid 353 tonni keskmise tonnihinnaga
3034 eurot. Võrreldes 2014. aasta I kvartaliga, on eksporditud või keskmine tonnihind langenud 18%. 2015. aasta I kvartalis eksporditi võid Hollandisse ja Kreekasse ligi viis korda rohkem kui möödunud aasta samal perioodil. Kõige rohkem on vähenenud või eksport Lätti. Kui 2014. aasta I kvartalis viidi Lätti
142 tonni võid, siis 2015. aasta I kvartalis ainult 96 kg. Ekspordi sihtriikide seast on ära kadunud Venemaa ja Itaalia, kuid lisandunud on Norra.

Juustu eksport on suurenenud

2015. aasta I kvartalis eksporditi juustu ja kohupiima 3874 tonni, mis on 6% rohkem kui 2014. aasta I kvartalis, kuid juustu tonnihind on langenud 16%. Peamised sihtriigid, kuhu juustu eksporditakse, on Soome, Läti, Itaalia ja Holland. Hollandisse on juustu eksport suurenenud üle kolme korra, kuid tonnihind on langenud 37%. Leetu on juustu eksport vähenenud, kuid eksporditud juustu tonnihind on tõusnud 27% võrreldes 2014. aasta I kvartaliga. Sanktsioonide tõttu on ära langenud Venemaa turg.

tabel

Mirgit Silla, Statistikaameti vanemstatistik

Eesti põllumajandussaaduste eksport viimase 20 aasta jooksul

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade tootmine on aegade jooksul olnud üks tähtsamaid Eesti majandusharusid. Selle kaubagrupi osatähtsus Eesti koguekspordis on aastatel 1993–2013 jäänud vahemikku 10–20%, kusjuures väljavedu on suuresti mõjutanud sanktsioonid, kvoodid, toetused, majanduslangus ja poliitilised arengud.

Lähiturgudel on oluline roll

Statistikaameti andmetel eksporditi 2013. aastal Eesti päritolu põllumajandussaadusi ja toidukaupu sajasse, 2010. aastal 82 riiki. Ekspordi peamisteks sihtriikideks on meie lähiriigid, kuid kaupu veetakse peaaegu kõikidesse maailmajagudesse. Kui vaadata kaardilt, siis Euroopa 51 riigist on katmata vaid mõni väike laik – Liechtenstein, Andorra, Kosovo, Vatikan ja Monaco, kuhu 2013. aastal ei eksporditud ühtegi Eesti päritolu põllumajandussaadust ega toidukaupa. Aasias asuvast 49 riigist on Eesti tooteid eksporditud 27-sse, Aafrika 59 riigist 13-sse. Ameerika 53 riigist 13-sse viiakse Eesti päritolu tooteid. Austraaliat ja Okeaaniat vaadates on näha, et Eesti ekspordib vaid Austraaliasse ning 2013. aastal Antarktikasse Eestist põllumajandussaadusi ja toidukaupu ei eksporditud.

Pollumajanduse_export_valisriikidesse

Kuni 1998. aastani veeti põllumajandussaadusi ja toidukaupu peamiselt Venemaale, mille osatähtsus Eesti vastavas ekspordis ulatus 1994. aastal koguni 44%-ni. Tähtsad ekspordi sihtriigid üheksakümnendatel aastatel olid veel Holland, Läti, Leedu ja Ukraina. Venemaa osatähtsus hakkas kahanema koos rubla väärtuse vähenemisega ja 1999. aastaks kahanes Venemaa osatähtsus Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis 9%-ni. Samal ajal suurenes aga väljavedu Hollandisse ja Lätti. Läti osatähtsus põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis on 1998. aastast alates olnud 15–20%. Madalseis Venemaale ekspordis jõudis kätte 2003. aastal, kui väljavedu sinna moodustas vaid 4% Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist. 2004. aastal elavnes eksport Venemaale ning 2013. aastal oli Venemaa kõige tähtsam Eesti põllumajandustoodete ja toiduainete ekspordi sihtriik, kuid tema osatähtsus selles ekspordis oli langenud 19%-ni.

Pärast 2004. aastat on oluliselt suurenenud Soome ekspordi osatähtsus Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljaveos. Kui 1993. aastal oli Soome osatähtsus Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis 6%, siis 2004. aastal 11% ning 2013. aastal juba 17%. Samas on vähenenud Hollandisse, Saksamaale ja Ukrainasse väljaveo osatähtsus – see on nende riikide puhul kahanenud vähemaks kui 5%. Ekspordi vähenemist Ukrainasse mõjutas oluliselt vabakaubanduslepingu katkemine. Kui enne EL-iga liitumist eksporditi peamiselt Hollandisse ja Saksamaale, siis pärast seda on kasvanud lähiturgude – Leedu ja Soome – osatähtsus Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis.

Väljaveo peamised sihtriigid ja nende osatähtsus ekspordis 1993-2013

Pärast 2009. aasta majanduskriisi on Eesti põllumajandussaadustele ja toidukaupadele otsitud aktiivselt uusi turgusid. Suurenenud on eksport Aasia ja Aafrika riikidesse. Olulisteks uuteks sihtriikideks on saanud Saudi Araabia ja Iraak, kuid kaupu on välja veetud ka sellistesse eksootilistesse maadesse nagu Fääri saared, Aruba, Singapur, Egiptus, Gröönimaa. Euroopas on uueks sihtturuks kujunenud Bosnia ja Hertsegoviina. 

Peamised ekspordiartiklid on piimatooted ja kala

Aastail 1993–2013 olid Eesti tähtsamateks ekspordiartikliteks piim ja piimatooted ning kalad ja vähilaadsed (enamasti krevetid). Kõige suurem – 37% kogu vastava ekspordi väärtusest – oli piima ja piimatoodete ekspordi osatähtsus põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljaveos 1997. aastal. 2013. aastal oli see osatähtsus langenud 17%-ni. Selles kaubagrupis olid 2013. aastal peamised ekspordiartiklid piim ja rõõsk koor (eksport 86,8 mln eurot) ning juust (70,3 mln), teisi tooteid – vadakut, jogurtit ja võid – müüdi ligikaudu 10 miljoni euro väärtuses.

Kalade ja vähilaadsete ekspordi osatähtsus oli suurim 2000. aastal – 29%. Kõige raskem oli kalade ja vähilaadsete eksportijatele 2008. aasta, mil selle kaubagrupi toodete ekspordi osatähtsus põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis oli vaid kaheksa protsenti. Selle kaubagrupi peamisteks ekspordiartikliteks olid 2013. aastal külmutatud kala (eksport 59,6 mln eurot), kalafilee (39,8 mln), kuivatatud, soolatud ja suitsutatud kala (34,3 mln) ning krevetid (24,1 mln).

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade osatähtsus ekspordis 1993-2013Enne Euroopa Liiduga liitumist veeti Eestist märkimisväärses rahalises väärtuses välja lihast ja kalast tooteid. Nende osatähtsus kogu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis oli 1996. aastal 28%, kuid 2013. aastaks oli see osatähtsus vähenenud viie protsendini. Selle kaubagrupi toodetest eksporditi 2013. aastal enim kalatooteid ja -konserve (23,4 mln eurot), lihast ja rupsist konserve (17,3 mln) ning vorste (14,6 mln).

Suurima kasvuga on pärast Euroopa Liiduga liitumist olnud jookide, alkoholi ja äädika kaubagruppi kuuluvate toodete eksport. Selle kaubagrupi toodete ekspordi suurim osatähtsus põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis – 28% – oli 2007. aastal. Majandussurutise tingimustes aga väljavedu järsult vähenes ning 2008. aastal oli selle kaubagrupi toodete osatähtsus kogu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis 18%. Viimastel aastatel ei ole selle kaubagrupi toodete väljavedu oluliselt suurenenud. Samas tuleb märkida, et näiteks Eesti päritolu õllele on leidunud majandussurutise järel uusi turge ja selle müük on kasvanud.

Oluliselt on pärast EL-iga liitumist suurenenud teravilja (nisu, oder) ja toiduvalmististe (sh pärm, kastmed, supid, puljongid) eksport. Teravilja ning toiduvalmististe ekspordi osatähtsus oli 2013. aastaks kasvanud kaheksa protsendini.

Enim eksportijaid on Harjumaal

Eestis on enamikel maakondadel kujunenud oma olulised ekspordiartiklid. Näiteks kalandusega tegeletakse peamiselt Pärnu ja Lääne maakonnas, piimandusega Ida-Viru, Järva ja Võru maakonnas, lihatootmisega Lääne-Viru ja Valga maakonnas ning teraviljakasvatusega Viljandi maakonnas. Samuti on mitmeid maakondi ja linnu, kus on ainult sellele maakonnale või linnale omane ja suure osatähtsusega eksporttoode, näiteks Jõgeva maakonnas rapsiõli, Pärnu linnas kalafilee ning Rapla maakonnas pärm.

2013. aastal oli kõige rohkem – 328 – põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksportijaid Harju maakonnas ja Tallinnas. Järgnesid Tartu maakond koos Tartuga ning Pärnu maakond koos Pärnuga (20–49 eksportijat), seejärel Ida-Viru, Lääne-Viru, Võru ja Saare maakond (10–19 eksportijat). Ülejäänud maakondades oli 2013. aastal alla 10 põllumajandussaaduste ja toiduainete eksportija.

Täpsemalt saab lugeda Eesti põllumajandustoodete ekspordi kohta aastatel 1993–2013 Statistikaameti väljaandest Eesti Statistika Kvartalikiri 4/14 (ilmus 23.12.2014).

Mirgit Silla, Statistikaameti vanemstatistik

Evelin Puura, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik