Author Archives: statistikaamet

Sadamates kaubamaht suurenes, raudteel vähenes

Eesti sadamatest veeti 2019. aastal läbi 1,7 miljonit tonni rohkem kaupu kui sellele eelnenud aastal. Raudtee kaubamaht aga vähenes ligi veerandi võrra.  

Birgitta Ojamaa, statistikaameti analüütik

Sadamates käideldud kaubamaht suurenes 2019. aastal 37,6 miljoni tonnini, mis oli eelnenud aasta võrreldes 4,7% enam. Raudtee kaubamaht vähenes aastaga ligi veerandi võrra. Raudteevedude kahanemise peamiseks põhjuseks oli riigisisese põlevkiviveo vähenemine.

Lastiti ja lossiti rohkem

Viimastel aastatel on kaubamahu käitlemine sadamates suurenenud. Laevade lastimine (kauba laevale laadimine sadamas) moodustas 2019. aastal sadamate kaubamahust ligi kaks kolmandikku ehk 25,3 miljonit tonni, kaupa lossiti (kauba laevalt maha laadimine sadamas) 12,2 miljonit tonni ulatuses. 2018. aastaga võrreldes lastiti sadamates 3,4% ja lossiti 7,7% rohkem kaupa.

Sadamate kaudu veetud põhikaubagrupid olid aastal 2019 ja 2018 suuresti samad. Põhiliselt veeti laevadega põllumajandus-, metsandus-, kaevandus-, keemia- ja rafineeritud kütusetooteid. Suurenes metallimaakide ja muude kaevandus- ja karjääritoodete, kemikaalide, keemiatoodete, keemiliste kiudude ning kummi- ja plasttoodete vedu. Aastal 2019 vähenes koksi ja rafineeritud naftatoodete vedu.

Võrreldes Läti ja Leeduga on Eesti sadamates kaubamaht väiksem. Aastal 2014 oli Eesti sadamates kaubamaht suurem kui Leedus, kuid 2018. aastal oli Leedu kaubamaht Eesti omast juba peaaegu poole suurem – 52,5 miljonit tonni. Läti sadamad on Balti riikidest suurima kauba käitlemise mahuga, 2014–2018 on Läti sadamate kaubaveod olnud vahemikus 60–70 miljoni tonni aastas.

Kaubaveo maht raudteel väheneb

Raudteeveod on Eestis aastaga järsult vähenenud. Kaubaveo maht raudteel vähenes 2019. aastal eelnenud aastaga võrreldes 23,3% ehk 21,3 miljoni tonnini.

Veoseid avalikul raudteel oli 2019. aastal 13,2 miljonit tonni, mis on eelmise aastaga võrreldes 2,6% vähem. Mitteavalikul raudteel on vähenenud veosed aastaga peaaegu poole võrra. Peamiseks veoseks mitteavalikul raudteel on põlevkivi. Veosed avalikul raudteel moodustasid eelmisel aastal kaubaveo mahust raudteel peaaegu kaks kolmandikku, varem on avalikul raudteel veetud sama palju või veidi vähem kaupa kui mitteavalikul raudteel.

Põhikaubagrupid raudteedel olid möödunud aasta kolme kvartali põhjal samad kui 2018. aastal: toornafta ja põlevkivi, koks ja rafineeritud naftatooted, kaevandustooted, keemiatooted ja mittemetallilised mineraaltooted. Kemikaalide, keemiatoodete, keemiliste kiudude ning kummi- ja plasttoodete vedu raudteel suurenes. Mittemetalliliste mineraaltoodete vedu vähenes poole võrra ja peaaegu sama palju vähenes kivisöe, pruunsöe, toornafta, maagaasi ning põlevkivi vedu. Veidi vähenes ka koksi ning rafineeritud naftatoodete vedu.

Eesti oli aastatel 2014–2018 raudteevedudes Balti riikidest kõige väiksema kaubamahuga. Aastal 2014 oli kaubamaht suurim Lätis (57 miljonit tonni), aastal 2016, olid Lätis-Leedus kaubamahud väga sarnased (mõlemal 48 miljon tonni). Aastal 2018 oli veoseid kõige rohkem Leedus (57 miljonit tonni) ning Läti jäi kaubamahult teiseks (49 miljonit tonni kaupa).

Narva rahva kasv ja kahanemine

Hiljaaegu avaldas ERR uudise, et Narva linnavõim muretseb aina kahaneva elanike arvu pärast. Viimase veerandsajandi jooksul on Narva kaotanud pea kolmandiku oma elanikest.   

Mihkel Servinski, statistikaameti juhtivanalüütik

Statistikaameti hiljuti ilmunud uuringust selgus narvalaste rahulolu või rahulolematus paljude Narva elu külgedega, millest leiavad kindlasti mõtlemisainet Narva linnavalitsejad. Hetkel aga pöörame pilgu sellele, kuidas Narva elanike arv aastakümnete jooksul on muutunud ja milline on tuleviku prognoos. Kuivõrd on linnavõimul põhjust muret tunda?  

Nagu paljudes Eesti piirkondades, on ka Narvas elanike arvu kahanemine tõepoolest üheks suureks probleemiks.

  • Nõukogude liidu aegne Narva linna elanike kiire kasv on taasiseseisvunud Eestis asendunud pideva langusega. Joonisel välja toodud kasv aastal 2012 on tekkinud eri allikate metoodikate erinevusest. Sisulist kasvu ei olnud.
  • Statistikaameti viimane rahvastikuprognoos Narva kohta oli pessimistlik, kuid tegelik elu on osutunud veelgi pessimistlikumaks.
  • Elussündide arv Narvas on viimased 12 aastat langenud.
  • Ajavahemikus 1989–2018 kaotas Narva negatiivse loomuliku iibe tõttu kõige rohkem elanikke aastal 1994. Aastatel 2017 ja 2018 vähenes Narva elanike arv negatiivse loomuliku iibe tõttu rohkem kui 400 inimese võrra. Sel sajandil pole elanike arv Narvas loomuliku iibe tagajärel veel niipalju kahanenud.
  • Loomulik iive on pikaajaliselt Narva elanike arvu muutust mõjutanud pigem vähem kui rändesaldo.
  • Kolm viimast aastat on loomuliku iibe osatähtsus Narva elanike arvu kahanemises suurenenud ja rändesaldo osa vähenenud.

Rahvaarvu muutumise kontekstis on kindlasti hea, et välisrände saldo oli 2018. aastal Narvas positiivne.

  • Viimase 20 aasta võrdluses on elanike arv Narvas vähenenud  kõikides viieaastastes vanusrühmades kuni 50 –54-aastasteni.
  • Statistikaameti prognoosi kohaselt elab Narvas aastal 2040 kõikides viieaastastes vanusrühmades (kuni 65–69-aastased) vähem rahvast kui aastal 2019. Erandiks on siiski vanusrühm 20–24-aastased, kus elanike arv on prognoosi kohaselt sisuliselt sama kui aastal 2019.
  • Aastal 2040 on Narvas vanusrühmades 75–79, 80–84 ja vähemalt 85-aastased elanikke rohkem, kui neid oli aastatel 2000 ja 2019.

Narva pole ainus linn Eestis, kus rahvaarv kahaneb. Peaaegu kõik Eesti kahaneva rahvaarvuga piirkonnad näevad selles probleemi ja otsivad sellele lahendusi. Head lahendust veel leitud ei ole.

Üldised strateegiad, kuidas piirkonna rahvaarvu kahanemist pidurdada või isegi kasvule pöörata on järgmised:

  • atraktiivsed töökohad piirkonnas,
  • noorte perede soov piirkonnas oma elu sisse seada.

Loe ka meie äsja ilmunud blogi selle kohta, millise hinnangu Narva linna elanikud oma linnale annavad https://blog.stat.ee/2020/02/04/kui-head-elu-elavad-narvalased/