Author Archives: statistikaamet

Kuhu liigud, Eesti prügi?

Iga eestlane tekitab ühes aastas keskmiselt 390 kilo olmejäätmeid. Kiiduväärt on, et paljude teiste Euroopa riikide elanikega võrreldes oleme küll suhteliselt kasinad prügitekitajad, ent olmejäätmete tekkivad kogused suurenevad Eestis siiski iga aastaga. 

Viimased andmed näitavad, et iga Eesti elanik tekitas 2017. aastal 390 kilo olmejäätmeid (Euroopa Liidu keskmine oli 486 kilo aastas inimese kohta).

Olmejäätmete tekke hulk varieerub Euroopa Liidus riigiti märkimisväärselt. Ühed väiksemad prügitekitajad elavad Rumeenias, kus ühe elaniku kohta koguneb aastas 272 kilo olmejäätmeid, seevastu Taanis on see kogus 781 kilo.

Rääkides kõigi jäätmete tekkest võib öelda, et kuigi aastal 2018 tekkis Eestis viimase nelja aasta kõige väiksem jäätmete hulk, on meie riigis juba seitsmendat aastat järjest olmejäätmete kogus suurenenud.

prügi infograafik

Aastal 2011 koguti kokku 445 000 tonni olmejäätmeid, 2018. aastaks oli see hulk kasvanud 535 000 tonnini.

Jäätmete kogused on Eestis vähenenud põlevkivi kasutusega seotud tööstuses tekkivate jäätmete tõttu. Aastal 2018 vähenes põlevkivikompleksis jäätmete teke võrreldes varasema aastaga 13,4% ning kogu jäätmete hulk kahanes 6,8%. Kokku tekkis jäätmeid möödunud aastal 23,52 miljonit tonni, millest 75% olid põlevkivijäätmed.

Olmejäätmete hulga suurenemise tõttu koormab nende käitlus Eestis ehk keskkonda rohkem kui mitmetes teistes Euroopa Liidu riikides. Näiteks võetakse meil suhteliselt vähem ringlusse erinevaid materjale, mis aitaks keskkonda rohkem säästa ja hoida.

Kuhu siis Eestis kogutud olmejäätmed lähevad? Rahvusvahelised andmed näitavad, et Eestis kasutatakse olmejäätmete ladestamist ja põletamist energiatootmiseks suhteliselt enam kui Euroopa riikides keskmiselt.

Praegu võetakse Eestis ringlusse veidi üle neljandiku olmejäätmetest. Euroopa Liidu jäätmete raamdirektiivi järgi tuleb alates 1. jaanuarist 2020 Eestis võtta ringlusse vähemalt 50% olmejäätmetest. 2035. aastaks peab ringlussevõtu määr olema suurenenud 65%-ni. Eestil on seega keskkonna paremaks hoidmiseks veel palju teha. Peale selle näeb direktiiv ette, et 15 aasta pärast ei tohi ladestada rohkem kui kümnendikku tekkivatest olmejäätmetest. Eesti on mitmel aastal selle eesmärgi ka täitnud (2014 ja 2015), kuid sealt edasi on ladestamise kogused olnud üha suuremad.

olmej@@tmed

Mida on võimalik Eestis veel ära teha?

Kümme aastat tagasi toimus Eestis esimene talgupäev „Teeme ära“. Sel laupäeval, 21. septembril on taas maailmakoristuspäev.

Ühe koristuspäevaga aastas ilmselt ei jõua lahendada probleeme, mille põhjus on aina suurenev olmejäätmete hulk. Sellegipoolest on igaühel võimalik anda oma panus selleks, et meie ümber tekiks vähem prügi. Alustada võib kas või korduvkasutatavast karbist lõunasöögi ostmisel ja riidest poekoti kasutusele võtmisest ning jätta soetamata miljonid kilekotid, mis pärast poeskäiku igal aastal Eesti kodudesse jõuavad.

Vaata Eesti jäätmete kohta detailsemat ülevaadet statistika andmebaasist, Eurostati ja Keskkonnagentuuri kodulehelt.

Kaia OrasKaia Oras, statistikaameti juhtivanalüütik

REGREL. Mu aadress on… Eesti Vabariik!?

Eesti riiklike registrite süsteem on maailma parimate hulgas, kuid siiski pole meie lähtepositsioon 2021. aasta registripõhiseks rahva ja eluruumide loenduseks probleemideta. Viiendik Eesti inimestest ei ela seal, kuhu nad on registreeritud. Kuidas see loendust mõjutab ja miks on vaja täpsustada elanike elukohti?

Rahva ja eluruumide loendused on kõige mahukamad statistikatööd maailmas. Nii igale riigile kui ka globaalselt on oluline, et sellised tööd oleksid tehtud korrektselt. ÜRO eksperdid teevad nende andmete põhjal nii lühi- kui ka pikaajalisi tulevikuprognoose kogu meie planeedi kohta.

Eelmine loendus oli üks Euroopa kallimatest

Igas riigis mõeldakse põhjalikult, kuidas loendusprotsessi uuendada, et säästa ressursse ja muuta tulemused püsivamaks. Praegu on rahvusvaheliselt kokku lepitud kümneaastane loendusperiood, mistõttu tuleb paratamatult aeg-ajalt kasutada kuni 10 aastat vanu andmeid. Seetõttu ongi Euroopa Liidus kokku lepitud, et alates 2024. aastast muutub kohustuslikuks korraldada loendust igal aastal.

Olukorra keerukust tunnetas Eesti üldsus ja valitsus hästi enne eelmist rahvaloendust, kui statistikaametile soovitati tungivalt teha loendus registrite põhjal, nagu olid teinud meie lähiriigid Rootsi, Soome, Taani, Norra ja Island.

Loendusmeeskond aga keeldus, kuigi Eestis oli juba siis palju registreid, millest oli võimalik saada kätte enamik loendusel vajalikust infost. Sellest hoolimata polnud registrite tase veel selline, et rahuldada kõiki loenduse andmete kvaliteedinõudeid. Nii korraldatigi eelmine rahva ja eluruumide loendus Eestis 2011. aastal kombineeritud meetodil, mis oli üks kallimaid Euroopas.

Hästi arendatud aadressiandmete süsteem

Järgmist, 2021. aasta rahvaloendust ette valmistades on täie tõsidusega silmas peetud registripõhist loendust. Seda on teinud enamik lähiriike, sh Läti ja Leedu.

Registripõhise loenduse ettevalmistuseks tegi statistikaamet REGREL-i metoodikaprojekti (2010–2013), mille põhiteostajad olid Eesti rahvastikuteadlased. Projekt tugines väga palju statistikaameti varasemate analüüside tulemustele.

Statistikaamet töötas välja mudeli, kuidas parandada registrites andmete kvaliteeti ning tuli välja originaalsete meetoditega registripõhise loenduse kitsaskohtade ületamiseks. Ligi kümne aasta jooksul on parandatud registrite kvaliteeti ning tõhusa töö tulemusel on Eesti riiklike registrite süsteem praegu üks maailma parimaid.

Tähelepanuväärne on Eesti aadressiandmete süsteem (ADS), mida peab maa-amet. Süsteem annab koodi igale hoonele ja eluruumile. Sellega edestab Eesti paljusid väga hea statistikasüsteemiga riike, kus sellist näitajat ei ole ning inimeste ning elukohtade sidumiseks kasutatakse lisateavet, mis on sageli ebatäpne.

Probleem on vales kohas elavad inimesed

Siiski pole meie lähtepositsioon registripõhiseks loenduseks probleemita. On teada, et kõik inimesed ei ela neis eluruumides (korterites ja eramutes), kuhu nad rahvastikuregistri andmetel on registreeritud.

Uuringute järgi elab vales kohas umbes viiendik Eesti elanikest ja kõige rohkem on nende hulgas noori. Paljud noored on kõrgkoolis õpinguid alustades endiselt registreeritud vanemate koju ja mõnikord ei registreeri nad oma elukohta ümber ka pärast õpingute lõpetamist. Enamasti tuuakse ettekäändeks, et õpinguteaegne elukoht on ajutine.

REGREL

Peale noorte on valesti registreeritud teisigi inimesi, kellel on selleks mitmesuguseid põhjuseid. Kes soovib lapse sobivasse kooli või lasteaeda panna, kes saada paremat sotsiaaltoetust, sõidusoodustust jne.

On kurioosne, et ka kohalikud omavalitsused soodustavad vale elukoha registreerimist. Paljud on ilmselt näinud üleskutseid „Registreeri end tallinlaseks“ või „Registreeri end tartlaseks“. Enne haldusreformi pakuti oma elukohta valesti registreerivatele inimestele isegi auhindu.

Loodud on tõhusad metoodikad

Ebatäpsed elukohaandmed tekitavad segaduse, mis takistab paljude ametkondade, näiteks päästeameti, kaitseväe, aga ka kohalike omavalitsuste normaalset tööd, sest neis ametkondades võetakse rahvastiku paiknemise aluseks rahvastikuregistri aadressid. Samad aadressid peaksid figureerima ka kõigis teistes registrites.

Loomulikult tekitavad ekslikud elukohaandmed ka rahva ja eluruumide loendusel probleeme. Nende lahendamiseks on statistikaametis välja töötatud registrite ristkasutusele tuginevad ja rahvusvaheliselt rohkeid kiidusõnu pälvinud mudeldamise metoodikad. Need võimaldavad hinnata tegelikku elanike arvu, sh võtta arvesse, et osa inimesi on Eestist registreerimata lahkunud. Metoodikad võimaldavad hinnata registreerimata välis- ja pendelrände mahtu ning tuumperekondade jaotust, sh selgitada välja vabaabielus paaride ja üksikvanemate suhtarvud.

Üle jääb vaid õigete elukohtade küsimus. Mõned teadlased ja arvamusliidrid on soovitanud korraldada ka järgmine rahva ja eluruumide loendus kombineeritud meetodil ehk küsida inimestelt nende tegelikke elukohti kas kodudes käivate loendajate abil või interneti ja telefoni teel.

Eelmine rahvaloendus näitas, et kõige paremad (kuid siiski mitte 100%) tegelike elukohtadega ühtivad andmed saadi traditsioonilise ukselt uksele küsitlusega. Kahjuks ei olnud ka see meetod täiesti kindel, sest osa inimesi vältis loendajaga kohtumist. Loendajatel ei õnnestunud pääseda üle 5% küsitlusloendusele jäänud isikute eluruumidesse.

Segadus registri ja loendusandmetega

Märksa halvem oli aga eluruumi andmete täpsus internetiküsitluse korral, mis üldiselt andis üsna kvaliteetseid andmeid. Interneti andmetel elas vales elukohas vaid hinnanguliselt alla kümnendiku elanikest, st paljudel juhtudel märgiti hoolimata juhendist tegelikuks elukohaks registreeritud elukoht.

Siiski oli pärast rahvaloendust loendusandmetega saadud elukohtade ja rahvastikuregistri elukohtade vahel märgatav erinevus, mis tekitas segadust. Kõik organisatsioonid kasutasid endiselt registriandmetel põhinevaid elukohti, loendusel saadud elukohad ja neist tehtavad järeldused jäid teadlaste pärusmaaks. Seega ei olnud suur pingutus saada loendusel õiged aadressid eriti viljakas.

Miks ei parandatud loenduse tulemuste põhjal aadresse kõigis registrites? Esiteks on rahvusvaheline reegel, et loendusel saadud andmeid üksikisikute kohta ei väljastata ühelegi ametkonnale. Teiseks on rahvaloenduse andmed kogutud teatud hetkel, kuid elukohad ei ole püsivad ja loendusinfo hakkab kiiresti vananema. Isegi osalise registreerimise korral muutub juba mõne aasta pärast elukohtade registriinfo täpsemaks kui järjest vananev loendusinfo.

Lahendus, mis vastab nõuetele

Kõike seda arvestades ei ole otstarbekas teha suuri jõupingutusi, et koguda rahvaloendusel täpseid elukohaandmeid. See tooks kasu küll teadusuuringutele, kuid põhjustaks segadusi muude andmeallikate kasutamisel. Selle asemel tuleks püüda saavutada elukohtade korrektne registreerimine nii omavalitsuste kui ka riigi tasemel. Oleks aeg leida võimalus fikseerida ka mitu elukohta neil inimestel, kes elavadki aasta vältel mitmes kohas, sest nende arv järjest suureneb.

Elukohaandmete õigsus tekitab probleeme ka mitmes teises riigis, kus tehakse või kavandatakse registripõhiseid loenduseid. Enamasti on mured lahendatud mitmesuguste mudelitega, mille abil paigutatakse isikud mingis mõttes kõige tõenäolisematesse elupaikadesse. Kuigi üksikisiku tasemel saadud lahendus ei ole korrektne, vastab tulemus igati rahvaloenduse rahvusvahelistele nõuetele.

Statistikaamet alustas REGREL-ile pühendatud artiklite sarja, et tutvustada rahva ja eluruumide loenduse ettevalmistust ja metoodikat. REGREL-i kohta on rohkem infot Statistikaameti veebilehel.

Ene-MargitEne-Margit Tiit, statistikaameti rahvastikustatistika ekspert

Igal aastal lahkub Tallinnast tuhandeid inimesi

Oleme harjunud mõtlema pealinnast kui tõmbekeskusest. Vaadates Tallinnas elavate inimeste liikumist aga teise mätta otsast, on see ühtlasi suurima väljarändajate arvuga Eesti omavalitsusüksus.

Viimase nelja aastaga on Tallinnast välismaale lahkunud 21 185 inimest, mis on tunduvalt rohkem kui selle aasta algul oli elanikke Pirita linnaosas. Tallinnas on kodu 33% Eesti elanikest. Kogu Eesti välisrändest 44% moodustavad pealinnast lahkuvad inimesed.

Joonis-õige

Aastal 2018 kolis Tallinnast välismaale 2571 meest ja 2014 naist ehk kokku 4585 inimest. Väljarändajaid oli rohkem kui neid tallinlasi, kes meie hulgast jäädavalt lahkusid. Aastal 2018 suri 4474 Tallinna elanikku.

Eestist lahkuvad pigem noored inimesed: kõige suurem hulk väljarändajaid on 20–39-aastased. Iga lahkuja mõjutab seega tööjõuliste inimeste arvu ja leibkondade toimetulekut. See võib tähendada Eestis sündimata jäänud lapsi, täitmata töökohti ja asutamata ettevõtteid.

joonis2-õige

Maailmas ringi liikuda on loomulik ja positiivne. Eesti ei peaks kunagi saama suletud riigiks, aga Tallinnast välismaale suundujaid on märkimisväärselt palju. Tallinna linnajuhid ja ehk meie kõik peaksime sellele tõsiselt mõtlema. Peale talentide koju kutsumise tuleks rohkem tähelepanu pöörata ka inimeste kodushoidmisele ja neile siin arenguvõimaluste loomisele.

Väljarände vähendamine on üks sekkumiskoht, mis aitaks Eesti tulevikuväljavaateid parandada ja sotsiaalseid probleeme kontrolli all hoida.

Autorid: Mihkel Servinski, Maali Käbin, Kati Coleman, Nele Saarelaid

Kuhu ja mis põhjustel on inimesed Tallinnast viimase nelja aasta jooksul liikunud, kirjutame põhjalikumalt peagi ilmuvas blogiloos. 

 

Välistudengeid meelitab ärindus, haldus ja õigus

Kõige atraktiivsemad õppimiskohad välisüliõpilaste hulgas on Tallinna ülikoolid, kuhu õppima tõmbavad kõige rohkem ärinduse, halduse ja õiguse õppekavad.

Eelmisel aastal õppis välistudengeid kokku 14 Eesti kõrgkoolis. Absoluutarvudelt olid populaarseimad Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool. Neist kolmest oli välisüliõpilaste osakaal suurim tehnikaülikoolis (14%).

Blogi2joonis2

Allikas: EHIS

Suurima välisüliõpilaste kontsentratsiooniga paistavad aga hoopis silma Estonian Business School, Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar ja Euroakadeemia, kus kolm üliõpilast kümnest on pärit väljastpoolt Eestit. Muuhulgas võib tuua välja, et Tallinnas õppis kaks korda rohkem välisüliõpilasi kui Tartus. Aafrikast pärit välisüliõpilaste hulgas olid Tallinna ülikoolid aga suisa neli korda populaarsemad kui Tartu ülikoolid.

Bolgi2joonis1

Allikas: EHIS

Mida välistudengid õpivad?

Enam kui kolmandik välistudengitest on valinud õppimiseks ärinduse, halduse ja õiguse eriala.  Samas on valdkondade eelistus haridusastmeti siiski erinev – bakalaureuseõppes 64%, magistriõppes 22% ja doktoriõppes 10%.

Populaarsuselt teisel kohal ja seda läbivalt kõigis haridusastmetes on humanitaarvaldkond (keskmiselt 15%).  Kolmandat kohta jagavad kaks valdkonda – informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (IKT) ning tehnika, tootmine ja ehitus. Eraldi tasub veel märkida, et nii nagu meie kohalike doktorantide hulgas, troonib ka välisüliõpilastest doktorantide seas hoopiski loodusteaduste valdkond. Kõige vähem õpitakse teenidus- ja haridusvaldkonna õppekavadel.

04-01parandatud

Allikas: EHIS

Naiste väiksem osakaal

EL-s keskmiselt on naisvälisüliõpilaste osakaal veidi üle poole. Kõige suurem on see näitaja Belgias, Slovakkias ja Itaalias (58%), väikseim aga Küprosel (30%) ja Lätis (38%). Eestis oli 2017/2018. õppeaastal naissoost välisüliõpilasi 43%, mis on EL keskmisest madalam ja seda sõltumata haridusastmest.

Eesti ülikoolide doktoriõppes õppis naisvälisüliõpilasi meestest lausa kaks korda vähem. See on vastupidine suund meie kohalike üliõpilaste soojaotusele, mis on kõigis haridusastmetes naiste poole kaldu. Päritolumaade kaupa vaadates on kõige rohkem  naistudengeid  Euroopast tulnud üliõpilaste hulgas (51%). Kõige väiksem on naiste osakaal Aafrikast (27%) ja Aasiast (33%) pärit tudengite hulgas.

Lai vanuseskaala

Välistudengite vanuseskaala oli lai – 16–63aastasteni. Kolmveerand välistudengitest on 20–30aastased. Mediaanvanuseks on 25, millest nooremana saabuvad peamiselt Euroopast pärit üliõpilased (mediaanvanus 24) ja keskmiselt vanemana Aafrika (28 a) ja Lõuna-Ameerika tudengid (29 a).

Kas uus peatselt algav õppeaasta toob välisüliõpilaste osas muutusi? See selgub lõplikult alles novembri keskpaigaks, kui ülikoolid on esitanud andmed Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS).

 

Käthrin RandojaRohkem infot Statistikaameti analüütik Käthrin Randoja

 

METOODIKA

Välisüliõpilaste all käsitletakse Eesti ülikoolidesse immatrikuleeritud üliõpilasi. Erasmuse jms programmide kaudu saabuvaid külalisüliõpilasi antud andmed ei kajasta. Välisüliõpilaseks olemise staatuse määrab alates 2014/2015. õppeaastast ära EHISesse andmeid sisestav ülikool. Enne seda loeti välisüliõpilaseks need üliõpilased, kelle elukohamaa ei ole EHISes “Eesti” (või “määramata” või “tühi”) ning kel ei ole samaaegselt EHISe andmetel alalist elamisõigust/pikaajalise elaniku elamisluba ning kelle kodakondsus pole Eesti.

Välisüliõpilaste päritolumaana kajastatakse tudengi varasemat elukohamaad ja selle puudumisel kodakondsust (3% õpilaste puhul).

Alates 2016. aastast on andmed kaalutud, st kui mõni üliõpilane õpib mitmel õppekaval, siis ei kajastu ta andmetes mitmekordselt. 2018/2019. õppeaastal õppis kahel õppekaval korraga 4 välisüliõpilast.

Andmete lihtsustamise huvides on bakalaureuseõppe mõiste alla koondatud ka rakenduskõrgharidusõpe. Magistriõppe mõiste alla on liidetud ka integreeritud õpe.

Mediaanvanus on vanus, millest nooremaid ja vanemaid isikuid on võrdselt.

Eurostati kaudu saadavad andmed on viitajaga. Antud blogiloos kasutatud Eurostati andmed on 2016/2017. õppeaasta kohta.

 

Meie armas Kagu-Eesti

8.-16. augustini kestis ametnike välitööde programm Kagu-Eestis, mille eesmärk oli edendada sealse piirkonna elu. Välitöödel ja üritustel osales kokku ligi 700 inimest.

Statistikaametit esindasid Kagu-Eestis peadirektor Mart Mägi ja juhtivanalüütik Märt Leesment. Mart Mägi ettekannet konverentsil “Õnne valem” aitasid koostada meie analüütikud Mihkel Servinski, Marika Kivilaid ja Greta Tischler. Esitlus on kättesaadav manusena – 20190808 Kagu-Eesti SAv2.ppt.

Lähemalt saad programmi sisu ja eesmärkide kohta lugeda Rahandusministeeriumi kodulehelt ja Ametnike välitööde Facebookilehelt. Kagu-Eesti põnevate paikade ja eriliste kohtadega saad tutvuda Puhka Eestis kodulehelt.

Kagu-Eestis (Põlva-, Võru- ja Valgamaal) 

kagu-eesti_1080x1080✅ elab selle aasta 1. jaanuari seisuga 89 158 inimest, nende hulgas 602 lätlast;
 tegeleb laskesuusatamisega 40% selle ala harrastajatest Eestis;
✅ asub 90 rahvaraamatukogu Eesti 528 rahvaraamatukogust;
✅ tehakse 81% kogu Eesti metsakülvist;
✅ laiub 28% Eesti maasikate kasvupinnast;
✅ kuulub käsitööseltsidesse keskmiselt 13 inimest tuhandest. Kogu Eestis on see arv 3.

 

Valgamaa

Valga_1080x1080_7


🔸
rahvaarvult üks Eesti väiksematest maakondadest, kus elab 28 370 inimest;
🔸 maakonnalinn ja ühtlasi suurim asula on Valga linn, millele järgnevad rahvaarvult Tõrva ja Otepää; 
🔸 maakonnas on kolm linna, seitse alevikku ja 150 küla;
🔸
 suurimateks looduskaitseobjektideks on Otepää looduspark, Karula rahvuspark ja Koiva-Mustjõe maastikukaitseala;

🔸 Valgamaa populaarseimad nimed meestel on Rein, Vladimir ja Toomas ning naistel Ene, Tiiu ja Sirje;
🔸 eelmisel aastal sündis Valgamaal 272 last, loomulik iive on -180 inimest;
🔸 100 tööealise kohta on siin 23 last ja 36 pensioniealist;
🔸 palgatöötaja keskmine brutotulu on 1028 eurot (võrdluseks: Eestis on see 1234 eurot).

Võrumaa

V6ru_1080x1080🌲 seal elab 35 782 inimest;
🌲 Võru asub Otepää kõrgustiku ja Haanja kõrgustiku vahel kulgevas, mandrijää sulavete uuristatud Hargla orundis; 
🌲 Võru linna tunnuslause on Üts ummamuudu liin ehk kirjakeeles Üks isemoodi linn;
🌲 linna territooriumil asuvad kolm kaunist järve – Tamula (229 ha), Kubija (15,9 ha) ja Kubija Veskijärv (1,7 ha);
🌲 Võrumaa populaarseimad nimed meestel on Aivar, Andres ja Margus ning naistel Tiina, Tiiu ja Ülle;
🌲 eelmisel aastal sündis Võrumaal 330 last, loomulik iive on -219 inimest;
🌲 100 tööealise kohta on siin 22 last ja 35 pensioniealist;
🌲 palgatöötaja keskmine brutotulu on 1055 eurot (võrdluseks: Eestis on see 1234 eurot).

Põlvamaa
P6lva_1080x1080🌳seal elab 25 006 inimest;
🌳Põlva on vallasisene linn Orajõe alamjooksul Põlva maakonnas;
🌳põnevamad turismikohad on Piusa koopad, Taevaskoja, Mooste mõis, Seto talumuuseum;
🌳
populaarseimad nimed meestel on Aivar, Toomas ja Margus ning naistel Sirje, Ene ja Ülle;
🌳eelmisel aastal sündis Põlvamaal 230 last, loomulik iive on -117 inimest;
🌳100 tööealise kohta on siin 22 last ja 35 pensioniealist;
🌳 palgatöötaja keskmine brutotulu on 1073 eurot (võrdluseks: Eestis on see 1234 eurot).

Kohtume Kagu-Eestis!

Kui mahe on Eestimaa?

Rohkem kui viiendik Eesti põllumajandusmaast oli eelmisel aastal mahe. Võrreldes varasema aastaga nopiti meie viljaaedadest topeltkogus mahedaid marju ja puuvilju, samuti suurenes mahekartuli saak.

2018. aastal oli Eestis mahemaad kokku 207 000 hektarit ehk 21% kogu põllumajandusmaast. Seda on 5% rohkem kui aasta varem. Sellest 83% ehk 172 000 hektarit on juba täielikult mahepõllumajanduslikul tootmisel, ülejäänul kestab veel üleminekuaeg. Põllumajandusmaa ja rohumaa üleminekuaeg kestab kaks aastat, mitmeaastaste taimede kasvatamise korral kolm aastat.

Mahesaak versus tavasaak

Kaht kolmandikku Eesti mahepõllumajandusmaast kasutatakse põllumaa söödakultuuride ja püsirohumaadena. Mahetera- ja mahekaunvilja kasvatatakse rohkem kui 55 000 hektaril, köögivilja ning maasikaid 266 ning mahekartulit 142 hektaril. Maheviljapuid ja marjaaedu on kokku 2347 hektarit.maheriik_4Maheveiseid järjest rohkem, sigu aina vähem

2018. aastal toodeti Eestis varasema aastaga võrreldes rohkem nii maheliha, -piima kui ka -mune. Veiste arv Eestis on suurenenud ning koos maherohumaa pinna suurenemisega on kasvanud ka maheveiste arv – neid on 4% enam kui eelmisel aastal. Aastal 2018 oli Eestis 41 500 maheveist ehk 16% kõigist veistest olid maheveised.

Koos üldise lammaste arvu kahanemisega on Eestis vähenenud ka mahelammaste hulk. Täielikult mahepõllumajanduslikud on 45% siinsetest lammastest ja 27% kitsedest. Mahepidamisel lindude arv on suurenenud, kuid maheseakasvatus pole Eestis kuigi populaarne. Eestis 290 400 siga, neist mahesigu aga kõigest 458.

Eesti maheriikide esirinnas

Eurostati andmete järgi oli Euroopa Liidus 2017. aastal mahemaad keskmiselt 7%. Seega on Eestis umbes kolm korda rohkem mahemaad kui Euroopa Liidus keskmiselt. Eestist rohkem oli 2017. aastal mahemaad vaid Austrias, meile järgnes Rootsi. Naabrite juures Lätis oli mahemaad 14% ja Leedus 8%, Soomes 11% ja Rootsis 19%. ELi suurtes põllumajandussaaduseid tootvates riikides Poolas, Prantsusmaal ja Ungaris oli mahepõllumajandusmaad aga ELi keskmisest vähem.

Ege_KirsStatistikaameti analüütik Ege Kirs

 

Metoodika

Mahemaa hulka arvestatakse ainult põllumajandusameti tunnustusega täielikult mahe maa ja üleminekuajal olev mahemaad. Pindu, kus mineraalväetisi ja taimekaitsevahendeid ei kasutata, on siiski palju rohkem. Need andmed on aga kaudsed. Statistikaamet teeb mahepõllumajandusstatistikat põllumajandusameti mahepõllumajanduse registri alusel. Mahepõllumajandustoodangu hulka arvestatakse ainult täielikult mahepõllumajanduslike saadusi.

 

Vee ääres ettevaatlikumalt, härrased!

Kuumal juulikuu lõpu päeval võisime Delfi uudistest lugeda, et öösel kell 3.40 toodi Harjumaal Anija vallas asuvast tiigist välja uppunud 57-aastane mees. Õhtul kell 19.20 leiti Narvas Väike-Karjääri järvest uppununa 51-aastane mees, kell 19.28 toodi aga Tartus Anne kanalist välja 62-aastane mees, kelle elu ei õnnestunud päästa[1].

Viimase nelja aastaga pole Eestis uppumiste arv vähenenud, kuid ajavahemikul 1998–2018 on uppunuid siiski järjest vähemaks jäänud. Põhjus on ilmselt päästeameti ja teiste teemaga tegelevate organisatsioonide tubli töö: suurem selgitus- ja teavitustöö ning tõhusam järelevalve. Kuhu suunata jõupingutuste teravik, et uppunute arv veelgi väheneks?

joonis_1Kõigepealt torkab silma, et aastad pole vennad ja uppumiste arv kõigub. Mehi upub märgatavalt rohkem kui naisi: vaid neljandik uppunutest on naised. Statistikast küll ei selgu, kas naised oskavad meestest paremini ujuda, käivad vähem ujumas või on ettevaatlikumad (näiteks ei kalasta õhukesel jääl), kuid uppumiste arvu vähendamiseks on kindlasti otstarbekas tegeleda eriti meestega.

Põhjused ja ennetus
Uppumise põhjus võib olla õnnetus, enesetapp, rünne. Osa põhjustest jääb ka ebaselgeks. Valdavalt on uppumine õnnetus, muudel põhjustel uppumisi on keskmiselt 7% juhtudest. Ennetuses on seega mõistlik pöörata erilist tähelepanu õnnetusjuhtumitele.

Eritähelepanu vanemaealistele
Uppumiste arv ei ole vähenenud kõikides vanusrühmades võrdselt. Ajavahemikul 1998–2018 on uppumiste koguarv vähenenud 2,9 korda: 0–17-aastaste seas 8,7 korda, 18–39-aastaste seas 3,3 korda, 40–64-aastaste seas 3,8 korda ning vähemalt 65-aastaste seas 1,1 korda.

1998. aastal olid 7% kõigist uppunutest vähemalt 65-aastased, aastal 2018 oli see arv aga 45%. Seega on ennetustöös põhjust pöörata tähelepanu vanemaealistele inimestele. 1998. aastal oli uppunu keskmine vanus 43 aastat, 2018. aastal 56 aastat.

joonis_2joonis_3Vaatamata uppunute arvu vähenemisele upub Eestis siiski endiselt palju inimesi. Statistika ütleb, et ennetustöös on põhjust pöörata suuremat tähelepanu vanematele meestele. Tähelepanu muudele uppumistega seotud teemadele ei tohi muidugi väheneda. Lapsed peavad saama koolist suurepärase ujumisoskuse ja oskuse oma võimeid targalt hinnata.

Koit_MeresRohkem infot Statistikaameti analüütik Koit Meres

Mihkel ServinskiJuhtivanalüütik Mihkel Servinski

 

[1] https://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/tartus-anne-kanalis-uppus-62-aastane-mees-kokku-uppus-eile-kolm-inimest?id=86970697&utm_source=2019-07-28&utm_medium=email&utm_campaign=Newsletter.