Author Archives: eglemadiste

25 aastat taasiseseisvunud Eesti Vabariiki

Laupäeval, 20. augustil on Eesti iseseisvumise taastamise 25. aastapäev. Kas 25 aastat on ühe riigi elus pikk aeg? Vastus sõltub paljuski taustsüsteemi valikust. Kas Eesti Vabariigis 25 aasta jooksul toimunud muutused on väikesed, suured või väga suured, jätame lugejate otsustada. Otsustamisele pakume abiks killukesi riiklikust statistikast.

1991. aasta alguses elas Eestis 1,57 miljonit inimest. Eesti territooriumi administratiivne jaotus erines tänasest – kuus linna (Tallinn, Kohtla-Järve, Narva, Sillamäe, Tartu ja Pärnu) olid vabariikliku linna staatuses koos nende alluvuses olevate linnade ja alevitega. Linnasid oli kokku 33, aleveid 24, alevikke 168, külasid 3274, külanõukogusid 183 ja valdasid 10. Käivitunud oli külanõukogude muutmine valdadeks, aga kuna tegemist ei olnud vaid formaalse nimevahetusega, võttis protsess aega. 1991. aastal oli Eestis 15 maakonda ja on seda ka täna.

1991. aastal sündis Eestis 19 413 last ja 2015. aastal 13 907 last. 1991. aastal sündisid üle poolte lastest alla 25-aastastel emadel, neist 15% emadel vanuses 16–19 ja 39% emadel vanuses 20–24. 2015. aastal sündis emadel vanuses 16–24 vaid 17% lastest. Täna sünnib enim lapsi emadel vanuses 25–29 (34%) ja vanuses 30–34 (29%).

Rahvastikurände statistiline arvestus põhines 1991. aastal veel NSV Liidu passimäärustikul, mille kohaselt kõik NSV Liidu kodanikud pidid olema sisse kirjutatud elukoha järgi. Rände põhjuste statistika aluseks olid sissekirjutamise arvestuse talongi rekvisiidid, mis täideti lähtudes etteantud vastusevariantidest. 1991. aastal saabus Eestisse 5203 inimest, neist 4966 saabus endisest NSV Liidust. Saabumise põhjuse järgi jaotuti järgmiselt: vanemate juurde saabus 1424 ja abikaasa juurde 1561 inimest, ohvitsere ja üleajateenijaid saabus seoses sõjaväeteenistusega 690, korteri saamine Eestis või korteri vahetus Eestisse oli põhjuseks 762 juhul. Kokku lahkus Eestist 13 237 inimest, neist endisesse NSV Liitu 11 544. Välisrände saldo oli seega –8034. 2015. aastal oli välisrände saldo üle pika aja jälle positiivne: Eestisse saabus 2410 võrra rohkem inimesi kui Eestist lahkus.

25 aastat tagasi oli Eestis 666 päevast üldhariduskooli, mille arv on tänaseks vähenenud 519-ni. Kui 90-ndate alguses erakoolid puudusid, siis nüüd pakub üldharidusõpet 50 erakooli. 24 kõrgkoolis õppis 2015. aastal 51 000 üliõpilast. 1991. aastal oli kõrgkoole 10 ja neis õppis 25 600 üliõpilast.

Aastal 1991 oli Eestis 806 600 tööga hõivatud isikut (2015. aastal 640 900). Tegevusalati oli nii 1991. aastal kui ka 2015. aastal kõige rohkem hõivatuid töötlevas tööstuses (1991. aastal 201 700 ja 2015. aastal 120 600). Töötlevale tööstusele järgnes 1991. aastal 152 200 hõivatuga põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusala, kus tänaseks on hõivatute arv kuus korda väiksem (25 000). 1991. ja 2015. aasta võrdluses on hõivatute arv kõige rohkem kasvanud hulgi- ja jaekaubandus (5,1 protsendipunkti).

1

Töötajate keskmine kuutöötasu oli 1991. aastal 711,1 rubla. Tegevusala järgi oli suurim kuutöötasu krediteerimises ja riiklikus kindlustuses (1109,8 rubla), ehituses (814,1 rubla) ja põllumajanduses (kolhoosideta) (804,3 rubla). Väikseim kuutöötasu oli metsamajanduses (448 rubla).

1992. aasta I kvartalis oli töötajate põhitöökohast saadud keskmine brutokuupalk 256,7 krooni (16,4 eurot). Keskmisest kõrgemat kuupalka saadi vabariiklikes linnades Tallinnas, Narvas, Pärnus ja Sillamäel ning Ida-Viru maakonnas. Väikseim keskmine palk oli Põlva maakonnas – 170 krooni (10,9 eurot, 66,2% riigi keskmisest). Oli kiire kuupalga tõusu periood – 1992. aasta keskmine brutotöötasu oli juba 549 krooni (35 eurot). 2015. aastal oli Eesti keskmine brutokuupalk 1065 eurot.

Oma teenitud raha hoiti säästudena hoiuasutustes, mida oli 1991. aasta lõpus 509. Hoiuste arv oli 1,13 miljonit ja kogusumma 2,03 miljardit rubla. See tegi hoiuste keskmiseks suuruseks 1790 rubla.

Aastal 1992 oli Eestis keskmine kuupension 9,5 eurot, 2015. aastal 322 eurot. Pensionäride osatähtsus rahvastikus oli 1991. aasta alguses 23,5% ja 2016. aastal 31,5%. Pensionäride koguarv oli 1990. aasta lõpus 384 000, 2016. aasta alguses 415 100.

2

 Pere-eelarve uuringu andmetel olid tähtsamate toiduainete keskmised ostuhinnad (kilogrammi hind rublades) 1991. aastal järgmised: leivatooted 0,97, saiatooted 1,56, kartul 1,74, sealiha 10,94, või 16,09, täispiim (liiter) 0,80, vorst- ja suitsulihatooted 15,70, värske kala 3,34, suhkur 6,53. 1992. aastal olid hinnad aga juba hoopis teised, sest 1992. aasta jaanuarist detsembrini tõusid tarbijahinnad 5,6 korda. Samal ajavahemikul kasvasid pere-eelarve uuringu andmetel rahalised sissetulekud ühe elaniku kohta 5,7 korda, rahalised väljaminekud 4,8 korda.

1992. aastal teostas EMOR (Eesti Turu- ja Arvamusteuuringute Keskus) elanike küsitlusi igal kuul rahaliste vahendite saamise allikate kohta (sh valuuta saamine). Küsitluse järgi said ajavahemikus jaanuarist maini valuutat 211 isikut, mis moodustas küsitletutest 5%. Kokku saadi valuutat (ümberarvutatult) ligi 3,6 miljoni rubla väärtuses. Saadud valuutast vahetati rublade vastu suhteliselt väiksem osa valuutast – 27,3%, sest valuutapoodide võrgu kiire kasv ja neis importkaupade suurem valik võimaldas valuutaomanikel neid kaupu osta. Kogu valuutast 75% kuulus töötajatele ja 25% mittetöötajatele. Töötajatest kõige rohkem valuutat said kaubandus(vahendus)- ja teenindustöötajad (34% kogu valuutasummast), transpordi-, laondus- ja sidetöötajad (8%) ja riigi- ja omavalitsusasutuste töötajad (6%).

1992. aastal ehitati 4971 korterit üldpinnaga 329 200 m², seega oli korteri keskmine suurus 66,2 m². Kõikidest ehitatud korteritest moodustasid 1-toalised korterid 20% ning 4- ja enamatoalised 21%. 2015. aastal anti kasutusse 3969 eluruumi üldpinnaga 397 400 m², keskmiseks korteri suuruseks oli 100,1 m². 1-toaliste osatähtsus oli 4% ja 4- ja enamatoalise eluruumi osatähtsus 46% kõikidest kasutusse lubatud eluruumidest.

Aastal 1991 oli Eestis 100 inimese kohta 17 sõiduautot, 2015. aastal 52. Aastal 1991 toimus Eestis 1965 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles hukkus 491 inimest ja sai vigastada 2175 inimest. Aastal 2015 olid vastavad arvud 1392, 67 ja 1758.

3

Aastal 1991 lähetati Eestis 1,6 miljonit telegrammi. Aastal 2011 lähetati Eestis 4000 telegrammi, neist praktiliselt kõik välismaale. Alates 2012. aastast Eesti riiklik statistika lähetatud telegrammide üle enam arvestust ei pea. Telegrammide saatmine on asendunud käesolevaks ajaks lühisõnumite saatmisega mobiilidest. Aastal 2015 saadeti Eestis ligi 540 miljonit lühisõnumit.

1991. aastal lähetasid turismifirmad 90 899 majutusteenuseid kasutavat turisti, neist SRÜ riikidesse 35 845 ja Soome 19 717 turisti. Eksootilisematesse maadesse lähetati tunduvalt vähem turiste. Turismifirmade meelispaigaks 1991. aastal olid Türgi ja Kreeka, kuhu organiseerisid reise vastavalt 5 ja 4 firmat. Kreekat külastas 374 ja Türgit 355 inimest. Lisaks külastas Tuneesiat 264 inimest, Taid 122 inimest ja Egiptust 91 inimest. Seoses turismituusikute hindade märgatava tõusuga ei olnud välisreisid enamikule elanikkonnast jõukohased. Eesti Panga andmetel tegid 2015. aastal Eesti residendid ligi 3,5 miljonit välisreisi, neist 36 170 Kreekasse, 62 672 Türki, 12 673 Taisse ja 16 910 Egiptusesse. 2015. aastal oli Eestis üle 300 reisipakettide koostamise ja müügiga tegelevat firmat.

1991. aasta lõpus tegutses Eestis 611 statsionaarset ja 6 rändkino. Aasta jooksul käidi kinos 7,3 miljonil korral. 2015. aastal oli kinoskäike 3,1 miljonit. Eestis valmis 2015. aastal 14 pikka kinomängufilmi ja 24 pikka dokumentaalfilmi – kokku 38 pikka filmi. 1991. aastal toodeti 3 pikka kinomängufilmi ja 2 pikka dokumentaalfilmi.

1991. aastal oli Eestis 10 teatrit. Teatreid külastati 990 000 korral. 2014. aastal oli Eestis 37 teatrit, sh 11 riigi- ja linnateatrit. Teatrikülastusi oli 1 047 000.

Kokku registreeriti 1991. aastal Eestis 31 748 kuritegu, neist salajasi vargusi 25 081. Teiste vähem arvukate kuritegude hulgas olid ära toodud ka sellised kuriteo liigid nagu spekulatsioon (6 juhtumit), ostjate ja tellijate petmine (47), puskariajamine turustamise eesmärgil (5) ja  narkootikumidega  seotud  kuriteod  (20).  2015. aastal  registreeriti  Eestis 32 559 kuritegu. 1991. aasta ja 2015. aasta kuritööstatistika arvud pole üks-ühele võrreldavad, sest aastate jooksul on toimunud olulisi metoodilisi muutusi statistika tegemisel, aga midagi saame siiski võrrelda. Näiteks registreeriti 2015. aastal 1349 narkootikumidega seotud kuritegu.

Aastal 1991 moodustas Eestis toodetud primaarenergiast 4,4% taastuvatest allikatest  (küttepuit, hüdro- ja tuuleenergia) toodetud energia. 2015. aastal oli taastuvatest allikatest toodetud energia osatähtsus kogu toodetud primaarenergiast 23,5%, seega kasvas osatähtsus  5,3 korda. Küttepuidu tootmine kasvas vaadeldud aastatel veidi üle kuue korra. Hüdro- ja tuuleenergia tootmine ei olnud aga aastal 1991 statistiliselt üldse pildis.

4

Aastal 1991 oli teravilja keskmine saagikus Eestis 2247 kilogrammi hektarilt ja kartuli keskmine saagikus 11 340 kg hektarilt. Aastal 2015 olid vastavad näitajad 4382 ja 20 138.

5

Statistikat Eestis toimunud muutustest võib esitada veel rohkesti, aga kokkuvõtte asemel proovime ilma statistikata meenutada, mis meil on täna teisiti või ka samamoodi kui aastal 1991. Mida keegi mäletab, aga üks võimalik loetelu oleks järgmine:

  • Nutitelefonid, tahvelarvutid, ID-kaardid, e-asjaajamine: 1991. aastal nulli ring, 2015. aastal ei kujuta elu nendeta ette.
  • Töötamine välismaal, reisimisvõimalused: olukord 1991. aasta ja 2015. aasta vahel pole sisuliselt võrreldav.
  • Talongid kaupadele: raha pole kunagi liiga palju olnud, aga 1991. aastal polnud kaupa sageli ka raha eest saada.
  • Töötuks jäämise kartus: 1991. aastal praktiliselt olematu, 2015. aastal kuidas kellelegi, aga töötus on selge probleemina kindlasti olemas.
  • Varade tagastamine: 2015. aastal valdavalt unustatud teema.
  • Laulupeod: olid, on ja loodetavasti ka jäävad.

Lõpetuseks üks inimlik mõõde, mis aitab leida vastust algul esitatud küsimusele, kas 25 aastat on pikka aeg. Inimese arengus on 25 aastat üks inimpõlv: poisiklutist ja tüdrukutirtsust on saanud isa ja ema, isast ja emast vanaisa ja vanaema, vanaisast ja vanaemast vanavanaisa ja vanavanaema, koolilapsest tööinimene, kogemusteta töötajast kogemustega töötaja, kogemustega töötajast – võib-olla pensionär. Muidugi ei saa kõigist poistest ja tüdrukutest isasid ja emasid ning kõigile vanaisadele ja vanaemadele pole antud oma lapselapselapsi näha ning kõik inimpõlvedega seotud muutused ei toimu täpselt 25 aastase tsükliga, aga… statistilise keskmisena  on 25 aastat eestlase elust üsna täpselt üks kolmandik.

Mihkel Servinski, Statistikaameti peaanalüütik
Marika Kivilaid, Statistikaameti analüütik
Greta Tischler, Statistikaameti analüütik

Eesti päritolu alkoholi eksport I poolaastal kasvas

Eestis toodetud alkoholi koguseline eksport kasvas 2016. aasta I poolaastal võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 8%. Kodumaiste käsitööõllede eksport on sama perioodi võrdluses suurenenud 81 korda ja neid eksporditi 2016. aasta I poolaastal 18 riiki.

Koguseliselt on õlut 2016. aasta esimesel poolel eksporditud 6%, siidrit 1% ja kanget alkoholi 44% rohkem kui 2015. aasta samal ajal.

Eestis toodetud alkoholi ekspordist saadud tulu on 2016. aasta I poolaastal suurenenud 15% võrreldes 2015. sama perioodiga, ulatudes 19,9 miljoni euroni.  Tulu suurenemist on kõige rohkem mõjutanud õllede eksport. Kui 2015. aasta I poolaastal eksporditi teistest õlledest märksa kallimaid käsitööõllesid ainult väikeses koguses, siis 2015. aasta lõpust on nende õllede väljavedu olulisel määral suurenenud. Väikestes pruulikodades toodetud käsitööõllede ekspordihind on keskmiselt 6,8 korda kõrgem kui tavatööstuses toodetud õlledel, seetõttu mõjutab nende müük oluliselt õllede ekspordist saadud tulu.

Eestis toodetud alkohoolsetest jookidest eksporditakse peamiselt õlut, mille osatähtsus alkoholi koguekspordis oli 2016. aasta esimesel poolel 68%, aasta varem samal ajal 69%. Siidri osatähtsus kogu ekspordis on 2016. aasta I poolaastal võrreldes 2015. aasta sama perioodiga vähenenud 2 protsendipunkti ja kange alkoholi osatähtsus suurenenud 3 protsendipunkti.

joonis_1_1

Alkoholi veetakse peamiselt Lätti

Kõige rohkem eksporditi 2016. aasta I poolaastal Eestis toodetud alkoholi Lätti (63% alkoholi koguekspordist), Soome (10%), Taani (7%), Saksamaale (4%) ja Leetu (2%). Enim on võrreldes 2015. aasta I poolaastaga suurenenud alkoholi eksport Saksamaale  ja Lätti, kõige rohkem vähenenud Leetu.

Lätti eksporditakse peamiselt õlut, kuid selle osatähtsus kogu alkoholi ekspordis Lätisse on 2016. aasta I poolaastal võrreldes 2015. aasta sama ajaga kahanenud 86%-lt 78%-le. Seevastu on siidri ja kange alkoholi osatähtsus kasvanud: kui 2015. aasta I poolaastal oli mõlema osatähtsus 7%, siis 2016. aasta I poolaastal moodustas siider 12% ja kange alkohol 10% Lätti eksporditud alkoholist. Koguseline eksport Lätti oli käesoleva aasta esimesel kuuel kuul 20% suurem kui eelmise aasta samal perioodil.

Soome eksporditakse peamiselt õlut ja siidrit. 2016. aasta I poolaastal moodustas õlu 52% ja siider 34% Soome eksporditud alkoholist. Aasta varem samal perioodil oli õlle osatähtsus 2 protsendipunkti väiksem ja siidri osatähtsus 7 protsendipunkti suurem.

Taani eksporditi 2016. aasta I poolaastal samuti põhiliselt siidrit ja õlut (vastavalt 65% ja 25% kogu alkoholi ekspordist Taani). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on siidri osatähtsus vähenenud 9 protsendipunkti ja õlle oma suurenenud 1 protsendipunkti võrra.

Kui 2015. aasta esimesel kuuel kuul eksporditi Saksamaale peaaegu ainult õlut (95% Saksamaale eksporditud alkoholist), siis 2016. aasta samal perioodil hakati sinna viima ka rohkem siidrit, mille osatähtsus küündis 31%-ni.

Alkoholi eksport Leetu vähenes tänavu I poolaastal võrreldes 2015. aasta I poolaastaga 71%. Kui 2015. aasta esimesel poolel moodustas enamuse (58%) alkoholi ekspordist õlu, siis 2016. aasta I poolaastal kahanes õlle osatähtsus 19%-le. Leetu hakati rohkem eksportima siidrit ja kanget alkoholi, mis moodustasid 2016. aasta I poolaastal vastavalt 53% ja 28% alkoholi ekspordist sinna.

Alkoholi_eksport_2015_4

Kodumaise alkoholi eksport on 2016. aasta I poolel võrreldes eelmise aasta sama perioodiga koguseliselt kasvanud kõige rohkem Hiinasse (11 korda), Tšehhi (10 korda), Belgiasse (9 korda), Norrasse (8 korda) ja Sierra Leonesse (6 korda). Kui Sierra Leonesse on eksporditud peamiselt ainult siidrit, siis teistesse riikidesse peamiselt õlut. Sierra Leone on üks uuematest võimalikest sihtturgudest, samuti on Eestis toodetud alkoholi viimastel aastatel hakatud vedama Austriasse, Kõrgõzstani, Mauritiusele, Malaisiasse, Nepali, Uus-Meremaale, Slovakkiasse ja Vietnami.

Käsitööõllede eksport on tunduvalt laienenud

2015. aasta esimesel kuuel kuul eksporditi Eestis toodetud käsitööõllesid ainult Lätti ja Soome. Aasta hiljem samal perioodil on käsitööõllede eksport suurenenud 81 korda ja lisandunud on mitmeid uusi sihtriike. Käsitööõllesid on tänavu esimesel kuuel kuul eksporditud kõige rohkem Soome (39% kogu käsitööõllede ekspordist), Prantsusmaale (16%), Hollandisse (13%), Itaaliasse (6%), Saksamaale (5%) ja Taani (4%). Peale selle on käsitööõllesid väiksemas koguses veetud ka Suurbritanniasse, Belgiasse, Rootsi, Hispaaniasse, Norrasse, Lätti, Šveitsi, Poola, Bulgaariasse, Austriasse, Leetu ja Ameerika Ühendriikidesse. Käsitööõllede osatähtsus on aga eksporditava alkoholi koguses siiski marginaalne: 2016. aasta esimesel poolel moodustasid need vaid 0,8% alkoholi koguekspordist ja 1,1% kõikide õllede ekspordist.

joonis_2

Alkoholi import on suurenenud

Alkoholi koguseline import Eestisse on 2016. aasta I poolaastal võrreldes 2015. aasta sama perioodiga kasvanud  15%. Kõige rohkem on 2016. aasta alguses imporditud õlut (36%), veini (28%) ja siidrit (20%).

Kuna alkoholisortide mõõtühikud pole alati samad (nt õlle puhul on selleks liiter, kangema alkoholi korral liiter puhast (100%) alkoholi), siis on joonisel kasutatud nende võrdlemiseks netokaalu.

Mõisted

Netokaal – kauba kaal ilma pakendita ja see esitatakse kilogrammides.

Eesti päritolu kaupade eksport – Eestis toodetud või töödeldud kaupade väljavedu teistesse riikidesse.

Import – kaupade sissevedu Eestisse sisetarbimiseks ja välismaale edasimüügiks, taasväljaveo kohustusega ajutine sissevedu töötlemise eesmärgil ning taassissevedu pärast töötlemist väljaspool Eestit. Ei hõlma transiiti ega teenuseid.

Hanna Pook, Statistikaameti väliskaubanduse praktikant
Evelin Puura, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Enim eksporditakse ja imporditakse teenuseid Harju maakonnas

Statistikaameti andmetel ületas 2016. aasta I kvartalis teenuste eksport importi peaaegu kõigis maakondades (v.a Hiiu ja Põlva maakonnas). Enim eksporditi ja imporditi teenuseid Harju maakonnas, kus teenuste bilanss oli 290 miljonit eurot.

Eesti Panga andmetel eksporditi 2016. aasta I kvartalis Eestist teenuseid jooksevhindades 1,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 0,8 miljardi euro eest. Võrreldes eelmise aasta I kvartaliga kahanes teenuste eksport 4% ja import 1%.

Eksport maakonniti

Sidudes Statikaametis teenuste andmed majandusüksuste juriidilistele aadressidele vastavate haldusüksustega, selgub, et 2016. aasta I kvartalis eksportisid teenuseid enim (68% kogu Eesti teenuste ekspordist) Harju maakonnas (sh Tallinnas) tegutsevad majandusüksused. Enim eksporditi Harjumaalt veondusteenuseid (235 miljoni euro eest) ning muid äriteenuseid (sh teadus- ja arendustegevuse teenused; ametialase ja juhtimiskonsultatsiooni teenused; tehnilised, kaubandusega seotud ja muud äriteenused) (133 miljoni euro eest). Võrreldes 2015. aasta I kvartaliga kahanes Harjumaal veoteenuste eksport 9%, kuid muude äriteenuste eksport kasvas 5%. Tallinnasse registeeritud majandusüksused eksportisid I kvartalis teenuseid poole miljardi euro eest, mis moodustas kogu Eesti teenuste ekspordist 47%. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga on Tallinnas tegutsevate majandusüksuste eksporditud teenuste maht kahanenud 7% võrra.

joonis

Teenuste ekspordis oli teisel kohal Tartu maakond, kust eksporditi teenuseid 2016. aasta I kvartalis 65 miljoni euro eest, ning kolmandal kohal Ida-Viru maakond 26 miljoni euroga. Kõige vähem (1 miljoni euro eest) eksportisid teenuseid Hiiu maakonnas tegutsevad majandusüksused.

Import maakonniti

2016. aasta I kvartalis importisid teenuseid kõige rohkem (54% kogu Eesti teenuste impordist) Harju maakonnas tegutsevad majandusüksused. Kõige rohkem imporditi Harjumaal muid äriteenuseid (150 miljoni euro eest) ja veondusteenuseid (147 miljoni euro eest). Võrreldes 2015. aasta I kvartaliga kasvas Harjumaal muude äriteenuste import 21% ja veoteenuste import 6%. Kõige vähem (4 miljoni euro eest) imporditi Harjumaal ehitusteenuseid. Tallinnasse registeeritud majandusüksused importisid I kvartalis teenuseid 343 miljoni euro eest. Võrreldes varasema aasta sama kvartaliga on Tallinnas registeeritud majandusüksuste poolt imporditud teenuste maht suurenenud 1% võrra.

2016. aasta I kvartalis oli teenuste impordis teisel kohal Tartu maakond (import 26 miljonit eurot) ja kolmandal Ida-Viru maakond (10 miljoni eurot). Kõige vähem importisid teenuseid Jõgeva ja Lääne maakonnas tegutsevad majandusüksused (kummaski 0,4 miljoni euro eest).

tabel

Statistika aluseks on Eesti Panga kogutud ja töödeldud teenuste välistehingute andmed, mille Statistikaamet sidus majandusüksuste juriidilistele aadressidele vastavate haldusüksustega. Kui haldusüksust ei saa määrata (näiteks tegemist on koondandmetega, pensionifondidega, turistidega, eraisikute või mitteresidentidega) või puudub informatsioon ettevõtte kontaktaadressi kohta, siis on andmed liigitatud rubriiki „Maakond määramata“.

Teenuste ekspordi ja impordi statistikat haldusüksuste lõikes hakkab Statistikaamet avaldama kord kvartalis statistika andmebaasis. Statistika andmebaasis on avaldatud aegrida alates 2013. aastast kvartalite ja haldusüksuste kaupa.

Lisaks on andmebaasis avaldatud ka 2013. aasta andmed omandi ja teenuse (EBOPS 2010) liigi alusel.

Mirgit Silla, Statistikaameti juhtivstatistik

Keskmine omavalitsusüksus enne haldusreformi

Täna, 7. juunil võttis Riigikogu vastu haldusreformi seaduse, mis kujundab ümber omavalitsusüksuste süsteemi. Haldusreformieelse seisuga on Eestis 30 linna ja 183 valda ehk 213 omavalitsusüksust, mis jagunevad 15 maakonna vahel. Käesoleva ülevaate eesmärk on kirjeldada keskmist omavalitsusüksust enne haldusreformi.

Haldusreformi seaduse kohaselt on omavalitsusüksuse minimaalne rahvaarv 5000 ja soovituslik 11 000. Haldusreformi eelselt on Eestis 16 omavalitsusüksust, kus elab rohkem kui 11 000 elanikku (7% kõigist omavalitsusüksustest), 5000–11 000 elanikku on 25 omavalitsusüksuses (12%) ja alla 5000 elaniku on 172 omavalitsusüksuses (81%). Üle 11 000 elanikuga omavalitsusüksustes elab 61,7% Eesti elanikkonnast ja alla 5000 elanikuga omavalitsusüksuses 24,2% elanikkonnast.

Eesti omavalitsusüksused on oma suuruselt väga erinevad. Kui suured need erinevused on, sellest allpool mõned näited. Esmalt tuleks tähelepanu pöörata sellele, et suurust saab mõõta üsna mitme näitaja abil ja tulemused pole sugugi alati ühesugused. Näiteks, kui paluda kellelgi nimetada Eesti suuremaid linnu, siis tüüpiline vastus on: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Kohtla-Järve. See on õige vastus, kui mõõdame suurust elanike arvuga. Kui mõõdame suurust pindalaga, oleks õige vastus aga järgmine: Tallinn, Narva, Paldiski, Kohtla-Järve ja Tartu.

Omavalitsusüksuste suurus rahvaarvu põhjal

Haldusreformi praktiliselt ainuke arvuline kriteerium on moodustuva omavalitsusüksuse rahvaarv ja seetõttu tuleks sellel pikemalt peatuda.

Statistikaameti andmetel on Eesti rahvaarvult suurim omavalitsusüksus 423 420 elanikuga Tallinna linn ja väikseim 99 elanikuga Piirissaare vald. Kui arvestada haldusreformi eesmärkidega ja praegu oleks Eesti elanike arvult väikseim omavalitsusüksus 5000 elanikuga, siis oleks Tallinn sellest 85 korda suurem. Kui väikseimas omavalitsusüksuses oleks 11 000 elanikku, siis oleks Tallinn sellest 38 korda suurem ehk siis oodatavalt väheneb haldusreformi tulemusel omavalitsusüksuste rahvaarvu erinevus oluliselt, aga vahed jäävad sellegipoolest märkimisväärseteks – kui praegu oleks Eesti elanikkond 85 korda suurem, oleks Eesti rahvaarvult suurim Euroopa Liidu liikmesriik. 38 korda suurem rahvaarv viiks Eesti Hispaaniast mööda Euroopa Liidu rahvaarvult viiendaks riigiks.

Huvitavaid seoseid leiame ka keskmisi arve võrreldes. Eesti omavalitsusüksuses elab keskmiselt 6178 inimest, keskmisele kõige lähemal on 6095 elanikuga Jõelähtme vald. Kui kõikides omavalitusüksustes elaks praegu ühepalju inimesi, oleks neis ka haldusreformi minimaalse rahvaarvu nõue täidetud. Kõigis omavalitsusüksustes ühesuguse rahvaarvu saavutamine on muidugi teostamatu ja pole ilmselt ka vajalik.

Eesti statistiliselt keskmisest omavalitsusüksusest suurema elanike arvuga on 33 omavalitsusüksust ehk 16% kõigist omavalitsusüksustest. Eesti omavalitsusüksuste rahvaarvu mediaankeskmine on 1827 elanikku. Nii palju inimesi elab Orissaare vallas.

Rahvaarvu teema lõpetuseks veel üks küsimus. Kui sooviksime, et Eesti omavalitsusüksused oleksid rahvaarvu suuruselt enam-vähem võrdsed ja Tallinn ei jagune väiksemateks omavalitsusüksusteks, siis mitu omavalitsusüksust saaks Eestis moodustada? Õige vastus on kolm ja kui silmi veidi kinni pigistada, siis neli.

Omavalitsusüksuste pindala ja rahvastikutihedus

Eesti suurima pindalaga omavalitsusüksus on Märjamaa vald, mille suurus on 867,43 ruutkilomeetrit. Märjamaa vald on Eesti väikseima pindalaga Tootsi vallast (1,78 ruutkilomeetrit) 487 korda suurem. Eesti omavalitsusüksuste keskmine pindala on 204,08 ruutkilomeetrit. Pindalalt keskmisele vallale on kõige lähemal Koigi vald. Keskmisest suurema pindalaga omavalitsusüksusi on Eestis 89 (42% kõigist omavalitsusüksustest). Eesti omavalitsusüksuste mediaankeskmine pindala on 179,52 ruutkilomeetrit (Keila vald).

Rahvaarvu ja pindala kombinatsioon annab meile rahvastikutiheduse. Eesti rahvastikutihedus on 30,3 inimest ruutkilomeetril, mis on üsna sarnane Ameerika Ühendriikide keskmisele rahvastikutihedusele. Keskmisest kõrgem rahvastikutihedus on 48 omavalitsusüksuses (23% kõigist omavalitsusüksustest). Keskmisele rahvastikutihedusele on kõige lähemal Luunja vald (30,4 inimest ruutkilomeetril). Suurim rahvastikutihedus Eestis on Tallinnas – 2657,8 inimest ruutkilomeetril, mida on 1661 korda rohkem kui väikseima rahvastikutihedusega Tudulinna vallas (1,6 inimest ruutkilomeetril). Eesti omavalitsusüksuste mediaankeskmine rahvastikutihedus on 9,7 inimest ruutkilomeetril (Sõmerpalu vald).

Elussünnid omavalitsusüksustes

Käesoleva blogiartikli viimaseks omavalitsusüksuste olulisi erinevusi ilmestavaks näitajaks valisime elussündide arvu. Võime võimekust, jätkusuutlikust, elujõudu jt näitajaid mõõta väga erinevate indeksitega, aga kui lapsi ei sünni, siis on keeruline mõelda ühest piirkonnast kui elujõulisest ja jätkusuutlikust.

Kõige rohkem lapsi sündis 2015. aastal Tallinnas – 5118. Et koolimatemaatika 0-ga jagamist ei õpeta, siis on võimatu öelda, mitu korda Tallinnas sündis lapsi rohkem kui väikseima sünniarvuga omavalitsusüksuses – Piirissaare vallas ei sündinud 2015. aastal ühtegi last. Keskmiselt sündis 2015. aastal omavalitsusüksustes 65 last (keskmisele lähimad olid Paide linn 66 sünni ja Kiili vald 64 sünniga). Sündide arvu mediaankeskmine oli 18 elussündi. 18 last sündis Ambla vallas, Kanepi vallas, Kohtla vallas, Lüganuse vallas, Vastseliina vallas, Vihula vallas ja Vändra alevis.

Pole küll täpseid kriteeriume, mis ütleks, milline on optimaalne kooli või klassi suurus, aga kui võtaksime selleks 24 õpilast põhikooli klassis (selline arv on aruteludest läbi käinud), siis 24 või rohkem last sündis 2015. aastal vaid 81 Eesti omavalitsusüksuses.

Kokkuvõtteks

Omavalitsusüksused on Eestis äärmiselt erineva suurusega. Kavandatav haldusreform vähendab oluliselt omavalitsusüksuste erinevust paljude näitajate osas. See toimub pingeridade väiksemate väärtuste suurenemise arvelt, sest ka pärast haldusreformi jääb Tallinn väga suure tõenäosusega enamuses pingeridades selgelt domineerima. Tuleb öelda, et vastuvõetud haldusreformi seadus ei pane üheski Eesti piirkonnas pudrumägesid kasvama ja piimajõgesid voolama. Seaduse vastuvõtmine tähendab, et rusikatega vehkimise aeg on möödas ja nüüd tuleb maksimaalselt seadusest tulenevaid võimalusi ära kasutada.

KOV_ver3

Liitunud_KOVid_1995_2016

 

Eesti omavalitsusüksuste maksimaalsed ja minimaalsed ning keskmised näitajad haldusreformi eel (tabel)

Mihkel Servinski, Statistikaameti peaanalüütik
Marika Kivilaid
, Statistikaameti analüütik
Greta Tischler
, Statistikaameti analüütik
Ülle Valgma
, Statistikaameti kartograaf

Noppeid ajaloost: piimatoodang

160519_infograafik_mai_piim_3

2016. aastal tähistab Eesti statistikasüsteem 95. aastapäeva. Eesti Vabariigis asutati 1. märtsil 1921 Riigi Statistika Keskbüroo, mille juhiks sai Albert Pullerits. Seda kuupäeva võibki pidada Eesti statistika sünnipäevaks.  Statistikaamet avaldab aasta jooksul huvitavamaid noppeid 1920. aastate statistikaväljaannetest võrdluses sama valdkonna viimatiavaldatud näitajatega.

Eesti statistikasüsteem tähistab 95. juubelit konverentsiga

2016. aastal tähistab Eesti statistikasüsteem 95. aastapäeva, mille puhul korraldavad Eesti riikliku statistika tegijad Statistikaamet ja Eesti Pank ning kandidaat Tervise Arengu Instituut 25. aprillil rahvusvahelise konverentsi „Riiklik statistika muutuvas maailmas”. Juubelikonverentsi märksõnad on minevik, tänapäev ja tulevik.

Juubelikonverents heidab pilgu statistika arenguloole Eestis ning annab lühikese sissevaate statistikale tema ajaloo eri etappidel. Et markeerida aga Eesti kohta statistikamaailmas, esineb konverentsil tippteadlasi teistestki Euroopa riikidest.

Kuna Eesti statistika süsteemne areng algas ajal, mil Eesti kuulus Rootsi kuningriigi koosseisu, käsitleb konverentsi avaettekanne (Ulf Jorner) statistika esimesi samme ja arengulugu Rootsis. Eesti statistika varasemad sammud on seotud põllumajandus- ja kaubandusstatistikaga, sh eriti hingeloendustega, mille põhjal on võimalik hinnata Eesti rahvastikuarengut ja jälgida meie rahva imetlusväärset taastumist rahvastikukatastroofide järel.

Iseseisvunud Eesti Vabariigis rajati riiklik statistikasüsteem peaaegu kohe pärast Vabadussõja lõppu. Loodi Riigi Statistika Keskbüroo, hakkas ilmuma Eesti Statistika Kuukiri, korraldati esimene rahvaloendus, sisuliselt rajati perekonnaseisu büroode baasil ka rahvastikuregister, kuhu kanti andmed perekondade kaupa. Statistika vajalikkust mõisteti ja kavandati statistika­kursuse õpetamist niihästi gümnaasiumides kui ka kutsekoolides. Kahjuks jõuti küll korraldada õpetajate täienduskursused, kuid kõigisse koolidesse uus aine ei jõudnud – enne kadus iseseisev Eesti riik.

Siiski jätkasid Eesti statistikud õpetamise ja teadusuuringute liini ka okupatsioonide ajal, mil Eestis, nagu kogu arenenud maailmas, statistikarakendused teadusuuringutesse jõudsid. Eesti kujunes Nõukogude Liidus tunnustatud rakendusstatistika keskuseks, kus iga nelja aasta tagant said kokku statistikateadlased Vilniusest ja Kiievist, Novosibirskist, Moskvast ja mujaltki. See kõik lõi aluse statistikute intensiivseks rahvusvahelistumiseks taasiseseisvumise perioodil. Nendel teemadel esinevad Tartu Ülikooli statistikud Tõnu Kollo, Liina-Mai Tooding ja Ene-Margit Tiit, kes on olnud mitte üksnes ajaloo vaatlejad, vaid ka tegijad.

Konverentsi keskmise osa moodustab statistika tänapäevases maailmas. Järjest suurema tähtsuse omandab statistika majandusotsuste tegemisel, sellega seotud muredest räägib Riigikogu liige, majandusteadlane Maris Lauri, kes analüüsib majandusliku ebakindluse ja pessimismi põhjuseid nii Eestis kui ka Euroopas.

Eesti jaoks on olnud väga oluline rahvastikustatistika, millele ka sel konverentsil on pühendatud mitu ettekannet. Selles valdkonnas on pikalt ja tulemuslikult tegutsenud Eesti demograafide meeskond kadunud Kalev Katuse ja tema mantlipärijate Luule Sakkeuse ning Allan Puuri juhtimisel. Konverentsil käsitletakse valikuuringute metoodika juurutamist Eesti riigistatistikas sotsiaalstatistika ja rahvastikuprobleemide analüüsimisel.

Üldistava hinnangu Eesti riiklikule statistikale tänapäevaste Euroopa nõudmiste kontekstis annab Priit Potisepp, kes on töötanud Euroopa statistika hindamismeeskondade juhina viies Euroopa riigis. Võrreldes Eesti statistikasüsteemi teiste Euroopa riikide omaga nendib Potisepp, et statistika usaldusväärsuse järgi asub Eesti Euroopas igati soliidsel kaheksandal kohal, ent lähinaabrite ja eeskujude Põhjamaadeni on veel tükk teed minna.

Konverentsi kolmas osa on pühendatud tulevikule. Rahvastikuarengu prognoosidega seotud küsimustele pühendub Michel Poulain (Louvaini ülikooli emeriitprofessor ja Tallinna Ülikooli vanemteadur), kes käsitleb keskmise eluea oodatava pikenemisega seotud probleeme, mis ühiskonda ees ootavad.

Looduskeskkonna muutusi – täpsemalt Läänemere käitumise statistilist modelleerimist – käsitleb Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, kes hindab ülemäära pessimistlike teadlaste ilmastikunähtuste tulevikuprognoose kriitiliselt, kuid ennustab siiski võimalikke muutusi.

Sisuka kokkuvõtte statistika ülesannetest järjest kiiremini muutuvas maailmas teeb Barteld Braaksma Hollandist, kes esitab Hollandi statistikasüsteemi moderniseerimise strateegilise kava. Braaksma juhib tähelepanu kiirete ja radikaalsete muudatuste vajalikkusele statistikas niihästi andmete kogumise, andmetöötluse kui ka levitamise poolel, arvestades järgmisi varem või hiljem toimuvaid olulisi muutusi ühiskonnas: senised levikanalid (trükised, tavatelevisioon) asenduvad mobiilse meediaga; ühiskond hakkab langetama olulisi otsuseid automatiseeritult, kasutades sisendina statistikatulemusi; andmete kogumine ja analüüsimine muutub aina laialdasemaks ja üldsusele kättesaadavamaks. Kokkuvõttes – ühiskond vajab oluliste otsuste tegemiseks usaldusväärset taustateadmist, see muutub tulevikus järjest olulisemaks.

Riikliku statistika tegijatele tähendab see paradigma muutust. Meeskonnad vähenevad arvuliselt, kuid kasvavad nõuded erinevate oskuste valdamisele. Säilitada tuleb traditsioonilised tugevused – sõltumatus, andmete turvalisus ja kaitstus, mis muutuvad aina olulisemaks. Arvude asemel peab esitama veenvaid ja põhjendatud, ent üldmõistetavaid ning näitlikustatud analüüsitulemusi ja selgitusi. See Hollandis sõnastatud seisukoht kehtib suuresti kogu arenenud maailmas ja on kohane selleks, et püstitada tulevikku suunatud eesmärke ka Eesti statistikasüsteemis.

Ene-Margit Tiit, Statistikaameti peametoodik ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor

 Konverents Riiklik statistika muutuvas maailmas toimub 25.04.2016 Estonia teatrisaalis. Vaata konverentsi ajakava.

Statistikaameti veebilehel www.stat.ee saab jälgida konverentsi otseülekannet, mis algab 25.04 kell 10.

Ettekanded on pärast konverentsi toimumist kättesaadavad konverentsi veebilehel.

Noppeid ajaloost: rahvaarv ja asustustihedus

160415_infograafik_aprill_rahvaarv-03

2016. aastal tähistab Eesti statistikasüsteem 95. aastapäeva. Eesti Vabariigis asutati 1. märtsil 1921 Riigi Statistika Keskbüroo, mille juhiks sai Albert Pullerits. Seda kuupäeva võibki pidada Eesti statistika sünnipäevaks.  Statistikaamet avaldab aasta jooksul huvitavamaid noppeid 1920. aastate statistikaväljaannetest võrdluses sama valdkonna viimatiavaldatud näitajatega.