Author Archives: statistikaamet

Statistikaamet on bloginud juba üheksa aastat

14. juunil on rahvusvaheline blogijatepäev, mida tähistatakse juba 2004. aastast. Riikliku statistika levitamiseks võttis Statistikaamet 2010. aastal kasutusele Twitteri ja Facebooki ning käivitas statistikablogi. Praegusel kujul toimiva blogi esimene postitus rääkis 2011. aasta rahvaloenduse prooviloendusest.

Üheksa aastaga on meie blogist saanud arvestatav kanal, kus jagatakse statistikat veidi lihtsamate ja igapäevasemate teemade kohta. Blogi eesmärk on lugejale pakkuda uusi ja päriselt huvitavaid teadmisi, mis puudutavad konkreetselt NENDE elu. Hea meel on näha, et meie pingutus on kandnud vilja – inimesed on meie blogi avastanud ja meil on tekkinud lojaalne lugejaskond.

Statistikaamet ei saa ka blogipidamise kohta jätta statistikat tegemata: 2018. aastal ilmus meie blogis 40 postitust, mida kajastati meedias 495 korral. Kokku käidi aasta jooksul blogi lugemas aga lausa 165 700 korral.

Iga blogipostituse õnnestumisesse panustavad keskmiselt neli inimest, kellel kõigil on oma ülesanne – teksti koostamine, visuaalide loomine, loo toimetamine ja sotsiaalmeedias jagamine. Just tänu koostööle sünnibki hea lugu.

Teemade puudust meil ei ole ‒ teeme statistikat majandusest rahvastiku ning kultuurini – seda kõike selleks, et Eesti elu tegelik olukord oleks paremini kajastatud. Meil on alati põnevaid teemasid, millest kirjutada! Aga mis oleks see teema, millest Sina lugeda tahaksid? Avalda oma arvamust loo all kommentaariumis.

Statistikablogi külastatavus kuu kaupa 20162018

Blogi avaldamispäeval kõige rohkem vaatamisi saanud postitused:

Loo pealkiri, (ilmumisaasta), lugemiste arv

  1. Heal lapsel mitu nime (nimede statistika äpp) (2018)    10 900
  2. Rahvaloenduse andmed näitavad pruudipõuda (2012)       6128
  3. Eesti põnevad paigad ootavad avastamist (2016)        2951
  4. Iga kuues Eesti elanik kannab neljatähelist perekonnanime (2017)     2774
  5. Huvitavaid fakte Eesti elust (01. aprill) (2015)     2730
  6. Uute ilmakodanike populaarsemad nimed (2017)      1865
  7. Ungari meelitab e-rahvaloendusele erootilise reklaamiga (2011)         1800
  8. Suhtelises vaesuses elas 2011. aaastal kuuendik elanikest (2012)         1800
  9. Eesti emad 21. sajandil (2015)        1709
  10. Eesti mehe statistiline portree (2012)        1700

Blogi kõige aktiivsem autor oli 2018. aastal juhtivanalüütik Kadri Raid, kelle sulest üksi või kahasse kirjutatuna ilmus kuus postitust. Alis Tammurilt ilmus aasta jooksul viis lugu ja neli postitust kirjutasid nii Mihkel Servinski, Jaan Õmblus kui ka Kaia Oras. Kokku oli blogisse kirjutajaid ligi 20.

Aitäh kõigile meie lugude autoritele! Aitäh kõigile meie senistele lugejatele ja tere tulemast uutele!

Tule statistikablogi lugema!

Blogid jaotatakse rubriikidesse enamasti nii: elulised blogid (ajaveeb on neist ilmselt kõige tuntum), arvamusblogi, koostööblogi (kirjutab mitu autorit), külalisblogi (keegi teine kirjutab sinu blogilehele), organisatsiooniblogid, mikroblogid (Twitter), konkreetse žanri blogid jne.

 

Kõige populaarsemad olid Robin ja Sofia

Eelmisel aastal sündis Eestis 14 367 last – 7345 poissi ja 7022 tüdrukut. Tüdrukutele pandi 2720 erinevat eesnime ja poistele 2313.

30 aastat tagasi, sündide kõrgaja lõpul 1989. aastal sündis Eestis 24 318 last. Tänaseks loovad sel perioodil sündinud juba ise peret, sünnitavad lapsi ja valivad neile nimesid. Vahepealse ajaga on ühiskonnas toimunud palju muutusi, olulisemad neist on kindlasti Eesti taasiseseisvumine ja ühinemine Euroopa Liiduga. Kuidas ja kas on sellised sündmused mõjutanud vanemate otsust lapse nimevalikul ning kas värsked lapsevanemad eelistavad enda põlvkonna nimesid või on puhumas täiesti uued tuuled, sellest juba lähemalt.tabel

Suhteliselt vähe on nimesid, mis on olnud populaarsed läbi 30 aasta. Tüdrukute nimedest vaid Anna, Laura ja Maria. Enamus eelmise aasta populaarsetest nimedest olid 1989. aastal väga harva esinevad. Eriti paistab see silma tüdrukute puhul, kelle seas praegu 11 populaarsemast nimest üheksa olid 1989. aastal veel üsna tundmatud.

Praegu TOP 10s olevad eesnimed on enamasti „avastatud“ 1990. aastate lõpus või uue sajandi alguses. Lapse nimevalikule aitavad kindlasti kaasa ka samal perioodil kõneainet pakkunud avaliku elu tegelased.

Lisaks uutele ja veel ainulaadsetele nimedele on inspiratsiooni leitud kaugemast ajast. Nii on näiteks TOP 20s olevad nimed Hugo ja Oskar ning Sofia, Emma, Emilia ja Adeele kaunid näited praeguste laste vaarisade ja –emade ajast.

2018 top 10

Millised nimed olid aga populaarsed 1989. aastal ja mis on neist praeguseks saanud? 1989. aastal populaarsed nimed võib jagada kolmeks: läbi aastate populaarsed nimed, endiselt kasutuses olevad, kuid väiksema populaarsusega ja täielikult populaarsuse kaotanud nimed. Pisut harvem, aga endiselt pannakse lastele 1989. aasta TOP 20st nimeks Aleksandra, Kristina, Kristjan ja Sander. Oma populaarsuse on aga täiesti kaotanud nimed Kadri, Olga, Triin, Madis ja Taavi.

Praegu populaarseid nimesid vaadates paistab, et üldine suund on rahvusvahelisemate nimede suunas. USA-s oli 2017. aastal Sophia viiendal ja Sofia 15. kohal, Mia kuuendal kohal, Emma esimesel kohal ja Emily 12. kohal. Esisajast leiame ka Emilia, Nora ja Anna. Seega on Eestis TOP 10 tüdrukunimedest seitse populaarsed ka USA-s. Poiste nimedest oli Oliver üheksandal, Sebastian 22. ja Robert 65. kohal.

Kui palju mõtlevad lapsevanemad tänapäeval sellele, et laps saaks oma nimega tulevikus lihtsamalt hakkama ka mujal maailmas? Kõige keerulisemaks teevad nimekandja olukorra täpitähed. Läbi aegade on kõige populaarsemad täpitähtedega nimed Eestis olnud Jüri, Tõnu ja Ülo ning Ülle, Külli ja Kätlin.

Eelmise aasta esikahekümnes ei olnud aga ühtegi täpitähte sisaldavat nime. Üldse on kõige rohkem täpitähtedega nimesid 1940ndate alguses sündinud meestel ja 1960ndate alguses sündinud naistel. Poistel hakkas täpitähtedega nimede hulk vähenema 1980ndate ja tüdrukutel 1990ndate lõpus. Praegu saavad mõnda täpitähte sisaldava nime vaid 1% poistest ja alla kahe protsendi tüdrukutest. Siingi on nimemood muutunud ning enamasti saavad praegused lapsed Ä tähte sisaldava nime: Säde, Kätriin või Kärt ning Pärtel, Märten või Märt

täpitähed

Kokkuvõttes võib öelda, et 30 aastat, sh Eesti taasiseseisvumine on tugevasti mõjutanud sündinute eesnimede trendi. Eelistatud on rahvusvahelised nimed ning suurem osa 30 aastat tagasi populaarsetest nimedest on oma populaarsuse tänaseks kaotanud. Kui enamus praegu populaarsetest tüdrukute nimedest on esile kerkinud alles viimase 10–15 aasta jooksul, siis poiste nimede populaarsus on aastate jooksul püsinud stabiilsemalt ja mitmed neist olid kasutuses ka 30 aastat tagasi. Tore on muidugi näha, et inspiratsiooni leitakse ka meie esivanematelt ja uuesti võetakse kasutusele nimesid, mida kandsid praegu sündivate laste vanavanemad ja vanavanaisad.

Vaata kui populaarne on sinu nimi meie nimede statistika rakendusest. 

Loe täpsemat ülevaadet 30 aasta jooksul TOP 50s olnud populaarsetest eesnimedest manusest TOP50 populaarsed nimed

Kaja SõstraRohkem infot Statistikaameti juhtivanalüütik Kaja Sõstra

 

Võrdluseks kasutatud teiste riikide nimede allikad:

http://www.babynamewizard.com/the-top-1000-baby-names-of-2017-united-states-of-america

https://verkkopalvelu.vrk.fi/nimipalvelu/

https://vardi.csb.gov.lv/?mainID=0&subID=0

Statistikaamet uuendab nimede statistika rakenduse andmestikku kord aastas rahvastikuregistri põhjal. Rahvastikuregistri väljavõte on tehtud seisuga 01.01.2019. Nimede statistika erineb mõnevõrra rahvastikuregistri nimede statistika päringu tulemustest, sest rahvastikuregister täieneb kogu aasta vältel jooksvalt uue infoga.

 

Eestis tarbitakse aina enam mune ja mett

Statistikaameti andmetel tarbis Eesti elanik 2018. aastal nädalas keskmiselt ligi viis muna ja kaks teelusikatäit mett, mis on rohkem kui aasta varem. Koos tarbimise kasvuga on kasvanud ka importtoodangu hulk, kuid 60% tarbitud munast ja 77% meest on jätkuvalt eestimaist päritolu.

Muna tarbimine on kümnendiku võrra suurenenud

2018. aasta lõpus peeti Eestis arvestuslikult 2,1 miljonit lindu, kellest 97% olid kanad ja kuked ning ülejäänud vutid, haned, pardid jms. Kõikidest kanadest ja kukkedest oli enamik broilerid ja veidi alla kolmandiku munejad kanad. Kokku toodeti 2018. aastal Eestis veidi üle 205 miljoni muna ehk koguseliselt umbes 13 000 tonni. See on varasema aastaga võrreldes küll 0,7% võrra vähem, kuid aasta jooksul toimunud salmonelloosipuhangut arvestades siiski tubli tulemus.

Muna tarbimise arvestusel osalevad veel ka mõned pulbrilisel või vedelal kujul munatooted, mis teisendatakse arvestuslikult ümber põhitooteks ehk munaks. Sellise arvestuse kohaselt imporditi 2018. aastal mune ja muid munatooteid Eestisse ligemale 11 000 tonni, millest tervel kujul munad moodustasid kaks kolmandikku.

Seega oli munade import Eestisse ainult natuke väiksem kui Eesti omatoodang. Eksport oli samal ajal impordist rohkem kui viis korda väiksem ja jäi 2000 tonni piiresse. Kuna toodang jäi praktiliselt muutumatuks, import suurenes ja eksport vähenes, siis suurenes ka arvestuslik tarbimine. 2018. aasta muna kogutarbimiseks kujuneb seega 21 500 tonni ehk 344 miljonit muna. Sellest 3% läks haudemunaks ja ülejäänu inimtarbimiseks ehk keskmiselt tarbiti aastas elaniku kohta 252 muna. Võrreldes 2017. aastaga on tarbimine elaniku kohta kümnendiku suurenenud ning väikeste tõusude ja mõõnadega pikalt kerges tõusutrendis püsinud.

Mee tarbimine on kümne aastaga kahekordistunud

Eestis oli eelmise aasta seisuga arvestuslikult 49 000 mesilasperet, mis kokku tootsid veidi üle 1200 tonni mett. 2017. aastaga võrreldes kasvas nii mee toodang kui ka tarbimine ligi 8% ja mõlemad on olnud pikaaegses kasvutrendis. Mee import on küll üsna suur, kuid suur osa sellest viiakse Eestist uuesti välja. Eestisse jääb arvestuslikult ligi 390 tonni importmett, mis moodustab ligi kolmandiku Eesti oma meetoodangust. Viimase viie aasta vaates ületab import eksporti järjest rohkem. Meie oma mett eksporditi 2018. aastal umbes viis tonni ja Eesti kogutarbimiseks jäi veidi üle 1600 tonni ehk umbes 1,2 kilo mett inimese kohta aastas. Kokkuvõttes suudame tarbitavast meekogusest omatoodanguga katta veidi üle kolmveerandi.

Detailsem ülevaade statistika andmebaasis

Rohkem infot Statistikaameti analüütik Ege Kirs

Metoodika

Statistikaamet kasutas Eestis tarbitud põllumajandussaaduste koguste arvutamisel toodangu ja ekspordi-impordi andmeid. Toodanguna arvestatakse kogu Eesti põllumajandustoodangut, sealhulgas hinnangulisena ka kodumajapidamistes oma tarbeks saadud koguseid, mis poodi ja turule kunagi ei jõua. Muna tarbimise leidmisel võetakse arvesse ka peamiselt põhitootest koosnevad töödeldud tooted, kusjuures töödeldud toodete kogus arvestatakse ümber töötlemata toote koguseks. Arvutamise alusena kasutatakse Eurostati pakutud keskmisi koefitsiente. Eesti tarbimine sisaldab potentsiaalselt ka Eestis töötlemiseks minevat kogust (viimane võib sisaldada ka eksporditavate toodete kogust). Tuleb arvestada, et kirjeldatud viisil leitav isevarustatuse tase ei näita Eesti potentsiaalset tootmisvõimekust, vaid turuolukorrast lähtuvat isevarustatuse taset. Et aga tootmismahte ei ole võimalik väga kiiresti muuta, saab sellest siiski teha järeldusi ka toidujulgeoleku kohta.

 

Kolmandaid lapsi sünnib järjest rohkem

Värskelt avaldatud sündide andmetest selgus, et 2018. aastal kasvas teise ja kolmanda lapse sündide arv peredesse. Eriti just kolmandana oma perre sündinud laste arv, keda oli kokku 2818. Seda on 530 last rohkem kui aasta varem ja üle 800 lapse võrra enam kui 2014. aastal, mil kolmanda lapse sündide arv oli vaadeldud 10 aasta väikseim. Kolmandate laste osatähtsus oli 2014. aastal 15%, kuid 2018. aastal juba 20%. Viimati sündis ligikaudu sama palju kolmandaid lapsi aastal 1990 (3043).

Kui vaadata neljanda ja rohkemate laste sündide osatähtsust kõigist sündidest, siis siin olulist muutust ei paista. Nende sündide osatähtsus on olnud 6% kõigist sündidest. Kokku moodustasid kolmandate ja rohkemate laste sünnid 2018. aastal 26% kogu sündidest.

joonis_1

Sündimust uurides on oluline arvestada ka naiste vanuselise jaotusega. Kõige enam sünnitavad praegu naised vanuses 27–33. Igal aastal saab selles vanusevahemikus lapse kümnest naisest üks ning praegu on see vanusrühm õnneks veel suur. Sellest nooremate naiste vanusrühmad on kolmandiku võrra väiksemad, mis toob juba paari aasta pärast kaasa paratamatu sündide arvu languse. Tingimusel, et keskmine laste arv naise kohta ei muutu.

Kogu vaadeldud perioodi jooksul on näha, et 25–34-aastaste hulgas on kolmandate laste sündide arv peredesse kasvanud ja 2018. aastal on kasv teinud eriti järsu hüppe. Vanemas vanusrühmas (35–39-aastased) on kasv ebaühtlasem, kuid 2018. aastal toimunud muutus tuleb siiski selgelt nähtavale.

joonis_2_2

Kuigi laste planeerimine sõltub kahe lapsevanema hoiakutest ja võimalustest, on ka riigil täita siin oluline roll, pakkudes materiaalset kindlustunnet ja väärtustades naise rolli ühiskonnas. Kui varem oli kolmanda lapse saamine pere jaoks majanduslikult suur risk ja vaesusesse langemise tõenäosus tõusis järsult, siis alates 1. juulist 2017 kehtestatud lasterikka pere toetuse tõusu tulemusel kasvas kolme- ja enamalapselistele peredele mõeldud toetus enam kui kahekordseks.

Ilmselt ei ole 1,5 aastat kehtinud toetus siiski ainus sündide kasvu põhjus, sest kolmandate laste sündide arv on kasvanud alates 2016. aastast ja 30–34-aastaste seas algas kasv juba aastast 2015. Põhjuseks on tõenäoliselt ka riigi majanduslik stabiilsus, kuna laste arv peredes suurenes ka eelmise majanduskasvu ajal.

Alis TammurRohkem infot statistikaameti juhtivanalüütik Alis Tammur

Külade rahvaarv jõudis kaardile

Statistikaameti kaardirakenduses avaldati Eesti linnade, alevite ja külade rahvaarv seisuga 1. jaanuar 2019. Eestis oli 4712 asustusüksust. Püsielanikke polnud neist 73 külas.

Asustusüksuste elanike arv

  • kuni viis elanikku 344 asustusüksuses
  • 6–10 elanikku 349 asustusüksuses
  • Üle 1000 elaniku 102 asustusüksuses

Need arvud ei ole kahe aastaga eriti muutunud. Näiteks aastaringselt asustamata külasid oli eelmisel aastal samal ajal 71.

Kõige rohkem, 23 asustamata küla oli Võru maakonnas. Saaremaal oli neid 16 ning Hiiu, Harju ja Pärnu maakondades 8. Asustamata külad on enamasti väikesed, alla 2 km2 pindalaga, kus ongi mõni üksik talu. Sageli asuvad sellised külad olulistest teedest kaugel. Mitte ühtegi asustamata küla ei olnud Lääne, Rapla, Jõgeva, Viljandi, Valga ja Põlva maakondades.

Aastatel 2017–2019 suurenes rahvaarv kõige rohkem Harju ja Tartu maakonnas, täpsemalt Tallinnas ning Tartus koos naaberasulatega. Nende hulgas kasvas rahvaarv enim Tallinna Kesklinna linnaosas. Rohkem kui 1000 inimese võrra kasvas rahvaarv veel Haabersti ja Lasnamäe linnaosades. Rohelisi laike näeb kaardil veel, kuid enamasti jäävad nad ikkagi maakonnakeskuste ja suuremate maanteede lähedusse.

Suurim väheneva rahvaarvuga asustusüksus oli Narva linn, mille elanikkond vähenes kahe aastaga 1881 inimese võrra. Ka Kohtla-Järve suuremate linnaosade Järve ja Ahtme ning Sillamäe linna elanikkond vähenes rohkem kui 500 inimese võrra.

Üldiselt vähenes rahvaarv kõige rohkem maakonnakeskustes ja teistes väikelinnades ning maakondade äärealade asulates. Enamikus asulates oli rahvaarvu muutus siiski väike ja 66% asulates jäi vahemikku –4 kuni +4.

Piirkondlik rahvaarvu muutus, 2017–2019muutus_2017_2019 (002)

Alis TammurRohkem infot Statistikaameti juhtivanalüütik Alis Tammur

Ülle Valgma

Metoodika

Asustusüksuste alla kuuluvad külad, alevikud, alevid, linnaosad ja linnad. Rahvaarvu hulka ei ole arvestatud neid inimesi, kelle elukoha asustusüksust ei olnud rahvastikuregistris märgitud. 2019 aastal oli neid 2207, mis on alla 0,2% elanikkonnast.

 

Eesti leibkonna eluruumidega kaasnevad probleemid

„Õnnelik on see, kes on õnnelik oma kodus,“ on öelnud Lev Tolstoi. Kuidas tunneb eestimaalane end oma kodus ja mis talle kõige enam muret valmistab? Heidame pilgu sellele, milliseid probleeme Eesti leibkonnad seoses oma eluruumidega kõige enam tunnetavad.

Blogiloos räägime lähemalt hinnangutest, mida inimene ise oma eluruumi puhul probleemiks peab ja mis talle muret valmistab.

Kõige enam morjendab eestimaalasi eluruumi ümbritsev saaste ja sinna kostev müra. Mürana käsitletakse nii naabritelt kui ka väljast kostvat liigset müra näiteks liiklusest, äritegevusest või ümberkaudse tööstusega seoses. Saaste eluruumi ümbruses märgib saastatud õhku või muid keskkonnaprobleeme nagu suits, tolm, ebameeldiv lõhn ning saastatud vesi.

Viie aasta jooksul on õnneks näha olukorra paranemist. Kui 2013. aastal väitis iga neljas eestimaalane, et tema eluruumi kostab müra, siis 2018. aastal tunnetas müra iga viies eestimaalane. Samuti on viie aastaga vähenenud eluruumi ümbritseva saaste tajumine – 2013. aastal tegi ümbritsev saaste muret igale neljandale eestimaalasele, 2018. aastal aga pisut enam kui igale kuuendale.

2013. aastal tunnetas iga kaheksas eestimaalane, et tema eluruumi seinad, põrand või vundament on rõsked. Sama suur hulk inimesi leidis, et eluaseme läheduses on probleeme kuritegevuse, vägivalla või vandalismiga. 2018. aastaks langes oma eluruumi seinte, põrandate või vundamendi rõskuse probleemi tundvate inimeste hulk 3,6 protsendipunkti võrra ehk seda tundis iga üheteistkümnes elanik. Eluruumi lähedal kuritegevuse, vägivalla või vandalismiga probleeme tundvate inimeste hulk langes 2018. aastaks veelgi enam, 5,1 protsendipunkti võrra ehk see valmistas muret igale kolmeteistkümnendale inimesele meie hulgast.

Viie aasta jooksul on inimestele kõige vähem muret tekitanud läbilaskev katus ja ebapiisav valgus. Kõige enam vähenes nende inimeste hulk, kelle jaoks on muret valmistanud saaste eluruumi ümbruses.

probleemid aastate lõikes
Eesti erinevates piirkondades tunnetavad inimesed oma leibkonna eluruumiga seonduvaid probleeme mõnevõrra erinevalt.

Kirde-Eesti leibkonnad on kõige rohkem kimpus saaste ja müraga, seda muret rõhutab peaaegu iga kolmas inimene. Võrreldes muu Eestiga, on Kirde-Eestis elavatele leibkondadele suuremaks mureks ka probleemid kuritegevuse, vägivalla või vandalismiga eluaseme läheduses, mida tunnetab 13,8% leibkondadest.

Kõige vähem toovad eluruumidega seotud probleeme välja Lääne-Eesti leibkonnad. Kui võrrelda leibkondi Kirde- ja Lääne-Eestis, siis silmatorkav erinevus on nende leibkondade arvus, kes tunnevad muret kuritegevuse, vägivalla või vandalismi üle eluaseme läheduses. Kirde-Eestis on selliseid leibkondi neli korda enam kui Lääne-Eestis. Kõige vähem probleeme on Kirde-Eesti elanikel tilkuvate katustega: 1,8%-l leibkondadest laseb eluaseme katus läbi, mis on poole vähem kui Eestis keskmiselt.

Kui üldiselt on kõigis Eesti piirkondades kaks kõige teravamat probleemi eluruumi kostuv müra ja saaste eluruumi ümbruse, siis erandiks on siin Kesk-Eesti inimesed, kes toovad kõige sagedamini esile hoopis rõsked seinad, põranda või vundamendi.

probleemid piirkondadesRõõm on tõdeda, et võrreldes viie aasta taguse ajaga on eestimaalaste jaoks vähenenud nende leibkonna eluruumidega seotud probleemide arv üldiselt kui ka iga eespool välja toodud murekoha osas eraldi.

„Ela sa kükakil või käpakil, ela kui tahes kehvasti oma kodus — oma päävarju all ikka parem kui teiste kõrval,“ ütleb eesti vanasõna. Omaenese kodus on alati parem kui mujal ning õnneks on eestimaalaste endi hinnangud oma eluruumi tingimustest aja jooksul igast küljest paranenud.

Hinnangud põhinevad Eesti sotsiaaluuringu andmetel, mida Statistikaamet korraldab 2004. aastast. 2018. aastal osales uuringus ligi 6100 leibkonda. Sotsiaaluuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoneeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides nime EU-SILC all. Eestis on statistikatöö „Eesti sotsiaaluuring“ avaliku huvi peamine esindaja Sotsiaalministeerium.

Anu ÕmblusRohkem infot Statistikaameti analüütik Anu Õmblus

 

 

Eesti eksportiva majandusüksuse portree 2004 vs 2018

Saamaks ülevaadet, kas ja kuidas on Eesti eksportijate tegevust mõjutanud Euroopa Liitu kuulumine, analüüsisime, milline on eksportijate peamine tegevusala ning mitu toodet, mitmesse välisriiki ja millise keskmise väärtuse eest Eesti majandusüksus eksportis. Loos on analüüsitud 2004. ja 2018. aastal Intrastati valimis olnud või tolli kaudu eksportinud Eesti registrikoodiga majandusüksuste andmeid.

Eesti eksportija eksporditegevuse näitajad

Keskmiselt eksportis Eesti ettevõte 2004. aastal kolme toodet ühte sihtriiki kokku 785 000 euro eest ning tal oli kaheksa hõivatut. Kuna ekspordi väärtuse mediaan on 27 000 eurot, siis võib öelda, et pooled eksportijad vedasid välja sellest väiksema, pooled suurema summa eest. 2018. aastal oli keskmisel eksportijal ekspordikorvis samuti kolm toodet, kuid ta vedas neid kahte sihtriiki keskmiselt kokku 2,5 miljoni euro eest ning hõivatute arv oli vähenenud kuueni. Ekspordi väärtuse mediaan 2018. aastal oli 223 000 eurot.

2004. aastal vedas ühte toodet Eestist välja kolmandik eksportijaid. Samas eksportis neljandik majandusüksustest kaheksat ja enamat toodet. Kuigi ühe toote ekspordil keskendub ettevõte konkreetse toote väljaveole on mitme toote (ja turu) puhul riskid rohkem hajutatud. 2018. aastal eksportis vaid ühte toodet 30% ning kaheksat ja enamat toodet 31% eksportijatest.

joonis_1-tulpdiagramm

Kui 2004. aastal müüs kaupa ühele välisturule veidi rohkem kui pool eksportijatest, siis 2018. aastal oli neid 46%. Seega on aastatega kasvanud kauba eksportimine mitmesse välisriiki ehk kui 2004. aastal eksportis kuude ja enamasse riiki 11% eksportijatest, siis 2018. aastal oli neid juba 21%.

joonis_2-tulpdiagramm

Eesti eksportija tegevusala järgi

2004. aastal oli enim eksportijaid hulgi- ja jaekaubanduse (42%) ning töötleva tööstuse (37%) tegevusaladel. Teistel tegevusaladel oli eksportijate osakaal kuni 5%. Hulgi- ja jaekaubanduse valdkonnas tegutsev majandusüksus eksportis 2004. aastal keskmiselt 354 000 euro eest ja peamiselt ainult ühele turule. Töötlevas tööstuses tegutsevate majandusüksuste tüüpiline eksportija müüs nelja toodet kahele välisturule keskmiselt 1,5 miljonit eurot eest.

2018. aastal oli hulgi- ja jaekaubanduses tegutsevate majandusüksuste osatähtsus tõusnud kahe protsendipunkti võrra ehk 44%-ni. Tema ekspordikäive oli tõusnud üle 1,4 miljoni euro. Samal ajal leiti ka uusi sihtturge ehk eksporditi peamiselt kahele välisturule. Töötlevas tööstuses tegutsevate majandusüksuste osakaal oli 2018. aastal 34%. Nende keskmine ekspordimaht oli 4,1 miljonit eurot. Selle valdkonna tüüpiline eksportija müüs kolmele välisturule kolme toodet. Teistel tegevusaladel oli eksportijate osakaal kuni 6%.

Eesti eksportija töötajate arvu järgi

Ühe või kahe hõivatuga eksportivad majandusüksused moodustasid 2004. aastal 23% eksportijate koguarvust. 2018. aastal oli selliseid majandusüksuseid juba 36%. Suurettevõtteid üle 250 hõivatuga oli mõlemal võrreldud aastal 2% eksportijatest. Samuti oli mõlemal aastal iga seitsmes eksportija väikese suurusega ettevõte, kus on kuni 19 hõivatut. Keskmise suurusega ettevõtteid, kus on 20 kuni 249 hõivatut oli 2004. aastal 28% ja 2018. aastal 27% kõigist eksportijatest.

joonis_3-tulpdiagramm

Kui majandusüksuses oli kuni kaks hõivatut, oli keskmine ekspordikäive ühe majandusüksuse kohta 2004. aastal 156 000 eurot ja kolme kuni üheksa hõivatuga 162 000 eurot. Hõivatute arvu suurenedes kasvas majandusüksuse ekspordikäibe väärtus veelgi nii et 50–249 hõivatuga majandusüksuses, oli keskmine ekspordikäive 2,6 miljonit eurot ja suurettevõtetes (üle 250 hõivatuga) juba 10,8 miljonit eurot. 2018. aastal tõusis ekspordikäibe väärtus veelgi ehk 50-249 hõivatuga ettevõtte keskmine ekspordikäive oli 10,2 miljonit eurot ja suurettevõtetel ületas 27 miljoni euro piiri.

Mida rohkem on eksportival majandusüksusel hõivatuid, seda mitmekesisemalt ta ekspordib. Võrreldes 2004. aastaga, on mikroettevõtted (1-9 hõivatut) 2018. aastal oma eksporditavat tootevalikut mitmekesisustanud. Näiteks kui 2004. aastal oli 1-2 hõivatuga majandusüksuse ekspordikorvis üks toode, siis 2018. aastal juba kaks ning 3-9 hõivatuga majandusüksused on keskmiselt suurendanud oma eksporditavate toodete arvu kahelt kolmele.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et üldiselt on Eesti eksportijad selle 15 aasta jooksul oma välisturgude ja seal müüdavate toodete arvu mitmekesistanud. Seda soovil hajutada majandusüksuse ekspordi riske. Samas on vähenenud keskmine hõivatute arv majandusüksuses, mis võib tuleneda sellest, et eksportijad on oma ekspordi- ja tootmisprotsesse muutnud efektiivsemaks.

Mirgit_SillaRohkem infot Statistikaameti juhtivanalüütik Mirgit Silla

Mõisted

Mediaan – asendikeskmine, mis asub järjestatud arvude reas täpselt keskel, sellest mõlemale poole jääb võrdne arv elemente. Mediaani kasutatakse selliste ridade keskmiste leidmisel, milles on ebatüüpiliselt suuri või väikeseid ääreelemente (Mereste 2003: 603).

Eksport – Eestis toodetud kaupade väljavedu, välismaalt sisse toodud kaupade väljavedu (re-eksport), kaupade ajutine väljavedu nende töötlemiseks välisriigis, kaupade taasväljavedu pärast töötlemist Eestis ning välisriikide vee- ja õhusõidukite varude tarned. Ei hõlma transiiti ega teenuseid.

Eksportija – majandusüksus, kes ekspordib tooteid, kas kolmandatesse riikidesse või majandusüksus, kes ekspordib kaupu Euroopa Liidu riikidesse (juhul, kui nende käive ületas statistilise läve). 2004. aastal oli lähetamise läveks Euroopa Liitu miljon krooni (63 911,6 eurot) ja 2018. aastal 130 000 eurot.

Hõivatud – kõik ettevõttes töötavad isikud olenemata nende töönädala pikkusest. Hõivatute hulka ei arvestata pikka aega töölt puudujad (lapsehoolduspuhkusel ja ajateenistuses viibijad jt).

Majandusüksused – väliskaubandustehinguid tegevad üksused: ettevõtted (sh äriühingud, füüsilisest isikust ettevõtjad) ja kasumitaotluseta üksused (mittetulundusühingud, sihtasutused, riigiasutused, kohaliku omavalitsuse asutused, avalik-õiguslikud üksused).

Allikad

Mereste, U. (2003). Majandusleksikon I. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.