Category Archives: põllumajandusstatistika

Põllumajanduses on valdav osaajaga töö

Statistikaameti 2016. aasta põllumajanduse struktuuriuuringu andmetel tegi Eesti põllumajanduslikes majapidamistes põllumajandustööd kokku 38 600 inimest. Neist vaid kolmandik ehk 12 300 töötas põllumajanduses täistööajaga.

Kokku tehti põllumajandustööd 19 500 inimaastat ehk arvestuslik keskmine tööaeg oli 50% täistööajast. Põllumajandustööd teinud inimestest 59% olid mehed. Meestel oli naistest suurem ka keskmine tööaeg ja samuti oli nende hulgas rohkem täisajaga töötajaid (vastavalt 34% ja 29%).

Kõigist põllumajandustööd teinud inimestest 25 200 oli peretööjõud ja 13 400 alalised töötajad ehk palgatööjõud. Just peretööjõust töötaski enamik osaajaga – keskmiselt tehti põllumajandustööd kolmandiku koormusega. Alaliste töötajate puhul oli vastupidi – enamik ehk ligi kolmveerand töötas täistööajaga.

Töötajate keskmine tööaeg sõltub majapidamise suurusest

Mida suurem on majapidamine, seda suurem on ka töötajate keskmine koormus. Eestis oli 1300 majapidamist, mille standardtoodang oli vähemalt 100 000 eurot. Kuigi majapidamiste arvust moodustasid need ainult 8%, andsid nad 2016. aastal 81% kogu põllumajandustoodangust. Selle toodangu saamiseks töötas neis majapidamistes 10 400 inimest (27% kogu põllumajanduslikust püsitööjõust) ja nende töötajate keskmine koormus oli 93% täistööajast.

Ligi kolmandik põllumajanduslikust tööjõust ehk 12 300 inimest tegi põllumajandustööd nn keskmise suurusega majapidamistes (standardtoodanguga 4000–100 000 eurot) ja oli keskmiselt hõivatud 50% koormusega. Selliseid majapidamisi oli 6300 ja nad andsid 18% kogu põllumajandustoodangust.

Põllumajandustööga seotute arvu tegid suureks 9100 väikest ehk alla 4000 euro suuruse standardtoodanguga majapidamist, kus põllumajandussaadusi toodeti üldiselt vaid oma pere tarbeks. Neis tegi 2016. aastal põllumajandustööd 15 800 inimest, kellest igaüks panustas põllumajandustöösse umbes veerandiga täistööajast. Neid majapidamisi oli üle poole kõigist majapidamistest (54%), kuid nad andsid kokku vaid pisut üle 1% põllumajandustoodangust. Vaatamata vähesele toodangule oli ka neis majapidamistes vähemalt 1 hektar kasutatavat põllumajandusmaad. Ainult koduaedades põllumajandussaadusi kasvatavaid peresid ei loeta majapidamisteks ega arvestata ka põllumajandustöö hulka.

Seega võib öelda, et põhilise osa Eesti põllumajandustööst tegi ära siiski suurte majapidamiste alaline ehk palgatööjõud. Rohkem kui pool ehk 58% kõigist põllumajandustöö tegijatest töötas vähem kui poole tööajaga. Neile ei olnud põllumajandustöö põhitegevus, vaid pigem lisatuluallikas. Enamasti töötasid nad mingil teisel töökohal, paljud olid ka pensionil. Füüsiliste isikute majapidamiste valdajatest oli kokku kolmandik üle 65-aastased ehk pensionärid.

Põllumajanduse kõrval tegeletakse majapidamistes ka turismi ja metsandusega

Muid mittepõllumajanduslikke tulutoovaid tegevusi uuritakse vaid füüsiliste isikute majapidamistes, mille hulgas on nii väiksemaid kui ka suuremaid tootjaid. Neis töötas kõigist põllumajandustööga seotud inimestest kaks kolmandikku ja ligi pooltel neist oli ka muu mittepõllumajanduslik tulutoov tegevus oma majapidamises või väljaspool seda. Oma majapidamises oli mittepõllumajandusliku tegevusega hõivatud 1500 inimest (6% füüsiliste isikute majapidamiste tööjõust) ja enamlevinud tegevused olid turism ja majutus, toorpuidu töötlemine, põllumajanduslik ja mittepõllumajanduslik lepinguline töö ning metsandus. 11 700 inimest (45% füüsiliste isikute majapidamiste tööjõust) käis tööl väljaspool oma majapidamist ja enamikule ongi mujal töötamine põhitegevus. Oli ka neid, kes peale põllumajandustöö jõudsid mõlemat, st nii oma majapidamises muid tegevusi teha kui ka mujal tööl käia.

Põllumajanduslik tööjõud Euroopas

Selline põllumajandusliku tööjõu struktuur nagu Eestis, kus täistööajaga töötab vaid kolmandik ja osatööajaga kaks kolmandikku töötajatest, ei ole Euroopa Liidus midagi erandlikku. Keskmiselt on osaajaga töötajaid mujal isegi rohkem. 2013. aastal töötas Euroopa Liidu põllumajandustöötajatest keskmiselt vaid 16% täis- ja 84% osatööajaga (2016. aasta tulemusi ei ole veel avaldatud). Seejuures on täistööajaga töötajate osatähtsus riigiti väga erinev. Ühes otsas oli Rumeenia, kus vaid 2% töötajatest oli täistööajaga, teises otsas Tšehhi, kus täistööajaga töötajaid oli 57%. Eesti tööjõu struktuur oli küllalt lähedane Soome tööjõu struktuurile, Lätis ja eriti Leedus oli täistööajaga töötajate osatähtsus tunduvalt väiksem.

Detailsem info Statistikaamet veebilehel statistika andmebaasis.

Andres Klaus, Statistikaameti juhtivstatistik

Mõisted ja metoodika

Põllumajanduslik majapidamine – üksus, kus on vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus põllumajandussaadusi toodetakse peamiselt müügiks.

Püsitööjõud – peretööjõud ja alalised töötajad.

Tööaeg – majapidamises tegelikult töötatud aeg, v.a majapidamistööle (kodutöö) kulunud aeg.

Täistööaeg – töötamine majapidamises 12 kuu jooksul vähemalt 1800 tundi (225 tööpäeva, igas 8 tundi).

Standardtoodang põllumajandustoodangu rahaline väärtus põllumajandustootja hinnaga, mis vastab keskmisele olukorrale iga põllumajandusliku tegevusala puhul ja mis arvutatakse põllumajanduskultuuride kasvupinnast, loomade arvust ja standardtoodangu koefitsientidest lähtudes. Standardtoodang ei sisalda käibemaksu, muid toodetelt makstavaid makse ega otsetoetusi.

2016. aasta põllumajanduse struktuuriuuring korraldati ühtlustatud metoodika alusel ja Euroopa Komisjoni kaasrahastusel kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Põllumajanduse struktuuriuuringuga saadi andmed ka põllumajanduslike majapidamiste tööjõu, tootmismeetodite ja maaeluarengu kohta. Eestis korraldas uuringu Statistikaamet. Eestis on uuringu avaliku huvi peamine esindaja Maaeluministeerium.

Pilt

Head vastlapäeva!

Noppeid ajaloost: põllumajandusmaa rendihind

2016. aastal tähistab Eesti statistikasüsteem 95. aastapäeva. Eesti Vabariigis asutati 1. märtsil 1921 Riigi Statistika Keskbüroo, mille juhiks sai Albert Pullerits. Seda kuupäeva võibki pidada Eesti statistika sünnipäevaks. Statistikaamet avaldab aasta jooksul huvitavamaid noppeid 1920. aastate statistikaväljaannetest võrdluses sama valdkonna viimatiavaldatud näitajatega.

Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport

Statistikaameti andmetel eksporditi tänavu kaheksa kuu jooksul Eesti päritolu põllumajandussaadusi ja toidukaupu 470 miljoni euro väärtuses. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes eksport 3% ehk 14 miljoni euro võrra. Enim on suurenenud teravilja väljavedu.

2016. aasta jaanuarist augustini moodustasid põllumajandussaadused ja toidukaubad 9% kogu Eesti päritolu kauba ekspordist (2015. aasta samal perioodil oli osatähtsus samuti 9%).

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis oli suurima osatähtsusega piima ja piimatoodete (18%), teravilja (13%), kala ja vähilaadsete (11%) ning mitmesuguste valmistoidukaupade (10%) eksport.

Enim on suurenenud teravilja väljavedu

2016. aasta esimese kaheksa kuuga on kõige enam suurenenud teravilja väljavedu. Aastaga on teravilja eksport kasvanud 53% ehk 20 miljoni euro võrra. Selle põhjuseks oli eelmise aasta hea viljasaak, mille eksport on toimunud osaliselt ka käesoleval aastal. Nii nisu kui ka odra eksport on mõlemad kasvanud 10 miljoni euro võrra.

Köögivilja eksport on kasvanud üle kahe korra ehk 6 miljoni euro võrra. Köögivilja ekspordist moodustas suurema osa kaunviljade (hernes, uba) väljavedu.

Õliseemnete ja õliviljade eksport on kasvanud 84% ehk 5 miljoni euro võrra. Suurema osa selle kaubagrupi ekspordist annab rapsi eksport.

Märkimisväärselt on suurenenud ka jookide ja alkoholi väljavedu, mis on kasvanud 16% ehk 5 miljoni euro võrra. Sealjuures on jookide ja alkoholi eksport Lätti kasvanud 27% ehk 2,5 miljoni euro võrra.

Kõige suurem langus on toimunud kala ja vähilaadsete ekspordis, mis on vähenenud 33% ehk 27 miljoni euro võrra.

Oluliselt on vähenenud ka piima ja piimatoodete eksport (langus 13% ehk 12 miljonit eurot).

Elusloomade väljavedu on vähenenud 19% ehk 4 miljoni euro võrra.

Ekspordi sihtriikide seas on esikohal Soome

2016. aasta esimese kaheksa kuu jooksul eksporditi Eesti päritoluga põllumajandussaadustest ja toidukaupadest 79% Euroopa Liidu riikidesse ning 21% EL-välistesse riikidesse. Peamised sihtriigid olid Eesti naabermaad. Esikohal oli Soome (osatähtsus 22%), järgnesid Läti (18%), Leedu (14%) ja Rootsi (6%). Viiendal kohal sihtriikide seas oli Saudi Araabia (6%), kuhu eksporditi teravilja. Naaberriik Venemaa oli sihtriikide seas alles 16. kohal (osatähtsus 1%). Kokku eksporditi kohaliku päritoluga põllumajandussaadusi ning toidukaupasid 94 erinevasse riiki.

Aastaga suurenes kõige enam eksport Saudi Araabiasse (28 miljoni euro võrra), mida põhjustas teravilja väljavedu. Suurenes ka eksport Keeniasse ning Soome (mõlemasse 5 miljoni euro võrra). Ka Keeniasse kasvas teravilja väljavedu.

Eksport vähenes kõige enam Iraani (10 miljoni euro võrra), kuhu eelmisel aastal oli eksporditud teravilja. Oluliselt vähenes ka eksport Saksamaale (10 miljoni euro võrra), Leetu ja Prantsusmaale (mõlemasse 8 miljoni euro võrra). Eksport Venemaale on vähenenud aasta jooksul 47% ehk 5 miljoni euro võrra.

10.–14. oktoobrini 2016 toimub esmakordselt üle-eestiline avatud toidutööstuste nädal. Külalisi võtavad alates tänasest vastu 18 Eesti toidutööstust, kokku toimub nädala jooksul üle 80 ekskursiooni.

Allan Aron, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Metoodika

Käesolevas analüüsis on kaubad klassifitseeritud vastavalt kombineeritud nomenklatuurile (KN). Põllumajandussaadused ja toidukaubad kuuluvad KN-i kaubagruppidesse 1-24. Eesti päritolu kaupadeks loetakse kaubad, millel päritoluriigiks on märgitud Eesti. Päritoluriik on riik, kus kaup on toodetud või kus on toimunud kauba töötlemine. Analüüs käsitleb Eesti päritolu kaupade eksporti 2016. aasta jaanuarist augustini ning võrdleb seda 2015. aasta sama perioodiga (jaanuar-august).

 

Üle poole Eesti viljapuudest ja marjapõõsastest kasvab koduaedades

Statistikaameti andmetel kasvas 2015. aastal Eesti viljapuu ja marjapõõsastest 3500 hektarit koduaedades ja 3000 hektarit põllumajanduslike majapidamiste istandikes. Kui enamik viljapuudest ja marjadest on pigem koduaiakultuurid, siis suurem osa maasikatest, mustsõstardest ja astelpajust kasvab istandikes.

Kodumaiseid puuvilju ja marju pole importkauba hinnasurve tõttu kerge turustada ning osalt just seetõttu on Eesti viljapuu- ja marjaaedade pind viimase kümne aasta jooksul vähenenud ligi kaks korda. Kokku kasvab 2015. aasta seisuga põllumajanduslike majapidamiste istandikes ning koduaedades viljapuid ja marjapõõsaid 6500 hektaril. Kuigi põllumajanduslike majapidamiste istandike hulgas on ka väiksemaid puuvilja- ja marjaaedu, siis 97% neist moodustavad vähemalt 0,3-hektarilised pinnad.

Üle poole Eesti õunasaagist tuleb istandikest

Õuna-, pirni-, ploomi- ja kirsipuid kasvab kokku rohkem kui 3300 hektaril, sellest vähem kui veerand põllumajanduslike majapidamiste istandikes. Et istandikest saadakse pinnaühiku kohta märgatavalt rohkem õunu kui koduaedades, siis üle poole Eesti õunasaagist tuleb istandikest.

Maasikas, mustsõstar ja astelpaju kasvab peamiselt istandikes

Kui viljapuud on kujunenud eelkõige koduaiakultuurideks, siis marjade puhul on ülekaalus põllumajanduslike majapidamiste istandikud. Seda hoolimata asjaolust, et punast ja valget sõstart, karusmarja ja vaarikat kasvatatakse kokku rohkem kui 650 hektaril ja sellest enamik koduaedades. Samal ajal maasikate ja mustsõstarde all olevast 1200 hektarist on enamik põllumajanduslike majapidamiste istandike pind. Muid viljapuid ja marjakultuure kasvatatakse kokku ligi 1400 hektaril ja põhiosa sellest moodustab astelpaju, mis eranditult on istandike kultuur. Lisaks liigitub muude viljapuude ja marjade hulka mitmesuguseid väiksemaid pindu, mida eraldi kultuurideks ei jaotata.

Koduaedade puuviljad ja marjad liiguvad omaniku toidulauale ja moosipurki

Kuigi põllumajanduslike majapidamiste istandike saak ei pruugi minna müügiks, jagub kodumaiseid puuvilju ja marju ka turul müügiks. Koduaedade puuviljad ja marjad liiguvad aiast mõistagi vaid otse omanike toidulauale või moosipurki.

Eestis süüakse meelsasti kodumaist maasikat

Välismaiste puuviljade ja marjade import ületab kordades Eesti omatoodangu, kuigi sõstarde, karusmarja ja vaarika import on marginaalne. Värsketest marjadest on erandiks maasikate import, mille kogus on kümne aastaga märkimisväärselt kasvanud, kuid siiski veel väiksem kui Eesti omatoodang. Importmaasika kõrghooaeg jääb kevadesse, kui kodumaist maasikat veel pole või seda on väga vähe.

Kogu Eesti põllumajanduslike majapidamiste viljapuu- ja marjaistandike pinnast enam kui pool asub Võru-, Tartu- ja Viljandimaal. Kui Viljandimaad nimetatakse seakasvatus-, Harjumaad linnukasvatus- ja Saaremaad lambakasvatusmaakonnaks, siis Tartumaa võiks pälvida maasikakasvatusmaakonna tiitli. 2015. aastal kasvas Tartumaal maasikat 178 hektaril, mis on üle kahe korra rohkem kui üheski teises maakonnas.

Maasikakasvatus_2015_v2

Põllumajanduslikeks majapidamisteks loetakse üksusi, kus on vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus toodetakse põllumajandussaadusi peamiselt müügiks. Põllumajanduslike majapidamiste puuvilja- ja marjaaedade andmete aluseks on Statistikaameti iga-aastane taimekasvatuse uuring, mis põhineb eelkõige PRIA andmetel. Koduaedade andmeid kogutakse vastavalt FAO soovitustele üldjuhul kord kümne aasta järel, vahepealsetel aastatel arvutatakse need mudelipõhiselt.

Eesti puuvilja- ja marjakasvatusstatistikat vaata Statistikaameti veebilehelt statistika andmebaasist.

Andres Klaus, Statistikaameti juhtivstatistik

 

Noppeid ajaloost: piimatoodang

160519_infograafik_mai_piim_3

2016. aastal tähistab Eesti statistikasüsteem 95. aastapäeva. Eesti Vabariigis asutati 1. märtsil 1921 Riigi Statistika Keskbüroo, mille juhiks sai Albert Pullerits. Seda kuupäeva võibki pidada Eesti statistika sünnipäevaks.  Statistikaamet avaldab aasta jooksul huvitavamaid noppeid 1920. aastate statistikaväljaannetest võrdluses sama valdkonna viimatiavaldatud näitajatega.

Mahepõllumajandusmaa osatähtsus on suurim Austrias, Rootsis ja Eestis

Eestis oli 2014. aastal kasutatavast põllumajandusmaast 16% ehk 155 600 hektarit mahemaad. Euroopa Liidu riikide hulgas oleme mahepõllumajandusmaa osatähtsuselt kolmandal kohal, meist veidi suurem on see Austrias (18%) ja Rootsis (17%).

Mahepõllumajandusmaa hulka arvatakse kogu maa, mida majandatakse tunnustatud mahepõllumajanduslike nõuete kohaselt: nii täielikult mahepõllumajanduslik maa kui ka maa, kus alles toimub üleminek mahepõllumajanduslikule tootmisele. Seega võetakse mahemaana arvesse vaid Põllumajandusameti mahepõllumajanduse registris ametlikult registreeritud ja rangete reeglite järgi majandatavad maad ning mitte kogu sünteetiliste mineraalväetiste- ja tehislike taimekaitsevahenditevaba põllumajandusmaa, mida Eestis on mahemaast palju rohkem.

Euroopa Liidus oli 2013. aastal  kasutatavast põllumajandusmaast mahepõllumajandusmaad keskmiselt 6%.  Lähinaabritega võrreldes on mahepõllumajandusmaa osatähtsus Eesti järel kõrgeim Lätis (10%), järgnevad Soome (9%) ja Leedu (6%). EL suurtes põllumajandustootjariikides on mahepõllumajandusmaa osatähtsus madalam – näiteks Poolas, Prantsusmaal ja Ungaris jääb see alla 5%.

1a

Mahepõllumajandusmaa pind on Eestis aasta-aastalt kasvanud

Eestis oli 2014. aastaks mahepõllumajandusmaa pind võrreldes 2003. aastaga suurenenud ligi neli korda. Samal perioodil on rohkem kui kaks korda  kasvanud ka mahepõllumajandustootjate arv. 2014. aasta lõpus oli Eestis esialgsetel andmetel kokku juba 1542 mahemajapidamist. 155 600 hektarist mahepõllumajandusmaast oli 2014. aastaks 88% täielikult mahepõllumajandustootmisele üle viidud. Ülejäänu osas kehtis mahepõllumajandusele ülemineku aeg, mille jooksul samuti juba mahepõllumajanduslikke nõudeid täidetakse, kuid toodangut veel täielikult mahedaks ei loeta.

Ligi kolmveerand Eesti mahepõllumajandusmaast on söödakultuuride all. Maheteravilja ja -kaunvilja kasvatatakse 30 400 hektaril, enam hoolt nõudvaid mahepuuvilju ja -marju 1602 hektaril ning maheköögivilju 143 ja mahekartulit 205 hektaril.

2a

Ühest küljest on mahepõllumajandus keskkonnasõbralik tootmisviis, kuid teisalt jäävad toodangumahud mahepõllumajanduslike põllumajandussaaduste puhul siiski tavatootmisest oluliselt väiksemaks, sest kunstlikke mineraalväetisi ja taimekaitsevahendeid ei kasutata. Saagikuse erinevus võib olla isegi rohkem kui kahekordne, näiteks oli 2014. aastal Eesti keskmine teraviljasaak 3,7 tonni hektari kohta, ent mahedal teraviljal 1,5 tonni hektari kohta. Kartulisaagi puhul oli Eesti keskmine saagikus 18,5 tonni hektari kohta ja mahepõllumajanduses 10,8 tonni hektari kohta.

Et suur osa mahemaast on söödakultuuride (eelkõige rohumaa) all, siis on Eestis hea võimalus ka maheloomakasvatuseks. 2014. aastal oli Eesti lammastest täielikult mahepõllumajanduslikul pidamisel 42%, kitsedest 22%, veistest 12% ning mesilasperedest 4%. Maheseakasvatusega ja mahelinnukasvatusega tegeldakse vähem (neist on mahepõllumajanduslikud vähem kui 1%).

Mahepõllumajandusliku maa ja -loomade andmed näitavad Eesti potentsiaali mahepõllumajanduse vallas, kuid praegu jõuab suur osa mahepõllumajanduslikust toodangust tarbijateni siiski veel mahepõllumajandusele viitava märgistuseta või isegi töödelduna koos tavapõllumajandustoodetega.

Statistikaamet teeb mahepõllumajandusstatistikat Põllumajandusameti mahepõllumajanduse registri alusel.

Eve Valdvee, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik
Andres Klaus, Statistikaameti juhtivstatistik

Septembris tähistatakse Eesti toidu kuud, mille jooksul toimub üle 30 kohalikule toidule pühendatud sündmuse. Eesti toidu kuu programmi leiab www.eestitoit.ee ja Facebooki sündmuse https://www.facebook.com/events/855548084536962.

eesti-toit-2015-est-426