Eestimaa on aina mahedam

Eelmise aastaga lisandus Eestisse 112 uut mahepõllumajandustootjat ja mahepõllumajanduslik ning sellele üle mineva maa pind kasvas lausa 7%. Mahemune toodeti kolmandiku võrra rohkem ja nagu tavatootmiseski, nii saadi rekordiline saak ka maheteraviljakasvatuses.

Statistikaameti analüütik Ege Kirs

Oluline on silmas pidada, et kuigi võib olla maa-alasid, kus mineraalväetisi ja taimekaitsevahendeid ei kasutata, siis neid kõiki automaatselt mahepõllumajandusmaadeks ei loeta. Mahemaa hulka arvestatakse vaid põllumajandusameti tunnustusega täielikult mahepõllumajanduslikku ja sellele üle minevat maad.

Pea veerand põllumajandusmaast on mahe

Möödunud aastal oli Eesti mahepõllumajandusmaa suurus 221 000 hektarit, mis moodustas peaaegu 23% põllumajanduslike majapidamiste kasutatavast maast. Euroopa Liidus oli 2018. aastal mahemaad kõige rohkem Austrias – 24%. Eesti oli mahemaa osakaalu poolest tublil teisel kohal, kusjuures Euroopa Liidu keskmine oli 8%.

Võrreldes 2018. aastaga on mahepõllumajandusmaad Eestis peaaegu 7% võrra enam ja viimase kümne aastaga on see suurenenud üle kahe korra. Sellest 193 000 hektarit on juba täielikult mahepõllumajanduslikul tootmisel ja 28 000 hektarit veel üleminekuajal. Üleminekuaja läbinud pinda lisandus aastaga üle 21 000 hektari.

Rekordilised mahesaagid

Eelmisel aastal kasutati kahte kolmandikku Eesti mahepõllumajandusmaast söödakultuuride ja püsirohumaadena, kokku oli sellist pinda 146 000 hektarit. Maheteravilja kasvatati 54 000 hektaril, mahekaunvilja 9000 hektaril, köögivilja ja maasikaid 183 ning mahekartulit 132 hektaril. Maheviljapuid ja marjaaedu oli 2432 hektarit.

Möödunud aasta oli taimekasvatajatele väga soodne aasta ja seda oli näha ka mahesaakidest. Maheteravilja kogusaak oli 101 300 tonni, mida oli võrreldes 2018. aastaga 84% rohkem. Mahekartulite kogusaak oli aga peaaegu 2000 tonni, mida oli 38% rohkem kui varasemal aastal.

Mahemunasid toodeti 5,8 miljonit ehk 35% rohkem kui 2018. aastal. Paaril viimasel aastal oli mahepiima toodang küll väiksem, aga möödunud aasta näitab 8200 tonniga tõusvat trendi. Maheliha toodeti 2600 tonni.

Maheveised on jätkuvalt populaarseimad

Maheloomakasvatuses on Eestis kõige populaarsem veisekasvatus. Eelmisel aastal oli meil 42 300 maheveist, kes moodustasid veiste koguarvust 17%. Mahelammaste ja -kitsede arv on viimased neli aastat veidi vähenenud, kuid sama trendi on märgata ka nende kasvatuses üldiselt. Mahelammaste osatähtsus kõigist Eesti lammastest oli 46%. Mahelindude arv jäi aga võrreldes 2018. aastaga pea samale tasemele, neid on veidi üle 36 000. Mahesigade arv küll kasvas 683 seani, kuid maheseakasvatus on endiselt vähe populaarne.

Eestis on mahepõllumajandus aina kasvav ja arenev valdkond ning mahetooted on üha rohkem hinnas. Miks ka mitte eelistada eestimaist ja samal ajal teha meid ümbritsevale keskkonnale pai.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s