Author Archives: statistikaamet

Igal aastal lahkub Tallinnast tuhandeid inimesi

Oleme harjunud mõtlema pealinnast kui tõmbekeskusest. Vaadates Tallinnas elavate inimeste liikumist aga teise mätta otsast, on see ühtlasi suurima väljarändajate arvuga Eesti omavalitsusüksus.

Viimase nelja aastaga on Tallinnast välismaale lahkunud 21 185 inimest, mis on tunduvalt rohkem kui selle aasta algul oli elanikke Pirita linnaosas. Tallinnas on kodu 33% Eesti elanikest. Kogu Eesti välisrändest 44% moodustavad pealinnast lahkuvad inimesed.

Joonis-õige

Aastal 2018 kolis Tallinnast välismaale 2571 meest ja 2014 naist ehk kokku 4585 inimest. Väljarändajaid oli rohkem kui neid tallinlasi, kes meie hulgast jäädavalt lahkusid. Aastal 2018 suri 4474 Tallinna elanikku.

Eestist lahkuvad pigem noored inimesed: kõige suurem hulk väljarändajaid on 20–39-aastased. Iga lahkuja mõjutab seega tööjõuliste inimeste arvu ja leibkondade toimetulekut. See võib tähendada Eestis sündimata jäänud lapsi, täitmata töökohti ja asutamata ettevõtteid.

joonis2-õige

Maailmas ringi liikuda on loomulik ja positiivne. Eesti ei peaks kunagi saama suletud riigiks, aga Tallinnast välismaale suundujaid on märkimisväärselt palju. Tallinna linnajuhid ja ehk meie kõik peaksime sellele tõsiselt mõtlema. Peale talentide koju kutsumise tuleks rohkem tähelepanu pöörata ka inimeste kodushoidmisele ja neile siin arenguvõimaluste loomisele.

Väljarände vähendamine on üks sekkumiskoht, mis aitaks Eesti tulevikuväljavaateid parandada ja sotsiaalseid probleeme kontrolli all hoida.

Autorid: Mihkel Servinski, Maali Käbin, Kati Coleman, Nele Saarelaid

Kuhu ja mis põhjustel on inimesed Tallinnast viimase nelja aasta jooksul liikunud, kirjutame põhjalikumalt peagi ilmuvas blogiloos. 

 

Välistudengeid meelitab ärindus, haldus ja õigus

Kõige atraktiivsemad õppimiskohad välisüliõpilaste hulgas on Tallinna ülikoolid, kuhu õppima tõmbavad kõige rohkem ärinduse, halduse ja õiguse õppekavad.

Eelmisel aastal õppis välistudengeid kokku 14 Eesti kõrgkoolis. Absoluutarvudelt olid populaarseimad Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool. Neist kolmest oli välisüliõpilaste osakaal suurim tehnikaülikoolis (14%).

Blogi2joonis2

Allikas: EHIS

Suurima välisüliõpilaste kontsentratsiooniga paistavad aga hoopis silma Estonian Business School, Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar ja Euroakadeemia, kus kolm üliõpilast kümnest on pärit väljastpoolt Eestit. Muuhulgas võib tuua välja, et Tallinnas õppis kaks korda rohkem välisüliõpilasi kui Tartus. Aafrikast pärit välisüliõpilaste hulgas olid Tallinna ülikoolid aga suisa neli korda populaarsemad kui Tartu ülikoolid.

Bolgi2joonis1

Allikas: EHIS

Mida välistudengid õpivad?

Enam kui kolmandik välistudengitest on valinud õppimiseks ärinduse, halduse ja õiguse eriala.  Samas on valdkondade eelistus haridusastmeti siiski erinev – bakalaureuseõppes 64%, magistriõppes 22% ja doktoriõppes 10%.

Populaarsuselt teisel kohal ja seda läbivalt kõigis haridusastmetes on humanitaarvaldkond (keskmiselt 15%).  Kolmandat kohta jagavad kaks valdkonda – informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (IKT) ning tehnika, tootmine ja ehitus. Eraldi tasub veel märkida, et nii nagu meie kohalike doktorantide hulgas, troonib ka välisüliõpilastest doktorantide seas hoopiski loodusteaduste valdkond. Kõige vähem õpitakse teenidus- ja haridusvaldkonna õppekavadel.

04-01parandatud

Allikas: EHIS

Naiste väiksem osakaal

EL-s keskmiselt on naisvälisüliõpilaste osakaal veidi üle poole. Kõige suurem on see näitaja Belgias, Slovakkias ja Itaalias (58%), väikseim aga Küprosel (30%) ja Lätis (38%). Eestis oli 2017/2018. õppeaastal naissoost välisüliõpilasi 43%, mis on EL keskmisest madalam ja seda sõltumata haridusastmest.

Eesti ülikoolide doktoriõppes õppis naisvälisüliõpilasi meestest lausa kaks korda vähem. See on vastupidine suund meie kohalike üliõpilaste soojaotusele, mis on kõigis haridusastmetes naiste poole kaldu. Päritolumaade kaupa vaadates on kõige rohkem  naistudengeid  Euroopast tulnud üliõpilaste hulgas (51%). Kõige väiksem on naiste osakaal Aafrikast (27%) ja Aasiast (33%) pärit tudengite hulgas.

Lai vanuseskaala

Välistudengite vanuseskaala oli lai – 16–63aastasteni. Kolmveerand välistudengitest on 20–30aastased. Mediaanvanuseks on 25, millest nooremana saabuvad peamiselt Euroopast pärit üliõpilased (mediaanvanus 24) ja keskmiselt vanemana Aafrika (28 a) ja Lõuna-Ameerika tudengid (29 a).

Kas uus peatselt algav õppeaasta toob välisüliõpilaste osas muutusi? See selgub lõplikult alles novembri keskpaigaks, kui ülikoolid on esitanud andmed Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS).

 

Käthrin RandojaRohkem infot Statistikaameti analüütik Käthrin Randoja

 

METOODIKA

Välisüliõpilaste all käsitletakse Eesti ülikoolidesse immatrikuleeritud üliõpilasi. Erasmuse jms programmide kaudu saabuvaid külalisüliõpilasi antud andmed ei kajasta. Välisüliõpilaseks olemise staatuse määrab alates 2014/2015. õppeaastast ära EHISesse andmeid sisestav ülikool. Enne seda loeti välisüliõpilaseks need üliõpilased, kelle elukohamaa ei ole EHISes “Eesti” (või “määramata” või “tühi”) ning kel ei ole samaaegselt EHISe andmetel alalist elamisõigust/pikaajalise elaniku elamisluba ning kelle kodakondsus pole Eesti.

Välisüliõpilaste päritolumaana kajastatakse tudengi varasemat elukohamaad ja selle puudumisel kodakondsust (3% õpilaste puhul).

Alates 2016. aastast on andmed kaalutud, st kui mõni üliõpilane õpib mitmel õppekaval, siis ei kajastu ta andmetes mitmekordselt. 2018/2019. õppeaastal õppis kahel õppekaval korraga 4 välisüliõpilast.

Andmete lihtsustamise huvides on bakalaureuseõppe mõiste alla koondatud ka rakenduskõrgharidusõpe. Magistriõppe mõiste alla on liidetud ka integreeritud õpe.

Mediaanvanus on vanus, millest nooremaid ja vanemaid isikuid on võrdselt.

Eurostati kaudu saadavad andmed on viitajaga. Antud blogiloos kasutatud Eurostati andmed on 2016/2017. õppeaasta kohta.

 

Meie armas Kagu-Eesti

8.-16. augustini kestis ametnike välitööde programm Kagu-Eestis, mille eesmärk oli edendada sealse piirkonna elu. Välitöödel ja üritustel osales kokku ligi 700 inimest.

Statistikaametit esindasid Kagu-Eestis peadirektor Mart Mägi ja juhtivanalüütik Märt Leesment. Mart Mägi ettekannet konverentsil “Õnne valem” aitasid koostada meie analüütikud Mihkel Servinski, Marika Kivilaid ja Greta Tischler. Esitlus on kättesaadav manusena – 20190808 Kagu-Eesti SAv2.ppt.

Lähemalt saad programmi sisu ja eesmärkide kohta lugeda Rahandusministeeriumi kodulehelt ja Ametnike välitööde Facebookilehelt. Kagu-Eesti põnevate paikade ja eriliste kohtadega saad tutvuda Puhka Eestis kodulehelt.

Kagu-Eestis (Põlva-, Võru- ja Valgamaal) 

kagu-eesti_1080x1080✅ elab selle aasta 1. jaanuari seisuga 89 158 inimest, nende hulgas 602 lätlast;
 tegeleb laskesuusatamisega 40% selle ala harrastajatest Eestis;
✅ asub 90 rahvaraamatukogu Eesti 528 rahvaraamatukogust;
✅ tehakse 81% kogu Eesti metsakülvist;
✅ laiub 28% Eesti maasikate kasvupinnast;
✅ kuulub käsitööseltsidesse keskmiselt 13 inimest tuhandest. Kogu Eestis on see arv 3.

 

Valgamaa

Valga_1080x1080_7


🔸
rahvaarvult üks Eesti väiksematest maakondadest, kus elab 28 370 inimest;
🔸 maakonnalinn ja ühtlasi suurim asula on Valga linn, millele järgnevad rahvaarvult Tõrva ja Otepää; 
🔸 maakonnas on kolm linna, seitse alevikku ja 150 küla;
🔸
 suurimateks looduskaitseobjektideks on Otepää looduspark, Karula rahvuspark ja Koiva-Mustjõe maastikukaitseala;

🔸 Valgamaa populaarseimad nimed meestel on Rein, Vladimir ja Toomas ning naistel Ene, Tiiu ja Sirje;
🔸 eelmisel aastal sündis Valgamaal 272 last, loomulik iive on -180 inimest;
🔸 100 tööealise kohta on siin 23 last ja 36 pensioniealist;
🔸 palgatöötaja keskmine brutotulu on 1028 eurot (võrdluseks: Eestis on see 1234 eurot).

Võrumaa

V6ru_1080x1080🌲 seal elab 35 782 inimest;
🌲 Võru asub Otepää kõrgustiku ja Haanja kõrgustiku vahel kulgevas, mandrijää sulavete uuristatud Hargla orundis; 
🌲 Võru linna tunnuslause on Üts ummamuudu liin ehk kirjakeeles Üks isemoodi linn;
🌲 linna territooriumil asuvad kolm kaunist järve – Tamula (229 ha), Kubija (15,9 ha) ja Kubija Veskijärv (1,7 ha);
🌲 Võrumaa populaarseimad nimed meestel on Aivar, Andres ja Margus ning naistel Tiina, Tiiu ja Ülle;
🌲 eelmisel aastal sündis Võrumaal 330 last, loomulik iive on -219 inimest;
🌲 100 tööealise kohta on siin 22 last ja 35 pensioniealist;
🌲 palgatöötaja keskmine brutotulu on 1055 eurot (võrdluseks: Eestis on see 1234 eurot).

Põlvamaa
P6lva_1080x1080🌳seal elab 25 006 inimest;
🌳Põlva on vallasisene linn Orajõe alamjooksul Põlva maakonnas;
🌳põnevamad turismikohad on Piusa koopad, Taevaskoja, Mooste mõis, Seto talumuuseum;
🌳
populaarseimad nimed meestel on Aivar, Toomas ja Margus ning naistel Sirje, Ene ja Ülle;
🌳eelmisel aastal sündis Põlvamaal 230 last, loomulik iive on -117 inimest;
🌳100 tööealise kohta on siin 22 last ja 35 pensioniealist;
🌳 palgatöötaja keskmine brutotulu on 1073 eurot (võrdluseks: Eestis on see 1234 eurot).

Kohtume Kagu-Eestis!

Kui mahe on Eestimaa?

Rohkem kui viiendik Eesti põllumajandusmaast oli eelmisel aastal mahe. Võrreldes varasema aastaga nopiti meie viljaaedadest topeltkogus mahedaid marju ja puuvilju, samuti suurenes mahekartuli saak.

2018. aastal oli Eestis mahemaad kokku 207 000 hektarit ehk 21% kogu põllumajandusmaast. Seda on 5% rohkem kui aasta varem. Sellest 83% ehk 172 000 hektarit on juba täielikult mahepõllumajanduslikul tootmisel, ülejäänul kestab veel üleminekuaeg. Põllumajandusmaa ja rohumaa üleminekuaeg kestab kaks aastat, mitmeaastaste taimede kasvatamise korral kolm aastat.

Mahesaak versus tavasaak

Kaht kolmandikku Eesti mahepõllumajandusmaast kasutatakse põllumaa söödakultuuride ja püsirohumaadena. Mahetera- ja mahekaunvilja kasvatatakse rohkem kui 55 000 hektaril, köögivilja ning maasikaid 266 ning mahekartulit 142 hektaril. Maheviljapuid ja marjaaedu on kokku 2347 hektarit.maheriik_4Maheveiseid järjest rohkem, sigu aina vähem

2018. aastal toodeti Eestis varasema aastaga võrreldes rohkem nii maheliha, -piima kui ka -mune. Veiste arv Eestis on suurenenud ning koos maherohumaa pinna suurenemisega on kasvanud ka maheveiste arv – neid on 4% enam kui eelmisel aastal. Aastal 2018 oli Eestis 41 500 maheveist ehk 16% kõigist veistest olid maheveised.

Koos üldise lammaste arvu kahanemisega on Eestis vähenenud ka mahelammaste hulk. Täielikult mahepõllumajanduslikud on 45% siinsetest lammastest ja 27% kitsedest. Mahepidamisel lindude arv on suurenenud, kuid maheseakasvatus pole Eestis kuigi populaarne. Eestis 290 400 siga, neist mahesigu aga kõigest 458.

Eesti maheriikide esirinnas

Eurostati andmete järgi oli Euroopa Liidus 2017. aastal mahemaad keskmiselt 7%. Seega on Eestis umbes kolm korda rohkem mahemaad kui Euroopa Liidus keskmiselt. Eestist rohkem oli 2017. aastal mahemaad vaid Austrias, meile järgnes Rootsi. Naabrite juures Lätis oli mahemaad 14% ja Leedus 8%, Soomes 11% ja Rootsis 19%. ELi suurtes põllumajandussaaduseid tootvates riikides Poolas, Prantsusmaal ja Ungaris oli mahepõllumajandusmaad aga ELi keskmisest vähem.

Ege_KirsStatistikaameti analüütik Ege Kirs

 

Metoodika

Mahemaa hulka arvestatakse ainult põllumajandusameti tunnustusega täielikult mahe maa ja üleminekuajal olev mahemaad. Pindu, kus mineraalväetisi ja taimekaitsevahendeid ei kasutata, on siiski palju rohkem. Need andmed on aga kaudsed. Statistikaamet teeb mahepõllumajandusstatistikat põllumajandusameti mahepõllumajanduse registri alusel. Mahepõllumajandustoodangu hulka arvestatakse ainult täielikult mahepõllumajanduslike saadusi.

 

Vee ääres ettevaatlikumalt, härrased!

Kuumal juulikuu lõpu päeval võisime Delfi uudistest lugeda, et öösel kell 3.40 toodi Harjumaal Anija vallas asuvast tiigist välja uppunud 57-aastane mees. Õhtul kell 19.20 leiti Narvas Väike-Karjääri järvest uppununa 51-aastane mees, kell 19.28 toodi aga Tartus Anne kanalist välja 62-aastane mees, kelle elu ei õnnestunud päästa[1].

Viimase nelja aastaga pole Eestis uppumiste arv vähenenud, kuid ajavahemikul 1998–2018 on uppunuid siiski järjest vähemaks jäänud. Põhjus on ilmselt päästeameti ja teiste teemaga tegelevate organisatsioonide tubli töö: suurem selgitus- ja teavitustöö ning tõhusam järelevalve. Kuhu suunata jõupingutuste teravik, et uppunute arv veelgi väheneks?

joonis_1Kõigepealt torkab silma, et aastad pole vennad ja uppumiste arv kõigub. Mehi upub märgatavalt rohkem kui naisi: vaid neljandik uppunutest on naised. Statistikast küll ei selgu, kas naised oskavad meestest paremini ujuda, käivad vähem ujumas või on ettevaatlikumad (näiteks ei kalasta õhukesel jääl), kuid uppumiste arvu vähendamiseks on kindlasti otstarbekas tegeleda eriti meestega.

Põhjused ja ennetus
Uppumise põhjus võib olla õnnetus, enesetapp, rünne. Osa põhjustest jääb ka ebaselgeks. Valdavalt on uppumine õnnetus, muudel põhjustel uppumisi on keskmiselt 7% juhtudest. Ennetuses on seega mõistlik pöörata erilist tähelepanu õnnetusjuhtumitele.

Eritähelepanu vanemaealistele
Uppumiste arv ei ole vähenenud kõikides vanusrühmades võrdselt. Ajavahemikul 1998–2018 on uppumiste koguarv vähenenud 2,9 korda: 0–17-aastaste seas 8,7 korda, 18–39-aastaste seas 3,3 korda, 40–64-aastaste seas 3,8 korda ning vähemalt 65-aastaste seas 1,1 korda.

1998. aastal olid 7% kõigist uppunutest vähemalt 65-aastased, aastal 2018 oli see arv aga 45%. Seega on ennetustöös põhjust pöörata tähelepanu vanemaealistele inimestele. 1998. aastal oli uppunu keskmine vanus 43 aastat, 2018. aastal 56 aastat.

joonis_2joonis_3Vaatamata uppunute arvu vähenemisele upub Eestis siiski endiselt palju inimesi. Statistika ütleb, et ennetustöös on põhjust pöörata suuremat tähelepanu vanematele meestele. Tähelepanu muudele uppumistega seotud teemadele ei tohi muidugi väheneda. Lapsed peavad saama koolist suurepärase ujumisoskuse ja oskuse oma võimeid targalt hinnata.

Koit_MeresRohkem infot Statistikaameti analüütik Koit Meres

Mihkel ServinskiJuhtivanalüütik Mihkel Servinski

 

[1] https://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/tartus-anne-kanalis-uppus-62-aastane-mees-kokku-uppus-eile-kolm-inimest?id=86970697&utm_source=2019-07-28&utm_medium=email&utm_campaign=Newsletter.

Eestis süüakse rohkem liha kui toodetakse

Elanikkonna tarbitud lihast toodeti 2018. aastal Eestis 67%. Paremini on meie toidulaud varustatud kodumaise veiselihaga, kehvem on seis linnulihaga.

Aastal 2018 toodeti Eestis 76 900 tonni liha, sealhulgas 41 900 tonni sealiha, 19 300 tonni linnuliha ja 12 500 tonni veiseliha. Liha kogutoodang oli võrreldes varasema aasta madalseisuga küll 4% suurem, kuid siiski veel väiksem kui selle kümnendi teistel aastatel. Võrreldes aastaga 2017 vähenes ainsana linnuliha toodang (5%). 

Kust pärineb importliha?
Liha ja toodetes sisalduva liha import on suurenenud 19%. Kuigi ka eksporditi rohkem, on ekspordi ja impordi vahe märgatavalt kasvanud. Imporditavad kogused on pea poole suuremad kui eksport.

Kõige rohkem toodi Eestisse linnuliha, mis jõudis meile peamiselt Soomest, Leedust ja Taanist. Sealiha imporditi põhiliselt Saksamaalt ja Poolast, kust tuli ka valdav osa veiselihast. Suurem osa lamba- ja kitseliha jõudis Eestisse aga märksa kaugemalt ‒ Uus-Meremaalt ning samuti Hispaaniast.

Tootmine väheneb
Veel viis aastat tagasi toodeti Eestis 90% tarbitavast lihast, kuid sellest alates on isevarustatus pidevalt vähenenud. Ka loomade arv vähenes aastatel 2015 ja 2016 järsult. Kuigi viimastel aastatel on loomade arv olnud taas tõusuteel, väheneb lihaga isevarustatus tagasihoidlikuma toodangu koguse ja suureneva impordi tõttu endiselt. Liigiti oli 2018. aastal lihaga isevarustatuse tase erinev: veiselihal 95%, sealihal 74%, lamba- ja kitselihal 75% ning linnulihal 47%.

liha_05

Isevarustatuse madal tase (ehk jääb alla 100%) näitab, et osa tarbitavast lihast imporditakse teistest riikidest. Veel mõni aasta tagasi tarbiti vaid linnuliha rohkem, kui kodumaal toodeti, nüüd kehtib see tendents kõikide lihaliikide kohta.

Toodetakse vähem, süüakse rohkem
Lihatarbimine on Eestis suurenenud. 2018. aastal söödi Eestis 115 000 tonni liha, mis on 11% rohkem kui sellele eelnenud aastal. Kõige rohkem on suurenenud linnuliha tarbimine, mida süüakse aastas inimese kohta 31,2 kilogrammi.

Kõige rohkem söövad Eesti inimesed aga sealiha. Möödunud aastal tarbiti kokku 56 500 tonni sealiha ehk ühe inimese kohta 42,8 kilogrammi aastas. Veiseliha jõuab meie toidulauale järjest sagedamini. Viimasel viiel aastal on selle tarbimine olnud tõusuteel. 2018. aastal söödi veiseliha ühe inimese kohta 10 kilogrammi. Lamba- ja kitseliha söödi ka 2018. aastal alla ühe kilogrammi inimese kohta.

  Ege_KirsRohkem infot Statistikaameti analüütik Ege Kirs

Metoodika

Statistikaamet arvutab Eestis tarbitud põllumajandussaaduste koguseid toodangu ja ekspordi-impordi andmete põhjal. Isevarustatuse tase leitakse toodangu ja tarbimise suhtena. Isevarustatus näitab seda, kas kodumaine toodang katab elanikkonna tarbimisvajaduse. Liha hulka arvestatakse ka lihast tehtud tooteid, seejuures arvestatakse  töödeldud toodete kogus ümber töötlemata toote koguseks Eurostati pakutud keskmiste koefitsientide alusel. Liha hulka arvestatakse ka rupsid ja elusloomade eksport-import tapaks.

Kaugele jõudsid Eesti kaubaveoautod?

Eesti kaubaveoautod (kandevõimega üle 3,5 tonni) vedasid eelmisel aastal hinnanguliselt ligi 29 miljonit tonni kaupa, mis on 2% vähem kui 2017. aastal. Veetud kauba kogus riigisisestel vedudel oli märgatavalt suurem, nende vedude osatähtsus tonnides oli 2018. aastal maanteekaubaveo uuringu andmetel 81% kogu kaubaveost ehk 23 miljonit tonni ja rahvusvahelistel vedudel üle 5 miljoni tonni.

Keskmiselt veeti 2018. aastal riigisisestel vedudel kaupa 73 km kaugusele ja rahvusvahelistel vedudel 774 km kaugusele. Eesti kaubaveoautode läbisõit ulatus hinnanguliselt ligi 420 miljoni kilomeetrini (langus 4%), millest riigisisene läbisõit andis 38% ja rahvusvaheline läbisõit 62%.

01

Uuringu andmetel moodustasid üle neljandiku veetud kaubast metallimaagid jm kaevandus- ja karjääritooted ning turvas, uraan ja toorium. Muud olulisemad kaubad olid põllumajandus-, jahindus- ja metsandustooted ning kala jm kalapüügisaadused. Ligi kümnendiku veetud kaubast andsid nii puit ja puit- ning korktooted (v.a mööbel), sh õlest ja punumismaterjalist tooted, paberimass, paber ja pabertooted ning trükised ja salvestised kui ka toiduained, joogid ja tubakas.

Võrreldes 2017. aastaga vähenes kaubavedu nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt kokku enim puit- ja pabertoodete veo (langus 18%) ning koksi ja rafineeritud naftatoodete veo tõttu (langus 39%). Enim suurenes mittemetalliliste mineraaltoodete (kasv 67%) ja toiduainete vedu (kasv 30%).

02

Eesti kaubaveoautode veosekäive vähenes aastaga 7% ja ulatus hinnanguliselt 5,8 miljardi tonnkilomeetrini. Veosekäive tonnkilomeetrites (tkm) on suurem rahvusvahelistel vedudel, mis on seotud pikema vahemaaga. Eestis registreeritud kaubaveosõidukite veosekäive rahvusvahelistel vedudel annab maanteekaubaveo uuringu andmetel ligi kolmveerandi ja riigisisene vedu veerandi veosekäibest.

Meila_KivisildMeila Kivisild, Statistikaameti analüütik

Statistikaameti poolt korraldatav maanteekaubavedude uuring annab ülevaate maanteedel veetud kaupade ja liiklusvoogude kohta. Põhilised uuringu põhjal hinnatavad näitajad on veetud veoste kogus tonnides, veosekäive tonnkilomeetrites ja läbisõit kilomeetrites. Valikuuringus osalevad maanteeameti liiklusregistrisse kantud kaubaveoautod kandevõimega üle 3500 kg, mille vanus ei ületa 25 aastat.

Andmeid kogutakse riikliku statistika nädalaküsimustikuga „Kaubavedu teedel”. Kaubaveosõidukite kasutajatelt saadud andmete põhjal arvutatakse üldkogumi näitajate hinnanguline suurus. Nädala kohta kogutud andmete põhjal arvutatakse kvartali hinnangud. Andmed avaldatakse statistika andmebaasis http://pub.stat.ee valdkonnas „Majandus/ Transport”.

Eesti inimeste jäätiseisu kasvab

Eelmisel aastal toodeti Eestis 10 072 tonni jäätist, mis oli ligi 20% rohkem kui aasta varem. Jäätisetoodang oli kõige suurem mõistagi soojal ajal, maist augustini, mil toodeti 1200 tonni jäätist ühes kuus. Seda on umbes kaks korda rohkem kui ülejäänud kuudel.

Kuhu jäätist viiakse?
Ligi 40% Eestis toodetud jäätisest läheb ekspordiks. Kohaliku päritoluga jäätist eksporditi kokku 12 riiki, millest suur osa leidis tee kolme riigi magusasõprade juurde:  Leetu (44% kogu eksporditud jäätisest), Lätti (28%) ja Soome (21%).

Võrreldes viimase kolme aasta I kvartali andmeid, siis 2017. aasta I kvartalis toodeti jäätist kokku 1900 tonni, eelmise aasta samal perioodil 1929 tonni ning käesoleva aastal I kvartalis 4% vähem kui 2018. aastal

2017. aasta I kvartalis oli eksport 628 tonni ja eelmisel aastal 604 tonni. Kui vaadata käesolevat aastat, siis vähenes eksport ligi 20% ehk oli 481 tonni. Muutused on toimunud ka eksportriikide seas. Sel ajaperioodil on Eesti päritolu jäätist eksporditud kuude riiki. Selle aasta I kvartalis on jäätist eksporditud juba Ungarisse (2,97 tonni), kuhu eelnevatel aastatel hakati jäätist viima alates II kvartalist. Vastupidine olukord on aga Saksamaaga, kuhu 2018. aasta I kvartalis eksporditi 10 tonni jäätist, kuid selle aasta I kvartalis eksporti ei toimunud. Muutused on toimunud ka jäätise ekspordis Ameerika Ühendriikidesse, viimati viidi sinna 9 tonni jäätist 2017. aasta I kvartalis.

Millise riigi jäätiseid sööme?
Meie poelettidel leiduv importjäätis on peamiselt pärit Leedust, Lätist, Poolast või Saksamaalt. Neist kõige odavam on tulnud Lätist. Eelmisel aastal toodi Eestisse 2440 tonni jäätist, seda on peaaegu sama palju kui 2017. aastal (2381 tonni).

02

Kust tuuakse Eestisse odavaimat jäätist?
Jäätiste kilohinnad kõiguvad vahemikus 1,9 eurost kuni 14,7 euroni. Imporditud jäätise keskmine kilohind oli möödunud aastal 2,9 eurot. Kõige odavam jäätis oli pärit Lätist. Kõige kallimat jäätist toodi Eestisse Ameerika Ühendriikidest.

01

Palju tarbiti jäätist ühe inimese kohta?
Möödunud aastal söi iga Eesti elanik keskmiselt 6,3 kg jäätist aastas ehk 15% rohkem kui 2017. aastal. Seejuures söid Eesti inimesed 2,5 korda rohkem omamaist maiust (4,5 kilo) kui välismaist jäätist (1,8 kilo).

Alina_FilippovaStatistikaameti praktikant Alina Filippova

Keeduvorst – vorstide valitseja

Eesti inimesed on keeduvorsti usku ­­ega kipu niisama naljalt oma tarbimisharjumusi muutma— nii võib järeldada Statistikaameti värskelt ilmunud andmetest.

2018. aastal toodeti Eestis vorsttoodetest kõige rohkem keeduvorste ja viinereid, mis kokku moodustasid pea kaks kolmandikku kogutoodangust (keeduvorstid 31% ja viinerid 29%). Suitsuvorstidest müüdi enim poolsuitsuvorste ning neljandat kohta müügimahutabelis hoiavad kindlalt enda käes sardellid (9%).

Teistest väiksema osatähtsuga vorsttoodetest ei saa mainimata jätta verivorsti (4% kogutoodangust), mis annab kinnitust, et traditsiooniline pühaderoog on jätkuvalt eestlaste hulgas populaarne.

01

Vorstitoodang mõõdukas languses

Esialgsed andmed näitavad, et eelmisel aastal moodustasid kogu lihatööstuse toodangu müügitulust 25% vorsttooted. Viimase 18 aasta jooksul on aga vorsttoodete tootmiskogus pigem langenud, kõige märkimisväärsemalt aastatel 2007 ja 2008, vahetult enne majandust haaranud kriisiperioodi. Seejärel võib täheldada väikest tõusu ning alates 2015. aastast on taas märgata mõningast alanemist kõikides tootesortimentides.

02

Ekspordi liidrid: viinerid ja täissuitsuvorstid

Eesti vorstitootjad eksportisid 2018. aastal kokku 12% vorstitoodetest, suurima osatähtsusega toodetest veeti meilt välja 25% toodetud viineritest. Teine suurem ekspordiartikkel oli täissuitsuvorst (18% toodetud toodangust), lisaks eksporditi 12% sardellide ja 8% keeduvorstide toodangust. Ülejäänud toodetud vorstitoodetest jäi suuremal määral koduvabariiki, nende väljavedu jäi mõne protsendi piiridesse.

Esialgsed andmed näitavad, et vorsttooted moodustasid möödunud aastal kogu lihatööstuse toodangu müügitulust 25%.

Eesti on Euroopas tubli tegija

Euroopas on ülekaalukalt suurim vorstitootja Saksamaa. Teisel kohal on mõnevõrra üllatuslikult Poola. Eesti väiksust arvestades oleme eel-eelviimasel kohal, kuid võttes aluseks tootmist ühe inimese kohta, siis hoopis esimesed (21,9 kg). Eestile järgneb selles edetabelis Sloveenia (21,8 kg) ning kolmandal kohal on Tšehhi (20,2 kg). Saksamaal kui suurimal vorstitootjal Euroopas on vastav näitaja 17,8 kg.

03

Esimese Eesti Vabariigi ajal Riigi Statistika Keskbüroo väljaantud kogumikest ja teistest selle aja tööstuse kohta avaldatud materjalidest selgub, et Eestis algas tööstuslik  vorstitootmine suuremate vorstivabrikute (20 ja rohkem töötajat) rajamisega erinevatesse piirkondadesse 1920.–1930. aastatel. Põnevat äratundmisrõõmu pakub 1937. aasta Tallinna Eksporttapamaja Vorstitööstuse reklaamvoldik, kus vorstitööstuse saadustena tuuakse esile mitmeid praegugi tuttavaid tooteid: teevorst, maksavorst, Moskva suitsuvorst, verivorst jne. Rõõm on tõdeda, et ajalooline järjepidevus on säilinud.

blogipiltRohkem infot Statistikaameti analüütik Helle Bunder

Metoodika

Euroopa riikide analüüsi aluseks on rahvusvahelise klassifikaatori Prodcom List tootekood 10.13.14.60 – Vorstid ja samalaadsed tooted lihast, rupsist või verest ning nendel põhinevad toiduained (v.a maksavorstid ning valmiseined ja valmistoidud. Euroopa riikide all mõistetakse EL -28, lisaks kandidaatriigid ja Norra

 

Millised ettevõtted ekspordivad Eestist kaupu ja teenuseid?

2016. aastal eksporditi Eestist 11,8 miljardi euro eest kaupu ja 5,5 miljardi euro väärtuses teenuseid. Kaupade import oli samal perioodil 13,5 miljardit ning teenuste import 3,9 miljardit eurot. Järgnevalt vaatleme lähemalt kaupade ja teenuste eksportööre nende tegevusala (EMTAK), töötajate arvu ning omandivormi lõikes.

01

Kaupade ekspordis domineerisid töötleva tööstuse ettevõtted

Ettevõtte tegevusala järgi andsid kaupade ekspordikäibest 62% töötleva tööstuse ning 27% hulgi- ja jaekaubanduse tegevusala ettevõtted. Seevastu teenuste ekspordikäibest andsid veonduse ja laondusega tegelevad ettevõtted veidi üle kolmandiku ning info ja side ettevõtted 14%.

Teenuste ekspordis ei ole ettevõtte suurus esmatähtis

Töötajate arvu järgi on võimalik ettevõtted liigitada mikro- (kuni 9 töötajat), väikesteks (10-49 töötajat), keskmisteks (50-249 töötajat) ning suurettevõteteks (üle 250 töötaja).

Kaupade ekspordis domineerisid just viimased kaks, kelle osatähtsus moodustas vastavalt 36% ning 31% kogu kaupade ekspordikäibest. Seevastu teenuste ekspordis mängisid suuremat rolli mikroettevõtted (pea kolmandik ekspordikäibest).

Võttes arvesse ka kaupu eksportiva ettevõtte tegevusala, oli töötlevas tööstuses suurim osatähtsus suurettevõtetel (47%). Seevastu hulgi- ja jaekaubanduses moodustas mikroettevõtete osatähtsus pea poole.

Kaupu ekspordivad enam välisomanduses ja teenuseid kodumaises omanduses olevad firmad

2016. aastal eksportisid 62% kaupadest välisomanduses olevad ettevõtted. Teenuste ekspordist seevastu moodustas veidi üle poole käibest kodumaiste ettevõtete eksport.

Mikro- ja väikeettevõtete seast on suuremad eksportijad kodumaised ettevõtted. Teenuste ekspordis selge seos omandivormi ja suurusklassi vahel puudub. Kodumaises omanduses ettevõtete ekspordi osatähtsus on suurim suurfirmade seas (60%).

Kaupade ekspordist on töötleva tööstuse tegevusalal välismaiste firmade osatähtsus 67% käibest. Hulgi ja jaekaubanduses seevastu annavad enamuse käibest kodumaised ettevõtted.

Teenuste ekspordis annavad kodumaised ettevõtted veonduse ja laonduse ning töötleva tööstuse tegevusaladel suurema osa käibest. Vastupidine on olukord aga info ja side tegevusalal.

02

 

Allan-AronRohkem infot Statistikaameti juhtivanalüütik Allan Aron

Metoodika

Analüüs põhineb kaupade (TEC) ja teenuste (STEC) väliskaubanduse andmetel ettevõtlusnäitajate järgi. Nende andmete puhul on viimane avaldatud aasta 2016. Määramata ettevõtlusnäitajatega üksused on analüüsist välja jäetud.

Ekspordi ja impordi andmete ühendamine statistilise ettevõtete registri ettevõtlusnäitajatega annab täiendavat infot väliskaubandusega tegelevate ettevõtete kohta. Uusi statistilisi näitajaid on võimalik arvutada olemasolevaid andmeid omavahel sidudes, ilma vajaduseta andmeesitajatelt täiendavaid andmeid koguda.

 

Selle artikli avaldamist toetas Euroopa Liit.