Author Archives: tonumertsina

Olukord meil ja mujal

Tänaseks on kõik kolm Balti riiki avaldanud oma 4. kvartali SKP kiirhinnangu. Eesti majanduslangus oli 9,4, Leedus 13 ning Lätis 17,7%. Millises olukorras siis need kolm riiki, mida sageli kaugemalt vaadatakse ühe regioonina, nüüd on.

Fakt on see, et vähemalt praeguseks on majanduslanguse põhi kõigis kolmes riigis jäänud seljataha. Eestis ja Leedus jäi see möödunud aasta teise, Lätis kolmandasse kvartalisse. Eestis ja Lätis toimus SKP järsem langus 2008. aasta 4. kvartalis, Leedus aga kvartal hiljem, möödunud aasta esimeses. Seega avaldavad eelkõige Eestis ja Lätis 2009. aasta 4. kvartali SKP-le mõju aasta tagune järsult madalamale langenud võrdlusbaas. Kui Eestis toimus möödunud aasta neljandas kvartalis üsna korralik SKP languse aeglustumine, siis Läti -17,7% seda küll veel tõestada ei suutnud. Läti SKP langus püsis kogu 2009. aasta vältel ligikaudu -18 kuni -19% piires, kusjuures 2 aastaga on see kokku langenud ligikaudu 22%, Eesti oma 17% ning Leedu majandus ligikaudu 13%. Samas, kui Eestis ja Lätis on majandus langenud juba kaks aastat, siis Leedus „vaid“ 5 kvartalit.

Eesti puhul näitab SKP trendi paranemist ka see, et sesoonselt korrigeeritud SKP kasvas eelmise kvartali suhtes (2,6%), mis juhtus viimati 2007. aasta 4. kvartalis ehk enne SKP langusesse minekut.

Mis saab edasi? Kindlasti jätkab lähikvartalitel SKP langus aeglustumist. Ühest küljest aitavad sellele kaasa välisnõudluse kosumine, mis suurendab meie ettevõtete ekspordiks mõeldud toodangut. Teisest küljest aga madal võrdlusbaas. Sisemajanduse nõudlus, eelkõige aga lõpptarbimine jääb ilmselt veel pikemaks ajaks madalseisu. Kuigi majandususaldusindeks paraneb, mis peaks viitama investeerimisaktiivsuse paranemisele, püsib tööpuudus 2010. aasta jooksul väga suur ning seetõttu pidurdab ka kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutusi.

Kuigi tööpuudus on praegu akuutseim lahendamist vajav teema, ei ole selle kiireks vähendamiseks või ka töötute olukorra leevendamiseks palju võimalusi. Riigil on võetud suund euroga liitumisele, mille jaoks on tarvis täita eelarvekriteerium. Selleks peab aga valitsus kulusid võimalikult palju piirama. Senised linnavalitsuse sammud tööpuuduse leevendamiseks on aga marginaalsed, mõned ka üsna maitsetud. Ettevõtted hakkavad aga tööjõudu juurde võtma siis, kui neil seda tarvis läheb. Ehk siis, kui tellimused paranevad, kui ekspordiks suunatud tootmine veelgi paraneb ja kui täiendav tööjõud ei vähenda tootlikkust.

Tõnu Mertsina, rahvamajanduse arvepidamise talitus

Kodumajapidamiste panus kogumajanduse tasakaalu

Europiirkonnaga liitumiseks ettevalmistumisel räägitakse palju valitsemissektori eelarve puudujäägist. Liiga suur eelarve puudujääk (teatavasti Maastrichti kriteeriumide kohaselt üle 3% SKP-st) viitab sektori nö ülejõu elamisele ning ohule suurendada oma võlakoormust (mis praegu õnneks on veel suhteliselt madal). Oma teenitud tuludest suuremad kulutused või vastupidi võivad aga ilmneda ka teistel sektoritel ning nende koondina kogumajandusel.

Kui nt Eesti kogumajandus on oma kulutuste finantseerimiseks võlgu välismaailmale, on ta netolaenuvõtja ning vastupidi, kui välismaailm on meile võlgu, oleme me netolaenuandjad. Kiire majanduskasvu aastatel, kus tarbimiskulutuse ja investeeringute kasv oli väga kiire, suurenes Eesti kogumajanduse tasakaalustamatus ehk meie kogumajanduse võlgnevus välismaailmale süvenes. Koos sisenõudluse, sh eratarbimiskulutuse ja investeeringute, kasvu aeglustumisega hakkas ka meie netolaenuvõtmine vähenema. „Tänu“ tarbimis- ja investeerimisaktiivsuse väga madalale tasemele, muutus Eesti 2009. aastal isegi netolaenuandjaks ehk välismaailm oli pigem meile võlgu. Seega jõudis Eesti makromajandus paremasse tasakaalu, kui buumi aastatel.

Kuigi väga olulise mõjuga kogumajanduse netolaenuandmisele või –võtmisele, ei ole eelpool mainitud valitsemissektor kaugeltki kõige suurema kaaluga. 2008. aastal oli valitsemissektori netolaenuvõtmise osakaal kogumajanduse omast isegi veidi väiksem kui kodumajapidamiste sektoril (vastavalt veidi alla ja üle 30%). Rääkimata ettevõtete sektori netolaenuvõtmisest, mille osakaal kogumajanduse omast ulatus üle 40%.

Kui arvestada, et kodumajapidamiste sektori lõpptarbimiskulutused moodustavad SKP-st ning sisemajanduse kogunõudlusest üle poole, mõjutavad nende tarbimis- ja investeerimisotsused olulisel määral kogumajandust. On ju elementaarne, et kui tarbida pidevalt rohkem, kui teenitakse, siis ei ole võimalik ka säästa. Kodumajapidamiste sääst on oluline kodumaine kapitaliinvesteeringute finantseerimise allikas, mis omakorda määrab majanduskasvu jätkusuutlikkuse. Selleks, et kodumajapidamistel oleks võimalik säästa, peab nende kasutatav kogutulu olema suurem nende lõpptarbimiskulutustest.

Eesti kodumajapidamiste säästumäär on viimastel aastatel olnud üks väiksemaid EL-s. Kui EL keskmine säästumäär oli 2008. aastal 11,3%, siis Eestis vaid 3%, kusjuures buumi aastatel oli see isegi negatiivne (tarbiti rohkem, kui oli nende kasutatav tulu). Tänu tarbimise kiiremale vähenemisele võrreldes sissetulekute langusega, on kodumajapidamiste säästumäär viimastel kvartalitel tõenäoliselt kasvanud. See tähendab, et kodumajapidamised on rohkem panustanud Eesti makromajanduse tasakaalu saavutamiseks.

Põhjalikumat ülevaadet Eesti kodumajapidamiste käitumisest saate lugeda Eesti Statistika Kvartalikirjast 4/09.

Tõnu Mertsina,  rahvamajanduse arvepidamise talitus

Kas 1. jaanuar 2011 on E- või K-päev?

Kas Eesti võtab 1.01.2011 kasutusele euro, selgub veidi rohkem kui paari kuu pärast. Siis, kui Statistikaamet avaldab 2009. aasta valitsemissektori võla ja eelarvedefitsiidi esialgsed numbrid. Just nimelt, esialgsed. Täpsem number selgub alles septembris. Kuid seda numbrit ei saa me ootama jääda, kui soovime 1.1.11 europiirkonnaga liituda. Jah, küsimus jääb, kas tohiks teha nii olulist otsust esialgsete numbrite põhjal. Kuid, parafraseerides teada-tuntud mõttetera, on esialgsete andmete põhjal tehtud otsus ikkagi parem kui otsustamatus. Kui me jääksime ootama sügisest täpsustatud nii eelarve defitsiidi kui SKP numbrit, siis kahtlen, kas 1.1.11 liitumine reaalne oleks.

Mis toob euro kasutusele võtmine kaasa SKP arvestamisele? Ei midagi muud, kui “lihtsalt” SKP väärtuse konverteerimist eurodesse. Statistikaamet avaldab juba praegu SKP väärtust eurodes. Kui Eesti liitub europiirkonnaga, siis lisanduvad sellele kõik SKP komponendid. Kõikide rahvamajanduse arvepidamises arvutatavate näitajate eurodesse konverteerimine on küll tehniline, kuid üsna suur töö. Seetõttu on oluline, et otsus euro kasutusele võtmise ning vahetuskursi kohta tehakse piisavalt vara. IMF on juba teatanud, et Eesti on edukalt toime tulnud majanduskriisi ohjamisega, mistõttu praegust EEK/EUR kurssi muuta pole tarvis. Samas, juba praegu suur ja tõenäoliselt lähemate kuude jooksul veelgi suurenev tööpuudus paneb valitsemissektori eelarvele üha rängema koorma. Samas pärsib majanduskasvu, kuna töötegijaid on vähem ning ettevõtted ei suuda nii kiiresti oma tootmist tõhustada.

Mis puudutab aga 2009 4Q majanduskasvu, siis on praeguseks mitmeid indikaatoreid, mis lubavad väita, et majanduslanguse põhi on seljataga. Samas, taastumine saab olema vaevaline ja aeglane. Euro kasutusele võtmine koheselt imet kaasa ei too, kuid tõenäoliselt lisab usaldust Eestisse investeerida. See on aga oluline nii ettevõtete tootmise mahu suurendamiseks ning tootmise tõhustamiseks.

Koostas:  Tõnu Mertsina, rahvamajanduse arvepidamise talitus