Author Archives: statistikaamet

Eestis on internetikasutajate osatähtsus veidi suurem kui Euroopas keskmiselt

Eurostati andmetel kasutas 2012. aastal internetti 75% Euroopa Liidu 16–74-aastastest elanikest. Kaasaskantava seadmega väljaspool kodu või töökohta interneti kasutajaid oli 32%. Eestis olid vastavad näitajad 79% ja 37%.

Eestis oli vanuserühmas 16–24 ja 25–54 kaasaskantava seadmega (süle-, tahvelarvuti või nutitelefon) väljaspool kodu või töökohta internetti kasutajaid rohkem kui vastavates vanuserühmades Euroopa Liidus keskmiselt, ent vanuserühmas 55–74 vähem. Euroopa Liidu 16–24-aastastest noortest kasutas süle-, tahvelarvuti või nutitelefoniga internetti 58%, Eesti noortest 65%. 25–54-aastaste hulgas olid vastavad näitajad 36% ELis ja 43% Eestis, vanuserühmas 55–74 ELis 12% ja Eestis 10%.

Euroopa Liidus kasutas 16–74-aastastest nutitelefoniga internetti 24%, Eestis 18%. Kui Euroopa Liidus on noorte hulgas interneti kasutamine nutitelefoni abil enam levinud kui süle- või tahvelarvuti kasutamine, siis Eestis on trend vastupidine.

Süle-, tahvelarvuti või nutitelefoniga väljaspool kodu või töökohta interneti kasutajate osatähtsus oli 16–74-aastaste seaskõrgeim ehk üle 50% Taanis, Iirimaal, Luksemburgis, Hollandis, Soomes ja Rootsis. Madalaim ehk alla 20% Bulgaarias, Itaalias, Ungaris, Leedus ja Rumeenias.

VAATA ka tabelit (.xlsx) Euroopa Liidu riikide kohta

Põhjalikum ülevaade Eurostati väljaandes Statistics in Focus „Internet use in households and by individuals in 2012 (ilmus 18.12.2012).

Mari Soiela, Statistikaameti juhtivstatistik

Rahvaloenduse andmed näitavad pruudipõuda

Enamikus Eesti omavalitsusüksustes on 20-34-aastasi mehi rohkem kui sama vanuserühma naisi, selgub 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetest. Paljusid piirkondi ähvardab tulevikus olukord, kus tüüpiliseks perekonnaks saab vanurist ema ja tema vanapoisist poeg.

REL 2011 andmetel iseloomustab Eesti omavalitsusüksusi võrreldes eelmise, 2000. aasta loendusega, rahvaarvu vähenemine. Kasvust saab rääkida vaid 30 omavalitsusüksuses, millest enamik asub Tallinna lähiümbruses, samuti Tartu ja Pärnu linna lähipiirkonnas. Kahtlemata ei tulnud rahvaarvu kahanemine üllatusena, kuid loendus kinnitas ja täpsustas neid trende.

Terendamas on pruudipõud
Rahvastikuteadlane Kalev Katus armastas rõhutada, et rahvaarv on üks paljudest rahvastikunäitajatest, millest soo- ja vanuskoosseisu vaatamata pole erilist mõtet rääkida. 12. detsembril avaldas Statistikaamet lõppenud rahvaloenduse andmed asustusüksuste rahvastiku soo- ja vanuskoosseisu kohta.

Kui analüüsida loenduse andmeid sellest aspektist, siis näeme, et paljudes omavalitsustes on 20–34-aastasi mehi saja sama vanuserühma naise kohta oluliselt rohkem. Vanuserühm 20–34 aastat on valitud seepärast, et enamik lapsi sünnib just selles vanuses naistel.

Kaart 1. 20–34-aastaste meeste arv 100 samas vanuserühmas oleva naise kohta omavalitsusüksustes, 31.12.2011

Kaart 1. 20–34-aastaste meeste arv 100 samas vanuserühmas oleva naise kohta omavalitsusüksustes, 31.12.2011

Kaart näitab ilmekalt nn pruudiprobleemi olemasolu enamikes omavalitsusüksustes. Kaardil on punaselt ja roosalt märgitud need piirkonnad, kus saja 20-34-aastase naise kohta on juba üle 110 mehe ehk kus probleem eksisteerib või on oht selleks. Kõikidest omavalitsusüksustest eristub selgelt muidugi Peipsi järves asuv Piirissaare, kus see vanusegrupp puudub sootuks.

Kui võrrelda kahe loenduse vahel rahvastikku võitnud ja kaotanud omavalituste kaarti 20-34-aastaste meeste ja naiste suhtarvu kaardiga, siis torkab silma, et kasvava rahvastikuga piirkondades on 20-34-aastaste meeste ja naiste arv suhteliselt tasakaalus. Vastupidine seos nii selge pole — Ida-Virumaal on piirkond, kus 20–34-aastaste soovanuskoosseis on suhteliselt tasakaalus, aga rahvastik siiski väheneb.

Elanikkonna muutumine omavalitsustes 2000-2011

Kaart 2. Elanikkonna suhteline muutus aastatel 2000-2011 omavalitsusüksustes rahvaloenduse andmetel.

„Pruudiprobleem“ pole kahtlemata Eestis uus nähtus, küll on sellest viimasel ajal üsna vähe räägitud. Kuid nagu näitavad loendustulemused, on olukord kindlasti tõsine. Paljusid piirkondi ähvardab olukord, kus tüüpiliseks perekonnaks saab vanurist ema ja tema keskealine poeg või siis üksik mees — vanapoiss.

VAATA TABELIT! 20-34 meeste osatähtsust omavalitsusüksuste kaupa (.xlsx)
Mihkel Servinski, Statistikaameti peaanalüütik

Maailma rahvaloenduste juht: loendustulemused on abiks ka võitluses kliimamuutuste ja vaesusega

Märtsis lõppenud rahva ja eluruumide loendusega on Eesti osa  ülemaailmsest suurettevõtmisest – 2010. aasta rahvaloenduste laines toimub üle maailma 228 loendust.

Paul Cheung

Paul Cheung – foto: ÜRO

Maailmas koordineerib rahvaloenduste korraldamist ÜRO, mis teeb loenduste tähtsaimaks meheks ÜRO statistikadivisioni direktori Paul Cheungi.

1. juuni seisuga oli rahvaloendustel hinnanguliselt loendatud 88% kogu Maa rahvastikust ehk üle 6 miljardi inimese.

– Hr Cheung, kuidas ÜRO hindab käesolevat loenduste vooru – kas globaalselt võib seda pidada õnnestumiseks?
Globaalsel tasandil on 2010. aasta loenduste voor kindlasti suur õnnestumine, kui arvestame osalevate riikide arvu. 1. juuniks 2012 oli loendus läbi viidud 184 riigis/piirkonnas 235st, mis katab 88% kogu Maa rahvastikust. Veel 44 loendust viiakse läbi 2014. aastaks. Seega, kui loendamata jääb vaid seitse riiki, suudame kõigi hinnangute kohaselt lugeda kokku ligi 99% maailma rahvastikust. Eelmisel korral ei osalenud 27 riiki, nii et edu on olnud märkimisväärne.

Võrreldes varasematega on loendused sel korral olnud oma metoodika poolest väga innovatiivsed – kõigis rahva ja eluruumide loenduse faasides on leitud võimalusi uute tehnoloogiate kasutamiseks. On leitud nii alternatiivseid meetodeid nagu registrite kasutamine või valimipõhine loendus, aga ka võetud kasutusele e-tehnoloogiad, mis suurendasid vastamise määra ja andmete kvaliteeti.

– Milleks meile laiemas plaanis loendusi vaja on?
Loendusega saadav statistika on asendamatu iga riigi jaoks, sest väga paljude jaoks on loendus ainus vahend, mille abil uurida kogu elanikkonna ja ka väiksemate kogukondade kohta teatud sotsiaalseid, demograafilisi ja majanduslikke näitajaid. Loendusandmed on seega asendamatu allikas, mille põhjal saab rahvastikust ja tema elutingimustest koostada nö numbrilise profiili.

Rahvusvahelisel tasandil aitab loenduste statistika meil hinnata maailma rahvaarvu, selle demograafilisi näitajaid, jaotumist eri maade vahel, elutingimusi ehk teisisõnu loendused annavad kogu planeeti mõjutavate nähtuste nagu kliimamuutuste, vaesuse, haiguspuhangute ja loodusõnnetuste vastaseks võitluseks kriitilise tähtsusega informatsiooni.

– Andmete kogumise meetodid on üle maailma väga erinevad. Milliste tehniliste väljakutsetega on tulnud tegeleda?
Väljakutse on kindlasti see, et kõik riigid on väga erineva tehnilise võimekusega. Näiteks pole mitmel pool piisavalt vajalike oskustega inimesi, kes oskaks uusi tehnoloogiaid kasutusele võtta ja seega on teadmiste edasi andmine teistele riikidele väga keeruline. Riigid on üldse väga erinevad – mis ühes riigis toimib, ei pruugi toimida teises. Globaalsel tasandil on ÜRO-le tõeliseks väljakutseks, millist nõu riikidele metoodika valikul anda.

– Kui usaldusväärseks võib loenduste metoodikat üldse pidada? Kas efektiivsem poleks kasutada registreid?
Igal meetodil on oma eelised ja oma puudused, mis kõik mõjutavad andmete kvaliteeti. Näiteks traditsioonilise loenduse puhul mõjutavad tulemuste kvaliteeti loendajate väljaõpe, vastajate kättesaadavus ja avalikkuse mure privaatsuse pärast. Registrite kasutamine aga eeldab, et registrid on pidevas kasutuses ja neid uuendatakse pidevalt. Arusaadavalt pole sugugi kõigil riikidel oma rahvastikust vajaliku funktsionaalsuse ja õige infoga registreid, kust loenduseks vajalikud andmed kätte saada. Sõltuvalt kohalikest oludest – administratiivne süsteem, statistiline võimekus, tehnoloogiline valmidus jne – peavad riikliku statistika tegijad leidma oma riigi jaoks sobiva lahenduse täpse rahvastiku ja eluruumide andmestiku saamiseks.

– Millisena te näete rahva ja eluruumide loenduste tulevikku. Inimestega on ju aina raskem ühendust saada.
Tõepoolest, inimestega ühenduse saamine on keerulisem, olgu siis privaatsuse küsimuse, vastajate tüdimuse või koguni keeldumise tõttu. Vahel pole nad mingil põhjusel lihtsalt kättesaadavad. Just neil põhjustel on riigid sellel loenduste perioodil teinud mitmeid uuendusi loenduse läbiviimises. Tuleb märkida, et alternatiivsete andmeallikate, eriti registrite kasutuselevõttu võime juba näha ka riikides, kus ei ole veel täielikku rahvastikuregistritki. Seega vaadates tulevikku, 2020. aasta loenduste perioodi poole, võib oletada, et aina enam riike leiab innovatiivseid viise andmete kogumiseks.

– Mida loenduse andmed siiani rände kohta on näidanud?
Loendustulemused on hetkel kindlasti kõige parem allikas üleilmsete migratsiooniandmete võrdlemiseks. Seda eriti sisserännanute osas, mida saab hõlpsasti teada sünniriigi või päritolumaa vastustest. Mitmed riigid on loendusse lisanud küsimusi ka väljarände ja selle põhjuste kohta. Seega, kui kõik tulemused on koos, siis annavad loenduse andmed suure panuse ülemaailmse inimrände kirjeldamiseks.

– Millal saame teada maailma täpse rahvaarvu?
Tegelikult on mitmeid põhjuseid, miks me päris täpset rahvaarvu ei saa teada isegi siis, kui viimane loendus on tehtud. Esiteks, loendustulemuste avaldamine võtab osadel riikidel märkimisväärselt kaua aega. Teised riigid avaldavad jällegi esialgsed tulemused kohe pärast loendust ning täpsustavad hiljem seda arvu, muutes nii maailma rahvaarvu täpsustamise tülikamaks.

Kõigele vaatamata, mida rohkem on meil loenduse tulemusi käes, seda täpsemalt oskame maailma rahvaarvu hinnata.

Intervjueeris: Karin Volmer, REL2011 kommunikatsioonispetsialist

Statistikat rahvaloenduste toimumise kohta leiab ÜRO statistikadivisioni veebilehelt

Ene-Margit Tiit: Mis suunas on Eesti rahvastik liikunud?

Lõppenud rahva ja eluruumide loendus näitas, et eelmise loendusega võrreldes on Eesti elanikkond vähenenud 5,5% võrra. Kuidas 12 aasta jooksul toimunud muutusi seletada? 

2011. aasta rahvaloendusel loendati Eestis 1 294 236 püsielanikku. See siiski ei tähenda, et Eesti rahvaarv oleks tingimata alla 1 300 000. Teame praegu, et umbes 1 % on neid inimesi, keda erinevail põhjustel ei õnnestunud kätte saada. Ja see on rahvusvaheliselt täiesti aktsepteeritud tubli tulemus. 2011. aasta rahva ja eluruumide loendus

Et aga eelmisel, 2000 aasta loendusel loeti kokku 1 370 000 püsielanikku, siis näeme, et pea 76 000 inimese võrra on loendatud püsielanike arv siiski vähenenud.

Kahanemise põhjused
Mille arvel elanikkond kahe loenduse vahel kahanes? 32 000 inimese võrra vähenes rahvaarv loendustevahelise perioodi (11 aasta ja 9 kuu) jooksul negatiivse loomuliku iibe tagajärjel. Kuigi ka see kadu on suur – 2,3% eelmisel loendusel loendatute arvust – on positiivne see, et viimastel aastatel on loomulik iive jõudnud üsna nulli lähedale.

Registreeritud rändesaldo oli kahe loenduse vahel negatiivne, selle arvel vähenes rahvastik 22 000 inimese võrra. Selgitamata on praegu veel 22 000 inimese kadumine. Edasine loendusandmete analüüs ja võrdlus kõigi Eesti registriandmetega peab selgitama registreerimata rände mahu ja loendamata jäänud isikute arvu.

Kuidas käesoleval sajandil toimunud rahvastikuarengu suundumusi hinnata? On üldiselt teada, et kõigis totalitarismist vabanenud Kesk- ja Ida-Euroopa maades toimub juba mõnekümne aasta jooksul Eestiga sarnane areng: rahva arvukus kahaneb negatiivse loomuliku iibe ja samuti negatiivse rändesaldo mõjul. Selle nähtuse põhjused on võrdlemisi komplitseeritud, sageli võetakse seda kokku sõnaga „üleminekušokk“. Võrreldes saatusekaaslastega ei ole Eesti rahvastiku seisund kõige halvem, näis juba peaaegu, et šokk on edukalt ületatud, kui aga majanduslangus põhjustas taas sündimuse langust ja intensiivistuvat väljarännet.

Liikumine stabiliseeriumise suunas
Võrreldes loendustevahelist rahvastikuarengut kahe eelmise loenduse (1989. ja 2000. aasta) vahelise ajaga selgub, et liikumine toimub stabiliseerumise suunas – hinnanguline rahvastikukadu on väiksem, loomulik iive läheneb nullile. Siiski ei saa unustada Eesti rahvastiku kriitilist väiksust – rahvusriigina püsimiseks ei saa omakeelne rahvastik langeda liiga väikseks. Tõenäoliselt oleme juba  kriitilise piiri lähedal.

Rahvastiku etnilises struktuuris mingeid olulisi muutusi võrreldes eelmise loendusega pole toimunud. Jätkuvalt on eestlaste arv pisut alla 70% ja venelasi umbes veerand elanikkonnast. Muude rahvuste esindajate arv Eestis ei ole suurenenud, pigem pisut vähenenud. Nähtavasti toimub ka siin stabiliseerumine.

Eakate osakaal suureneb
Halvenenud on rahvastiku vanuseline koostis, noorte (kuni 14-aastaste) osa rahvastikus on vähenenud  (eelmise loenduse 18%-lt 15%ni). Positiivne on aga see, et eelmise loendusega võrreldes on arvukam kõige noorem – 0 kuni nelja-aastaste vanuserühm.

Seevastu eakate, vähemalt 65-aastaste osakaal on suurenenud otse vastupidiselt noortele – endise 15% asemel on eakaid nüüd 18%. Tegelikult on ka see näitaja positiivne, sest viitab kahe loenduse vahel toimunud oodatava eluea pikenemisele. Tööealise, so 15—64-aastase elanikkonna osakaal on jätkuvalt 67%. Niisugune rahvastiku koostis on hetkel vaieldamatult hea, keskmiselt on iga ülalpeetava kohta kaks tööealist inimest, kuid kahjuks pole selline struktuur pikemas perspektiivis jätkusuutlik.

Koondumine Harjumaale
Rahvastiku paiknemise muutused Eesti territooriumil peaks pakkuma mõtlemisainet kõigile, kes tegelevad regionaal­poliitikaga. Loendus näitab inimeste jätkuvat koondumist Tallinna ümbrusesse. Peaaegu kõik maakonnad kaotavad oma elanikkonda, üllatuslikult kõige enam Kesk-Eesti: Järvamaa ja Jõgevamaa. (Järvamaa puhul tuleb küll märkida, et üks vald on vahepealsel perioodil liikunud hoopis Lääne-Virumaa alla.)

Eestimaa on oma kliima ja loodustingimuste poolest eluks sobiv täies ulatuses. Siin on elatud aastatuhandete jooksul ning asulate tühjenemine just nüüd, kus inimestevahelised kaugused kahanevad uute kommunikatsioonivõimaluste ja ühendusteede toimel, ei peaks väikeses Eestis olema paratamatus. Iibe ja väljarände kõrval on juhibki rahvaloendus ühiskonna, sh poliitikute tähelepanu Eesti maapiirkondade ja väiksemate linnade tühjenemise probleemile.

prof. Ene-Margit Tiit, rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuht

Artikkel ilmus ka ERR-i uudisteportaalis

Laste osatähtsus rahvastikus väheneb

Tänasel lastekaitsepäeval on sobiv märkida, et Eesti 2011. aasta rahvaloenduse esialgsetel tulemustel on 0–14-aastaseid ehk lapsi rahvastikus 15%. Võrreldes eelmise, 2000. aasta loendusega on laste osatähtsus vähenenud kolm protsendipunkti.

Ehkki noorim vanuserühm (0–4-aastased) on arvukam kui 2000. aastal, on laste arv eelmise loendusega võrreldes viiendiku vähenenud ning laste põlvkonnad on jätkuvalt väiksema arvukusega kui nende vanemate põlvkonnad.

Viimase kümne rahvaloenduse tulemusi võrreldes on näha, et 0–14-aastaste osatähtsus rahvastikus on pidevalt vähenenud. 1881. aasta loenduse ajal oli
0–14-aastasi rahvastikus kolmandik, kusjuures poisse ja tüdrukuid peaaegu võrdselt. 2011. aastal on poisse natuke rohkem.

0–14-aastaste osatähtsus kogurahvastikus rahvaloenduste andmetel

0-14-aastaste osatähtsus kogurahvastikus rahvaloenduste andmetel

Lätis oli 2011. aasta loenduse andmetel 0–14-aastaste osatähtsus rahvastikus 14%.

Diana Beltadze, rahva ja eluruumide loenduse projektijuht

VANA KULD: Vaata, kuidas toimus 1959. aasta rahvaloendus

1959. aasta jaanuaris toimunud Eesti viiendal rahvaloendusel saadi rahvaarvuks 1 196 791, mida oli rohkem kui kunagi varem.

Esimene sõjajärgne rahvaloendus leidis Eestis aset 14 aastat pärast sõja lõppu. 1959. aasta 15. jaanuaril toimunud rahvaloenduse küsimustik oli vabariigiaegsetest rahvaloendustest (1922 ja 1934) napim – kokku oli loenduslehel inimese kohta 15 küsimust.

Küsiti: sugu, vanust, alalise elukoha aadressi, sealt äraoleku aega, perekonnaseisu, suhet perekonnapeaga, rahvust, kodakondsust, emakeelt, haridust, õppeasutuse tüüpi, kus õpib, elatusallikat, töökohta, tegevusala selles töökohas ja ühiskondlikku gruppi.

Viimases, ühiskondlikku gruppi puudutavas küsimuses tuli end liigitada kas tööliseks, teenistujaks, kolhoosnikuks või muuks. Teenistujana pidid end kirja panema näiteks arstid ja ametnikud, muuna aga näiteks kirikuõpetajad.

Vaata Filmiarhiivist pärinevat ülevaadet 1959. aasta rahvaloenduseks valmistumisest.

Loendusnimekirjad koostati kohalike elanike registrite järgi, sest toona oli elukoha registreerimise kord range. 1959. aasta loendusel loendati nii faktilist kui ka alalist elanikkonda. Seepärast loendati inimesi näiteks ka rongides.

Vaata Filmiarhiivist pärinevat ülevaadet viiendast rahvaloendusest.

Postituse koostamisel on kasutatud prof. Ene-Margit Tiidu raamatut “Eesti rahvastik. Viis põlvkonda ja kümme loendust

OSALE E-RAHVALOENDUSEL

Kristo Mäe, Statistikaameti avalike suhete projektijuht

Ungari meelitab e-rahvaloendusele erootilise reklaamiga

Oktoobris Ungaris algaval rahvaloendusel püütakse inimesi meelitada loendusküsimustikku interneti teel täitma erootilise alatooniga reklaami abil, vahendab Reuters.

Kolmapäeval sotsiaalvõrgustikesse paisatud videos tuleb rahvaloendajale ust avama punases aluspesus noor naine, piits üle õla. Mõistnud, et saabus ebasobival hetkel, pakub rahvaloendaja neiule võimalust osaleda rahvaloendusel interneti teel. Ungari statistikud põhjendavad julget reklaamikeelt vajadusega jõuda noore sihtgrupini.

Reklaam:

Ungaris toimub rahvaloendus oktoobrikuus, esimest korda saab loendusküsimustikku täita ka veebi teel. Lisaks küsitlevad elanikke enam kui 37 000 rahvaloendajat.

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul saab vastata küsimustikule internetis. Neid, kes seda ei tee, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

Augustis toimunud Faktum & Ariko uuring näitas, et kaks kolmandikku Eesti elanikest eelistab rahvaloendusel osaleda interneti teel.