Author Archives: hannakangro

Infotehnoloogia kui igapäevaelu asendamatu osa

Tänapäeval pole enam üllatav, et IT-seadmete kasutamine on Eestis kujunenud igapäevaelu asendamatuks osaks nii isiku kui ka ettevõtte tasandil. Internet on kättesaadav nii kodus, tööl kui ka liikvel olles.

2016. aastal kasutas Eesti ettevõtetest iga päev arvuteid 96% ja internetti 95%. Valdavalt kasutati interneti püsiühendust, mille allalaadimiskiirus on pidevalt suurenenud. 2016. aastal oli levinuim püsi­ühenduse kiirus vahemikus 10–30 Mbit/s. Paralleelselt püsiühendusega on kiirelt suurene­nud mobiilse interneti kasutamine. 2016. aastal kasutas 74% ettevõtteist töö eesmärgil mobiilset internetti.

Viimasel ajal räägitakse üha enam pilveteenustest ja -tehnoloogiatest kui ühest perspektiivikast IT-teenuse mudelist. Pilveteenuste eesmärk on jagada veebi kaudu ressurssi – tarkvara, riistvara või nende kombinatsioone. Pilve kasutades saavad ettevõtted keskenduda rohkem oma põhitegevusele ja ei pea kulutama liigset energiat IT-taristu ülesehitamisele. 2016. aasta uuringu „Infotehnoloogia ettevõttes“ andmetel on enam kui viiendik ehk 22% Eesti ettevõtetest ostnud pilve­teenuseid. Selle näitaja poolest on Eesti riikide võrduses 7. kohal, edestades Euroopa Liidu keskmist paar protsenti. Suurimad pilveteenuse kasutajad on Põhjamaad — Soome (57%), Rootsi (48%), Taani (42%). Enim ostetud pilveteenus on e-post, finants- ja rakendus­tarkvara, kontoritarkvara, failide säilitamine ja salvestamine. Valdavalt ostetakse pilve­teenuseid oma serverit jaganud teenusepakkujalt, privaatserveri pakkujalt ostis pilveteenuseid 8% ettevõtteist. Ühtpidi peetakse avalikku pilve paindlikumaks ja vähem aega nõudvaks, samal ajal on aga privaatne pilv turvalisem, kuna omanikul on suurem kontroll oma andmete üle. Eestis on suurimad tasulise pilveteenuse kasutajad info ja side valdkonna ettevõtted (54%), kes pakuvad ka ise sama teenust.

1

Tiina Pärson, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Jaanika Ait, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Loe täispikka artiklit hiljuti ilmunud Statistikaameti Kvartalikirjast 2/2017. 

kvartalikiri 2-17 blogi

Eesti ettevõtjad koolitavad töötajaid varasemast põhjalikumalt

Kiirelt muutuvas majanduslikus ja tehnoloogilises keskkonnas, ei pruugi nooruspõlves omandatud haridus enam tööandja vajadustele vastata. Järgnevalt uurimegi mil moel ja kui palju panustavad ettevõtted töötajate koolitamisse?

Statistikaameti andmetel tegeles 2010. aastal töötajatele koolitamisega kaks kolmandikku ettevõtetest, 2015. aastal oli see näitaja juba 86%.

Suuremad ettevõtted saavad lubada rohkem

Siinkohal mängis olulist rolli ettevõtte suurus – kui 10–49 töötajaga ettevõtetest sai 2015. aasta jooksul töötjate koolitamist endale lubada 85% ettevõtetest, siis üle 250 töötajaga ettevõtetest koolitas oma töötajaid koguni 98%. Suuremad ettevõtted said endale lubada ka rohkemate töötajate koolitamist. Kui üle 250 töötajaga ettevõtted pakkusid koolitusvõimalusi pea pooltele oma töötajatele, siis väiksemates koolitusvõimalusi pakkuvates ettevõtetes sai koolitustel osaleda vaid kolmandik töötajatest. Samuti mõjutas koolitamist ettevõtte tegevusala – finantsvahendusega tegelevas sektoris oli koolitusvõimalusi pakkuvate ettevõttete osakaal kõige suurem (98%), metalli ja metallitooteid tootvas sektoris aga kõige väiksem (76%).

Ettevõttevälised täiendkoolitused kõige populaarsemad

Ettevõtete pakutud täienduskoolitused jagunevad ettevõttesisesteks ja ettevõttevälisteks. Eesti ettevõtjate jaoks olid 2015. aastal populaarsemad ettevõttevälised koolitused, mida kasutas 60% kõigist ettevõtetest. Olulisemateks ettevõtteväliste koolituste korraldajaks olid seejuures koolitusega tegelevad asutused ning erakoolitusettevõtted. Väga populaarsed ei olnud ametiühingute poolt korraldatavad koolitused, mida kasutas vaid 1% kõigist ettevõtteväliseid koolitusi kasutavatest ettevõtetest. Ettevõttesiseseid koolitusi korraldas 46% kõigist ettevõtetest ning need on populaarsemad eelkõige suuremate ettevõtete seas. Teisi koolitusviise, sealhulgas näiteks e-õpet, töökohtade ringlust või konverentse ja seminare kasutas 2015. aastal töötajate koolitamiseks 80% kõigist ettevõtetest.

01

Koolituskulud aina suuremad                                                         

Viie aastaga on kasvanud ka koolitustele tehtavate kulutuste suurus – kui 2010. aastal kulutasid koolitavad ettevõtted töötajate täienduskoolitustele keskmiselt 197 eurot töötaja kohta, siis 2015. aastal oli sama näitaja 355 eurot. Seejuures on pea muutumatuna püsinud nii koolitatavate töötajate osakaal kõigist koolitavate ettevõtte töötajatest (40%) kui ka koolituste tunnihind (20 eurot). Kulutuste suurenemist põhjustab hoopis asjaolu, et täienduskoolitusele kulutatakse varasemast rohkem aega – 2010. aastal oli koolituste kestus keskmiselt 26 tundi osaleja kohta, kuid 2015. aastal võisid kulutasid osalejad koolitustele keskmiselt 45 tundi. Seega võib öelda, et viie aastaga on koolitus ettevõtetes muutunud oluliselt põhjalikumaks.

Ettevõtted, kes koolitusi ei korraldanud, said oma tegevusetust ka põhjendada. Kõige rohkem toodi mittekoolitamise põhjuseks töötajate oskustaseme vastavust ettevõtte vajadustele (44%) ja ainult vajalike oskustega inimeste värbamist (16%). Oma töötajaid koolitanud ettevõtted tõid koolitamist piirava tegurina samuti välja töötajate oskustaseme vastavust ettevõtte vajadustele (33%), lisaks veel ka koolituste kõrget maksumust (32%). Eelkõige mõjutas koolituste kõrge maksumus üle 250 töötajaga ettevõtteid, kes nimetasid seda piirava tegurina lausa 44% juhtudest. Kuna mittekoolitavatest ettevõtetest tõid koolituste maksumust takistava tegurina välja suhteliselt vähesed (9%), võib oletada, et koolituste hind ei mõjuta eriti otsust, kas töötajaid koolitada, küll aga võib see määrata pakutavate koolituste hulga ja mahu.

tabel

Millised koolitusi eelistatakse?

Koolitusvõimalusi pakkunud ettevõtted tõid tähtsamate koolitusalade juures välja eelkõige tehnilisi ja praktilisi oskusi arendavaid koolitusi (73%) ning meeskonnatööoskust arendavaid koolitusi (44%), samas olid erinevate ettevõtete jaoks olulised väga erinevad oskused. Näiteks toodi juhtimisoskusi arendavaid koolitusi olulisemate seas välja võrdlemisi vähe (27% kõigist töötajaid koolitanud ettevõtetest), kuid üle 250 töötjaga ettevõtete jaoks oli tegu väga olulise koolitusalaga (58%). Samuti mõjutas koolitusalade valikut ettevõtte tegevusala – kui tekstiilitööstuses pidas klienditeenindusoskustele suunatud koolitusi oluliseks vaid 11% ettevõtetest, siis rohkem kliendisuhtlust nõudvas jaekaubanduses tõi neid välja 84% ning hotelli- ja restoranisektoris 77% ettevõtetest.

Marti Lillemägi, Statistikaameti analüütik

Metoodika

Statistika aluseks on uuring „Täiskasvanute koolitus ettevõtetes“, mis toimub Eestis ja teistes Euroopa Liidu riikides iga viie aasta tagant. Uuring annab võrreldava ülevaate tööturu koolitusvajadustest ning sellega seotud kuludest ja efektiivsusest. Statistikatöö on osa Euroopa Liidu elukestva õppe statistikast.

Rohkem infot täiskasvanute hariduse kohta võib leida statistika andmebaasist.

 

Statistikanoppeid: juuli

170525_hobid_juuli_veeb

Kultuuriministeerium kuulutas 2017. aasta laste ja noorte kultuuriaastaks. Statistikaamet avaldab sel puhul aasta jooksul vähemalt korra kuus mõne laste ja noorte kohta käiva ülevaate ja statistikanoppe. Pildile lisatud info kasutab 2016. aasta Eesti sotsiaaluuringu andmeid.

Noorte valikud – kas õppima või tööle?

Nüüd, kui on kõlanud koolide lõpukellad ja kohe on lukku minemas sisseastumiste pingeread, on huvitav analüüsida kui paljud noored teevad valiku õpingute kasuks, kui paljud lähevad tööle ja kui paljud eelistavad teha mõlemat?

Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli 2016. aastal 15–24-aastastest õppimas 66%, kõrghariduse tasemel oli õpingud lõpetanud 3,5%, kõrgharidusest madalamal tasemel 24,5% ja oma viimased õpingud oli katkestanud 6%. Kõrgharidusest madalamal tasemel õpingud lõpetanutest ei alustanud uusi õpinguid põhjusel, et haridustase on juba piisav, 8900 noort (6,6% vanuserühmast). Tööga seonduvalt ei õppinud 5400 noort (4,0%) ja oma soovidele ja huvidele sobivat kooli ega eriala ei leidnud 5200 noort (3,9%). Oma viimased õpingud katkestanuid oli 8500, kellest 40% katkestas õpingute vajadustele ja huvidele mittevastavuse tõttu. Perekondlikel põhjustel katkestas õpingud 2000 noort ja tööga seotud põhjustel 1500.

25–34-aastaste seas oli õppijaid 13%, kõrghariduse tasemel oli õpingud lõpetanud 32%, kõrgharidusest madalamal tasemel 43% ja oma viimased õpingud oli katkestanud 12%. Kõrgharidusest madalamal tasemel õpingud lõpetanutest ei alustanud uusi õpinguid seetõttu, et pidas oma haridustaset piisavaks 31%, perekondlikud põhjused olid 10%-l ja tööga seotud põhjused 19%-l. Oma viimased õpingud katkestanuid oli 23 600, kellest iga neljanda katkestamise peamiseks põhjuseks oli õpingute vajadustele ja huvidele mittevastavus, iga kolmas katkestas tööga seotud põhjustel ja perekondlikud põhjused olid pea igal seitsmendal.

Maa-asulate noori vanuses 15–34, kes piirdusid kõrgharidusest madalama haridusega, oli rohkem kui linnaliste asulate noori (vastavalt 42,5% ja 33%).

02

Noorte tööhõive ja populaarsemad valdkonnad

15–24-aastaste tööhõive määr oli 2016. aastal 37% ja 25–34-aastastel 77,5%. Oma praeguse töö saamisel oli abi sugulastest või tuttavatest igal kolmandal noorel. 30% noortest sai tööle töökuulutuse kaudu, 14% pöördus aga otse tööandja poole.

15–24-aastastest töötas 2016. aastal iga viies töötlevas tööstuses, 18% hulgi- ja jaekaubanduse, mootorsõidukite ja mootorrataste remondi alal ning 15% majutuses ja toitlustuses. Võrreldes 2007. aastaga oli kõige rohkem vähenenud ehitussektoris ja kõige rohkem kasvanud majutuses ja toitlustuses ning info ja side tegevusalal töötavate noorte osatähtsus.

04

15–34-aastastest hõivatutest tegi suurel määral haridustasemele vastavaid tööülesandeid 60% naistest ja 55% meestest. Ilmneb, et mida kõrgem haridustase, seda rohkem vastas tehtav töö haridusele. Kolmanda haridustasemega noortest oli 71%-l töö suurel määral haridusele vastav. Eestlastest 8%-l ja mitte-eestlastest 13%-l oli haridustasemele mittevastav töö.

Töötamine ja õppimine

Töötamine õpingute ajal oli seda populaarsem, mida kõrgem oli omandatav haridustase. Samas tasustamata töö tegemise osakaal haridustaseme tõustes langes.

Kõrgeima lõpetatud haridustaseme omandamise ajal oli 25–34-aastastest tööd teinud 55%, neist omakorda 61%-l oli olnud töö õppekava osa. Vaid tasustamata tööd, nt praktika, vabatahtlik töö ja heategevus, oli olnud 18%-l noortest.

15–34-aastastest esimese või madalama haridustasemega noortest oli õpingute ajal tööd teinud 11,5%, neist õppekava osana olevat tööd 38% ja tasustamata tööd 40%. Teise taseme haridusega noortest olid kõrgeima lõpetatud taseme omandamise ajal tööd teinuid 42%.

Linnaliste asulate noortest töötas oma kõrgeima lõpetatud haridustaseme omandamise ajal 47% ja maa-asulate noortest 34%.

01

Töötamine kodukohast kaugemal

Küsisime hõivatutelt, kas nad on pidanud oma praeguse töö saamiseks kolima ja kui palju aega kulub kodust tööle jõudmiseks. Mittetöötavatelt (töötud ja mitteaktiivsed) küsisime, kas nad on valmis töökoha saamiseks kolima ja kas nad on nõus vastu võtma töökohta, kuhu jõudmiseks kuluks üle ühe tunni.

Selgus, et kodust üle ühe tunni kaugusel tööl käima on valmis pigem 15–24-aastased kui 25–34-aastased (vastavalt 17% ja 7%). Noorematest (15–24) on kolinud või valmis töösaamiseks Eestis kolima 10% ja välismaale minema 12%. Vanematest (25–34) vastavalt 8% ja 4%.

Töötutest vanuses 15–34, on kodust kaugemale kui tund nõus tööle sõitma hakkama 48%. Eesti piires on valmis kolima 14% ja välismaale minema 28%. Hõivatutest on oma praeguse töö tõttu Eestis kolinud 7% ning välismaalt tulnud 1,5%. Kaugemale kui tund jääb töökoht 2%-l.

03

Ülle Vannas, Statistikaameti vanemanalüütik

Metoodika

Andmeid koguti tööjõu-uuringu mooduliga “Noored tööturul” 2016. aasta II ja IV kvartalis.

Haridustasemed:

Esimese taseme haridus või madalam:

põhiharidus (põhikooli 6 klassi), sellega võrdsustatud haridus või madalam;

põhiharidus (põhikooli 9 klassi) või sellega võrdsustatud haridus;

põhiharidusenõudeta kutseharidus, kutseharidus põhihariduse baasil.

Teise taseme haridus, teise taseme järgne ning kolmanda taseme eelne haridus:

üldkeskharidus;

kutsekeskharidus (sh keskeri- või tehnikumiharidus) põhihariduse baasil;

kutsekeskharidus keskhariduse baasil.

Kolmanda taseme haridus:

keskeriharidus keskhariduse baasil;

kõrgharidus, magistri- ja doktorikraad;

bakalaureus või sellega võrdsustatud haridus;

magister või sellega võrdsustatud haridus;

doktor või sellega võrdsustatud haridus.

Rohkem infot noorte ja tööturu kohta võib leida statistika andmebaasist.

Laste ja noorte kultuuriaasta puhul avaldab Statistikaamet 2017. aasta jooksul vähemalt korra kuus mõne laste ja noorte kohta käiva ülevaate või statistikanoppe.

 

 

Suveturist väisab peamiselt Eesti linnu

Eesti turismi kõrghooaeg on suvi, kui kolmel suvekuul kokku peatub majutusettevõtetes ligi 40% kogu aasta jooksul majutatud sise- ja välisturistidest. Suvekuudel on nii sise- kui ka välisturistide seas eelistatuimad sihtkohad Tallinn, Pärnu, Tartu ja Kuressaare.

Statistikaameti andmetel peatus 2016. aasta juunis, juulis ja augustis Eesti majutusettevõtetes kokku 1,25 miljonit sise- ja välisturisti, neist ligi kaks kolmandikku olid välisturistid. 64% suvekuudel majutusettevõtete teenuseid kasutanud turistidest peatus Tallinnas, Pärnus, Tartus ja Kuressaares. Enamik Eesti majutusettevõtetes peatuvatest välisturistidest jäävad Tallinna, vaid veidi üle kolmandiku neist jõuavad kolmel suvekuul majutusettevõtetesse, mis asuvad väljaspool pealinna. Siseturistide hulgas Tallinn nii populaarne ei ole. Tallinnas ületas majutatud välituristide arv siseturistide oma ligi kümme korda. Ka Pärnus, Tartus ja Kuressaares on majutatud välisturistide arv suurem siseturistide omast.

Valdadest peatuvad välisturistid sagedamini Vihula, Viimsi ja Lääne-Saare vallas, siseturistid väisavad rohkem Otepää, Vihula ja Varbla valla majutusettevõtteid.

Turism_suvi_2016_TOP_valis2

Kesk-Eesti valdade (Jõgeva, Järva, Rapla ja ka Viljandi maakonna vallad) majutusettevõtetesse jõuavad välisturistid harvem. Jõgeva ja Järva maakond jääb suveturistide jaoks enamasti läbisõidukohaks.

Turism_suvi_2016_TOP_Est2

tabel

Statistika aluseks on küsimustik „Majutustegevus”, mille avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Helga Laurmaa, Statistikaameti juhtivstatistik

Ülle Valgma, Statistikaameti geoinfo juhtivspetsialist

Rahvatants ja koorilaul koguvad populaarsust

Täna algab laste ja noorte kultuuriaasta üks suursündmusi – XII noorte laulu- ja tantsupidu “Mina jään”. Seoses sellega heidame pilgu rahvakultuuri statistikale. Kui palju on Eestis rahvatantsu ja koorilaulu harrastajaid?

Statistikaameti andmetel oli Eestis 2016. aastal umbes 40 000 koorilaulu ja 23 000 rahvatantsu harrastajat. Mõlemas valdkonnas tegutses peaaegu 1500 kollektiivi. Rahvatants tundub järjest populaarsust koguvat, sest nii rahvatantsukollektiivide kui ka neis osalevate harrastajate arv on viimase üheksa aasta jooksul neljandiku võrra suurenenud. Koorimuusikas on muutused olnud väiksemad, kuid siingi on võrreldes 2008. aastaga koore ja lauljaid 5–6% rohkem.

Koorilauljate seas lapsi ja noori enim Järvamaal, rahvatantsijate seas Tartu linnas

Koorilaul on suuresti laste ja noorte pärusmaa. Eestis oli 2016. aastal umbes 29 000 kooris laulvat last ja noort, mis hõlmas 72% kõikidest koorilaulu harrastajatest. Kõige tugevamalt ilmnes laste ja noorte ülekaal Järvamaal (84%), Harjumaal (80%, v.a Tallinnas) ning Pärnumaal (78%).

Rahvatantsuga tegelevaid lapsi ja noori oli ligi 13 000 ehk 57% kõigist rahvatantsu harrastajatest. Võrreldes koorilauluga esinesid siin maakonniti oluliselt suuremad vanuselised eripärad. Laste ja noorte osatähtsus rahvatantsijate seas oli kõige suurem Tartu linnas (73%), Läänemaal, Tallinnas ja Harjumaal (kõigis 65%) ning Järvamaal (63%). Seevastu Hiiumaal oli lapsi ja noori rahvatantsijate hulgas vaid 29%, Tartumaal (v.a Tartu linn) 37% ning Võrumaal 42%.

Koorilaulu ja rahvatantsu harrastajate arve kõrvutades näeme, et Eestis tervikuna on kooris laulvaid lapsi ja noori üle kahe korra rohkem kui rahvatantsuga tegelejaid. Maakonniti on pilt märksa kirjum. Näiteks Tallinnas ja Tartumaal (v.a Tartu linn) on iga rahvatantsija kohta koguni neli kooris laulvat last või noort. Läänemaal seevastu on rahvatantsu ja koorilaulu harrastajaid enam-vähem võrdselt ning ka Rapla, Valga ja Viljandi maakonnas on koorilauljate ülekaal keskmisest väiksem.

tantsupidu (003)

Tutvu noorte laulu- ja tantsupeo kavaga siin: http://2017.laulupidu.ee/

Eve Telpt, Statistikaameti peaanalüütik

Metoodika

Rahvakultuuri (sh koorilaul ja rahvatants) statistika kogumisega tegeleb Rahvakultuuri Keskus, kes peab selleks rahvakultuuri valdkondlikku andmekogu. Andmekogus peetakse arvestust Eestis rahvakultuuri valdkonnas tegutsevate organisatsioonide, kollektiivide ja üksikisikute üle.

Koorilaulu ja rahvatantsu harrastajate andmeid kogutakse kollektiivi ankeediga. Kollektiivi vanuserühma määratledes on andmete esitajal võimalik valida viie vastusevariandi vahel: lapsed, noored, täiskasvanud, eakad ja erinevad vanuserühmad. Siinses analüüsis on vaadatud laste ja noorte vanuserühmi koos.

Detailsema ülevaate rahvakultuuri harrastajatest leiab statistika andmebaasist.

Laste ja noorte kultuuriaasta puhul avaldab Statistikaamet 2017. aasta jooksul vähemalt korra kuus mõne laste ja noorte kohta käiva ülevaate või statistikanoppe.

Vihmavarjude ja veekindlate jalatsite import on tõusuteel

Muutliku Eesti suveilma kontekstis on paslik vaadelda veidi lähemalt vihmavarjude ja veekindlate jalatsite statistikat. Mis riikidest imporditakse ning kuhu eksporditakse veekindlaid jalatseid ja vihmavarje kõige enam?

Statistikaameti andmetel oli 2016. aastal imporditud vihmavarjude ning säärisega kummist ja plastist veekindlate jalatsite kogus 200 000. Võrreldes varasema aastaga suurenes säärisega kummist ja plastist veekindlate jalatsite sissevedu 4% ning vihmavarjude sissevedu koguni 52%.

Veekindlad jalatsid on peamiselt Vene ja Hiina päritolu

Võrreldes 2010. aastaga oli veekindlate jalatsite sissevedu 2016. aastal üle kahe korra väiksem. Möödunud aastal Eestisse imporditud veekindlad jalatsid olid peamiselt Hiina ja Vene päritolu (vastavalt 33% ja 31% kogu veekindlate jalatsite impordist). Kuigi Eestisse imporditud jalatsid olid pisut rohkem Hiina kui Vene päritolu, siis keskmise hinna poolest oli Hiina päritolu veekindla jalatsipaari keskmine hind (7,4 eurot) ligi kaks korda kõrgem Vene päritolu jalatsipaari keskmisest hinnast (3,9 eurot).

Eestist eksporditi 2016. aastal üle 59 000 paari veekindlaid jalatseid, peamiselt eksporditi Lätti (54%), Norrasse (26%) ja Saksamaale (12%). Kokku veeti 2016. aastal veekindlaid jalatseid 11 riiki ning jalatsipaari keskmine hind oli ligikaudu 20 eurot. Iga neljas Eestist eksporditud veekindel jalatsipaar oli Eesti päritolu.

Vihmavarjud jõuavad Eestisse põhiliselt Hiinast

Perioodil 2010–2015 imporditi Eestisse aastas 106 000–154 000 vihmavarju, kuid rekordiliselt suur kogus vihmavarje (üle 200 000 tükki) imporditi Eestisse just 2016. aastal. Üldjuhul on vihmavarjude sisseveo kõrghooaeg jäänud augustisse ja septembrisse, kuid erandiks oli 2016. aasta, kui vihmavarje imporditi enim mais ja juulis. Viimastel aastatel on Eestisse pigem imporditud teleskoopvarrega vihmavarje. Kui 2010. aastal sisseveetud vihmavarjudest oli teleskoopvarrega 39%, siis 2016. aastal sisseveetud vihmavarjudest oli teleskoopvarrega koguni 72%. Peamiselt on Eestisse saabunud vihmavarjud Hiina päritolu. 2016. aastal Eestisse imporditud Hiina päritolu vihmavarjude osatähtsus oli 86% ning sisseveetud Hiina päritolu vihmavarju keskmine hind oli 2,5 eurot.

Möödunud aastal eksporditi Eestist üle 9000 vihmavarju ning peamiselt eksporditi neid Venemaale (57%), Leetu (20%) ja Lätti (18%). Kokku eksporditi 2016. aastal Eestist vihmavarje kaheksasse riiki.

19 (004)

Mirgit Silla, Statistikaameti juhtivstatistik

Detailsemad andmed ekspordi ja impordi kohta statistika andmebaasis. Vaata VK2162: KAUPADE IMPORT KAUBAKOODI (KN 8-KOHALINE KOOD) JA RIIGI JÄRGI, 2016 (KUUD)

VK2161: KAUPADE EKSPORT KAUBAKOODI (KN 8-KOHALINE KOOD) JA RIIGI JÄRGI, 2016 (KUUD)

Metoodika

Ekspordi ja impordi puhul on analüüsis kasutatud kombineeritud nomenklatuuri (KN) kaubakoode:

6401 92 – Veekindlad jalatsid, säärisega, mis katab pahkluu, aga ei kata põlve, kummist või plastist välistaldade ja pealsetega, v.a pealeõmmeldud, neet-, polt-, kruvi-, tihvt- vms tallakinnitusega jalatsid (v.a tugevdatud metallist ninatsiga, ortopeedilised jalatsid, uisusaapad koos uiskude või rulluiskudega ning mänguasjade jalatsid).

6601 91 00 – Teleskoopvarrega vihmavarjud (v.a mänguvihmavarjud).

6601 99 – Vihmavarjud ja päevavarjud (sh jalutuskepp-vihmavarjud) (v.a teleskoopvarrega vihmavarjud, aiavarjud jms ning mänguvihmavarjud).

Jäätiseekspordi kõrghooaeg on suvel

Statistikaameti andmetel toodeti 2016. aastal Eestis ligi 8700 tonni jäätist, millest ligi pool eksporditi. Importjäätist toodi Eestisse ligi 2400 tonni. Jäätiseekspordi kõrghooaeg jääb kolme suvekuusse, mil Eestist viiakse välja üle 40% jäätise aastasest kogusest.

Jäätisetoodang ja selle eksport on viimastel aastatel kahanenud, samal ajal kui import püsib suhteliselt muutumatuna. Kui 2010. aastal toodeti Eestis ligi 11 000 tonni jäätist, siis võrreldes selle ajaga on toodetud jäätise kogus aasta-aastalt vähenenud. Et ligi pool toodetud kogusest eksporditakse, siis sarnaselt toodangu vähenemisega on kahenenud ka jäätise eksport.

2016. aastal eksporditi Eestist jäätist 13 riiki ja nelja maailmajakku. Peamiselt jõuab Eesti jäätis aga lähiriikidesse ning 2016. aastal läks 97% kogu jäätise ekspordist Balti riikidesse ja Soome. Samamoodi jõuab impordituna Eestisse peamiselt Läti, Leedu, Soome ja alates 2013. aastast ka Poola jäätis. Ühtekokku tuuakse Eestisse jäätist 14 Euroopa riigist.

Jäätiseekspordi kõrghooaeg jääb kolme suvekuusse, mil Eestist viiakse välja üle 40% jäätise aastasest ekspordikogusest, ent aastate võrdluses on näha, et viimastel aastatel on ekspordihooaeg laienenud ka kevadesse ning algab juba märtsis-aprillis.

joonis

Kui võrrelda toodangu ning ekspordi ja impordi suhet, siis saab eeldada, et Eesti elanik tarbib peamiselt kodumaist jäätist ning sööb aastas ligi 5,5 kilogrammi jäätist.

170608_j@@tis_aasta_kohta_veeb_est

Evelin Puura, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Metoodika

Ekspordi ja impordi puhul on analüüsis kasutatud kombineeritud nomenklatuuri (KN) kaubakoodi 2105 – jäätis jm toidujää, kakaoga või kakaota.

Detailsemad andmed ekspordi ja impordi kohta statistika andmebaasis. Vaata tabelit VK201: KAUPADE EKSPORT JA IMPORT KAUBAKOODI (KN 4-KOHALINE KOOD) JA RIIGI JÄRGI (KUUD)

Toodangu andmed põhinevad kaubakoodil 10521000072 – jäätis, mahlajää jm jäätoit, ka sorbett (mahlajäätis). Detailsemad andmed statistika andmebaasis, vaata tabelit TO030: TÖÖSTUSTOODETE TOOTMINE (KUUD) ja TÖÖSTUSTOODANG TÖÖSTUSTOODETE LOETELU (TTL) JÄRGI

Noorte ja laste reisimisest

Tänase lastekaitsepäeva ning laste ja noorte kultuuriaasta raames vaatleme laste ja noorte ööbimisega reisimist nii Eestis kui ka välisriikides. Kui tihti reisitakse? Kuhu? Mis eesmärgil? Vaatluse all on 15–26-aastased noored ja alla 15-aastaste lastega reisijad.

Kuhu ja mis eesmärgil reisivad 15–26-aastased kõige rohkem?

Statistikaameti turismiuuringu andmetel tegid 15–26-aastased noored 2016. aastal kokku ligikaudu 820 200 ööbimisega reisi Eestis ning 230 600 välisriikides (vastavalt 78% ja 22% ööbimisega reisidest). Seega on noorte seas rohkem levinud pigem Eestis reisimine.

Eestis reisiti valdavalt tuttavate või sugulaste külastamise eesmärgil (49%), mittetöötavate noorte seas oli see veidi enam levinud kui töötavate noorte puhul. Puhkusereisil käidi 37%-l juhtudest.

Ööbimisega välisreisidest üle poole tehti puhkuse, 23% töö ja 18% välismaal elavate sugulaste või tuttavate külastamise eesmärgil. Puhkusereise välisriiki tegid mittetöötavad noored (71%) rohkem kui töötavad noored (44%).

Eesti piires tehti ööbimisega reise enim kas Tallinnasse, Tartusse või Pärnusse. Ööbimisega välisreisil külastati valdavalt ehk 79% juhtudest mõnda Euroopa Liidu liikmesriiki. Lätit ja Rootsit külastati võrdselt (14%) ning Soome reisimine hõlmas 15–26-aastaste noorte ööbimisega välisreisidest 10%.

15–26-aastaste noorte ööbimisega sisereisid olid enamasti lühiajalised – 91% neist kestis üks kuni kolm ööd, samal ajal kui üle 54-aastaste seas oli sama näitaja 86%. Ööbimisega välisreisidele jäid noored aga pigem pikemaks ajaks – rohkem kui pooltel juhtudest vähemalt neljaks ööks.

Kus ööbiti?

Eestisisesel ööbimisega reisil ööbiti veidi üle kolmveerandi (78%) öödest tasuta majutuses, millest omakorda enim tuttavate või sugulaste juures (66%). Hotellis või hotellilaadses majutuses (nt hostel, külalistemaja, kämping) ööbiti 15% öödest. Välisreiside võrdluses oli tendents vastupidine – peaaegu kolmveerand öödest ööbiti mõnes tasulises majutuses, millest omakorda enam kui pooltel juhtudest hotellis või hotellilaadses majutuses ning 16% juhtudest muus tasulises majutuses (nt Airbnb kaudu broneeritud kodumajutus).

Alla 15-aastaste lastega reisimine

2016. aastal ööbiti koos vähemalt ühe alla 15-aastase lapsega reisil olles Eestis ligikaudu 776 300 korda ja välismaal 234 800 korda (vastavalt 77% ja 23%).

Eestis reisides külastati 51% juhtudest sugulasi või tuttavaid ja 46% juhtudest külastati Eesti eri paiku puhkuse eesmärgil. Välisriikidesse reisiti aga enamasti puhkuse (76%) ja sugulaste või tuttavate külastamise eesmärgil (20%).

Populaarseimad sihtkohad ja reisi kestus

Koos lastega Eestis reisides külastati enim ehk 15% juhtudest Pärnumaad, Harju- ja Saaremaad mõlemaid võrdselt 12%. Ööbimisega välisreisidel külastati koos alla 15-aastastega enamasti (78%) mõnda Euroopa Liidu riiki, sh Lätit (16%), Soomet (14%) ja Rootsit (12%).

Koos alla 15-aastastega Eestis reisides oli reisi pikkus enamasti (93%) üks kuni kolm ööd. Ööbimisega välisreisil veedeti 48% juhtudest aga vähemalt neli ööd.

Kaks kolmandikku Eestis reisil oldud öödest veedeti tasuta ja üks kolmandik tasulises majutuses. Ööbimisega välisreisil ööbiti koos alla 15-aastase lapse või lastega 76% öödest tasulises majutuses, sh 56% öödest hotellis või hotellilaadses majutuses ning 18% öödest muus tasulises majutuses (nt Airbnb kaudu broneeritud kodumajutus).

noored reisivad_veeb

Jaanika Ait – Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Metoodika

Turismiuuringus küsitletakse iga kuu eelmise kuu jooksul lõppenud sisereiside ja eelmise kahe kuu jooksul lõppenud välisreiside kohta. Avaldatakse nii kvartali- kui ka aastaandmed. Küsitletakse vähemalt 15-aastaseid Eesti elanikke. Elanike reisimist uurivad statistikaorganisatsioonid harmoneeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.

Detailsemad andmed sündimuse kohta vaata statistika andmebaasist.

Laste ja noorte kultuuriaasta raames avaldab Statistikaamet 2017. aasta jooksul iga kuu mõne laste ja noorte kohta käiva statistilise ülevaate ja statistikanoppe.

untitled

Pilguheit Eesti noortele emadele

Saabuva emadepäeva eel ning laste ja noorte kultuuriaasta raames heidame pilgu noortele, kuni 26-aastastele emadele. Millises vanuses sünnitatakse kõige enam, kuidas on sündimus viimase 25 aasta jooksul muutunud ning millises maakonnas sünnib kõige rohkem lapsi?

Noore (ema) määratlemisel on lähtutud noorsootöö seadusest, mis liigitab nooreks kuni 26-aastase isiku. Statistikaameti andmetel oli 2015. aastal kõige noorem sünnitaja 14-aastane ja kõige vanem 50-aastane. See teeb sünnitusvahemikuks 38 aastat. Kõige nooremad sünnitajad ongi enamasti 13–14-aastased, kuid sellises vanuses emaks saamine on pigem erandlik. 2015. aastal sündis kuni 26-aastastel naistel 4041 last ehk 29% kõikidest samal aastal sündinud lastest. 1990. aastal sünnitasid samas vanuses naised aga ligi 10 000 last rohkem (14 004) ehk 63% samal aastal sündinud lastest. Sündide kõrghetk oli aga aasta 1994, mil kuni 26-aastaste emade sünnitatud laste osatähtsus kõikides sündides oli 67%.

01

Tuhande kuni 26-aastase naise kohta sündis 2015. aastal 42 last. 1990. aastal sündis aga tuhande sama vanuserühma naise kohta 95 last ehk üle kahe korra rohkem. Noorte seas on sünnitamine veerandsaja aasta jooksul seega enam kui poole võrra vähenenud. Peamine põhjus on see, et tänapäeval lükatakse sünnitamist teadlikult edasi. Nooruses reisitakse ja avastatakse maailma, omandatakse haridus ning tehakse karjääri. Vähemtähtis ei ole ka eluaseme soetamine ning enne järelkasvu planeerimist materiaalse kindlustunde saavutamine.

Ema keskmine vanus lapse ja esimese lapse sünnil

1990ndatel oli ema keskmine vanus lapse sünnil 25,6 aastat, kuid 2015. aastaks oli see tõusnud 29,9 eluaastani. Ema keskmine vanus esimese lapse sünnil oli 1990. aastal 22,7 ning 2015. aastal 26,05. Niisiis on ema keskmine vanus lapse sünnil kasvanud 4,3 aastat ning ema keskmine vanus esimese lapse sünnil 3,4 aastat. Nagu mainitud, on lapse saamise edasilükkamine tänapäeva ühiskonnas üha levinum, mis toob kaasa ka keskmise sünnitusea kasvu.

02

1990. aastal sündis 85% esimestest lastest 26-aastastel või noorematel naistel. Viimastel aastatel on veel umbes pool esimestest lastest sündinud kuni 26-aastastel emadel. Kui võrrelda ema keskmist vanust esimese lapse sünnil teiste Euroopa riikide andmetega, selgub, et kõige kõrgem oli see 2015. aastal Eurostati andmetel Itaalias (30,8), Hispaanias (30,7) ja Šveitsis (30,6), kus esimene laps saadi keskmiselt 31-aastaselt. Eesti lähiriikides oli ema keskmine vanus esimese lapse sünnil 2015. aastal järgmine: Lätis 26,5, Leedus 27,1, Soomes 28,8 ja Rootsis 29,2 aastat. Kõige nooremalt said oma esimese lapse aga Aserbaidžaani (23,6) ja Armeenia (24,6) naised. Keskmise vanuse puhul tuleb arvestada, et see sõltub mõneti ka vanusjaotuse ebaühtlusest – vanemaealisi sünnitajaid on arvuliselt rohkem kui nooremaealisi.

Kui paljud kuni 26-aastastest naistest said esimese, teise või koguni kolmanda lapse?

2015. aastal sündis kuni 26-aastastel naistel 67% juhtudest esimene laps, 27%-l teine laps ja 6%-l vähemalt kolmas laps.

03 (003)

1990. aastal oli esimesi lapsi kuni 26-aastaste naiste sünnitustes veidi vähem, seevastu teisi ja vähemalt kolmandaid lapsi mõnevõrra rohkem kui 2015. aastal. Selgub, et 25 aastat tagasi ei olnud noorelt ei teise ega ka kolmanda lapse saamine väga palju sagedasem kui praegu.

Abiellumine enne lapse saamist

Abielust sündinute osatähtsus kuni 26-aastaste naiste sünnitatud laste seas oli 2015. aastal 30%. 1990. aasta näitaja samas vanuserühmas oli 72%. Kui veel 25 aastat tagasi enamik naisi enne lapse saamist abiellus, siis tänapäeval ei ole see enam nii levinud. Näiteks korteri saamiseks või samas linnas töötamiseks pidi noorpaar abielus olema. Tänapäeval sünnib aga rohkem lapsi vabaabielust kui abielust.

Millistes maakondades on noorena sünnitamine rohkem levinud?

Kõige rohkem sündis 2015. aastal kuni 26-aastastel naistel lapsi Jõgeva ja Viljandi maakonnas, vastavalt 58 ja 53 last tuhande naise kohta. Kõige vähem sündis noortel naistel lapsi aga Tartu ja Põlva maakonnas, kus tuhande noore naise kohta sündis 36 last. Ka Harju maakonnas on see näitaja teiste maakondade omast madalam (37). Võib järeldada, et suuremates linnades (Tallinn, Tartu) on koondunud rohkem noori naisi, kes on pühendunud õppimisele või karjäärile ning laste saamine pole nii noorelt veel prioriteet.

Synde_kuni_26_naise_kohta_2015

Sündide arv maakondades

2015. aastal sai mitteaktiivsetest kuni 26-aastastest naistest emaks 17%. Viljandimaal oli see näitaja 30%, Jõgevamaal 26% ning Lääne-Virumaal 24%. Neis maakondades on ka töötavate kuni 26-aastaste noorte osatähtsus väiksem kui Eesti keskmine. Harju ja Tartu maakonnas, kus sündide arv tuhande noore naise kohta oli üks väiksemaid, on ka mitteaktiivsete osatähtsus noorte emade seas väiksem – vastavalt 11% ja 16% ning töötavate osatähtsus keskmisest suurem. Seevastu (üli)õpilaste osatähtsus on Jõgeva ning Lääne-Viru maakonnas jällegi Eesti keskmisest suurem.

Noorelt emaks saamine rahvuse järgi

2015. aastal sündis tuhande kuni 26-aastase eesti rahvusest naise kohta 40 last ja vene rahvusest naise kohta 49 last. Vene rahvusest noor naine sünnitas seega tuhande kuni 26-aastase naise kohta üheksa last rohkem kui eesti rahvusest noor naine.

Kaunist peagi saabuvat emadepäeva!

Helerin Äär, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Töötavaks isikuks loetakse ka rasedus- ja lapsehoolduspuhkusel olev naine, kui ta töösuhe on säilinud.

Detailsemad andmed sündimuse kohta vaata statistika andmebaasist.

Laste ja noorte kultuuriaasta raames avaldab Statistikaamet 2017. aasta jooksul iga kuu mõne laste ja noorte kohta käiva statistilise ülevaate ja statistikanoppe.

untitled