Category Archives: majandusstatistika

Enam kui pooled Eestisse jõudnud mänguasjad on Hiina päritolu

Statistikaameti andmetel imporditi Eestisse 2016. aastal 30,5 miljoni euro eest mänguasju, millest üle 60% oli Hiina päritolu. Mänguasjade sissevedu kasvas varasema aastaga võrreldes ligi 12%.

2016. aastal toodi mänguasjadest enim sisse mängukonstruktoreid ja kokkupandavaid mänguasju (sh legod), järgnesid muud mänguasjakomplektid ja videomängukonsoolid.

Aastas imporditakse ühe 0–18-aastase kohta Eestisse 118 euro eest mänguasju, summa on aasta-aastalt suurenenud, sest veel 2013. aastal oli näitaja 91,5 eurot lapse kohta.

Mänguasjade sisseveo kõrghooaeg algab aasta teisest poolest ning saavutab enamasti maksimumi oktoobris.

Enamasti Eesti ekspordib ka edasi Hiina päritolu mänguasju, ligi pool kogu mänguasjade ekspordi summast moodustas 2016. aastal Hiina päritolu mänguasjade re-eksport. Eesti päritolu mänguasju on rohkem hakatud eksportima alates 2015. aastast, kui Eesti päritolu mänguasjade eksport moodustas kogu mänguasjade ekspordist 7% ja 2016. aastal 5%, varem oli näitaja 1% piires.

Evelin Puura, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Detailsem ülevaade statistika andmebaasis. VK10_2: Kaupade eksport ja import kauba (KN) ja riigi järgi 2012–2017

 

Kasutatud kaubakoodid kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi:
9503 00 21         Inimesekujulised nukud, rõivastega või ilma
9503 00 29         Inimesekujuliste nukkude osad ja tarvikud, mujal nimetamata
9503 00 30         Elektrilised rongimudelid, k.a relsid, semaforid jm lisadetailid; vähendatud suurusega (“mõõtkavas”) mudelid, k.a relsid, semaforid jm lisadetailid
9503 00 35         Mängukonstruktorid ja kokkupandavad mänguasjad, plastist (v.a vähendatud suurusega (“mõõtkavas”) kokkupandavad mudelid)
9503 00 39         Mängukonstruktorid ja kokkupandavad mänguasjad (v.a plastist ning vähendatud suurusega (“mõõtkavas”) kokkupandavad mudelid)
9503 00 41         Topitud mänguasjad, mis kujutavad loomi või muid olendeid peale inimeste
9503 00 49         Mänguasjad, mis kujutavad loomi või muid olendeid peale inimeste (v.a topitud)
9503 00 55         Mängumuusikariistad, muusikalised mänguasjad
9503 00 61         Puidust mosaiikpildid
9503 00 69         Mosaiikpildid (v.a puidust)
9503 00 70         Mänguasjad komplektide või valikutena (v.a elektrilised rongimudelid koos lisadetailidega, vähendatud suurusega (“mõõtkavas”) kokkupandavad mudelid, mängukonstruktorid ja kokkupandavad mänguasjad ning mosaiikpildid)
9503 00 75         Motoriseeritud mänguasjad ning mudelid, plastist (v.a elektrilised rongimudelid, vähendatud suurusega (“mõõtkavas”) kokkupandavad mudelid ja mänguasjad, mis kujutavad loomi, inimesi või muid olendeid peale inimeste)
9503 00 79         Motoriseeritud mänguasjad ning mudelid (v.a plastist, elektrilised rongimudelid, vähendatud suurusega (“mõõtkavas”) kokkupandavad mudelid ja mänguasjad, mis kujutavad loomi, inimesi või muid olendeid peale inimeste)
9503 00 81         Mängurelvad
9503 00 85         Metallist valatud minimudelid
9503 00 95         Plastist mänguasjad, mujal nimetamata
9503 00 99         Mänguasjad, mujal nimetamata
9504 50 00         Videomängukonsoolid ja -masinad (v.a maksevahenditega käivituvad seadmed)

Eesti päritolu jõulupuud ehivad peamiselt Taani kodusid

Statistikaameti andmetel eksportis Eesti 2016. aastal ligi 115 500 jõulupuud, millest 99,7% oli kasvatatud Eestis. Ligi 60% Eestist eksporditud jõulupuudest jõudis Taani ja 25% Suurbritannia kodudesse.

Jõulupuude väljavedu kahenes 2016. aastal eelneva aastaga võrreldes 11%, mida enim mõjutas väljaveo vähenemine Saksamaale 85%. Eesti jõulupuid jõudis vähem ka Taani, Lätti, Poola, Soome ja Rootsi. Samas suurenes Eesti jõulupuude eksport Suurbritanniasse ning uuesti leidsid Eesti jõulupuud tee Venemaale ja Belgiasse.

Eestisse veeti 2016. aastal sisse 7900 jõulupuud, mis on sarnane varasema aasta kogusele. Ligi kolmveerand Eestisse imporditud jõulupuudest tuleb Taanist.

Jõulupuude kaubavahetus toimub aasta kahel viimasel kuul. Eestist eksporditakse aastas kümne elaniku kohta üks jõulupuu. Jõulupuude eksport toob sisse 1,5 eurot elaniku kohta.

Evelin Puura, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

 

Kombineeritud nomenklatuuris (KN) on jõulupuude kaubakood: 06042020. Detailsem ülevaade statistika andmebaasis. VK10_2: Kaupade eksport ja import kauba (KN) ja riigi järgi 2012–2017

Ilutulestik jõuab Eestisse peamiselt aasta viimases kvartalis

Statistikaameti andmetel imporditi 2016. aastal Eestisse 1 miljoni euro eest ilutulestikutooteid. Nende peamine sissetoomise aeg on aasta viimane kvartal ja päritoluriik Hiina.

2016. aastal tuli 92% kogu imporditud ilutulestikust Hiinast, viis aastat varem 100%. Viimastel aastatel on kaupa toodud ka Saksamaalt (5%) ja Itaaliast (2%). 2016. aasta toodi koguseliselt Eestisse 408 tonni ilutulestikutooteid. Hiinast sisse toodava ilutulestiku kilo hind on läbi aegade olnud ca 2 eurot kg ja Euroopast toodul ligi 30 eurot kg. Ilutulestikutoodete peamine sissetoomise periood on II poolaasta ja enim just aasta viimane kvartal. Viimastel aastatel on ilutulestiku import püsinud 1 miljoni euro piires, suurim oli sissevedu 2013. aastal kui ilutulestikku toodi Eestisse 1,2 miljoni euro eest.

2016. aastal eksporditi Eestist 122 000 euro eest ilutulestikku ja see läks Venemaale. Varasematel aastatel on lisaks Venemaale eksporditud ka Leetu, Lätti ja vähem Ukrainasse. 2013. aastal oli ilutulestiku eksport suurim kui 309 000 euro eest eksporditi Eestisse toodud kaupa edasi Leetu ja Venemaale.

Kombineeritud nomenklatuuris on ilutulestikutoodete kaubakood: 36041000
Detailsem ülevaade statistika andmebaasis.
VK2161: Kaupade eksport kaubakoodi (KN 8-kohaline kood) ja riigi järgi, 2016 (kuud)
VK2162: Kaupade import kaubakoodi (KN 8-kohaline kood) ja riigi järgi, 2016 (kuud)

Evelin Puura, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Balti riikide ja Soome põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport

Statistikaamet vaatles põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksporti aastatel 2010–2016 Balti riikides ja Soomes. Enim on selle kaubagrupi toodete eksport sel ajavahemikul vähenenud Eestis. Aastatel 2014–2016 vähenes nende väljavedu 12%, mis näitab, et Eestis on uute sihtturgude leidmine ja kahanenud ekspordikoguste taastamine olnud keerulisem kui teisel kolmel riigil.

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade osatähtsus koguekspordis näitab, kui oluline on nende eksport riigi väliskaubanduses. Artiklis vaadeldavatest riikidest oli põllumajandussaaduste ja toidukaupade osatähtsus koguekspordis aastatel 2010–2016 kõige väiksem Soomes, kus see näitaja püsis 3% juures. Leedus ja Lätis oli see samal ajavahemikul ligikaudu 20% ja Eestis ligikaudu 10% koguekspordist.

Leedu ja Soome kogueksport oli 2016. aastal 7% väiksem kui 2014. aastal, Eesti kogueksport vähenes samal ajavahemikul 2% ja Läti näitaja jäi samale tasemele. Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport on seevastu enim kahanenud Eestis (12% aastatel 2014–2016), mida näitab ka nende osatähtsuse vähenemine koguekspordis.

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport Venemaale

Iga suure ja olulise turu kadumine mõjutab otseselt eksportivaid ettevõtteid, kes valmistavad oma toodangu spetsiaalselt sellele riigile. Venemaa turu täielik kadumine 2014. aasta sügisel on suurel määral mõjutanud nii Balti riike kui ka Soomet, mistõttu on need riigid hakanud otsima uusi turge. Uute sihtriikide leidmine ja suurte mahtude saavutamine ei käi kiiresti ja seetõttu kannatavad eelkõige tootjad. Olenevalt riigi ja tootjate tegevusest on osas riikides toodete ekspordimahud taastunud ja jõudnud ka kasvada, kuid on ka vastupidiseid olukordi.

Venemaa sanktsioonid on mõjutanud Eesti, Läti, Leedu ja Soome põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksporti olulisel määral. 2010. ja 2013. aastal oli Balti riikide ja Soome põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi peamine sihtriik Venemaa. 2016. aastal aga oli Venemaa nende kaubagruppide peamine ekspordipartner ainult Lätis, kust peamiselt veeti Venemaale alkohoolseid jooke. Balti riigid ja Soome on pärast Venemaa turu kadumist leidnud mitmele tootele uusi kaubanduspartnereid ning suurendanud paljude toodete eksporti olemasolevatesse sihtriikidesse. Seda kinnitab ka fakt, et peamiste sihtriikide osatähtsus on viimastel aastatel vähenenud ning kaugemaid sihtturge on leitud just toidukaupade valmistoodangule (nt jahu- ja pagaritooted, kastmed) ja põllumajandussaadustele (nt teravili ja hernes), mida on võimalik eksportida kaugematesse maadesse.

Leedu on eksportinud Venemaale enim puuvilju, marju ja köögivilju. Puuviljadest ja marjadest on peamiselt välja veetud maasikaid, vaarikaid ja kiivisid ning köögiviljadest tomateid, paprikaid, šampinjone ja baklažaane. 2014. aastal oli nende ekspordikogus ligikaudu 30% ja 2016. aastal 90% väiksem kui 2013. aastal. Leedu on Balti riikidest enim Venemaale eksportinud ka piima ja piimatooteid ning liha ja söödavat rupsi. Küllaltki suur osa on Leedus olnud ka mittealkohoolsete jookide ja alkoholi väljaveol.

Soome olulisim kaubagrupp Venemaale ekspordis on olnud piim ja piimatooted, mida aastatel 2010–2013 veeti aastas keskmiselt välja 79 000 tonni ja üle 220 miljoni euro eest. 2014. aastal vähenes väljaveetud kogus 2013. aastaga võrreldes 37% ja 2016. aastal koguni 99%.

Lätist on Venemaale veetud kõige rohkem mittealkohoolseid jooke ja alkoholi. Aastatel 2012–2014 eksporditi selle kaubagrupi kaupu Venemaale ligi 500 miljoni euro eest, 2015. aastal ligi 1,7 korda vähem.

Eestis on samuti olnud Venemaale ekspordis oluline kaubagrupp mittealkohoolsed joogid ja alkohol. Selles grupis on palju reeksporti, mis avaldab mõju nii laondus-, transpordi- kui ka hulgikaubandusettevõtetele, kes 2013. aastal eksportisid ligi 127 miljoni euro eest, kuid 2016. aastal peaaegu 2,3 korda vähem. Tootjatest said sanktsioonide mõju enim tunda piima ja piimatoodete tootjad. 2010. aastal eksporditi selle kaubagrupi tooteid üle 55 miljoni euro eest, kuus aastat hiljem 0,1 miljoni euro eest. Kalu ja selgrootuid eksporditi 2012. aastal Venemaale 15,6 miljoni euro väärtuses, kuid 2016. aastal selles kaubagrupis eksport puudus.

Sanktsioonide alla jäänud peamiste toidukaupade eksport

Sealiha eksport on vaadeldud riikidest suurim Soomes, samuti on seal kõrgeim tonnihind. Euroopa Liidu (EL) riikidest on Soome oma sealiha ekspordis kasvatanud põhiliselt naaberriikidesse Rootsi ja Eestisse, kuid ka Saksamaale ja Leetu veetud koguseid. EL-i välistest riikidest on suurenenud eksport Lõuna-Koreasse ja Uus-Meremaale.

Balti riikide eksporti on enim mõjutanud Aafrika seakatk, mille tõttu on eksport alates 2014. aasta algusest vähenenud. Väljapoole EL-i riike pole sealiha alates 2014. aastast peaaegu üldse veetud.

Külmutatud kala ekspordi kogus on vaadeldud riikidest olnud suurim Eestis. Venemaale väljaveo vähenemise tõttu on selle kaubagrupi eksport viimastel aastatel märgatavalt kahanenud, kuid 2016. aastal hakkas langus pidurduma, kuna on leitud uusi turge (Kasahstan, Vietnam, Portugal) ja kasvatatud eksporti vanadesse sihtriikidesse (Ukraina, Valgevene, Taani, Soome). Eesti peamised ekspordiartiklid on olnud räim ja kilu ehk odavam kala. Leedu ettevõtted on vaadeldud neljast riigist eksportinud kõige tagasihoidlikumaid koguseid, kuid teeninud tonni eest suurimat tulu. Kogu vaadeldaval ajavahemikul on Leedu peamised ekspordiartiklid külmutatud kala grupis olnud makrell ja atlandi väärislõhe ning uuteks sihtturgudeks on saanud Tai, Rootsi ja Hiina. Läti on alates 2014. aastast, kui Venemaa turu osa kahanes, samuti uusi turge leidnud (Saksamaa, Poola, Kasahstan, Valgevene, Lõuna-Korea, Usbekistan), samuti suurendanud eksporti olemasolevatesse sihtriikidesse (Taani, Ukraina, Leedu), mis on taganud ekspordi pideva kasvu.

Piima ja rõõsa koore ekspordi kogus on suurim olnud Lätis, kellele järgnevad Eesti ja Leedu. Soome ekspordikogus on Balti riikidega võrreldes väga väike, kuid tonnihind kõrgeim. Seda selgitab asjaolu, et Läti ja Eesti ning mõningal määral ka Leedu tootjad ekspordivad suurtes kogustes toorpiima, mis on odavam kui tööstuses pakendatud piim ja rõõsk koor. Eestist veetakse suuri koguseid toorpiima Lätti ja Leetu – 2016. aastal 93% kogu Eesti piima ja rõõsa koore ekspordist. Lätist eksporditakse piima põhiliselt Leetu. 2016. aastal oli Leetu veetud piima ja rõõsa koore kogus 86% kogu Läti selle kaubagrupi ekspordist. Leedu ekspordib 75% piimast Poola.

Piima- ja koorepulbri ning -kontsentraadi eksport on kasvanud viimasel kahel aastal Soomes, kus on suurendatud väljavedu Aasiasse, Aafrikasse ja Euroopasse. Venemaa turu kadumine on mõjutanud Soome tootjate tonnihinda, sest uutele turgudele müüakse madalama hinnaga kui Venemaale.

Jogurti, keefiri, petipiima ja hapukoore suurim eksportija on Soome. Eesti selle kaubagrupi ekspordikogused on alates 2011. aastast vähenenud, kuid 2016. aastal suudeti ekspordimahtu uuesti kasvatada. Lätis ja Leedus selle kaubagrupi eksport kuni 2013. aastani kasvas, kuid alates 2014. aastast on väljavedu sealgi vähenenud.

Või ja muude piimarasvade ekspordis jäävad Balti riigid väga suurelt alla Soomele, kust on viimastel aastatel välja veetud 38 000 tonni võid aastas. Kuigi pärast Venemaa sanktsioonide kehtestamist kardeti, et Soome võile ei suudeta uusi sihtriike leida, on neid siiski leitud. Samal ajal on Soome või tonnihind alates 2014. aastast langenud, mis tähendab, et uutesse sihtriikidesse on eksporditud odavama hinnaga. Ekspordimahte on viimastel aastatel suutnud kasvatada ka Leedu, kuid Eestist ja Lätist eksporditud või kogused on vähenenud.

Juustu ja kohupiima ekspordi kogus on olnud suurim Leedus. Venemaa turu äralangemisest kaotas selle kaubagrupi puhul enim Soome, kelle juustu ja kohupiima eksport jäi 2016. aastal alla isegi Eestist väljaveetud kogusele. Kui 2010. aastal eksporditi Soomest 50 000 tonni juustu ja kohupiima, siis 2016. aastal 16 000 tonni. Soome ei ole suutnud olemasolevatesse sihtriikidesse eksporditavaid koguseid suurendada, pigem on need vähenenud. Vaid Jaapanisse ja Hispaaniasse eksporditud kogused on mõnesaja tonni võrra kasvanud.

Eestis oli põllumajandussaaduste ja toidukaupade nelja peamise sihtriigi – Soome, Läti, Leedu ja Venemaa – osatähtsus kõigil aastatel suurem kui Lätis, Leedus ja Soomes, mis tähendab, et Eesti ekspordib teistega võrreldes enam kindlatele sihtturgudele. Kuna Eesti on neist riikidest väikseim, on see ühest küljest mõistetav, kuna pole mõtet vähest eksporti killustada. Teisest küljest on see ka riskantsem, sest suured muutused peamistel turgudel mõjutavad sektorit märkimisväärselt. Suured muutused on toimunud Eesti ekspordis Venemaale, kuhu väljaveetu maht kuni 2013. aastani pidevalt kasvas, kuid alates 2014. aastast on kahanenud. 2016. aastal oli Eesti eksport Venemaale juba 2,7 korda väiksem kui 2013. aastal. Teistel sihtturgudel pole Eesti toidukaupade ja põllumajandussaaduste väljaveos nii järske muutusi ette tulnud.

Põhjalikum ülevaade Statistikaameti kogumikus “Majanduse ja tööturu trendid” artiklis „Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport Balti riikidest ja Soomest aastatel 2010–2016 “.

Evelin Puura, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik
Mirgit Silla, Statistikaameti juhtivstatistik

Kui 4.99 on parem kui 5.00

Inimesed seisavad pidevalt silmitsi tähtsate ja vähem tähtsate otsustega. Sageli peab otsustama kiirelt, mistõttu põhjaliku kaalutlemise asemel sünnib otsus intuitiivselt. Kuigi paljudes olukordades on säärane otsustusviis mõistlikum kui aeglane ja põhjalik kaalutlemine, annab see ka võimaluse inimestega manipuleerida. Üks selline võte on täisarvulisest hinnast napilt madalama hinna kasutamine.

Igale sõnale ja igale teole eelneb otsus ning igale otsusele eelneb teabe töötlemine. Rangelt võttes võib otsustussüsteemi jagada kaheks: kaalutlevaks ja vaistlikuks. Esimese puhul käib otsustamine põhjalikult ja kaalutletult ning nõuab keskendumist ja vaimset pingutust. Teise süsteemi puhul toimub otsustamine kiirelt ja automaatselt, väga sageli mitteteadlikult, ning kasutatakse heuristikute ehk rusikareeglite abi.

Võib tunduda, et ratsionaalsed olendid peaksid otsuseid tegema üksnes kaalutleva süsteemi järgi, põhjalikult vaagides ja analüüsides – üheksa korda mõõtes ning üks kord lõigates. Ometi toob elu pidevalt olukordi, kus otsustada on vaja kiirelt, teavet otsust puudutavate asjaolude kohta napib või on otsus nii vähe tähtis, et sellega ei maksa liigselt pead vaevata. Kognitiivset ressurssi on vaja säästa hoopis olulisemateks toiminguteks. Seega, esmapilgul pigem irratsionaalsena tunduv lähenemine ja otsustusvaeva vähendamine võib osutuda hoopis optimaalseks lahenduseks. Ent kuigi rusikareegleid aluseks võttes võib vaikimisi eeldada, et need on õiged ja parimad variandid, ei pruugi nad tegelikult seda olla. Võib koguni juhtuda, et keegi teine proovib (enda kasuks ja meie kahjuks) meiega heuristikutele tuginedes manipuleerida.

Üks viise, kuidas säärast manipulatsiooni rakendatakse, on toodete või teenuste puhul täisarvulisest hinnast napilt madalamate hindade (nt 4.99, 4.95, 4.90) kasutamine. Ostuotsuseid tuleb teha sageli ja tihti võib juhtuda, et tarbijad ei pööra hinnale põhjalikku tähelepanu. Täisarvulisest hinnast napilt madalamate hindade kasutamine tugineb järgmistele alustele:

  • hindu loetakse vasakult paremale ehk heuristilist mõtlemist kasutavad tarbijad vaatavad hinda 59.99 kui 59 ja äärmisel juhul ka kui 50. Kõige olulisemat teavet annab hinna esimene number;
  • hindu kodeeritakse suurusjärkudena – kuigi 2.99 ja 3.00 vahel on tegemist kõigest ühesendise erinevusega, tajutakse suurusjärgu muutumist märkimisväärsena;
  • inimeste võime hindu meelde tuletada on piiratud;
  • mittetäisarvulistes hindades nähakse alandatud või suhteliselt madalamaid hindu ehk tõendit selle kohta, et hinnad on täpselt kalkuleeritud ja ausad, kuid ka vihjet halvale kvaliteedile;
  • arvatakse, et mittetäisarvulise hinna (eelkõige 9 ja 99-ga lõppevad) kasutamine võib mõjutada nõudlust pakkujale soodsalt.

Mittetäisarvuliste hindade levik Eestis

Millised on hinnalõpud Eestis? Kui lähtuda üksnes kulupõhise hinnakujunduse rakendamisest, peaks lõppkokkuvõttes hinna viimase numbri puhul iga numbri (0–9) esinemissagedus olema ligikaudu võrdne ehk 10%. Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmeid toidukulutuste kohta uurides ja keskendudes toiduainetele, mis on suure tõenäosusega pakendatud (välja jäeti toidukaubad, mis tihtipeale on müügil kaalukaubana, nt puu- ja juurviljad, mitmesugused lihatooted), selgus, et tegelik olukord on teistsugune. Üle 40% registreeritud hindadest lõppes 9-ga ja pisut üle viiendiku 5-ga. Ülejäänud numbritega hinnalõppe oli märksa vähem. Aluseks on võetud eeldus, et hind on kujul X.XX ehk hinnalõpuna arvestatakse viimast sendikohta.

Aja jooksul on pilt muutunud. Esimesel euroaastal ehk 2011 oli 2015. aastaga võrreldes märgatavalt väiksem 9-ga ja mõnevõrra väiksem 5-ga lõppevate hindade osatähtsus ning kõigi ülejäänud numbrite osatähtsus oli suurem. Võib arvata, et olulist rolli mängis siin asjaolu, et uued eurohinnad olid toona veel seotud kroonihindadega. Krooniaastaid vaadeldes tuleks tähele panna, et kuna kroonihinnad lõppesid üksnes 0 või 5-ga, on nende puhul arvestatud hinna kahte viimast numbrit. Euroaastatel ehk alates 2011. aastast on hinnalõpuna arvestatud viimast numbrit. Kui 2015. aastal lõppes üle 40% hindadest 9-ga, siis 2010. aastal lõppes peaaegu sama suur hulk hindu 90-ga. Aja jooksul on 90-ga lõppevate hindade osatähtsus kasvanud, näiteks 2000. aastal oli levinuim hinnalõpp 00.

Hindade seos jõukusega

Teoreetiline materjal viitab sellele, et mittetäisarvuliste hindade kasutamine (ja n-ö hinna ohvriks langemine) võib olla seotud tarbijate jõukusega. Kuigi eeldada võiks pigem vastupidist olukorda, selgus siinsel juhul kasutatud andmetest, et 9-ga lõppeva hinnaga tooted võivad sagedamini sattuda jõukamate ostukorvi. Teisisõnu kippus 9-ga lõppevate hindade osatähtsus olema suurem kõrgemasse sissetulekudetsiili kuuluvate leibkondade ostetud toidukaupade puhul (arvestatud on kümmet sissetulekudetsiili: madalaim I, kõrgeim X). Siiski ilmnes seda üksnes 2015. aastal, kuid 2011. ja 2012. aastal mitte. 2015. aasta leidu toetab ka regressioonianalüüs, ent seos on nõrk ja postulaadina seda võtta ei saa. Ka 99-ga lõppevate hindade osatähtsus (praegusel juhul kolme aasta keskmine) kippus suurem olema kõrgemates sissetulekudetsiilides. Lisaks tuli välja, et 9-ga lõppevate hindade kasutamine võib oleneda ka toote hinnaklassist: 9-lõpuliste hindade osatähtsus on suurem pigem kõrgema kui madalama hinnaklassi toodete puhul.

Seega on mittetäisarvuliste, eeskätt 9-ga lõppevate hindade kasutamine levinud ka Eestis. Erinevalt teoreetilistest eeldustest selgus leibkonna eelarve uuringu tulemusi analüüsides, et 9-ga lõppevate hindadega toidukaubad kipuvad rohkem sattuma jõukamate inimeste ostukorvi ja olema sagedasemad kallimate toodete hulgas. Kuigi analüüsitud andmetest konkreetseid põhjuseid ei selgu, võib samasugusele tulemusele jõudnud varasemate uuringute põhjal oletada, et üks põhjuseid võib olla see, et rikkamatel on vähem motivatsiooni hindu põhjalikult kaaluda. Nad võivad kognitiivse vaeva kokkuhoiuks hinnale vähem tähelepanu pöörata. Väiksema sissetulekuga inimesed seevastu võivad hindu (aga ka toote teisi omadusi) põhjalikumalt kaalutleda. Kallimate toodete puhul on ka mänguruumi rohkem ehk omahinna või sisseostuhinna ja müügihinna vahe on suurem, mistõttu kaupmeestel on kergem rakendada soovitud hindu, mis sageli lõppevad 9-ga. Küsimuseks aga jääb, kas ja kui hästi sääraste hindade kasutamine ka tegelikult toimib või on hoopis kaupmehed ise nähtuse ohvriks langenud ja usuvad pimesi, et sellised hinnamanipulatsioonid aitavad neile kasu tuua.

Põhjalikum ülevaade Statistikaameti kogumikus “Majanduse ja tööturu trendid” artiklis „Kui 4.99 on parem kui 5.00 ehk mittetäisarvulise hinnakujunduse tagamaad ja rakendamine“.

Märt Leesment, Statistikaameti peaanalüütik

 

 

Pilt

Head vastlapäeva!

Pilt

Eesti jõulukuused Euroopa kodudes