Category Archives: majandusstatistika

Kui mahe on Eestimaa?

Rohkem kui viiendik Eesti põllumajandusmaast oli eelmisel aastal mahe. Võrreldes varasema aastaga nopiti meie viljaaedadest topeltkogus mahedaid marju ja puuvilju, samuti suurenes mahekartuli saak.

2018. aastal oli Eestis mahemaad kokku 207 000 hektarit ehk 21% kogu põllumajandusmaast. Seda on 5% rohkem kui aasta varem. Sellest 83% ehk 172 000 hektarit on juba täielikult mahepõllumajanduslikul tootmisel, ülejäänul kestab veel üleminekuaeg. Põllumajandusmaa ja rohumaa üleminekuaeg kestab kaks aastat, mitmeaastaste taimede kasvatamise korral kolm aastat.

Mahesaak versus tavasaak

Kaht kolmandikku Eesti mahepõllumajandusmaast kasutatakse põllumaa söödakultuuride ja püsirohumaadena. Mahetera- ja mahekaunvilja kasvatatakse rohkem kui 55 000 hektaril, köögivilja ning maasikaid 266 ning mahekartulit 142 hektaril. Maheviljapuid ja marjaaedu on kokku 2347 hektarit.maheriik_4Maheveiseid järjest rohkem, sigu aina vähem

2018. aastal toodeti Eestis varasema aastaga võrreldes rohkem nii maheliha, -piima kui ka -mune. Veiste arv Eestis on suurenenud ning koos maherohumaa pinna suurenemisega on kasvanud ka maheveiste arv – neid on 4% enam kui eelmisel aastal. Aastal 2018 oli Eestis 41 500 maheveist ehk 16% kõigist veistest olid maheveised.

Koos üldise lammaste arvu kahanemisega on Eestis vähenenud ka mahelammaste hulk. Täielikult mahepõllumajanduslikud on 45% siinsetest lammastest ja 27% kitsedest. Mahepidamisel lindude arv on suurenenud, kuid maheseakasvatus pole Eestis kuigi populaarne. Eestis 290 400 siga, neist mahesigu aga kõigest 458.

Eesti maheriikide esirinnas

Eurostati andmete järgi oli Euroopa Liidus 2017. aastal mahemaad keskmiselt 7%. Seega on Eestis umbes kolm korda rohkem mahemaad kui Euroopa Liidus keskmiselt. Eestist rohkem oli 2017. aastal mahemaad vaid Austrias, meile järgnes Rootsi. Naabrite juures Lätis oli mahemaad 14% ja Leedus 8%, Soomes 11% ja Rootsis 19%. ELi suurtes põllumajandussaaduseid tootvates riikides Poolas, Prantsusmaal ja Ungaris oli mahepõllumajandusmaad aga ELi keskmisest vähem.

Ege_KirsStatistikaameti analüütik Ege Kirs

 

Metoodika

Mahemaa hulka arvestatakse ainult põllumajandusameti tunnustusega täielikult mahe maa ja üleminekuajal olev mahemaad. Pindu, kus mineraalväetisi ja taimekaitsevahendeid ei kasutata, on siiski palju rohkem. Need andmed on aga kaudsed. Statistikaamet teeb mahepõllumajandusstatistikat põllumajandusameti mahepõllumajanduse registri alusel. Mahepõllumajandustoodangu hulka arvestatakse ainult täielikult mahepõllumajanduslike saadusi.

 

Eesti inimeste jäätiseisu kasvab

Eelmisel aastal toodeti Eestis 10 072 tonni jäätist, mis oli ligi 20% rohkem kui aasta varem. Jäätisetoodang oli kõige suurem mõistagi soojal ajal, maist augustini, mil toodeti 1200 tonni jäätist ühes kuus. Seda on umbes kaks korda rohkem kui ülejäänud kuudel.

Kuhu jäätist viiakse?
Ligi 40% Eestis toodetud jäätisest läheb ekspordiks. Kohaliku päritoluga jäätist eksporditi kokku 12 riiki, millest suur osa leidis tee kolme riigi magusasõprade juurde:  Leetu (44% kogu eksporditud jäätisest), Lätti (28%) ja Soome (21%).

Võrreldes viimase kolme aasta I kvartali andmeid, siis 2017. aasta I kvartalis toodeti jäätist kokku 1900 tonni, eelmise aasta samal perioodil 1929 tonni ning käesoleva aastal I kvartalis 4% vähem kui 2018. aastal

2017. aasta I kvartalis oli eksport 628 tonni ja eelmisel aastal 604 tonni. Kui vaadata käesolevat aastat, siis vähenes eksport ligi 20% ehk oli 481 tonni. Muutused on toimunud ka eksportriikide seas. Sel ajaperioodil on Eesti päritolu jäätist eksporditud kuude riiki. Selle aasta I kvartalis on jäätist eksporditud juba Ungarisse (2,97 tonni), kuhu eelnevatel aastatel hakati jäätist viima alates II kvartalist. Vastupidine olukord on aga Saksamaaga, kuhu 2018. aasta I kvartalis eksporditi 10 tonni jäätist, kuid selle aasta I kvartalis eksporti ei toimunud. Muutused on toimunud ka jäätise ekspordis Ameerika Ühendriikidesse, viimati viidi sinna 9 tonni jäätist 2017. aasta I kvartalis.

Millise riigi jäätiseid sööme?
Meie poelettidel leiduv importjäätis on peamiselt pärit Leedust, Lätist, Poolast või Saksamaalt. Neist kõige odavam on tulnud Lätist. Eelmisel aastal toodi Eestisse 2440 tonni jäätist, seda on peaaegu sama palju kui 2017. aastal (2381 tonni).

02

Kust tuuakse Eestisse odavaimat jäätist?
Jäätiste kilohinnad kõiguvad vahemikus 1,9 eurost kuni 14,7 euroni. Imporditud jäätise keskmine kilohind oli möödunud aastal 2,9 eurot. Kõige odavam jäätis oli pärit Lätist. Kõige kallimat jäätist toodi Eestisse Ameerika Ühendriikidest.

01

Palju tarbiti jäätist ühe inimese kohta?
Möödunud aastal söi iga Eesti elanik keskmiselt 6,3 kg jäätist aastas ehk 15% rohkem kui 2017. aastal. Seejuures söid Eesti inimesed 2,5 korda rohkem omamaist maiust (4,5 kilo) kui välismaist jäätist (1,8 kilo).

Alina_FilippovaStatistikaameti praktikant Alina Filippova

Keeduvorst – vorstide valitseja

Eesti inimesed on keeduvorsti usku ­­ega kipu niisama naljalt oma tarbimisharjumusi muutma— nii võib järeldada Statistikaameti värskelt ilmunud andmetest.

2018. aastal toodeti Eestis vorsttoodetest kõige rohkem keeduvorste ja viinereid, mis kokku moodustasid pea kaks kolmandikku kogutoodangust (keeduvorstid 31% ja viinerid 29%). Suitsuvorstidest müüdi enim poolsuitsuvorste ning neljandat kohta müügimahutabelis hoiavad kindlalt enda käes sardellid (9%).

Teistest väiksema osatähtsuga vorsttoodetest ei saa mainimata jätta verivorsti (4% kogutoodangust), mis annab kinnitust, et traditsiooniline pühaderoog on jätkuvalt eestlaste hulgas populaarne.

01

Vorstitoodang mõõdukas languses

Esialgsed andmed näitavad, et eelmisel aastal moodustasid kogu lihatööstuse toodangu müügitulust 25% vorsttooted. Viimase 18 aasta jooksul on aga vorsttoodete tootmiskogus pigem langenud, kõige märkimisväärsemalt aastatel 2007 ja 2008, vahetult enne majandust haaranud kriisiperioodi. Seejärel võib täheldada väikest tõusu ning alates 2015. aastast on taas märgata mõningast alanemist kõikides tootesortimentides.

02

Ekspordi liidrid: viinerid ja täissuitsuvorstid

Eesti vorstitootjad eksportisid 2018. aastal kokku 12% vorstitoodetest, suurima osatähtsusega toodetest veeti meilt välja 25% toodetud viineritest. Teine suurem ekspordiartikkel oli täissuitsuvorst (18% toodetud toodangust), lisaks eksporditi 12% sardellide ja 8% keeduvorstide toodangust. Ülejäänud toodetud vorstitoodetest jäi suuremal määral koduvabariiki, nende väljavedu jäi mõne protsendi piiridesse.

Esialgsed andmed näitavad, et vorsttooted moodustasid möödunud aastal kogu lihatööstuse toodangu müügitulust 25%.

Eesti on Euroopas tubli tegija

Euroopas on ülekaalukalt suurim vorstitootja Saksamaa. Teisel kohal on mõnevõrra üllatuslikult Poola. Eesti väiksust arvestades oleme eel-eelviimasel kohal, kuid võttes aluseks tootmist ühe inimese kohta, siis hoopis esimesed (21,9 kg). Eestile järgneb selles edetabelis Sloveenia (21,8 kg) ning kolmandal kohal on Tšehhi (20,2 kg). Saksamaal kui suurimal vorstitootjal Euroopas on vastav näitaja 17,8 kg.

03

Esimese Eesti Vabariigi ajal Riigi Statistika Keskbüroo väljaantud kogumikest ja teistest selle aja tööstuse kohta avaldatud materjalidest selgub, et Eestis algas tööstuslik  vorstitootmine suuremate vorstivabrikute (20 ja rohkem töötajat) rajamisega erinevatesse piirkondadesse 1920.–1930. aastatel. Põnevat äratundmisrõõmu pakub 1937. aasta Tallinna Eksporttapamaja Vorstitööstuse reklaamvoldik, kus vorstitööstuse saadustena tuuakse esile mitmeid praegugi tuttavaid tooteid: teevorst, maksavorst, Moskva suitsuvorst, verivorst jne. Rõõm on tõdeda, et ajalooline järjepidevus on säilinud.

blogipiltRohkem infot Statistikaameti analüütik Helle Bunder

Metoodika

Euroopa riikide analüüsi aluseks on rahvusvahelise klassifikaatori Prodcom List tootekood 10.13.14.60 – Vorstid ja samalaadsed tooted lihast, rupsist või verest ning nendel põhinevad toiduained (v.a maksavorstid ning valmiseined ja valmistoidud. Euroopa riikide all mõistetakse EL -28, lisaks kandidaatriigid ja Norra

 

Millised ettevõtted ekspordivad Eestist kaupu ja teenuseid?

2016. aastal eksporditi Eestist 11,8 miljardi euro eest kaupu ja 5,5 miljardi euro väärtuses teenuseid. Kaupade import oli samal perioodil 13,5 miljardit ning teenuste import 3,9 miljardit eurot. Järgnevalt vaatleme lähemalt kaupade ja teenuste eksportööre nende tegevusala (EMTAK), töötajate arvu ning omandivormi lõikes.

01

Kaupade ekspordis domineerisid töötleva tööstuse ettevõtted

Ettevõtte tegevusala järgi andsid kaupade ekspordikäibest 62% töötleva tööstuse ning 27% hulgi- ja jaekaubanduse tegevusala ettevõtted. Seevastu teenuste ekspordikäibest andsid veonduse ja laondusega tegelevad ettevõtted veidi üle kolmandiku ning info ja side ettevõtted 14%.

Teenuste ekspordis ei ole ettevõtte suurus esmatähtis

Töötajate arvu järgi on võimalik ettevõtted liigitada mikro- (kuni 9 töötajat), väikesteks (10-49 töötajat), keskmisteks (50-249 töötajat) ning suurettevõteteks (üle 250 töötaja).

Kaupade ekspordis domineerisid just viimased kaks, kelle osatähtsus moodustas vastavalt 36% ning 31% kogu kaupade ekspordikäibest. Seevastu teenuste ekspordis mängisid suuremat rolli mikroettevõtted (pea kolmandik ekspordikäibest).

Võttes arvesse ka kaupu eksportiva ettevõtte tegevusala, oli töötlevas tööstuses suurim osatähtsus suurettevõtetel (47%). Seevastu hulgi- ja jaekaubanduses moodustas mikroettevõtete osatähtsus pea poole.

Kaupu ekspordivad enam välisomanduses ja teenuseid kodumaises omanduses olevad firmad

2016. aastal eksportisid 62% kaupadest välisomanduses olevad ettevõtted. Teenuste ekspordist seevastu moodustas veidi üle poole käibest kodumaiste ettevõtete eksport.

Mikro- ja väikeettevõtete seast on suuremad eksportijad kodumaised ettevõtted. Teenuste ekspordis selge seos omandivormi ja suurusklassi vahel puudub. Kodumaises omanduses ettevõtete ekspordi osatähtsus on suurim suurfirmade seas (60%).

Kaupade ekspordist on töötleva tööstuse tegevusalal välismaiste firmade osatähtsus 67% käibest. Hulgi ja jaekaubanduses seevastu annavad enamuse käibest kodumaised ettevõtted.

Teenuste ekspordis annavad kodumaised ettevõtted veonduse ja laonduse ning töötleva tööstuse tegevusaladel suurema osa käibest. Vastupidine on olukord aga info ja side tegevusalal.

02

 

Allan-AronRohkem infot Statistikaameti juhtivanalüütik Allan Aron

Metoodika

Analüüs põhineb kaupade (TEC) ja teenuste (STEC) väliskaubanduse andmetel ettevõtlusnäitajate järgi. Nende andmete puhul on viimane avaldatud aasta 2016. Määramata ettevõtlusnäitajatega üksused on analüüsist välja jäetud.

Ekspordi ja impordi andmete ühendamine statistilise ettevõtete registri ettevõtlusnäitajatega annab täiendavat infot väliskaubandusega tegelevate ettevõtete kohta. Uusi statistilisi näitajaid on võimalik arvutada olemasolevaid andmeid omavahel sidudes, ilma vajaduseta andmeesitajatelt täiendavaid andmeid koguda.

 

Tuuleenergia kogub tuure

Iga aasta 15. juunil tähistatakse ülemaailmset tuulepäeva, kui maailma eri paikades jagatakse laialdaselt infot tuuleenergia ja selle vajalikkuse kohta.

Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni andmetel töötas 2018. aasta lõpus Eestis 139 elektrituulikut koguvõimsusega 309,96 MW. Tuuleenergia toodang on kümne aastaga jõudsalt suurenenud. Aastal 2018 toodeti tuuleenergiat üle kümne korra rohkem kui 2005. aastal.

Tehnoloogia areneb kiiresti

Elektrienergiaallikana hakati maailmas tuult kasutama 19. sajandi lõpus. Tuul on piiramatu taastuvenergiaressurss, mille rakendamise tehnoloogia areng käib käsikäes tuuleelektrijaamade rajamisega maailmas.

Eestis on paremate või kehvemate tuuleolude tõttu jäänud toodang viimastel aastatel siiski vaid 5–7% piiresse kogu elektritoodangust.

Eleringi andmete alusel on elektrivõrku sisenenud taastuvelektritoodangust tuulest saadud elekter biomassist toodetud elektri kannul osatähtsuselt teisel kohal. Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrist moodustab tuuleenergia koguni 35%. Sealjuures on käesoleva aasta nelja kuu kokkuvõttes 2018. aastaga võrreldes tuule osatähtsus taastuvenergiast suurenenud 7%.

01

Maalt merele

Eestisse pole viimase kolme-nelja aasta jooksul uusi tuuleparke kuigi palju rajatud. Kõige perspektiivikamad tuuleparkide asukohad on Lääne- ja Põhja-Eestis. Riigi kaitse nõuete tõttu aga ei lubata Põhja-Eestis igale poole uusi tuuleparke rajada, sest need segavat lennukeid avastavate radarite tööd. Seepärast on uute parkide projekteerimisel võetud siht siirduda maalt merele.

Tuuleenergia eelis on keskkonnasäästvus ja piiramatu ressurss. Siiski kaasnevad tuuleparkide rajamisega ka probleemid, peamiselt negatiivne mõju linnustikule ja müra. Kõige tuulisemad piirkonnad on tihti ka kauni avatud maastikuga alad ja neis paigus on kõige vähem märke inimese sekkumisest.

Igaüks saab tuulest elektrit teha

Väiketuulik on üks väheseid tarbijale kättesaadavaid võimalusi kodus elektrit toota. Aastal 2013 ühendati Elektrilevi võrku 15 uut väiketuulikut, mis tootsid umbes 100 MWh elektrit. Teada aga ei ole, kui palju toodeti nendega elektrit oma tarbeks ja kui suur on selliste tuulikute võrguühenduseta elektritoodang.

Elektrilevi 2017. aasta andmete kohaselt on nende võrku liidetud 20 alla 15 KW võimsusega mikrotuulikut, mille koguvõimsus on 190 KW.

Kõige tähtsam taastuvenergiaallikas

Rahvusvahelise energiaagentuuri (IEA) aastaraamatu andmetel on tuuleenergiast saamas Euroopa Liidu suurim jõuallikas, mis möödub nii kivisöe-, tuuma- kui ka gaasielektrist juba enne 2030. aastat. Tuul taastuvenergiaallikana andis 2017. aastal rohkem kui veerand ehk 37% kogu taastuvatest allikatest toodetud energiast Euroopa Liidus ja muutus kõige olulisemaks taastuvenergiaallikaks, tõrjudes hüdroenergia teisele kohale.

02
Energia tootmises on tuuleenergia üha tähtsam aina suuremas hulgas riikides. Riigiti on toodang Euroopa Liidus väga erinev. Mõistetavalt on see seotud nii riigi suuruse, looduslike iseärasustega kui ka kohaliku energeetikapoliitikaga.

Rita-RaudjarvRohkem infot Statistikaameti juhtivanalüütik Rita Raudjärv

 

Ülemaailmset tuulepäeva koordineerib Ülemaailmse Tuuleenergia Nõukogu (GWEC) ning Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsioon (EWEA) koos paljude partneritega teistest riikidest, kelleks on peamiselt kohalikud tuule- ja taastuvenergia assotsiatsioonid ning ettevõtted. Eestis koordineerib tuulepäeva üritusi Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon.

Eestis tarbitakse aina enam mune ja mett

Statistikaameti andmetel tarbis Eesti elanik 2018. aastal nädalas keskmiselt ligi viis muna ja kaks teelusikatäit mett, mis on rohkem kui aasta varem. Koos tarbimise kasvuga on kasvanud ka importtoodangu hulk, kuid 60% tarbitud munast ja 77% meest on jätkuvalt eestimaist päritolu.

Muna tarbimine on kümnendiku võrra suurenenud

2018. aasta lõpus peeti Eestis arvestuslikult 2,1 miljonit lindu, kellest 97% olid kanad ja kuked ning ülejäänud vutid, haned, pardid jms. Kõikidest kanadest ja kukkedest oli enamik broilerid ja veidi alla kolmandiku munejad kanad. Kokku toodeti 2018. aastal Eestis veidi üle 205 miljoni muna ehk koguseliselt umbes 13 000 tonni. See on varasema aastaga võrreldes küll 0,7% võrra vähem, kuid aasta jooksul toimunud salmonelloosipuhangut arvestades siiski tubli tulemus.

Muna tarbimise arvestusel osalevad veel ka mõned pulbrilisel või vedelal kujul munatooted, mis teisendatakse arvestuslikult ümber põhitooteks ehk munaks. Sellise arvestuse kohaselt imporditi 2018. aastal mune ja muid munatooteid Eestisse ligemale 11 000 tonni, millest tervel kujul munad moodustasid kaks kolmandikku.

Seega oli munade import Eestisse ainult natuke väiksem kui Eesti omatoodang. Eksport oli samal ajal impordist rohkem kui viis korda väiksem ja jäi 2000 tonni piiresse. Kuna toodang jäi praktiliselt muutumatuks, import suurenes ja eksport vähenes, siis suurenes ka arvestuslik tarbimine. 2018. aasta muna kogutarbimiseks kujuneb seega 21 500 tonni ehk 344 miljonit muna. Sellest 3% läks haudemunaks ja ülejäänu inimtarbimiseks ehk keskmiselt tarbiti aastas elaniku kohta 252 muna. Võrreldes 2017. aastaga on tarbimine elaniku kohta kümnendiku suurenenud ning väikeste tõusude ja mõõnadega pikalt kerges tõusutrendis püsinud.

Mee tarbimine on kümne aastaga kahekordistunud

Eestis oli eelmise aasta seisuga arvestuslikult 49 000 mesilasperet, mis kokku tootsid veidi üle 1200 tonni mett. 2017. aastaga võrreldes kasvas nii mee toodang kui ka tarbimine ligi 8% ja mõlemad on olnud pikaaegses kasvutrendis. Mee import on küll üsna suur, kuid suur osa sellest viiakse Eestist uuesti välja. Eestisse jääb arvestuslikult ligi 390 tonni importmett, mis moodustab ligi kolmandiku Eesti oma meetoodangust. Viimase viie aasta vaates ületab import eksporti järjest rohkem. Meie oma mett eksporditi 2018. aastal umbes viis tonni ja Eesti kogutarbimiseks jäi veidi üle 1600 tonni ehk umbes 1,2 kilo mett inimese kohta aastas. Kokkuvõttes suudame tarbitavast meekogusest omatoodanguga katta veidi üle kolmveerandi.

Detailsem ülevaade statistika andmebaasis

Rohkem infot Statistikaameti analüütik Ege Kirs

Metoodika

Statistikaamet kasutas Eestis tarbitud põllumajandussaaduste koguste arvutamisel toodangu ja ekspordi-impordi andmeid. Toodanguna arvestatakse kogu Eesti põllumajandustoodangut, sealhulgas hinnangulisena ka kodumajapidamistes oma tarbeks saadud koguseid, mis poodi ja turule kunagi ei jõua. Muna tarbimise leidmisel võetakse arvesse ka peamiselt põhitootest koosnevad töödeldud tooted, kusjuures töödeldud toodete kogus arvestatakse ümber töötlemata toote koguseks. Arvutamise alusena kasutatakse Eurostati pakutud keskmisi koefitsiente. Eesti tarbimine sisaldab potentsiaalselt ka Eestis töötlemiseks minevat kogust (viimane võib sisaldada ka eksporditavate toodete kogust). Tuleb arvestada, et kirjeldatud viisil leitav isevarustatuse tase ei näita Eesti potentsiaalset tootmisvõimekust, vaid turuolukorrast lähtuvat isevarustatuse taset. Et aga tootmismahte ei ole võimalik väga kiiresti muuta, saab sellest siiski teha järeldusi ka toidujulgeoleku kohta.

 

Eesti eksportiva majandusüksuse portree 2004 vs 2018

Saamaks ülevaadet, kas ja kuidas on Eesti eksportijate tegevust mõjutanud Euroopa Liitu kuulumine, analüüsisime, milline on eksportijate peamine tegevusala ning mitu toodet, mitmesse välisriiki ja millise keskmise väärtuse eest Eesti majandusüksus eksportis. Loos on analüüsitud 2004. ja 2018. aastal Intrastati valimis olnud või tolli kaudu eksportinud Eesti registrikoodiga majandusüksuste andmeid.

Eesti eksportija eksporditegevuse näitajad

Keskmiselt eksportis Eesti ettevõte 2004. aastal kolme toodet ühte sihtriiki kokku 785 000 euro eest ning tal oli kaheksa hõivatut. Kuna ekspordi väärtuse mediaan on 27 000 eurot, siis võib öelda, et pooled eksportijad vedasid välja sellest väiksema, pooled suurema summa eest. 2018. aastal oli keskmisel eksportijal ekspordikorvis samuti kolm toodet, kuid ta vedas neid kahte sihtriiki keskmiselt kokku 2,5 miljoni euro eest ning hõivatute arv oli vähenenud kuueni. Ekspordi väärtuse mediaan 2018. aastal oli 223 000 eurot.

2004. aastal vedas ühte toodet Eestist välja kolmandik eksportijaid. Samas eksportis neljandik majandusüksustest kaheksat ja enamat toodet. Kuigi ühe toote ekspordil keskendub ettevõte konkreetse toote väljaveole on mitme toote (ja turu) puhul riskid rohkem hajutatud. 2018. aastal eksportis vaid ühte toodet 30% ning kaheksat ja enamat toodet 31% eksportijatest.

joonis_1-tulpdiagramm

Kui 2004. aastal müüs kaupa ühele välisturule veidi rohkem kui pool eksportijatest, siis 2018. aastal oli neid 46%. Seega on aastatega kasvanud kauba eksportimine mitmesse välisriiki ehk kui 2004. aastal eksportis kuude ja enamasse riiki 11% eksportijatest, siis 2018. aastal oli neid juba 21%.

joonis_2-tulpdiagramm

Eesti eksportija tegevusala järgi

2004. aastal oli enim eksportijaid hulgi- ja jaekaubanduse (42%) ning töötleva tööstuse (37%) tegevusaladel. Teistel tegevusaladel oli eksportijate osakaal kuni 5%. Hulgi- ja jaekaubanduse valdkonnas tegutsev majandusüksus eksportis 2004. aastal keskmiselt 354 000 euro eest ja peamiselt ainult ühele turule. Töötlevas tööstuses tegutsevate majandusüksuste tüüpiline eksportija müüs nelja toodet kahele välisturule keskmiselt 1,5 miljonit eurot eest.

2018. aastal oli hulgi- ja jaekaubanduses tegutsevate majandusüksuste osatähtsus tõusnud kahe protsendipunkti võrra ehk 44%-ni. Tema ekspordikäive oli tõusnud üle 1,4 miljoni euro. Samal ajal leiti ka uusi sihtturge ehk eksporditi peamiselt kahele välisturule. Töötlevas tööstuses tegutsevate majandusüksuste osakaal oli 2018. aastal 34%. Nende keskmine ekspordimaht oli 4,1 miljonit eurot. Selle valdkonna tüüpiline eksportija müüs kolmele välisturule kolme toodet. Teistel tegevusaladel oli eksportijate osakaal kuni 6%.

Eesti eksportija töötajate arvu järgi

Ühe või kahe hõivatuga eksportivad majandusüksused moodustasid 2004. aastal 23% eksportijate koguarvust. 2018. aastal oli selliseid majandusüksuseid juba 36%. Suurettevõtteid üle 250 hõivatuga oli mõlemal võrreldud aastal 2% eksportijatest. Samuti oli mõlemal aastal iga seitsmes eksportija väikese suurusega ettevõte, kus on kuni 19 hõivatut. Keskmise suurusega ettevõtteid, kus on 20 kuni 249 hõivatut oli 2004. aastal 28% ja 2018. aastal 27% kõigist eksportijatest.

joonis_3-tulpdiagramm

Kui majandusüksuses oli kuni kaks hõivatut, oli keskmine ekspordikäive ühe majandusüksuse kohta 2004. aastal 156 000 eurot ja kolme kuni üheksa hõivatuga 162 000 eurot. Hõivatute arvu suurenedes kasvas majandusüksuse ekspordikäibe väärtus veelgi nii et 50–249 hõivatuga majandusüksuses, oli keskmine ekspordikäive 2,6 miljonit eurot ja suurettevõtetes (üle 250 hõivatuga) juba 10,8 miljonit eurot. 2018. aastal tõusis ekspordikäibe väärtus veelgi ehk 50-249 hõivatuga ettevõtte keskmine ekspordikäive oli 10,2 miljonit eurot ja suurettevõtetel ületas 27 miljoni euro piiri.

Mida rohkem on eksportival majandusüksusel hõivatuid, seda mitmekesisemalt ta ekspordib. Võrreldes 2004. aastaga, on mikroettevõtted (1-9 hõivatut) 2018. aastal oma eksporditavat tootevalikut mitmekesisustanud. Näiteks kui 2004. aastal oli 1-2 hõivatuga majandusüksuse ekspordikorvis üks toode, siis 2018. aastal juba kaks ning 3-9 hõivatuga majandusüksused on keskmiselt suurendanud oma eksporditavate toodete arvu kahelt kolmele.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et üldiselt on Eesti eksportijad selle 15 aasta jooksul oma välisturgude ja seal müüdavate toodete arvu mitmekesistanud. Seda soovil hajutada majandusüksuse ekspordi riske. Samas on vähenenud keskmine hõivatute arv majandusüksuses, mis võib tuleneda sellest, et eksportijad on oma ekspordi- ja tootmisprotsesse muutnud efektiivsemaks.

Mirgit_SillaRohkem infot Statistikaameti juhtivanalüütik Mirgit Silla

Mõisted

Mediaan – asendikeskmine, mis asub järjestatud arvude reas täpselt keskel, sellest mõlemale poole jääb võrdne arv elemente. Mediaani kasutatakse selliste ridade keskmiste leidmisel, milles on ebatüüpiliselt suuri või väikeseid ääreelemente (Mereste 2003: 603).

Eksport – Eestis toodetud kaupade väljavedu, välismaalt sisse toodud kaupade väljavedu (re-eksport), kaupade ajutine väljavedu nende töötlemiseks välisriigis, kaupade taasväljavedu pärast töötlemist Eestis ning välisriikide vee- ja õhusõidukite varude tarned. Ei hõlma transiiti ega teenuseid.

Eksportija – majandusüksus, kes ekspordib tooteid, kas kolmandatesse riikidesse või majandusüksus, kes ekspordib kaupu Euroopa Liidu riikidesse (juhul, kui nende käive ületas statistilise läve). 2004. aastal oli lähetamise läveks Euroopa Liitu miljon krooni (63 911,6 eurot) ja 2018. aastal 130 000 eurot.

Hõivatud – kõik ettevõttes töötavad isikud olenemata nende töönädala pikkusest. Hõivatute hulka ei arvestata pikka aega töölt puudujad (lapsehoolduspuhkusel ja ajateenistuses viibijad jt).

Majandusüksused – väliskaubandustehinguid tegevad üksused: ettevõtted (sh äriühingud, füüsilisest isikust ettevõtjad) ja kasumitaotluseta üksused (mittetulundusühingud, sihtasutused, riigiasutused, kohaliku omavalitsuse asutused, avalik-õiguslikud üksused).

Allikad

Mereste, U. (2003). Majandusleksikon I. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.