Author Archives: statistikaamet

Kuidas läheb Eesti ehitusturul?

Eelmisel aastal vaieldi ehitusturul, kas tegu on buumiga ning kas ikka tuleb see kõige-kõige aasta. Selle aasta esimene pool on olnud aga vaikne ja stabiilne.

Merike Sinisaar, statistikaameti juhtivanalüütik

Foto: Unsplash

Ehitusmahud kasvasid esimeses kvartalis 2% ja teises 3% võrreldes möödunud aasta sama ajaga. Kasv tuli ettevõtete usina tegutsemise tõttu välisturgudel. Koduturul ehitusmahud vähenesid. Välismaal tehtud ehitustööd annavad üldjuhul ligi kümnendiku kogu ehitustöödest ja see näitaja on võrreldes eelneva aastaga suurenenud. Tüüpiline välisturul ehitaja on 20 ja enama hõivatuga ettevõte, kes teeb põhiliselt hooneehitustöid.

Kus Eesti ettevõtted ehitavad?

Eesti Panga teenuste statistika andmetel käiakse ehitamas kõige rohkem Soomes (2/3 kogu ehitusteenustest müüakse Soome), järgnevad Rootsi, Norra, Läti, Saksamaa, Venemaa ja Leedu. Need riigid andsid ligi 95% kogu välisriikidesse tehtud ehitustöödest. Kaugematest riikidest on ehitamas käidud Hiinas, Jaapanis, Araabia Ühendemiraatides ja Kanadas. Enamasti on tegu kas üld- või eriehitustöödega (spetsiifilisi oskuseid vajavad tööd, nt energiaehitised, katusetööd, arvutisüsteemide paigaldamine).

Kuidas Euroopa Liidus ehitajatel läheb?

Euroopa Liidus ehitati 2018. aastal 2% rohkem kui sellele eelnenud aastal. Tublimad ehitajad olid Läti (22%), Ungari (21%) ja Sloveenia (20%), põhilistest partnerriikidest Soome (2%), Saksamaa (0,3%), Norra (3%), Rootsi (-1%).

Ka selle aasta esimene pool on alanud hästi. EL-is kokku suurenesid ehitusmahud möödunud aastaga võrreldes 4%. Jätkuvalt on esireas Ungari (35%), jõudsalt on ehitusmahud kasvanud ka Leedus. Eestis ja Lätis on eelmise aasta suur kasv asendunud tagasihoidlikumaga (mõlemal 3%), jäädes nii EL keskmisega kui ka põhiliste partnerriikidega sarnasele tasemele.

Millisena paistab tulevik?

Praegu kuuleme aina sagedamini uudiseid üha halvenevast majanduskeskkonnast. Ka ehitajad tunnevad end üha ebakindlamalt. Üheks näitajaks, mis annab aimu ehitusturu jätkusuutlikkusest, on ehituslubade statistika.

Selle aasta esimesel poolel on võrdluses eelmise aasta sama ajaga EL-is tervikuna vähenenud ehitusloa saanud hoonete kasulik pind 2%. Kui Eestil ja Lätil on sama näitaja kasvanud vastavalt 2% ja 13%, siis ülejäänud põhilistel partnerriikidel on nõudlus uute pindade järele vähenenud, neist enim Soomel ja Leedul (vastavalt -16% ja -15%). Leedul on vähenemise taga põhiliselt elamuehitus, kuid Soomes on oodata pea võrdselt vähenemist nii elamu- kui ka mitteelamute ehitamises. Rootsi on suutnud säilitada möödunud aasta taseme.

Eestis jätkus ka kolmandas kvartalis* ehitusloa saanud hoonete kasuliku pinna kasv. Kas see võib tähendada ehitusmahtude suurenemist kodusel ehitusturul, sest Eesti ehitusettevõte põhilistel partnerriikidel enam nii hästi ei lähe ja seetõttu vajatakse ka meie teenuseid vähem? Seda näitab aeg!

*Teiste riikide andmed jõuavad Eurostati andmebaasi novembri lõpuks.

REGREL. Rahvaloendus maailmas: kelle uksele loendaja koputab?

Uus aeg nõuab uuendusi ka rahvaloenduse metoodikas. Inimesed liiguvad maailmas rohkem ringi, elavad mitmes kohas ja töötavad eri riikides. Kuidas kavatsevad riigid oma rahva üle lugeda?

Diana Beltadze, statistikaameti rahva ja eluruumide registripõhise loenduse projektijuht

Nüüdisaegsete meetoditega on võimalik saada kvaliteetseid andmeid kiiremini ja odavamalt kui traditsiooniliselt ühe ukse tagant teise taha käies.

ÜRO Euroopa majanduskomisjoni (UNECE) kuuluvast 56 riigist viis loobusid traditsioonilisest loendusest juba 1990. aastal, kaheksa riiki 2000. aastal ja 19 riiki 2011. aastal.

Järgmisel loendusel 2021. aastal kavatsevad riigid kasutada senisest enam uusi tehnilisi lahendusi (internet, elektrooniline andmekogumine) ja paljud riigid tahavad korraldada registripõhise loenduse.

Kes koputab uksele, kes kasutab registreid

Tavaloenduse ukselt uksele kavatseb korraldada 95 riiki, neist 22 UNECE riiki. Loendusel tahavad registreid kasutada 42 riiki, nende hulgas 15 riiki kavatsevad korraldada loenduse ainult registrite põhjal. Üksnes Prantsusmaa korraldab traditsioonilise jadaloenduse (loendus, kus rahvastik on jaotatud osavalimiteks ja osad loetakse üle eri aastatel).

Eelmisel rahvaloendusel 2011. aastal kasutas registreid loendusandmestiku saamiseks ainult üheksa riiki. Seekord on täielikult registripõhised loendused kavas ka meie naabritel Lätis ja Leedus.

Aeglane üleminek

Loendusmeetodi muutus riikides on olnud küllaltki aeglane. Juba 1970. aastast on statistikud otsinud alternatiivseid meetodeid, et vähendada loenduse maksumust ja vastajate koormust. Suur osa Euroopa riike (34) kasutas 2011. aastal siiski traditsioonilist loendust.

Kuigi paljudel Euroopa riikidel olid olemas loenduseks vajalikud põhiregistrid, ei olnud enamikus riikides võimalik korraldada loendust registrite alusel. Selle peamised põhjused olid järgmised:

  • andmed ei olnud kvaliteetsed ega ajakohased;
  • registrites oli liiga vähe andmeid, mille põhjal loendustunnuseid moodustada;
  • registrid ei olnud ühtse standardiga;
  • andmete kasutamist takistasid tehnilised või juriidilised probleemid.

Enamikus riikides kasutati eelmise loenduse eeltöödel riiklikke andmekogusid (aadress-nimekirju). Nende alusel täiendati ka puudulikke andmeid ning kontrolliti ja hinnati andmekvaliteeti. Mõned riigid eeltäitsid registriandmete alusel loenduslehed. Eesti kasutas registrite andmeid loenduse kvaliteedi hindamiseks.

Peamised murekohad

Loenduse korraldamist reguleerivad õigusaktid on enamikus riikides üsna detailsed. Kui kasutusele võeti rohkem administratiivseid andmeid, muutsid paljud riigid ka oma õigusakte.

Riigid, kes on võtnud suuna registripõhisele loendusele, on kasutanud traditsioonilise rahvaloenduse tulemusi, et koostada statistilisi registreid või parandada olemasolevaid halduslikke andmekogusid. Ka Eestis korrastati aadressiandmeid.

Suvel 2019 korraldatud riikide küsitluses tulid välja järgmise loenduse ettevalmistamise põhiprobleemid. Kõige rohkem teeb muret uute tehnoloogiliste võimaluste rakendamine ja loendusandmete kvaliteet, samuti on paljudel riikidel endiselt keeruline leida loenduseks piisavalt raha (vaata tabelist).

Nagu näitab teiste riikide kogemus, on uusi meetodeid rakendatud järk-järgult. Seetõttu ei olnud ka Eestis mõistlik muuta loendusmeetodit korraga ja 2011. aasta loendus korraldati segameetodil (traditsiooniline loendus koos registrite kasutamisega). Kas järgmine loendus on täielikult registripõhine või kombineeritakse registrite ja valikuuringu andmeid, sellele küsimusele saab statistikaamet vastuse pärast teist prooviloendust.

Statistikaamet alustas REGREL-ile pühendatud artiklite sarja, et tutvustada rahva ja eluruumide loenduse ettevalmistust ja metoodikat. REGREL-i kohta on rohkem infot Statistikaameti veebilehel.

Välismaa ubinad laiutavad eestlaste toidulaual

Iga Eesti elanik sööb aastas ära ligi 15 kilo õunu ja pirne. Vaid iga viies vili neist on eestimaine.*  

Tekst: Eve Valdvee, statistikaameti juhtivanalüütik

Eesti elanikel kulub söögiks või erinevate toodete valmistamiseks üle 19 000 tonni õunu ja pirne aastas ­– see teeb kokku ligi 130 miljonit keskmise suurusega õuna ja pirni. Iga kolme-nelja päeva järel sööb Eesti elanik ära ühe õuna või pirni.

Õunad on kõige populaarsemad (suurema toodanguga) puuviljad nii Euroopa Liidus kui ka kogu maailmas üldse, kui välja arvata banaanid, mis on rohttaimede viljad. Maailmas nopiti aastal 2017 õunu üle 83 miljoni tonni (koos pirnidega 107 miljonit) ja Euroopa Liidus oli aastal 2018 saak ligi 14 miljonit tonni (koos pirnidega 17 miljonit). Eesti möödunud aasta õuna- ja pirnisaak oli 3700 tonni. Selline saak koguti ligi 2600 hektari suuruselt kasvupinnalt.

Saagid koduaedadest

Ilmaolud mõjutavad õuna-pirnisaaki päris palju. Näiteks 2016. aasta ülikuumade ilmadega korjati pea sama suurelt (2500 ha) pinnalt ligi 5500 tonni vilju.

Õunte ja pirnide kasvupind on viimastel aastatel märgatavalt vähenenud. Veel kümme aastat tagasi hinnati Eesti õuna- ja pirniaedade pinna suuruseks üle 4000 hektari. Kogu Eesti õuna-pirni pinnast üle 70% (üle 1800 hektari) asub koduaedades. Põllumajandusmajapidamistes, kus on vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus toodetakse põllumajandussaadusi põhiliselt müügiks, asub vaid veidi üle 700 hektari. Sellest umbes 600 hektarit on kandvad aiad.

Ka põllumajanduslike majapidamiste õunaaiad on viimase kümne aasta jooksul kokku tõmmanud. Suurimate õunaaedadega paistavad teiste maakondade hulgas silma Viljandi ja Tartu, kus laiub 60% Eesti majapidamiste õuna-pirni kasvupindadest.

Import ületab omamaist toodangut viis korda

Eestisse imporditakse igal aastal üsna suurtes kogustes õunu ja pirne. Aastal 2018 toodi meile sisse rohkem kui 12 000 tonni värskeid õunu ja 6000 tonni pirne. Samal ajal eksporditakse minimaalselt, kõigest 63 tonni.
Kõige rohkem jõuab meile õunu Poolast, kust tulevad ligi pooled importõunad. Lisaks sööme palju ka Hollandi ja Itaalia õunu. Üle poole pirnidest tuuakse Hollandist, lisaks suur osa ka Belgiast.

Arvutuskäigust
*
Võttes arvesse toodangut, eksporti ja importi, tarvitatakse Eestis üle 19 000 tonni õunu-pirne aastas. Kui mitte arvestada selle hulka neid õunu ja pirne, mida kasutatakse toodete valmistamiseks, kuid võtta maha hinnanguline kadu (osa, mis läheb majapidamistes või turustamise käigus raisku), süüakse Eestis iga elaniku kohta aastas ligi 15 kg õunu-pirne.

**Eraldi õunte ja pirnide tootmise andmeid Eestis ei ole, sest pirne kasvatatakse väga vähe.

Rakendus, mis annab väliskaubanduse kohta infot uudsel moel

Millised on Eesti suuremad ekspordiartiklid? Kust maailma otsast jõuab meieni kõige rohkem maasikaid? Mida impordib Eesti Venemaalt? Väliskaubanduse rakendus data.stat.ee annab vastused neile ja paljudele teistele väliskaubandusega seotud küsimustele.

Tekst: Karl Annus, statistikaameti projektijuht

Statistikaamet on välja tulnud unikaalse väliskaubanduse rakendusega, mille sarnast pole varem tehtud. Rakendus esitleb värskeimaid väliskaubanduse andmeid atraktiivselt ja graafiliselt.

Seni on väliskaubandusest huvitunud pidanud andmeid vaatama statistikat andmebaasi tabelitest. Väliskaubanduse rakendus annab võimaluse näha andmeid juba valmis visualiseeritud graafikutelt. Rakendus võimaldab kuvada näiteks kaubavoogude suuruseid ja proportsioone, joonistada kaubavood ekraanile ning laadida alla graafilisi ülevaateid.

Väliskaubanduse rakendus (paremal) võtab andmed statistikaameti andmebaasist (vasakul) ja muudab need igaühele arusaadavaks.

Graafiku suur eelis on see, et selle peale vaadates saab kohe selgeks, mis on Eesti suurim ekspordiartikkel või millisesse riiki meie ettevõtted kõige rohkem kaupu ekspordivad.

Kuidas jõuavad andmed graafikule?

Kõikidel Eestis tegutsevatel ettevõtetel, mille aastane impordikäive on üle 230 000 euro või ekspordikäive üle 130 000 euro, tuleb igal kuul esitada statistikaametile aruanne eksporditud ja imporditud kauba koguse kohta.

Näiteks piimatootjal tuleb aru anda, millistesse riikidesse, mitme euro väärtuses ja mitu kilogrammi piima nad viisid. Eksootiliste viljade maaletooja peab teada andma, mis riigist, kui palju ja millise riigi päritoluga vilju ning kui mitme euro eest nad importisid. Kõikide ettevõtete esitatud andmete põhjal arvutab statistikaamet, kust kuhu ja kui palju iga tootegrupi tooteid sel kuul imporditi ja eksporditi.

Milleks on kogutud andmeid vaja?

Ettevõtetelt saadud andmete põhjal tehakse suuri ja olulisi otsuseid, mis mõjutavad Eesti majandust. Näiteks on need andmed väga vajalikud strateegiliste otsuste tegemisel meie välissuhetes. Samuti on need olulised analüütikutele, kelle analüüside põhjal rahastab pank ettevõtete äriprojekte, ja ministeeriumide ametnikele, kes teevad meid kõiki mõjutavaid otsuseid. Mõistagi on need andmed ka väga kasulikud ettevõtetele, kes soovivad analüüsida turge, kuhu nad juba ekspordivad või kuhu nad võiksid oma kaupade väljavedu laiendada.

Mida on võimalik andmetest välja lugeda?

Rakendusest leiab väärtuslikku infot selle kohta,

* kes on Eesti ekspordi ja impordi partnerriigid,

* millised on ekspordi- ja impordiartiklid kaubakoodi järgi,

* milline on kaubavahetus päritolu-, saatja- ja saajariigi järgi,

* milline on kaubavahetus maailmajao või mandri kaupa,

* kuidas on kaubavahetus kuus või kvartalis aastatega muutunud,

* milline on kaubavahetuse bilanss.

Näiteks annavad andmed vastuse, millistesse riikidesse Eesti ettevõtted kõige rohkem kaupu ekspordivad.

Graafik 1 Kuhu Eesti ekspordib 2019
Väliskaubanduse rakenduse puukaartdiagramm (i.k treemap chart) annab selge ülevaatliku pildi senistest 2019. aasta ekspordi osatähtsustest.

Graafikult on selgelt näha, et selle aasta kaheksa kuu esiviisik on olnud Soome (16,1%), Rootsi (10,6%), Läti (9,21%), Ameerika Ühendriigid (7,23%) ja Saksamaa (6,66%). Seejärel võib juba vaadata, milliseid kaupu on Eesti sel aastal Soome eksportinud.

Järgnev graafik näitab, et kõige rohkem on välja läinud elektriseadmeid (17,4%), mööblit ja kokkupandavaid ehitisi (10,5%) ning mehaanilisi masinaid (10,1%).

Graafik 2 Mida Eesti ekspordib Soome 2019
Väliskaubanduse rakenduse puukaartdiagramm annab selge ülevaatliku pildi, mis kaubagruppide tooteid on aastal 2019 Soome eksporditud.

Väliskaubandusrakendus võimaldab vajadusel tutvuda ka väga detailsete andmetega. Näiteks puidust moodulmajade tootja saab siit ülevaate, millistesse riikidesse Eesti ettevõtjad puidust moodulmaju ekspordivad.

Aastal 2019 on Eesti ettevõtted eksportinud monteeritavaid puitehitisi 301 miljoni euro eest. Kõige rohkem on neid tooteid eksporditud Rootsi ja Norra

Kui pangaanalüütik peab langetama otsuse, kas rahastada monteeritavate puitehitiste tootja ekspordiplaani Norra turule, saab ta väliskaubanduse rakendusest lihtsa vaevaga ülevaate, mis seisus on praegu selle valdkonna ettevõtjate eksport konkreetsele turule.

Graafik 4 Monteeritavad puitehitised aeglõige
Augustis 2019 eksportisid Eesti ettevõtted 12,9 miljoni euro väärtuses monteeritavaid puitehitisi.

Miks on data.stat.ee eriline?

Väliskaubandusrakendusega sarnaseid rakendusi on teisigi, kuid mitte ükski teine ei paku igal kuul uuenevaid andmeid. Enamasti on sarnastes rakendustes üle-eelmise aasta andmed. Andmed uuenevad data.stat.ee-s igal kuul pärast väliskaubanduse andmete avaldamist.

Tule avastama! https://data.stat.ee/

Valik väliskaubandusrakendusi

Kui suurt tulu teenis põllumees?

Aastal 2018 vähenes Eesti põllumajandustoodangu väärtus 3%. Kasvavad kulud sõid ära koguni kaks kolmandikku põllumajandustootmisest saadavast tulust.

Tekst: Pille Veidenberg, statistikaameti analüütik

Mõnedel varasematel aastatel on põllumajandustoodangu väärtus ulatunud juba üle 900 miljoni, kuid viimased kolm aastat (2016 – 2018) on põllumajandusele üsna ebasoodsad olnud ning toodangu väärtus on jäänud väiksemaks. Selle aasta toodangu väärtuseks jäi 859 miljonit eurot.

Suurima osa põllumajandustoodangu väärtusest moodustab Eestis traditsiooniliselt loomakasvatustoodang. Aastal 2018 andis see 47%, samas kui taimekasvatustoodang panustas 41% ja ülejäänud osa tuli põllumajandusteenustest ja muudest lahutamatutest tegevustest.

joonis1

Mis mõjutas toodangu väärtust ja tulu?

Taimekasvatustoodangu väärtusest üle poole moodustas tera- ja kaunvilja ning tehniliste kultuuride toodang, mis võrreldes eelmise aastaga vähenes 18%. Teravilja ja rapsi-rüpsi saagi vähenemist kompenseeris veidi parem teravilja hind. Kokkuvõttes vähenes taimekasvatustoodang 5%.

Loomakasvatustoodangust moodustab 58% piimatoodang, mille väärtus vähenes 6%. Väärtuse kahanemise põhjuseks oli ennekõike kokkuostuhinna langus. Loomakasvatustoodangu langust mõjutas suuresti veisekasvatus (27%). Langes nii veisekasvatustoodangu kogus kui ka hind. Seakasvatustoodang vähenes 4%. Seakasvatustoodangu kogus küll tõusis, kuid selle hind jällegi langes. Kokku kujunes loomakasvatustoodangu väärtuse languseks 8%.

Põllumajandussektori toodangu väärtust suurendasid põllumajanduslike teenustööde ja mittepõllumajandusliku toodangu kasv (38%). Kuna eelmise aastaga võrreldes kasvasid siiski ka kulud, eelkõige väetistele (29%), taimekaitsele (17%), töötasule (12%), energiale (0,2%) ja muule, vähenes põllumajandussektori ettevõtjatulu 2017. aastaga võrreldes kolmandikuni ehk 42 miljoni euroni. Kulud väetistele ja taimekaitsele olid seejuures väiksemad kui ülemöödunud ehk 2016. aastal.

Vaata rohkem andmeid: http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?DataSetCode=PM54

Metoodikast

Põllumajanduse majandusliku arvepidamisega mõõdetakse põllumajandustootmisega seotud tulu, mis katab kogu põllumajandussektori. Arvestuse struktuur vastab üsna täpselt rahvamajanduse arvepidamise struktuurile. Põllumajandustoodangu väärtuses osalevad ka toodetega otseselt seotud tootetoetused. Ettevõtjatulu sisaldab ka füüsiliste isikute tehtud tööd, muus osas on see sarnane kasumiga enne jaotamist ja tulumaksuga maksustamist.

 

Lähen ja tulen, tulen ja lähen

Hiljuti tõime ühes oma blogiloos välja, et kuigi Tallinna rahvaarv kasvab nii sise- kui ka välisrände tõttu, on viimase nelja aastaga (20152018) pealinnast välismaale läinud 21 185 inimest. Mis põhjusel see märkimisväärne hulk inimesi võõrsile läks ja kui palju neist tagasi tuli?

Tekst: Alis Tammur, statistikaameti juhtivanalüütik

Inimesed võivad vahetada elu jooksul mitu korda elukohta. Pikema aja  vältel võivad ühed ja samad inimesed olla samas piirkonnas korduvalt nii sisse- kui väljarändajad. Sageli reisitakse ajutiselt välisriiki, et teises keskkonnas õppida või töötada, uusi oskusi ja teadmisi koguda.

Tallinnast nelja aasta jooksul lahkunud inimestest on praeguseks 16% (3400) Eestisse tagasi tulnud. Lahkunutest 19% (3900) olid Tallinnasse tulnud lühikeseks ajaks ning peagi lahkunud. Väike osa rändajatest on aga pärast esimest pealinnast äraminekut jõudnud tagasi tulla ja juba uuesti lahkuda.

Kuidas inimesed liiguvad?

Väljarändajad jagunevad kolmeks: ajutised lahkujad ja saabujad ning pikemaks ajaks välismaale kolijad. 2015. aastal lahkunutest tulid kolme järgmise aasta jooksul tagasi 28%, 2016. aastal lahkunutest aga järgnenud kahe aasta jooksul 25% ja 2017. aastal lahkunutest tuli aasta pärast tagasi 16%.

Aastate 2015 ja 2018 väljarändajate sisserännete analüüs näitas, et inimeste hulk, kes jäävad välismaale pikemaks ajaks, on tunduvalt väiksem, kui esialgu arvata võis. Väljarändajatest kokku ligi 60% lähevad või tulevad tagasi juba kahe aasta pärast ja kolmveerand välisrännetest kestab kuni kolm aastat.

Rände juures on aga veel üks oluline näitaja, mida analüüsides eristada: oma ja teiste riikide kodanike liikumised. Nende kahe rühma rändesuundumused võivad ühiskondlike või majanduslike protsesside tõttu olla erineva suuna ja intensiivsusega.

Eemale mõneks aastaks

Kõigist aastatel 2015 –2018 Tallinnast väljarännanutest oli Eesti kodanikke 53%. Teiste kodakondsuste hulgas olid enam esindatud Vene (8%), Soome (6%), Saksa ja Ukraina kodanikud (kumbagi 3%).

Suur osa välisrändest kujutab endast seega mõneaastast viibimist teises riigis. Nelja aasta jooksul on pea iga neljas Tallinnast väljarännanud Eesti kodanik tagasi tulnud, välismaalastest on pealinna naasnud iga kümnes.

Teiste Eesti piirkondadega võrreldes on väljaränne Tallinnast aktiivsem. See on aga lihtsasti seletatav, kuna pealinn on välimaalastele peamine sihtkoht ning suur osa välismaalasi tulebki Eestisse lühikeseks perioodiks. Kui võrrelda erinevatest Eesti piirkondadest väljarände intensiivsust kodakondsuse järgi, on meie kodanike väljaränne ühtlane. Aktiivsem on väljaränne maakondadest, kus elab palju teiste riikide kodanikke.

03-01

Tänavune teraviljasaak lööb rekordeid

Põllumeeste oskuslik maaharimine kannab tõesti head vilja: selle aasta viljasaak on Eesti kõigi aegade suurim.

Tekst: Eve Valdvee, statistikaameti juhtivanalüütik

Selle aasta septembri keskpaigaks oli koristatud 96% teraviljapinnast. Statistikaameti värske saagiuuringu andmetel saadi koristatud pinnalt kokku enam kui 1,56 miljonit tonni teravilja, mis on Eesti kõigi aegade suurim teraviljasaak. Võrreldes eelnenud aastatega on suurenenud nii kasvupind kui saagikus.

vili-021

Esialgsetel andmetel kasvatati 2019. aastal teravilja kokku 364 000 hektaril, sh 167 000 talivilja ja 197 000 hektaril suvivilja. Teravilja kasvupinnad on pikemat aega olnud kerges kasvutrendis. Viimati oli teravilja kasvupind Eestis tänavusest suurem veerandsada aastat tagasi 1993. aastal.

Ilm ja oskused toovad rikkaliku saagi

Juba pikemat aega on suurenenud ka saagi kogused hektari kohta. Tõsi, viimaste aastate hektarisaagid on keeruliste ilmaolude tõttu siiski üsna väikseks jäänud. Takistuseks on saanud kas põud või pikad vihmaperioodid.

Selle aasta ilmaolud on üle mitme aasta taas põllumajandust veidi enam soosinud ja tänavusi saake võiks võrrelda 2015. aastaga, mil ilm samuti põllumehi hoidis. Võrreldes 2015. aastaga on teravilja hektarisaak koristuspinna kohta veidi suurenenud – 4411 kilogrammilt 4486 kilogrammini hektari kohta (andmed on septembri keskpaigaks koristatud pinna kohta).

01

Eriti hea on sel aastal olnud taliteraviljasaak, mille keskmine saagikus koristuspinna kohta on 5220 kg/ha. Suviteravilja koristati 3834 kg/ha.

Kaunviljast oli septembri keskpaigaks jõutud koristada 84%, rapsist-rüpsist 77% ja kartulist 60%. Rapsi-rüpsi ja kartuli saak oli veidi suurem ja kaunvilja oma veidi väiksem kui 2015. aastal.

02

Milliseks kujuneb lõplik saak?

Maaeluministeeriumi prognoosi kohaselt võib saagikoristuse lõpuks koristatud saada 99% teraviljapinnast ja kogusaagiks kujuneda 1,59 miljonit tonni, mida oleks 3% rohkem kui 2015. aastal.

Rapsi- ja rüpsi kogusaagiks prognoositakse 179 000 tonni ja kartulil 106 000 tonni, mis on vastavalt 10% ja 9% vähem kui aastal 2015.

Koristatud saagi koguse järgi on veel vara teha järeldusi põllumajandustootmisest saadava tulu kohta, kuna see sõltub ka toodangu eest saadavatest hindadest ja selle saamiseks tehtud kulutustest.

Detailsemad andmed saagiprognoosi kohta leiab statistikameti andmebaasist http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?DataSetCode=PM0281