Category Archives: põllumajandusstatistika

Milleks kulub Eesti piim?

Statistikaameti andmetel toodeti Eestis 2018. aastal ligi 800 000 tonni lehmapiima, mis on viimase 25 aasta üks suurim piimatoodangu kogus. Kuigi Eesti piimalehmade arv on pidevalt vähenenud, on nende produktiivsus tõusnud Euroopa Liidu riikide seas Taani järel teisele kohale. Aina suurenenud piimatoodang kulub põhiliselt toodete tootmiseks ja ekspordiks ning väiksemal määral majapidamistes tarbimiseks.

Eesti piimatoodang vähenes pärast Eesti taasiseseisvumist 1,2 miljonilt tonnilt järsult peaaegu kaks korda. Viimased kuus aastat on toodang olnud 800 000 tonni lähedal. Piimalehmade arv on taasiseseisvumisajaga võrreldes rohkem kui kolm korda väiksem, kuid tootlikkus on samal ajal pidevalt tõusnud ja ühe piimalehma kohta toodetakse juba üle 9000 kg piima aastas. Tootlikkuse märkimisväärse tõusu tulemusel on suurenenud ka piimatoodang, millest jätkub nii oma tarbeks kui ka ekspordiks.

2018. aastal läks 94% kogu toodetud piimast kas otse või vahendajate kaudu töötlejatele ja eksporti. Suuremas või väiksemas mahus tegelevad piima kokkuostuga Eestis ligi 30 ettevõtet. Neist 13 suuremat ostavad iga kuu kokku üle 1000 tonni piima. Eksportijateks on nii kokkuostjad kui ka suuremad piimatootjad ise. Kokku eksporditakse teistesse riikidesse suurpakendites umbes veerand ehk ligi 200 000 tonni toorpiima ja koort.

Töötlejate kokku ostetud piimast tehakse mitmesuguseid piimatooteid nii siseriiklikuks tarbimiseks kui ka ekspordiks. Lisaks Eestis toodetud piimale kasutatakse piimatoodete tegemiseks väikese koguses ka suurpakendites imporditud piima ja koort, mida 2018. aastal toodi Eestisse kokku veidi üle 30 000 tonni. Kõige rohkem ehk ligi kolmandik piimast kulus juustu ja kohupiima valmistamiseks.

Lisaks piimatöötlejatele, tehakse piimatooteid väikestes kogustes ka piima tootvates majapidamistes. Majapidamistesse jäänud piimast ligi 60% kulus loomadele söödaks, 20% ehk 9500 tonni müüdi otse tarbijatele, 6% kasutati toiduks ja 3% toodete tooraineks. See tähendab, et 2018. aastal toodeti majapidamistes eelkõige oma toodetud piimast näiteks 186 tonni kohupiima, 65 tonni juustu ja 47 tonni jogurtit. Veidi alla ühe protsendi Eesti piimatoodangust on loomulik kadu.

Peale lehmapiima toodeti Eestis 2018. aastal 677 tonni kitsepiima, mida põhiliselt kasutati majapidamistes toiduks. Veidi üle 200 tonni kulus majapidamistes kitsepiimast tehtud toodete valmistamiseks. Enim kitsepiima kulus juustu valmistamiseks.

Metoodika

Piima kasutamise arvestus põhineb kokku ostetud piimast toodetud toodete ja nende tootmiseks kasutatud täispiima kogusel. Kokku ostetud piima kogus põhineb PRIA andmetel.

 

 

Rohkem infot Statistikaameti juhtivanalüütik Eve Valdvee

Eestis tarbitakse aina enam mune ja mett

Statistikaameti andmetel tarbis Eesti elanik 2018. aastal nädalas keskmiselt ligi viis muna ja kaks teelusikatäit mett, mis on rohkem kui aasta varem. Koos tarbimise kasvuga on kasvanud ka importtoodangu hulk, kuid 60% tarbitud munast ja 77% meest on jätkuvalt eestimaist päritolu.

Muna tarbimine on kümnendiku võrra suurenenud

2018. aasta lõpus peeti Eestis arvestuslikult 2,1 miljonit lindu, kellest 97% olid kanad ja kuked ning ülejäänud vutid, haned, pardid jms. Kõikidest kanadest ja kukkedest oli enamik broilerid ja veidi alla kolmandiku munejad kanad. Kokku toodeti 2018. aastal Eestis veidi üle 205 miljoni muna ehk koguseliselt umbes 13 000 tonni. See on varasema aastaga võrreldes küll 0,7% võrra vähem, kuid aasta jooksul toimunud salmonelloosipuhangut arvestades siiski tubli tulemus.

Muna tarbimise arvestusel osalevad veel ka mõned pulbrilisel või vedelal kujul munatooted, mis teisendatakse arvestuslikult ümber põhitooteks ehk munaks. Sellise arvestuse kohaselt imporditi 2018. aastal mune ja muid munatooteid Eestisse ligemale 11 000 tonni, millest tervel kujul munad moodustasid kaks kolmandikku.

Seega oli munade import Eestisse ainult natuke väiksem kui Eesti omatoodang. Eksport oli samal ajal impordist rohkem kui viis korda väiksem ja jäi 2000 tonni piiresse. Kuna toodang jäi praktiliselt muutumatuks, import suurenes ja eksport vähenes, siis suurenes ka arvestuslik tarbimine. 2018. aasta muna kogutarbimiseks kujuneb seega 21 500 tonni ehk 344 miljonit muna. Sellest 3% läks haudemunaks ja ülejäänu inimtarbimiseks ehk keskmiselt tarbiti aastas elaniku kohta 252 muna. Võrreldes 2017. aastaga on tarbimine elaniku kohta kümnendiku suurenenud ning väikeste tõusude ja mõõnadega pikalt kerges tõusutrendis püsinud.

Mee tarbimine on kümne aastaga kahekordistunud

Eestis oli eelmise aasta seisuga arvestuslikult 49 000 mesilasperet, mis kokku tootsid veidi üle 1200 tonni mett. 2017. aastaga võrreldes kasvas nii mee toodang kui ka tarbimine ligi 8% ja mõlemad on olnud pikaaegses kasvutrendis. Mee import on küll üsna suur, kuid suur osa sellest viiakse Eestist uuesti välja. Eestisse jääb arvestuslikult ligi 390 tonni importmett, mis moodustab ligi kolmandiku Eesti oma meetoodangust. Viimase viie aasta vaates ületab import eksporti järjest rohkem. Meie oma mett eksporditi 2018. aastal umbes viis tonni ja Eesti kogutarbimiseks jäi veidi üle 1600 tonni ehk umbes 1,2 kilo mett inimese kohta aastas. Kokkuvõttes suudame tarbitavast meekogusest omatoodanguga katta veidi üle kolmveerandi.

Detailsem ülevaade statistika andmebaasis

Rohkem infot Statistikaameti analüütik Ege Kirs

Metoodika

Statistikaamet kasutas Eestis tarbitud põllumajandussaaduste koguste arvutamisel toodangu ja ekspordi-impordi andmeid. Toodanguna arvestatakse kogu Eesti põllumajandustoodangut, sealhulgas hinnangulisena ka kodumajapidamistes oma tarbeks saadud koguseid, mis poodi ja turule kunagi ei jõua. Muna tarbimise leidmisel võetakse arvesse ka peamiselt põhitootest koosnevad töödeldud tooted, kusjuures töödeldud toodete kogus arvestatakse ümber töötlemata toote koguseks. Arvutamise alusena kasutatakse Eurostati pakutud keskmisi koefitsiente. Eesti tarbimine sisaldab potentsiaalselt ka Eestis töötlemiseks minevat kogust (viimane võib sisaldada ka eksporditavate toodete kogust). Tuleb arvestada, et kirjeldatud viisil leitav isevarustatuse tase ei näita Eesti potentsiaalset tootmisvõimekust, vaid turuolukorrast lähtuvat isevarustatuse taset. Et aga tootmismahte ei ole võimalik väga kiiresti muuta, saab sellest siiski teha järeldusi ka toidujulgeoleku kohta.

 

Isevarustatus puuvilja, köögivilja ja kartuliga on madal

Eestis tarbitud kartulist tootsime 2018. aastal ise umbes 80%, värskest köögiviljast veidi alla poole ning värsketest puuviljadest ja marjadest 12%. Seejuures ei näita madal isevarustatuse tase mitte niivõrd Eesti tootmisvõimekust, vaid odava importkauba tõttu kujunenud turuolukorda, mis Eesti tootjad raskustesse seab.

Kartuli import suureneb ja kodumaine saak väheneb

Eelmisel aastal imporditi kartulit koos teistes toodetes sisalduva kartuliga ligi 50 000 tonni ning viimase seitsme aasta jooksul on see aina kasvanud. Samal ajal toodeti Eestis kartulit kokku 88 000 tonni ning eksporditi ligi 10 000 tonni. Kodumaise kartuli kasvupind ja sellega koos saadav saak on aastatega pidevalt vähenenud.

Arvestades kodumaist saaki, impordi-ekspordi bilanssi ja hinnangulist seemne, kao ja loomasööda kulu, tuleb tarbitud kartuli koguseks seega 112 000 tonni. Ehk 79% vajaminevast kartulist tootsime ise. Eelmisel aastal söödi inimese kohta aastas arvestuslikult 85 kg kartulit ehk keskmiselt kaks kartulit päevas. Aastate lõikes on kartuli tarbimine meie toidulaual kerges langustrendis.

Vähem kui pool söödud köögiviljadest toodeti Eestis

Värsket köögivilja imporditi eelmisel aastal Eestisse üle 84 000 tonni. Kodumaine saak oli samal ajal kokku ligi 64 000 tonni ehk palju väiksem kui import. Kodumaise köögivilja osas on arvestatud nii avamaaköögivilja kui ka kasvuhoonetes kasvatatut. Kodumaine saak katab nii suuremates üksustes müügiks toodetud kogused kui ka põllumajanduslikes kodumajapidamistes oma tarbeks toodetud kogused, mis poodi ja turule kunagi ei jõua.

Kuna tarbimine oli umbes 132 000 tonni, siis tootsime ise alla poole (48%) tarbitud värskest köögiviljast. Isevarustatuse tase on viimase kolme aastaga aina langenud. Arvestus hõlmab vaid värskeid saadusi, seega sisaldab Eesti tarbimine potentsiaalselt ka Eestis töötlemiseks minevat kogust (viimane võib sisaldada ka eksporditavate toodete kogust).

Puuviljadest tarbisime põhiliselt importkaupa

Eesti puuvilja- ja marjasaak ulatus eelmisel aastal veidi üle 9000 tonni. Tegemist oli viimase kaheksa aasta suurima saagiga. Sellest hoolimata on saak impordiga võrreldes väike, sest puuviljade ja marjade import ulatus ligi 83 000 tonnini. Osaliselt on see tingitud tsitruselistest ning teistest eksootilistest puuviljadest ja marjadest, mida Eestis ei kasvatata. Samas lubab Eesti kliima teatud puuvilju ja marju ka ise kasvatada, kuid importkaubaga konkureerida on raske. Kokku tarbiti Eestis arvestuslikult veidi üle 79 000 tonni puuvilju ja marju, millest kodumaal toodetuga kaeti veidi alla 12%.

Tuleb arvestada, et kirjeldatud viisil leitav isevarustatuse tase ei näita Eesti potentsiaalset tootmisvõimekust, vaid turuolukorrast lähtuvat taset. Et aga tootmismahte ei ole võimalik väga kiiresti muuta, saab sellest siiski teha järeldusi ka toidujulgeoleku kohta.

Kui puuvilja, köögivilja ja kartuli osas vajame tarbimiseks arvestataval määral importkaupa, siis näiteks teravilja osas, sh nisu ja odra puhul ületab eksport kordades importi.

Täpsemat infot põllumajandussaaduste tootmise kohta leiad siit ja siit.

Eve_ValdveeRohkem infot Statistikaameti juhtivanalüütik Eve Valdvee

 

Metoodika

Põllumajandussaadustega isevarustatus arvutatakse toodangu ja tarbimise suhtena. Eestis tarbitud põllumajandussaaduste koguseid arvutab Statistikaamet kasutades toodangu ja ekspordi-impordi andmeid. Kartuli puhul sisaldab arvestus ka kartulist tehtud tooteid, köögivilja ning puuvilja ja marjade puhul peetakse arvestust vaid värskete toodete osas.

Aina rohkem põlde saab lubjatud

Kui põllusaak kipub hoolimata kõigist pingutustest kesiseks jääma, võib põhjuseks olla hoopis põllumuldade happesus ja vähene kaltsiumisisaldus, mida saaks lahendada põldude lupjamisega.

Lupjamine on lubiväetise mulda viimine, millega vähendatakse mulla happesust ja parandatakse selle muid omadusi.

Põldude lupjamist on Statistikaamet taimekasvatuse uuringu raames uurinud alates 2005. aastast. Eelmise aasta andmetel lubjati Eestis üle 22 tuhande hektari põllumajandusmaad, mis on 12% rohkem kui eelneval aastal. Tegemist on suurima väetatud pinnaga kogu uuringuperioodi jooksul.

Samas pole lupjamise pind siiski piisavalt suur, arvestades et Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) 2013.–2017. aasta andmetel oli happeliste (pH<6) põllumuldade osatähtsus nende poolt uuritud 550 tuhandel hektaril 36% ja uuritud osa moodustab ainult veidi üle poole kogu Eesti kasutatavast põllumajandusmaast. PMK uuritud pindadest ligi 100 tuhandel hektaril oli mulla pH alla 5,5 ehk need pinnad vajaksid kindlasti lupjamist.1 Taimekasvuks optimaalne mulla pH jääb vahemikku 6-6,72.

Nagu lubjatud pind, nii on viimasel kuuel aastal pidevalt suurenenud ka kasutatud lubiväetiste kogus. Eelmisel aastal kasutati lupjamiseks kokku üle 73 tuhande tonni lubiväetist. See tähendab, et keskmiselt laotati hektarile 3,3 tonni väetist. Keskmised hektaril kasutatud kogused on viimastel aastatel kerges kasvutrendis, kuid ometi tunduvalt madalamad 10 aasta taguse ajaga võrreldes, kui hektari kohta kasutatud kogused ulatusid üle viie tonni.

Alates 2015. aastast uuritakse taimekasvatuse uuringus ka lupjamiseks kasutatud lubiväetiste liike ehk meliorante. Kõige rohkem kasutati eelmisel aastal lubjakivijahu ehk 38% kogukogusest. 28% kasutati tolmpõlevkivituhka, 13% tuhka ja alla kümne protsendi dolomiidijahu. Ülejäänud 14% olid muud meliorandid.

Kuigi soodsate tingimuste kokkulangemisel ja sobivate sortide kasvatamisel võib häid saake saada ka mittelubjatud pindadelt, sõltub mullaviljakus siiski lupjamisest ja seega on nii lubjatavate pindade kui ka kasutatavate lubiväetiste koguse suurenemine jätkusuutliku põllumajanduse jaoks väga oluline.

Lubjatud pind ja kasutatud lubiväetise kogus hektarile_1

1 Valli Loide ettekanne „Muldade lubjavajadus kasvab“ Baltic Agro seminaril jaanuaris 2019.

2 Väetamise ABC (http://www.pria.ee/docs/resources/8899.pdf)

Eve_Valdvee  Rohkem infot: Statistikaameti juhtivanalüütik Eve Valdvee

 

Põllumajanduses on valdav osaajaga töö

Statistikaameti 2016. aasta põllumajanduse struktuuriuuringu andmetel tegi Eesti põllumajanduslikes majapidamistes põllumajandustööd kokku 38 600 inimest. Neist vaid kolmandik ehk 12 300 töötas põllumajanduses täistööajaga.

Kokku tehti põllumajandustööd 19 500 inimaastat ehk arvestuslik keskmine tööaeg oli 50% täistööajast. Põllumajandustööd teinud inimestest 59% olid mehed. Meestel oli naistest suurem ka keskmine tööaeg ja samuti oli nende hulgas rohkem täisajaga töötajaid (vastavalt 34% ja 29%).

Kõigist põllumajandustööd teinud inimestest 25 200 oli peretööjõud ja 13 400 alalised töötajad ehk palgatööjõud. Just peretööjõust töötaski enamik osaajaga – keskmiselt tehti põllumajandustööd kolmandiku koormusega. Alaliste töötajate puhul oli vastupidi – enamik ehk ligi kolmveerand töötas täistööajaga.

Töötajate keskmine tööaeg sõltub majapidamise suurusest

Mida suurem on majapidamine, seda suurem on ka töötajate keskmine koormus. Eestis oli 1300 majapidamist, mille standardtoodang oli vähemalt 100 000 eurot. Kuigi majapidamiste arvust moodustasid need ainult 8%, andsid nad 2016. aastal 81% kogu põllumajandustoodangust. Selle toodangu saamiseks töötas neis majapidamistes 10 400 inimest (27% kogu põllumajanduslikust püsitööjõust) ja nende töötajate keskmine koormus oli 93% täistööajast.

Ligi kolmandik põllumajanduslikust tööjõust ehk 12 300 inimest tegi põllumajandustööd nn keskmise suurusega majapidamistes (standardtoodanguga 4000–100 000 eurot) ja oli keskmiselt hõivatud 50% koormusega. Selliseid majapidamisi oli 6300 ja nad andsid 18% kogu põllumajandustoodangust.

Põllumajandustööga seotute arvu tegid suureks 9100 väikest ehk alla 4000 euro suuruse standardtoodanguga majapidamist, kus põllumajandussaadusi toodeti üldiselt vaid oma pere tarbeks. Neis tegi 2016. aastal põllumajandustööd 15 800 inimest, kellest igaüks panustas põllumajandustöösse umbes veerandiga täistööajast. Neid majapidamisi oli üle poole kõigist majapidamistest (54%), kuid nad andsid kokku vaid pisut üle 1% põllumajandustoodangust. Vaatamata vähesele toodangule oli ka neis majapidamistes vähemalt 1 hektar kasutatavat põllumajandusmaad. Ainult koduaedades põllumajandussaadusi kasvatavaid peresid ei loeta majapidamisteks ega arvestata ka põllumajandustöö hulka.

Seega võib öelda, et põhilise osa Eesti põllumajandustööst tegi ära siiski suurte majapidamiste alaline ehk palgatööjõud. Rohkem kui pool ehk 58% kõigist põllumajandustöö tegijatest töötas vähem kui poole tööajaga. Neile ei olnud põllumajandustöö põhitegevus, vaid pigem lisatuluallikas. Enamasti töötasid nad mingil teisel töökohal, paljud olid ka pensionil. Füüsiliste isikute majapidamiste valdajatest oli kokku kolmandik üle 65-aastased ehk pensionärid.

Põllumajanduse kõrval tegeletakse majapidamistes ka turismi ja metsandusega

Muid mittepõllumajanduslikke tulutoovaid tegevusi uuritakse vaid füüsiliste isikute majapidamistes, mille hulgas on nii väiksemaid kui ka suuremaid tootjaid. Neis töötas kõigist põllumajandustööga seotud inimestest kaks kolmandikku ja ligi pooltel neist oli ka muu mittepõllumajanduslik tulutoov tegevus oma majapidamises või väljaspool seda. Oma majapidamises oli mittepõllumajandusliku tegevusega hõivatud 1500 inimest (6% füüsiliste isikute majapidamiste tööjõust) ja enamlevinud tegevused olid turism ja majutus, toorpuidu töötlemine, põllumajanduslik ja mittepõllumajanduslik lepinguline töö ning metsandus. 11 700 inimest (45% füüsiliste isikute majapidamiste tööjõust) käis tööl väljaspool oma majapidamist ja enamikule ongi mujal töötamine põhitegevus. Oli ka neid, kes peale põllumajandustöö jõudsid mõlemat, st nii oma majapidamises muid tegevusi teha kui ka mujal tööl käia.

Põllumajanduslik tööjõud Euroopas

Selline põllumajandusliku tööjõu struktuur nagu Eestis, kus täistööajaga töötab vaid kolmandik ja osatööajaga kaks kolmandikku töötajatest, ei ole Euroopa Liidus midagi erandlikku. Keskmiselt on osaajaga töötajaid mujal isegi rohkem. 2013. aastal töötas Euroopa Liidu põllumajandustöötajatest keskmiselt vaid 16% täis- ja 84% osatööajaga (2016. aasta tulemusi ei ole veel avaldatud). Seejuures on täistööajaga töötajate osatähtsus riigiti väga erinev. Ühes otsas oli Rumeenia, kus vaid 2% töötajatest oli täistööajaga, teises otsas Tšehhi, kus täistööajaga töötajaid oli 57%. Eesti tööjõu struktuur oli küllalt lähedane Soome tööjõu struktuurile, Lätis ja eriti Leedus oli täistööajaga töötajate osatähtsus tunduvalt väiksem.

Detailsem info Statistikaamet veebilehel statistika andmebaasis.

Andres Klaus, Statistikaameti juhtivstatistik

Mõisted ja metoodika

Põllumajanduslik majapidamine – üksus, kus on vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus põllumajandussaadusi toodetakse peamiselt müügiks.

Püsitööjõud – peretööjõud ja alalised töötajad.

Tööaeg – majapidamises tegelikult töötatud aeg, v.a majapidamistööle (kodutöö) kulunud aeg.

Täistööaeg – töötamine majapidamises 12 kuu jooksul vähemalt 1800 tundi (225 tööpäeva, igas 8 tundi).

Standardtoodang põllumajandustoodangu rahaline väärtus põllumajandustootja hinnaga, mis vastab keskmisele olukorrale iga põllumajandusliku tegevusala puhul ja mis arvutatakse põllumajanduskultuuride kasvupinnast, loomade arvust ja standardtoodangu koefitsientidest lähtudes. Standardtoodang ei sisalda käibemaksu, muid toodetelt makstavaid makse ega otsetoetusi.

2016. aasta põllumajanduse struktuuriuuring korraldati ühtlustatud metoodika alusel ja Euroopa Komisjoni kaasrahastusel kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Põllumajanduse struktuuriuuringuga saadi andmed ka põllumajanduslike majapidamiste tööjõu, tootmismeetodite ja maaeluarengu kohta. Eestis korraldas uuringu Statistikaamet. Eestis on uuringu avaliku huvi peamine esindaja Maaeluministeerium.

Pilt

Head vastlapäeva!

Noppeid ajaloost: põllumajandusmaa rendihind

2016. aastal tähistab Eesti statistikasüsteem 95. aastapäeva. Eesti Vabariigis asutati 1. märtsil 1921 Riigi Statistika Keskbüroo, mille juhiks sai Albert Pullerits. Seda kuupäeva võibki pidada Eesti statistika sünnipäevaks. Statistikaamet avaldab aasta jooksul huvitavamaid noppeid 1920. aastate statistikaväljaannetest võrdluses sama valdkonna viimatiavaldatud näitajatega.