Author Archives: statistikaamet

Eestis kasutatakse ligi miljonit hektarit põllumajandusmaad

Septembris algab iga kümne aasta tagant aset leidev põllumajandusloendus, kus täpsustatakse muuhulgas ka Eestis kasvatatavate põllumajanduskultuuride andmeid. Heitsime pilgu selle aasta esialgsetele põllumajandusmaa andmetele, et teada saada, mis saaduseid on Eesti põldudel populaarne kasvatada.

Statistikaameti analüütik Ege Kirs

Sel aastal on kasutatav põllumajandusmaa pind 990 500 hektarit ehk rohkem kui 2000 hektari võrra suurem kui mullu. Sellest 981 300 hektarit on kasutusel suuremates põllumajanduslikes üksustes ning enamasti registreeritud ka põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametis (PRIAs). Ülejäänud veidi rohkem kui 9000 hektarit tuleb kokku koduaedadest.

Teravilja kasvatamine on aina menukam

Teravilja kasvatatakse 370 000 hektaril, mida on võrreldes eelmise aastaga peaaegu 2% rohkem. Kõige rohkem teravilja kasvatatakse Tartumaal, millele järgnevad Lääne-Virumaa ja Viljandimaa. Tartumaal ja Viljandimaal kasvatatakse enim talinisu, Lääne-Virumaal aga suviotra.Taliteravilja kasvupinda on 167 000 hektarit, mis jäi võrreldes eelmise aastaga samaks. Seejuures enamike taliteraviljade pind kasvas, kuid rukki pind vähenes ligi 30% võrra. Õige pisut suurenes aga suviteravilja pind, mida on 203 000 hektarit.

Tänavune kaunvilja kasvupind näitab uuesti suurenemise trendi. Kaunvilja kasvatatakse 49 500 hektaril, mida on võrreldes eelmise aastaga 15% rohkem. Peamise kaunviljana kasvatatakse 35 600 hektaril põldhernest. Põlduba kasvatatakse 13 800 hektaril, mida on neljandiku võrra rohkem kui 2019. aastal.

Rapsi ja rüpsi kogupind on võrreldes möödunud aastaga pisut vähenenud, olles tänavu 71 000 hektarit. See tuleneb suvirapsi ja -rüpsi pinna olulisest vähenemisest. Sel aastal kasvatatakse suvirapsi 13 600 hektaril, mida on 35% vähem kui eelmisel aastal. Talirapsi pind aga suurenes 11% võrra. Suurim rapsi ja rüpsi kasvupind on Lääne-Virumaal, millele järgneb Tartumaa ning siis Jõgevamaa. Kõige enam kasvatatakse nendes maakondades talirapsi ja -rüpsi.

Rõõm on tõdeda, et kodumaise kartuli kasvupind on 5300 hektarit ja see on jäänud eelmise aastaga pea samale tasemele. Maakondadest suurim kartulikasvataja on Tartumaa.

Püsirohumaa osatähtsus on suurem saartel

Pindala järgi on põllumajandusmaad kõige rohkem Lääne-Viru, Pärnu ja Tartu maakonnas ja kõige vähem Hiiu, Ida-Viru ja Lääne maakonnas. Lisaks pinna suurusele on maakonniti üsna erinev ka põllumajandusmaa kasutus. Kui näiteks Põlva-, Jõgeva- ja Tartumaal on suurem osa kasutuses põllumaana, siis Hiiu-, Saare-, Lääne- ja Pärnumaal on palju püsirohumaad, mida kasutatakse, kas loomasööda tootmiseks või hoitakse lihtsalt heas korras. Kui Hiiu- ja Saaremaal on püsirohumaa osatähtsus ligi kolmveerand põllumajandusmaast (vastavalt 73% ja 69%), siis näiteks Põlva- ja Tartumaal pole veeranditki (vastavalt 14% ja 16%).

Põllumajandusloendusega täpsustatakse maakasutuse andmeid

Statistikaameti esialgse maakasutusstatistika aluseks on PRIA maakasutuse andmed. Kui tavaliselt täpsustatakse neid andmeid taimekasvatuse uuringuga, siis sel aastal põllumajandusloendusega. Põllumajandusloendus toimub kord iga kümne aasta tagant enamikus maailma riikides ja ka kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Loendus toimub 1. septembrist kuni 15. novembrini nii veebis kui ka hiljem telefoniküsitluse kaudu.

Koos maakasutuse andmete täpsustustega küsitakse loendusel veel põhiandmeid majapidamise juhtimise, loomade arvu ja palju muu kohta. Lisaks põllumajandusloendusele uuenevad kord iga kümne aasta tagant Eesti koduaedade andmed, mida uuritakse selle aasta teises pooles toimuvatel sotsiaaluuringutel. Lõplikult uuenenud maakasutuse andmetega saab statistikaameti andmebaasis tutvuda juba järgmise aasta alguses.

Mis ettevõtted eriolukorras võitsid?

Majandust edendavad ettevõtted väärivad kiitust, eriti raskel ajal, kui kasvada suutvaid on vähe. Statistikaameti juhtivanalüütik Märt Leesment uuris, kus tegutsevad ettevõtted, kes suutsid eriolukorras oma käivet kasvatada.

Isegi kõige ettevaatlikumad ja pessimistlikumad prognoosid ei suutnud ette näha, et saabub viiruspuhang, mis takistab äritegevust või veel halvemal juhul toob kaasa olukorra, kus tavapärane ettevõtlustegevus pole üldse võimalik. Ligi kaks kolmandikku ettevõtetest pidi eriolukorrakuul  leppima aasta varasemast väiksema käibega.

 

Kõige üldisemal tasandil ei suutnud ükski tegevusala deklareeritud käivet selle aasta aprillis võrreldes eelmise aasta sama kuuga kasvatada. Samas võis tegevusalasid detailsemalt vaadates mõnda selget kasvukohta siiski märgata. Mõnes valdkonnas nõudlus hoopis suurenes ning rohkem kui pooled ettevõtted kasvasid.

Kes lõikas otseselt kasu?

Võrreldes teistega oli selle aasta aprill väga edukas seebi, pesemis-, puhastus- ja poleervahendite tootmisega tegelevatele ettevõtetele, kelle toodete järele nõudlust ootamatult tõusis. Enam kui pooled selle tegevusala ettevõtted suutsid käivet kasvatada ning neist enamus rohkem kui kahekordistas oma käivet. Ka deklareeritud käibe kasv võrreldes möödunud aprilliga oli seal  suurimate hulgas – käive neljakordistus ning suurenes 10,6 miljoni euro võrra.

Suuremat kasu saanud ettevõtete arvust on tunduvalt olulisem aga see, kus ja kui palju kasvas rahaline käive, mis aitas ettevõtlussektorit veelgi suuremast langusest päästa.

Rohkem kui pooled apteegid suutsid võrreldes eelmise aasta aprilliga oma käivet kasvatada.

Käibe kasvult kuulusid tippu veel ravimite ja muude kaupade hulgimüük, kus deklareeritud käive suurenes 16,9 miljoni euro võrra, ning jaemüük posti või interneti teel, mille kasv oli 10,3 miljonit eurot). Ettevõtete arvult suurima tegevusalana kasvatasid deklareeritud käivet apteegid. Rohkem kui pooled apteekidest suutsid võrreldes eelmise aasta aprilliga oma deklareeritud käivet kasvatada. Põhjusi, miks just need ettevõtted tipus on, ei pea kaua otsima. Need tegevusalad iseloomustavad väga selgelt viirusest ja sellega kaasnenud piirangutest tingitud muutusi inimeste käitumises ja tarbimisharjumustes.

Soodne aeg ehituseks?

Suhteliselt edukate seast võib leida ka tegevusalasid, mis koroonakriisiga otseselt ei seostu. Nende hulgas on mõned ehitusvaldkonna tegevusalad, näiteks kasvasid rohkem kui pooled ehitusplatside ettevalmistusega ning maakuivendus- ja parandustöödega tegelevad ettevõtted.

Korraliku käibekasvu tegid ka elektri- ja sidevõrkude ehitamisega ning vee-, gaasi- ja kanalisatsioonitrasside ehitusega tegelevad ettevõtted. Ehk aitas mõnel ettevõttel eriolukorrast tingitud inimeste vähene liikumine oluliselt hõlpsamalt tegutseda. Tööstuses olid edukaimad muu elektroonika ja elektrijuhtme või -kaabli tootmisega tegelevad ettevõtted.

 

Suurimad panustajad koroonakriisi ajal. Kasvanud ettevõtteid on rohkem kui kolm ning suurim kasv jääb alla 90% tegevusala kogukasvust.

Koroonakriis tegi enamikule ettevõtetest kurja, kuid mõni valdkond suutis eriolukorrast sellegipoolest kasu lõigata. Tõenäoliselt püsib ettevõtlussektori käive eelmise aasta tasemest madalamal ka järgnevatel kuudel. Eriolukord on lõppenud, kuid majanduskriis mitte. Loodame, et ettevõtted suudavad muutunud olukorraga kohaneda, uusi kasvuvõimalusi leida ning saame edaspidi rääkida rohkematest võitjatest.

Vaata lähemalt ettevõtete kiirstatistikat siit

Metoodika

Arvesse on võetud üksnes need ettevõtted, kes tegutsesid nii 2020. kui ka 2019. aastal samal tegevusalal ning kelle 2019. aasta aprillis deklareeritud käive oli nullist suurem.

Arvesse läksid üksnes need tegevusalad, kus ettevõtteid oli rohkem kui kolm. Käibe kasvu väljatoomisel on arvestatud, et suurima ettevõtte kasv oleks väiksem kui 90% tegevusala kasvust. Ühelt poolt tagab see vastavuse konfidentsiaalsusnõuetega, teisalt näitab, et tegevusala kasv on olnud piisavalt laiapõhjaline ega tugine ainult ühele ettevõttele.


 

Kuhu liiguvad Eesti päritolu kaubad

Seoses eriolukorraga kutsuvad paljud Eesti ettevõtted tarbima kodumaist kaupa ja toetama siinset ettevõtlust. Lähikuudel selgub, kas ja kui palju mõjutab kriisisituatsioon meie omatoodete eksporti. Millised on peamised kaubad, mida välismaale müüakse ja millised riigid veel maailmas eelistavad eestimaist?

Statistikaameti juhtivanalüütik Evelin Puura

Kaupade eksport Eestist on viimastel aastatel olnud samal tasemel, jäädes 1,4 miljardi euro piiridesse. Tähele tasub panna, et ekspordis sisaldub nii kodumaise toodangu väljavedu kui ka siia sisse toodud kaupade taasväljavedu ehk reeksport. Eelmisel aastal vähenes Eesti päritolu kaupade väljavedu 1% võrra, moodustades 71% kogu ekspordist, kuid reeksport suurenes 3%. Kui võrdleme selle aasta jaanuari ja veebruari andmeid eelmise aastaga, siis kodumaiste kaupade osatähtsus vähenes mõlemas kuus ja moodustas kogu kaupade ekspordist jaanuaris 72% ja veebruaris 69%.

Milliseid kaupu eksporditakse

Vaadates, millistes kaubagruppides oli eelmisel aastal kõige suurem Eesti toodete ekspordi osakaal, siis rohkem kui 90% oli see puidu ja puittoodete hulgas (sh paberipuit, saelauad, puidugraanulid), mitmesuguste tööstustoodete (sh mööbli ja palkmajade) ning loomsete ja taimsete rasvade (sh rapsiõli) kaubagrupis.

Möödunud aastal oli väga hea teraviljasaak, mille tulemusel teravilja eksport suurenes üle 105 miljoni euro, mis oli ka oluliseks toeks ekspordi languse pidurdamisel. Reeksport aga kasvas oluliselt transpordivahendite kaubagrupis.

Kõige suurem kodumaise toodangu väljaveo vähenemine toimus põlevkivikütteõli ja elektrienergia ning kommunikatsiooniseadmete osas. Energeetikat mõjutas enim süsihappegaasi hinna kasv, mis muutis meie põlevkivist toodetud elektrihinna konkurentsivõimetuks. Jätkuvalt viidi tootmist ka soodsama majanduskliimaga piirkondadesse, kus tootmine on odavam.

Riikidest jõudis eelmisel aastal Eestist pärit kaupu kõige rohkem Soome, Rootsi ja Ameerika Ühendriikidesse. Kõige rohkem vähenes aga Eesti toodete eksport Lätti ja Rootsi. Lätti müüdi vähem Eestis toodetud elektrienergiat ja Rootsi kommunikatsiooniseadmeid.




Eesti väliskaubandus erinevate maailmajagudega

Möödunud aastal jäi statistikaameti andmetel Eesti päritolu toodete ekspordist Euroopasse 82%, järgnesid 9% Ameerika ja 7% Aasia. Enim vähenes eksport Aasiasse ja Aafrikasse, samas eksport Euroopasse kasvas 137 miljonit eurot ja Ameerikasse 58 miljonit eurot. Aasiasse ja Aafrikasse vähenes kõige rohkem kütuste müük, mis aga samas suurenes Euroopasse. Samuti müüdi Euroopasse enim kala ja kalatooteid ning piima ja piimatooteid. Ameerikasse eksporditi peamiselt kütuseid ja müügiautomaate.

Kui jätta korraks eksport kõrvale ja vaadata Eestisse toodavate kaupade päritolu, siis 68% impordist tuleb Euroopast, järgnevad 14% Aasia ja 3% Ameerika. Kõige enam on import kasvanud Aasiast ja Ameerikast (Põhja-Ameerikast). Aasiast aitas impordi kasvu suurendada ka meie tööstustoodangu eelnev väljaviimine just selle kontinendi riikidesse, sest seal on odavam tööjõud.

Jaotus majanduse põhikategooriate järgi

Kui jaotada kaubad tarbe-, kapitali- ja vahetarbekaupadeks, siis Eesti kaubavahetuses on kõige suurem osatähtsus (üle 50%) vahetarbekaupadel. See tähendab, et meie tööstuse jaoks tuuakse sisse toodete osad, millest valmistatakse järgmine kauba etapp. Tegemist ei ole veel lõpptootega, vaid vaheproduktiga, mille tootmisprotsess jätkub järgmises riigis. Vahetarbekaupade eksport ja ka import on pidevalt kasvanud alates 2016. aastast, kuid 2019. aastal toimus vähenemine, kus eksport langes 3% ja import 4%.

Kapitalikaupade puhul, mida kasutatakse teiste kaupade tootmiseks (nt masinad ja seadmed), jäi eelmisel aastal nii ekspordi kui ka impordi osatähtsus kogu kaubavahetusest alla 20%.

Tarbekaupade puhul aga moodustas ekspordi osatähtsus 18% ja impordi oma 23%. Tarbekaupade impordi suurem osatähtsus peegeldab ühiskonna suurt tarbimist ja nende kaupade sissevedu on alates 2015. aastast olnud jätkuvalt kasvutrendis ning nelja aastaga suurenenud 1,2 korda.

Kuigi praegu on veel vara hinnata eriolukorrast tulenevat majanduse seisu, siis lähitulevikus saame kindlasti rohkem aimu, kas ühiskonna tarbimisharjumused muutuvad ning kui palju praegused olud mõjutavad kodumaise kauba eksporti. Selge on see, et omatoodete tarbimine meie majandusele kahjuks ei tule.

Täpsemaid andmeid Eesti kaubavahetusest ning peamistest ekspordi- ja impordiartiklitest leiab statistika andmebaasist.

Palgarakendus teeb kättesaadavaks andmed, millele seni ligipääs puudus

Kui tuttavate või kolleegidega vesteldes jõuab jutt palganumbriteni, tekib tihtipeale ebamugav vaikus või kipub jutt ühtäkki väga ümmarguseks. Kas tuleb tuttav ette? Statistikaameti loodud palgarakendus on teinud kättesaadavaks palgaandmed, millele avalikkusel varem ligipääsu polnud.

Evelin Kivilo-Paas, statistikaameti projektijuht

Foto: Shutterstock

Näide Eesti tööturult. Eesti tervise- ja hoolekandeasutustes töötab 5640 hooldajat, kelle mediaanpalk on 909 eurot. Harjumaal ja Tartumaal teenivad hooldajad üle 970 euro, Hiiumaal ja Lääne-Virumaal 760 euro ringis. Kui palju saavad hooldajad palka Võrumaal? Kui suur on hooldaja ja meditsiiniõe palga vahe? Vastused neile küsimustele annab statistikaameti äsja valminud palgarakendus, mis võimaldab võrrelda 110 sagedamini levinud ameti esindajatel oma palka nii ametikaaslaste kui ka teiste ametikohtadega. Palgainfo on esitatud joonistel ja kaartidel, nii et huviline saab hea ülevaate, kuidas on lood tema ameti palgatasemega nii kodumaakonnas kui ka üle Eesti. 

Kellele on palgarakendus loodud?

Tööandjatel on alates 2019. aasta esimesest poolest kohustus kanda töötamise registrisse ka töötajate ametinimetus, töökoha asukoht ja tööaeg. „Soovisime ettevõtetele, kes nägid selle suure vaeva ära, midagi vastu anda,“ ütleb statistikaameti eksperimentaalstatistika juhtivanalüütik Kaja Sõstra. „Et neil oleks üks rakendus, mille põhjal hinnata olukorda tööturul ja võrrelda oma ettevõtte palgataset – on see sarnane, kõrgem või madalam kui üldine palgatase.“

Kahtlemata huvitab rakenduses olev info ka iga palgatöötajat. Rakendust on plaanis ka edasi arendada. Juba sel sügisel lisandub koostöös võrdsete võimaluste voliniku, Tartu ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli teadlastega arendus võrrelda naiste ja meeste palgaandmeid.

Rakenduse materjal võib olla väärt õppematerjal koolidele ja ülikoolidele matemaatikatundides, et arutleda statistika teemal ja selgitada keskmise ja mediaanpalga erinevust. Andmete uurimine võib anda mõtteainet eriala valikut tehes või karjääris kannapööret plaanides, et saada aimu, mis on tõenäoline oodatav palgavahemik.

Kuidas on ametid palgarakendusse valitud?

Praegu on rakenduses näha registreeritud täisajaga töötajate brutopalga mediaan, mida tööandjad maksid töötajale aastal 2019.

Juhul, kui inimene peab mõnd haruldast ametit või töötab maakonnas, kus tema ametikaaslasi on vähem kui 20, siis rakendus nende palgaandmeid ei näita. Nii ei õnnestunud rakenduse arendajatel ametirühmadesse paigutada tsirkusežonglööre, ülemteenreid või muuda põnevate ja üksikute ametite pidajaid. Rakenduses ei kajastu ka näiteks riigikogu 101 liikme palgaandmed, kuna nende töökoht on ainult Tallinnas. Ametid, mille mediaanpalga andmeid graafikud ei kuva, on arvestatud kõigi ametitite mediaanpalga arvutamisel.

Kas rakendusest saab teada, kes teenivad Eestis kõige rohkem? Rakendust uurides võib saada tulemuseks, et parimat palka saavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia juhid; teisele kohale platseeruks prokurörid, advokaadid ja juristid ning kolmandale eriarstid. „See aga ei anna alust arvata, et eriarstid oleksidki Eestis oma palgatasemega kolmandal positsioonil. Põhjus on hoopis selles, et palgarakenduses ei kajastu kõikide väiksemate ametigruppide andmed, kes saavad eriarstidest suuremat palka,“ selgitab rakenduse üks loojatest, statistikaameti andmeteadur Kadri Rootalu.

Miks näitab rakendus mediaanpalka?

Palgast rääkides viidatakse tihtipeale keskmisele palgale – kui palju see parasjagu on tõusnud ja küsitakse uudishimulikult, kas keegi teab, kellel on au olnud osaleda selles tõusulaines. Töötaja küsib aga tööandjalt: „Miks mina keskmist palka ei saa?“ Aus vastus on, et keskmine palk on fiktsioon. Keskmine palk on mediaanpalgast enamasti tublisti suurem ja see kasvab ka kiiremini.

„Keskmise palga venitavad kõrgeks need vähesed inimesed, kes saavad eriti kõrget palka,“ tõdeb Kadri Rootalu. „Meie soov on näidata rakenduses mediaanpalka, millele lähedast palka saab rohkem inimesi, ja valgustada selle ümber toimuvat.“ Mediaanpalk annab tööturul valitsevast olukorrast täpsema ja adekvaatsema pildi kui keskmine palk. Mediaanpalk näitab summat, millest rohkem ja millest vähem teenivaid töötajaid on selles ametis, maakonnas või piirkonnas ühepalju.

Toome ühe palgaarvestuse näite viieliikmelise mikroettevõtte põhjal. Ettevõtte juht teenib 3500 eurot, tema neli töötajat aga 1000, 800, 700 ja 600 eurot. Liites palganumbrid kokku ja jagades summa töötajate arvuga, saame selle ettevõtte keskmiseks palgaks 1320 eurot. Tegelikkuses aga ei saa ükski töötajatest sellele isegi ligilähedast palka.

Mediaanpalga arvestamiseks reastame samad palganumbrid: 600, 700, 800, 1000 ja 3500 ning arvestame, et mediaan on selle arvurea keskmine liige, kellest pooled töötajad saavad vähem ja pooled rohkem palka. Seega on ettevõtte mediaanpalk 800 eurot.

Kuidas sai palk välja arvutatud?

Mediaanpalku arvutades jätsid analüütikud välja 2,5% kõige madalamad ja 2,5% kõige kõrgemad palgad, kuna need võivad olla tehnilised ja sisestamise vead või mõne äratuntava inimese töötasu. Selline käik on palgastatistika tegemisel tavaline, sest mediaani see ei mõjuta.

Et palgaandmeid täpseks timmida, tuli analüütikutel arvestada ka mitme peene nüansiga, näiteks olukordadega, kus töötaja on registrisse kandnud üks asutus, aga palga väljamakse teeb teine asutus või katusorganisatsioon (nt õpetajatele maksab palka kohalik omavalitsus). Mugandusi tuli teha ka juhtumite korral, mil inimene töötas ühe tööandja juures mitmel ametikohal või vahetas ametipositsiooni.

Ei saa salata, et rakendust luues põrkusid teadurid ja analüütikud kokku ka mõningate anomaaliatega registriandmetes. Näiteks lüües kokku suurfirmade tippjuhtide palku, said nad Ida-Virumaal tippjuhi palgaks kõigest 600 eurot. Põhjalikumalt uurides selgus, et selles piirkonnas on registreeritud võrdlemisi palju ühemehefirmasid, mille omanikud olid end registris samuti tippjuhiks nimetanud. Sellised olukorrad said rakendust luues välistatud.

Lahendus tuli leida ka sellele, kuidas ühe suure jaemüügiketi kõik töötajaid töötasid registri järgi Tallinnas, kuid tegelikkuses olid nende töökohad Eesti eri otstes. Puhuti tuli appi võtta ka terve mõistus ja loogika, et kõrvaldada registris ebaloogilised leiud, näiteks ebareaalselt väikesed kuupalgad.

„Palgarakenduses kuvatava info kvaliteet ehk palkade vastavus tegelikkusele sõltub otseselt sellest, kui korrektselt esitavad ettevõtted TÖRis andmeid ametite, töökoha asukoha, tööaja määra kohta ning muutuste korral ka neid uuendavad,“ rõhutab Kaja Sõstra.

Kahtlemata lisab loodud rakendus Eesti tööturule läbipaistvust ja avatust. Palgarakendus täiustub ajas. Lähitulevikus lisanduvad 2020. aasta andmed ja avaneb võimalus jälgida palkade ja palgajaotuse muutumist ka kvartalite kaupa.

Vaata ja võrdle kõiki palgaandmeid andmestikud.stat.ee/ametipalk!

Lühidalt palgarakendusest

  • 110 sagedamini levinud ameti mediaanpalk.
  • 536 130 töötajat soo ja vanuse järgi.
  • Palgad üle Eesti, maakondade ja piirkondade kaupa.
  • Palgainfo aluseks on töötamise registri ja maksudeklaratsiooni TSD (tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon) lisa 1 ja 2 andmed.
  • Rakendus võimaldab võrrelda oma palka ametikaaslaste ja teiste ametikohtadega.
  • Mediaanpalk näitab summat, millest rohkem ja millest vähem teenivaid töötajaid on selles ametis, maakonnas või piirkonnas ühepalju.
  • Palgaandmed on rakenduses peidetud, kui maakonnas töötab ametikohal vähem kui 20 töötajat.
  • Sügisest hakkab rakendus kuvama ka soolise palgalõhe andmeid.

Kas sina juba kuulud tarkade otsustajate klubisse?

Mis juhtub andmetega, kui need rebida välja ülekuhjatud Excelist ja paigutada läbimõeldult graafikutesse? Numbrid hakkavad elama ja rääkima keeles, mis suunab tegema tarku ja kvaliteetseid juhtimisotsuseid. Statistikaameti juhtimislauad on andmetele sellise elu sisse puhunud.  

Evelin Kivilo-Paas, statistikaameti projektijuht

Statistika on teadliku otsustamise juures võimas tööriist. Andmetel põhinevad otsused suurendavad töö efektiivsust, kiirendavad arengut ja aitavad tagada jätkusuutlikkust. Kui paljud meist aga suudavad töödelda, kirjeldada ja analüüsida lõputut hulka teadmisi, mis iga päev peale voolab?

Juba üle kahe kuu on igaühele, kellele läheb korda, et tema otsused põhineksid teadmistel ja andmete põhjalikul analüüsil, mitte pelgalt kõhutundel või hetkeemotsioonil, kasutamiseks statistikaameti loodud uuenduslik digitööriist – juhtimislauad. Juhtimislauad leiab aadressilt https://juhtimislauad.stat.ee/.

Kelle jaoks juhtimislauad loodi?

Idee luua juhtimislaudade rakendus sai alguse sellest, et statistikaameti poole pöördus ettevõtete ja erialaliitude juhte, ministeeriumide ja kohalike omavalitsuste esindajaid, kelle ühine mure oli, kuidas saada endale olulistest näitajatest head, selget ja kiiret ülevaadet.

Nii hakkaski statistikaamet looma veebirakendust, kus eri elualade esindajad võiksid oma näitajad koondada endale vajalikuks ülevaateks, mida olulisi otsuseid tehes jälgida.  

Mis infot leiab juhtimislaualt?

Juhtimislauad kajastavad kolme sorti infot:

1) ettevõtlusandmed;

2) piirkondlik statistika;

3) arengukavade näitajad.

Juhtimislaual olevad andmed pärinevad statistikaameti andmebaasist. Usaldusväärsed ja objektiivsed uuenevad juhtimislaudadel automaatselt.

Juhtimislaud annab täpse pildi sellest, millises suunas olulised näitajad liiguvad ja mis eesmärgid on vaja arengukavades saavutada.

Rakendust luues oli statistikaametil üks põhieesmärk – soodustada seda, et avaliku ja erasektori suhtlus muutuks tõhusamaks, nad vaataksid ja analüüsiksid samu näitajaid, mõtestaksid neid üheskoos lahti ning tehtud otsuste põhjal muutuks Eestis elu paremaks.

Miks on kasulik rakendust kasutada?

Juhtimislaud aitab kokku hoida hulga väärtuslikku aega nii ametnikul kui ka ettevõtte juhil, sest andmebaasi kaevumata saab kätte andmed, mis on visualiseeritud ülevaatlikel andmegraafikutel.

Neid jooniseid võib soovi korral jagada oma partneritega ja sotsiaalmeedias, lisada oma veebilehele või esitlusele.

Juhtimislauda andmeid saab vaadata aegreal, kaardil, piirkondade võrdlusena, graafikud võimaldavad ka valitud väärtuseid sisse ja välja lülitada.

Kuidas juhtimislauda kasutada?

Juhtimislaual võib hõlpsalt kokku panna ka päris oma juhtimislaua, kust saab alati kõige kiiremini kätte näitajad, mis just sulle kõige rohkem huvi pakuvad ning mida kõige sagedamini vajad.

Kui oled näiteks mõnes kohalikus omavalitsuses spetsialist ja sul vaja täpset ülevaadet oma piirkonna elanike rände kohta, siis juhtimislaualt leiad info nii rändesaldo, inimeste sisse- ja väljarändamise kohta.
Keda aga huvitab üldisemalt, milline on Eesti inimeste elujärg, kui turvaline ja puhas on meie elukeskkond, kui mõistlikult kasutame oma loodusvarasid ning mis suunas Eesti nendes valdkondades liigub, leiab vastused säästva arengukava näitajate juhtimislaualt.

Kui oled juhtimislauale sisenenud tuvastatud kasutajana, avaneb sulle alati see töölaud, kus viimati andmete uurimine pooleli jäi.

Mis kasu on juhtimislauast ettevõtjale?

Juhtimislaualt saab kasulikku teavet nii alustav ettevõtja kui ka juba tegutseva ettevõtte juht, kes peab laienemisplaane.  Andmegraafikud ja joonised annavad vastuseid paljudele küsimustele, näiteks kui palju ettevõtteid huvipakkuvas sektoris tegutseb, kui suured on nende tootmismahud, müügitulu ja investeeringud, mis on sektoris keskmine brutokuu- ja tunnipalk ning kui palju on vabu ametikohti.

Lisaks võib leida juhtimislaualt infot, kui palju tegutseb huvipakkuvas piirkonnas konkurente, kui suured need on ja mis hinnaga tasub oma toodet müüa.  

Hetkel on kasutamiseks toiduainetööstuse-, kaubanduse-, metsanduse ja puidutööstuse, turisminduse, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja raamatupidamise juhtimislaud.

Vaata juhtimislauad.stat.ee! Ei leidnud infot, mis sind huvitab? Võta ühendust statistikaameti klienditoega stat@stat.ee


Eriolukorra esimesed nädalad tööturul – kui palju koondatakse?

Eriolukord on kestnud veidi enam kui kolm nädalat ja järjepanu ilmub uudiseid raskustesse sattunud ettevõtetest. Uurisime värskeid arenguid tööturul ja vaatasime töösuhete statistikat aasta algusest märtsi lõpuni.

Statistikaameti juhtivanalüütikud Märt Leesment, Kaja Sõstra, Eve Telpt ja andmeteadur Kadri Rootalu

Kriisist tingitud eriolukorra esimesed ilmingud tööturule on juba saabunud. Töösuhete statistika näitab, et aasta alguse kuudega võrreldes on vähenemas uute töösuhete arv.

Lõpetatud ja peatatud töösuhete arv tavapärasest tasemest nii palju ei erine. Nagu enne eriolukorda, on ka praegu rohkem kui kolmandik lõpetatud lepingutest võlaõiguslikud (käsundus- ja töövõtulepingud), mille lõpptähtaeg on langenud vaatlusalusele nädalale. Koondamiste arv on viimasel kahel nädalal küll kasvanud, kuid massilistest koondamistest veel rääkida ei saa. Seda enam, et koondamiste arv on tavapäraselt iga kuu lõpus kasvanud. Töösuhte lõpetamise etteteatamise tähtajad on aga erinevad (ulatudes kolme kuuni) ja koondamiste arv võib siiski järgmistel nädalatel suureneda. Märtsi viimase täistöönädala (23.–29. märtsini) andmete põhjal lõppes koondamise tõttu 14% kõigist lõpetatud töösuhetest.

Märgatavamad murrangud saabuvad tõenäoliselt järgnevatel nädalatel. Samas ei maksa unustada, et tavapäraselt on kuu lõpus hüppeliselt suurenenud lõpetatud töösuhete arv, kuu alguses aga sõlmitakse rohkem uusi töölepinguid. 

Kõige rohkem kannatab majutus ja toitlustus

Eriolukorra esimestel nädalatel on kriis enim mõjutanud majutus- ja toitlustusettevõtteid. Märtsi kolmandal ja neljandal nädalal on töösuhete arv võrreldes kriisieelse ajaga vähenenud kummalgi nädalal ligi 2%. Kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonnas on samuti langust näha ja see oli suurim just kolmandal nädalal. On ka tegevusalasid, kus tööjõuvajadus pole vähenenud ja töösuhete arv on hoopis kasvanud, näiteks põllumajanduse, metsamajanduse ning kalapüügi tegevusalal, kus hooaeg on algamas. Sel tegevusalal suurenes töösuhete arv ka 2019. aasta märtsis.

Suuremad tööandjad suudavad veel töökohti hoida

Riiklik eriolukord on mõjutanud igas suuruses ettevõtteid ja asutusi. Seni tagasihoidlik töösuhete arvu vähenemine on toimunud eelkõige keskmise suurusega tööandjate hulgas. Puutumata pole jäänud ka mikroettevõtted (vähem kui 10 töötajat), mida on Eestis kõige rohkem ja mis on ka peamised tööhõive pakkujad. Suuremad ehk vähemalt 250 töötajaga ettevõtted on seni suutnud suhteliselt edukalt töökohti säilitada.

Olukord tööturul on pingeline ning tööturu kiirstatistika väljendab esimesi kriisimärke. Tavapärasest situatsioonist märkimisväärset kõrvalekallet märtsi lõpu andmed siiski veel ei näita. Kas tööandjad on suutnud kriisiga kohaneda ja töökohti üsna edukalt säilitada või ei kajastu suurem kriis veel andmetes? Loodame esimest varianti, kuid signaalid viitavad, et pigem tuleks karta teist. Kuidas tegelikult läheb, näeme järgmiste nädalate jooksul. 

Koroonaviirusega kaasnenud majanduskriisi mõjud tööturule on ilmnenud ka Eestis. Statistikaamet avaldab alates aprillist kiirstatistikat siinsel tööturul toimuva kohta. 

Tööturu kiirstatistikat värskendame statistikaameti kodulehel www.stat.ee/tooturu-kiirstatistika uute andmetega iga nädala lõpus. Interaktiivsetel joonistel antakse töötamise registri (TÖR-i) iga nädala andmete põhjal ülevaade Eesti tööturu hetkeolukorrast. Näitame, kuidas on nädalaga muutunud töösuhete arv Eestis: kui palju on neid lõpetatud, peatatud või alustatud.

Metoodika

Tööturu kiirstatistika andmed pärinevad maksu- ja tolliameti töötamise registrist ja statistikaameti majandusüksuste statistilisest registrist. Esitamiseks valiti tööturu näitajad, mida Vabariigi Valitsuse 12. märtsil välja kuulutatud eriolukord kõige tõenäolisemalt mõjutab. Andmestik ei hõlma julgeolekuasutuste töötajaid.

Andmed esitatakse alates 2020. aasta esimesest täisnädalast võrdlusena eelmise nädalaga ja 2019. aasta vastava kalendrinädalaga. Andmestikku uuendatakse kord nädalas, täiendades seda möödunud nädalal töötamise registrisse sisestatud andmetega. Sellest tulenevalt võivad ka varasemad andmed uuendamisel muutuda (näiteks kui andmeid on registrisse lisatud tagantjärele).

Andmed ei ole isiku-, vaid kirjepõhised (töösuhtepõhised). See tähendab, et mitmel töökohal töötav inimene esineb andmetes mitme kirjega.

Joonistel kasutatud näitajad on defineeritud järgmiselt:

  • uued töösuhted – nädala jooksul alustatud töötamised
  • lõpetatud töösuhted – nädala jooksul lõpetatud töötamised
  • peatatud töösuhted – nädala jooksul peatatud töötamised
  • töösuhete arv – töötamiste arv, millel on kattuvus antud nädalaga

Töösuhete arvu muutus eelmise nädalaga võrreldes (%) näitab, kas töösuhteid on juurde tulnud (positiivne suhtarv) või vähemaks jäänud (negatiivne suhtarv) või pole muutust toimunud (null). Suhtarvu leidmise valem:

(töösuhete arv käesoleval nädalal – töösuhete arv eelmisel nädalal) / töösuhete arv eelmisel nädalal * 100

Milline kaubanduspartner on Eestile olnud Suurbritannia?

Kahel viimasel aastal on hoogustunud teenuste väliskaubandus Eesti ja Suurbritannia vahel, kaupade vahetus on aga vähenenud.

Rainer Randmeri, statistikaameti analüütik

Evelin Puura, statistikaameti juhtivanalüütik

Aastal 2019 eksporditi Eestist Suurbritanniasse 294 miljoni euro väärtuses kaupu. Eksport vähenes võrreldes 2018. aastaga 8%. Teenuseid eksporditi Suurbritanniasse 376 miljoni euro eest, mis on 9% rohkem kui eelnenud aastal.

Kaupu imporditi Suurbritanniast möödunud aastal 370 miljonit eurot väärtuses. Import vähenes võrreldes 2018. aastaga 14%. Teenuseid imporditi Suurbritanniast 2019. aastal 296 miljonit euro eest, mis on eelnenud aastaga võrreldes 1% vähem.

Viimasel kahel aastal on kõige rohkem eksporditud puitu ja puidutooteid (hööveldatud või kooritud puit, küttepuit ning puidust tisleri- ja puusepatooted). Neile järgnesid mitmesugused tööstustooted (tahvlid kirjutamiseks või joonistamiseks, luuad, pintslid ja harjad, tõmblukud ja nende osad) elektrimasinad ja seadmed (isoleeritud traat, telefonid ja puldid, paneelid) ning mineraalsed tooted (rafineeritud naftatooted ning õlid kivisöetõrvast).

Puidu ja puidutoodete eksport vähenes aastaga 14 miljoni ning mineraaltoodete eksport 15 miljoni euro võrra. Mitmesuguste tööstustoodete, elektrimasinate ja seadmete eksport püsis peaaegu samal tasemel.

Suuremad impordiartiklid

Suurbritanniast Eestisse imporditi aastatel 2018 ja 2019 enim elektrimasinaid ja -seadmeid (iseliikuvad ehitusmasinad, radarseadmed, elektrilised lülitusseadmed ning elektroonsed integraallülitused). Teised suuremad impordiartiklid olid mineraalsed tooted (enamasti õlid ja muud tooted kivisöetõrvast), keemiatööstuse tooted (enamasti ravimid, antidetonaatorid, kosmeetikavahendid) ning sõidukid (enamasti sõiduautod ja mootorsõidukite osad). Võrreldes 2018. aastaga kahanes elektrimasinate ja seadmete import 28 miljoni euro võrra. Kõige drastilisemalt vähenes aastaga mineraalsete toodete import – 55 miljonilt eurolt 11 miljoni euroni.

Teenuste ekspordi ja impordi liidrid

Teenustest eksporditi 2019. aastal kõige rohkem transporditeenuseid (kaubavedu merel ja maanteel, reisijatevedu õhus). Teisel kohal olid telekommunikatsiooni-, info- ja sideteenused, millele järgnesid muud äriteenused (enamasti reklaamiteenused, muud mujal nimetamata äriteenused ning äri- ja juhtimiskonsultatsioonid) ja reisiteenused.

Tunduvalt suurenes 2018. aastaga võrreldes telekommunikatsiooni-, info- ja sideteenusteväliskaubandus (29 miljoni euro võrra). Transpordi- ja reisiteenuste maht jäi eelmise aasta tasemele.

Aastal 2019 imporditi Suurbritanniast kõige enam äriteenuseid. Suurema osa neist moodustasid reklaamiteenused ning äri- ja juhtimiskonsultatsioonid. Neile järgnesid, reisiteenused (enamasti era- ja õpingutega seotud reisid), transporditeenused (peamiselt kauba- ja  inimeste vedu õhus) ning telekommunikatsiooni-, info- ja sideteenused (enamasti arvuti- ja telekommunikatsiooniteenused).

Võrreldes 2018. aastaga vähenes äriteenuste import 15 miljoni ning transporditeenuste import 10 miljoni euro võrra, ülejäänud suuremate teenuseliikide import suurenes: reisiteenused 5 miljoni euro ning telekommunikatsiooni-, info- ja sideteenused 6 miljoni euro võrra.

Suurbritannia väliskaubanduspartnerina

Kaupade ekspordipartneritest oli Suurbritannia 2019. aastal 13. kohal ja importijatest 11. kohal. Suurbritanniasse eksportis 555 Eesti ettevõtet (seitse ettevõtet vähem kui 2018. aastal). Sealt importis aga 1379 ettevõtet, mis on 22 ettevõtet rohkem kui aasta varem.

Tegevusaladest juhivad ekspordis hulgikaubandus (63 miljonit eurot), järgnevad puidutööstus (45 miljonit eurot) ning laondus ja veondus (45 miljonit eurot). Ekspordi käibes ei ole eri tegevusaladel toimunud väga suuri muutuseid.

Impordis on kõige suurema käibega hulgikaubandus (167 miljonit eurot), millele järgneb mootorsõidukite hulgi- ja jaemüük (22 miljonit eurot) ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine 18 miljonit euroga.

Kõige enam on impordis vähenenud tegevusaladest hulgikaubandus (37 miljonit eurot ehk siis 1,2 korda), kuid kõige suurem käibe vähenemine on toimunud laonduse ja veonduse sektoris, kus käive on võrreldes 2018. aastaga kahanenud ligi 18 korda ehk 32 miljonit eurot.

Pärast Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust 31. jaanuaril 2020 jätkub üleminekuperiood, mis võib kesta aasta lõpuni. Sel ajal tuleb endiselt kajastada kogu kaupade vahetust Suurbritanniaga Intrastati küsimustikus. Kogu üleminekuperioodil on Euroopa Liidu ja Suurbritannia vahel kaubaliikumine vaba.

Hetkel on väga keeruline hinnata Brexiti ja kroonaviirushaiguse pandeemia tagajärjel tekkivat majanduse seisu. Kahtlemata mõjutavad need edaspidi kogu maailma majanduse struktuuri ja tarneahelaid, eriti veel kui kriisi mõju on pikaajaline.

Kes otsis töötajaid tikutulega?

Ülemaailmse eriolukorra valguses võtsime vaatluse alla Eesti tööturu seisu enne kriisi. Kui palju on Eestis olnud vabu ametikohti ning kuivõrd on need viimase viie aasta jooksul muutunud? Heitsime pilgu peale ka suurematele tööandjatele ja hooajalistele muutustele.

Argo Tarkiainen, statistikaameti analüütik

Aastatel 2015–2019 kasvas Eesti majandus kiiresti. See väljendus ka vabade ametikohtade arvus. Vabu ametikohti oli 2015. aastal 7000, kuid 2019. aastal juba 11 000.


Vabade ametikohtade jaotus maakonniti muutus viimase viie aasta jooksul ebaühtlasemaks. Rrohkem vabu ametikohti oli Harjumaal ja Tallinnas. Aastal 2019 asus Harjumaal 75% ja Tallinnas 63% kõikidest vabadest ametikohtadest, aastal 2015 oli Harjumaal 69% ja Tallinnas 59% vabadest ametikohtadest.

Kõige enam vähenes vabade ametikohtade arv Ida-Viru ja Pärnu maakondades, kus nende osa kahanes viie aastaga 5%-lt 3%-ni.

Suuremad tööandjad jäid aastatel 2015–2019 samaks. Nendeks olid töötleva tööstuse, kaubanduse, hariduse, avaliku halduse ja riigikaitse ning haldus- ja abitegevuste sektor. Kvartaalselt esines suuremate tööandjate seas küll erinevusi, mis olid tingitud teatud tegevusalade hooajalisusest. Näiteks suurenes haridusmaastikul vabade ametikohtade arv iga aasta kolmandas kvartalis, mis oli tingitud uue õppeaasta algusest, mil paljud haridusasutused otsivad uusi töötajaid.


Millistel tegevusaladel mõjutab vabu ametikohti hooaeg? Võrdlesime esimest ja teist kvartalit, mil paljud ettevõtted otsivad suveks lisatööjõudu.

Kõige rohkem avaldab hooajalisus mõju mäetööstusele, kus erinevused on mitmekordsed. Peale mäetööstuse mõjutab hooaeg selgelt vabu ametikohti majutuses ja toitlustuses, finants- ja kindlustustegevuses ning kinnisvarasektoris. Viimasel juhul oli tegu pigem negatiivse muutusega, st vabade ametikohtade arv oli teises kvartalis väiksem kui esimeses.

Hooaeg mõjutab vabade ametikohtade arvu palju ka põllumajanduses ja haridusvaldkonnas. Põllumajanduses on viiest aastast (2015–2019) kolmel olnud vabade ametikohtade arv kolmandas kvartalis väiksem kui esimesel. See võis olla tingitud sellest, et põllumajandusettevõtted otsisid töötajaid siis juba enne saagi koristust.  

Hariduses on kolmandas kvartalis vabade ametikohtade arv võrreldes esimese ja teise kvartaliga tunduvalt suurem. Selle põhjuseks on õppeaasta algus kolmandas kvartalis, kui paljud haridusasutused otsisid uusi töötajaid.

Kokkuvõtteks
Kuni aastani 2020 olid suuremad tööpakkujad tegevusalati pigem samad ja nõudlus tööjõu järele kasvas. Muutus aga vabade ametikohtade jaotus maakonniti. Enamik vabadest ametikohtadest asus Tallinnas ja Harjumaal, mis viitab selgelt nii ettevõtete kui ka töötajate jätkuvale koondumisele tõmbekeskusesse.

Praeguses eriolukorras pole võimalik kahjuks varasemate trendide põhjal tulevikku prognoosida. Eelnev analüüs võib anda vaid vihjeid, millised tegevusalad ja piirkonnad võivad saada eriolukorrast enam mõjutatud.

Metoodika ja mõisted

Vabade ametikohtade arv – kvartali keskmine vabade ametikohtade arv kuu lõpu seisuga; kõik kuu lõpul vabad olevad ametikohad, s.o vast loodud, vaba või töötaja lahkumise tagajärjel vabaks saav tasustatav ametikoht, a) mille puhul tööandja tegutseb aktiivselt ja on valmis tegema edasisi jõupingutusi sobiva kandidaadi leidmiseks väljastpoolt asjaomast ettevõtet/asutust/organisatsiooni ja b) mille puhul tööandja kavatseb ametikoha täita kas kohe või kindlaksmääratud aja jooksul.

Kellel on suuremad võimalused kaugtööks?

Eriolukorra tõttu on paljud tööandjad saatnud oma töötajad kodukontoritesse kaugtööd tegema. Kui levinud on seni olnud kaugtöö Eesti ettevõtetes ja asutustes? Kellel on seda lihtsam korraldada ning millistes sektorites on see keeruline või võimatu?

Kaja Sõstra, statistikaameti juhtivanalüütik

Tööjõu-uuringu andmetel on kaugtöö tegemine eelmisel kümnendil jõudsalt kasvanud. Aastal 2010 oli kaugtöö tegijaid 46 200, kuid eelmisel aastal oli neid peaaegu kolm korda rohkem (123 300). Seega oli eelmisel aastal ligi viiendikul hõivatutest olemas kaugtöö kogemus. Eriti kiires tempos on kaugtöö tegijate hulk suurenenud viimasel viiel aastal.

Kaugtöö tegijate hulgas oli kümnendi alguses rohkem mehi, aga viimasel aastal on naisi ja mehi peaaegu võrdselt. Vanuselised käärid on aga väga suured. Kaugtöö tegijaid on 25–44-aastaste hõivatute seas 24%, kuid tunduvalt vähem on neid 15–24- ja üle 44-aastaste hulgas.

Piirkonniti on kaugtöö tegijaid kõige rohkem Harju, Hiiu ja Tartu maakonnas ning kõige vähem Ida-Viru maakonnas.


Mis sektorites ja ametialadel on kaugtöö rohkem levinud?

Tegevusaladest ületab kõiki teisi info ja side tegevusala, kus kaugtööd tegi eelmisel aastal üle poole kõigist hõivatutest. Sellele järgnevad kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning finants- ja kindlustustegevus, kus kaugtöö tegijaid oli üle 40% kõigist sama tegevusala hõivatutest. Ligi 30% on kaugtöö tegijate osatähtsus avaliku halduse ja riigikaitse ning kinnisvaraga seotud tegevusaladel.

Kõige keerulisem on kaugtööd teha töötlevas tööstuses, majutuses ja toitlustuses ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusaladel, kus kaugtöö tegijaid jääb alla 10% kõigist hõivatutest.

Kõigist kaugtöö tegijatest 42% töötavad joonisel välja toodud tegevusaladel.

Ametialati on kaugtöö rohkem levinud valgekraede hulgas: juhid (42%), tippspetsialistid (35%) ja keskastme spetsialistid (27%), kontoritöötajad (15%). Sinikraedel on võimalused kaugtööks üsna piiratud. Alla 10% kaugtöötajatest on sinikraede ametialadel.

Vanuselisi erisusi kaugtöös seletab ühelt poolt eakamate töötajate väiksem tehniline võimekus, teisalt ka vanemate inimeste töötamine ametikohtadel, kus kaugtööd pole võimalik teha. Üldiselt on hõivatutest 52% valgekraed ja 48% sinikraed.

Vanuserühmas 55–74 on 56% sinikraesid, kelle kaugtöö võimalused on tagasihoidlikud. Samas on 25–44-aastaste hulgas sinikraesid ainult 41%, mis võimaldab selles vanuserühmas ka rohkem kaugtööd teha.

 

Statistikaamet kutsub üles võimaldama töötajatele rohkem kaugtööd, et vähendada  kontakte teiste inimestega ja nakatumist viirusega.

Metoodika ja mõisted

Blogiloos on kasutatud on Eesti tööjõu-uuringu andmeid.

Kaugtööd tegev hõivatu – hõivatu, kes kasutas viimase nelja nädala jooksul (uuringunädal ja kolm eelnenud nädalat) põhitööl kaugtöö võimalust.

Kaugtöö – töötamine väljaspool tööandja tavapäraseid tööruume (kodus või kaugbüroos), olles samal ajal tööandjaga ühenduses tänapäevaste infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonivahenditega.

Hõivatu – isik, kes uuritaval ajavahemikul töötas ja sai selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena; töötas pereettevõttes või oma talus otsese tasuta; ajutiselt ei töötanud.

Valgekraed – juhid; tippspetsialistid; tehnikud ja keskastme spetsialistid; kontoritöötajad ja klienditeenindajad

Sinikraed – teenindus- ja müügitöötajad; põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja jahinduse oskustöölised; oskus- ja käsitöölised; seadme- ja masinaoperaatorid ning koostajad; lihttöölised

Kui pikk on lapse „tööpäev“?

„Mäng, mäng, mäng on väikese inimese töö…“ laulab Ivo Linna. Nagu ka õppimine trenn, robootikaring või muusikakool. Kui pikad ja mitmekesised on meie laste tööpäevad?  

Anet Müürsoo, statistikaameti juhtivanalüütik

Evelin Kivilo-Paas, statistikaameti juhtivtoimetaja

Ühes mõttes pole Eesti laste aja veetmine 15 aasta jooksul muutunud ­– nad veedavad ikka suure osa oma ajast koolis ja lasteaias õppides, mängides ja end eesolevaks eluks ette valmistades. Kui palju oma ajast on lapsed koolis või lasteaias ning kui palju huviringides?

Kõige suurema osa oma päevast veedavad lasteasutustes 3–6aastased lasteaialapsed. Selles vanuses Eesti lastest 93,7% käib kas lasteaias- või hoius ning suurem osa neist veedab seal ühe koolinädala jooksul 30 ja rohkem tundi. Kõigest 6,3% Eesti lastest vanuses 3–6aastased ei käi üldse lasteaias ega -hoius.

Kelle päev on kõige pikem?

Väiksemate laste päevad lasteasutustes on üldjuhul pikemad kui suurematel, 7–14aastastel lastel, kelle koolitunnid lõpevad varem ning kes on iseseisvamad ja vabamad valikutes, kuidas pärast kooli oma aega veeta. Kauemaks jäävad koolimajja vaid need õpilased, kes käivad pikapäeva- või parandusõpperühmas, mõnes kooli korraldatud huviringis või päevakeskuses. Neid koolilapsi on 20,2%. Koolist koju minek ei tähenda lapse jaoks enamasti siiski „tööpäeva“ lõppu, sest sageli on õpilastel vaja tegeleda ka koduste ülesannetega.

Kõige pisematest, 0–2aastastest lastest veedab oma päeva kas lasteaias või lastehoius 32,8%, seejuures jääb suurem osa neist sinna nädalas 30 või rohkemaks tunniks.

Kui paljudel jääb aega hobideks?

Huviringide valik on tänapäeval mitmekesisem ja laiem kui kunagi varem ning pealtnäha võiks justkui iga laps leida nende hulgast üles sellise, mis teda huvitaks, arendaks tema tugevaid külgi ja andeid, annaks eduelamuse ja tugevdaks suhtevõrgustikku

Ligi 60% Eesti lastest ongi endale meelepärase huviringi leidnud ning käib koolnädala jooksul kas mõnes trennis, spordiklubis, kunsti- või näiteringis, muusikakoolis või beebikoolis. Keskmiselt pühendab iga laps huviringile  4,1 tundi.

Mis on peamised põhjused, miks 40% Eesti lastest üheski huviringis ei käi ja on otsustanud veeta oma vaba aega muud moodi? Ühe peamise põhjusena toovad lapsevanemad välja selle, et laps on huviringis käimiseks liiga väike. Sellele viitas 71,7% lapsevanematest.

Lastest 11,7% ei käi üheski huviringis seetõttu, et laps ise ei soovi kusagil käia, 5,9% leibkondadest puuduvad selleks aga võimalused elukoha lähedal. Huviringides osalemist võivad mõjutada ka piirkonnad, kus lapsed elavad. Kesisemad võimalused huviringides osaleda on lastel, kelle elukoht on linnast või muust keskusest väljas, kus pole alati ka piisavalt õpetajaid, kes huviringe veaksid.

Vanematest 2,4% ei pea ise lapse huviringis käimist oluliseks, 2,2% pole selleks raha ning 2,9% toob põhjusena välja selle, et lapsel ei ole selleks aega.

Panus andmeteks

Paremate haridus- ja huviharidusvõimaluste loomine lastele on üks tõhusatest viisidest, kuidas toetada majanduslikult ja sotsiaalselt tõrjutud lapsi, et aidata neil vaesusest välja tulla ning omandada soodsamaid võimalusi täisväärtuslikuks eluks ühiskonnas ja oma kogukonnas.

1. veebruaril algas sotsiaaluuring, mis hindab Eesti leibkondade ja isikute sissetulekute jaotust, elamistingimusi ning sotsiaalset tõrjutust. Uuring kestab kuni 30. maini.

Kui oled saanud kutse uuringus osaleda, ära jäta kasutamata võimalust anda oma panus, et aidata luua kvaliteetse ja usaldusväärse statistika abil Eesti elust terviklikku ja tõest pilti.

Vaata lisa https://www.stat.ee/eesti-sotsiaaluuring.

Kasutatud andmetest

Blogiloo koostamisel on kasutatud 2019. aasta Eesti sotsiaaluuringuga kogutud andmeid ja hinnanguid. Uuringus osales 6265 leibkonda. Siis oli Eestis 1. jaanuari seisuga 0–14aastaseid lapsi 217 423, neist

0–2aastaseid 42 527

3–6aastaseid 56 405

7–14aastaseid 118 491.