Naiste ja meeste ajakasutus – aeg kaob, rollid jäävad?

Ühiskonnas on juba aastaid olnud teemaks töö ja pereelu ühitamine. Praeguses eriolukorras on kodust saanud töökoht ja vastupidi ning inimeste rollid kipuvad segunema. Naised peavad jätkuvalt justkui Hunt Kriimsilmad üheksat ametit, aga kuidas on see aastatega muutunud ja milline on meeste roll?

Statistikaameti juhtivanalüütik Marin Tasuja ja meediasuhete juht Kadri Kütt

Ligi 10 aastat tagasi andsime välja kogumiku “Mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu?”, mille fookuses olid naised ja mehed ning kodu ja tööelu ühitamine. Kogumikus analüüsisime naiste ja meeste ajakasutust, vaba aega, töövõimet ning selle taastamist ja haridust. Erinevad, ent omavahel tihedalt seotud näitajad võimaldasid saada tervikliku pildi naiste ja meeste käitumismustritest ning positsioonist igapäevaelus. Parema võrdluse tagamiseks vaatasime Eesti naiste ja meeste ajakasutust võrdluses Euroopa riikidega. Eestis ja paljudes teistes Euroopa riikides toimus 2000. aastate alguses ajakasutuse uuring (AKU). Uuringu eesmärk on saada ülevaade inimeste ajakasutusest ja naiste ning meeste ajakasutuse erinevusest. Uuritavate inimeste vanusevahemik on riigiti erinev ja seetõttu vaatlesime tollases riikide võrdluses 20–74-aastaste naiste ja meeste ajakasutust. 

See, kuidas naised ja mehed oma aega kulutavad ning omavahel ülesanded jagavad, oleneb paljudest teguritest. Üsna oluline mõjutaja on elukohariik. Keskmist tööaega mõjutavad näiteks riigis levinud hõivenäitajad, tööaega reguleerivad seadused ja osaajatöö populaarsus. Leibkonnasisene tööjaotus ja võimalus kombineerida tööd pereeluga oleneb riigi sotsiaalpoliitikast, toetuste süsteemist ning pakutavatest teenustest ja võimalustest. Peale selle mõjutavad naiste ja meeste ajakasutust riigis ning kogukonnas kehtivad soorollid ja hoiakud. 

Enamikus Euroopa riikides olid inimeste ajakasutus ja selle erinevused sooti üldjoontes sarnased. Nii naised kui ka mehed kulutasid peaaegu poole ööpäevast magamisele, söömisele ja teistele isiklikele toimingutele. Kõikides riikides peale Eesti, kus naiste ja meeste uneaeg on võrdne, kulutasid naised magamisele meestest veidi rohkem aega. Vaba aega oli kõikides riikides meestel naistest rohkem. Kõige suurem sooline lõhe oli Sloveenias ja Leedus, kus meestel oli vaba aega naistest veidi üle tunni võrra rohkem. Peaaegu ühepalju oli vaba aega Norra naistel ja meestel. 

Kõige suuremad erinevused riikide vahel olid naiste ja meeste tööjaotuses. Mehed kulutasid kõikides riikides rohkem aega tasulisele tööle kui kodutöödele. Kahe töö erinevus oli kõige suurem Lätis, kus mehed tegelesid tasulise tööga üle kolme tunni kauem kui majapidamisega. Belgia mehed tegid aga kodutöid ja tasulist tööd peaaegu samas mahus. Naiste puhul kehtis vastupidine – kodutöödele kuluv aeg oli pikem kui tasulise töö aeg. Kodutööde ja tasulise töö vaheline erinevus oli suurim Itaalia ja Hispaania naistel ning väikseim Läti naistel. 

Kõige rohkem pühendasid majapidamisele ja perekonnale aega Itaalia ja Bulgaaria naised, kes veetsid kodutöid tehes üle viie tunni päevas. Peaaegu viis tundi kulus kodutöödele veel Hispaania, Sloveenia ja Eesti naistel. Kõige vähem aega – alla nelja tunni – veetsid majapidamises  Norra, Soome ja Läti naised. Meestest olid kõige tublimad kodutööde tegijad Sloveenia, Bulgaaria ja Eesti mehed, kellel kulus selleks keskmiselt kaks ning pool tundi päevas. Kõige vähem kulutasid kodutöödele aega Itaalia ja Hispaania mehed. Seega olid soolised erinevused kodutööde ajas suurimad Itaalias ja Hispaanias ning väikseimad Põhjamaades. Naiste ja meeste ajaline lõhe tasulises töös oli suurim Itaalias ja Hispaanias ning väikseim Bulgaarias ja Sloveenias. Tööjaotus oli ebavõrdsem traditsioonilisema rollijaotusega riikides. 

Mehed kulutasid päevas naistest vähemalt ühe tunni rohkem tasulisele tööle ja naised vähemalt ühe tunni enam majapidamisele ning perele. Võttes arvesse mõlemad tööd, oli naiste kogutööaeg meeste omaga peaaegu võrdne Norras ja Suurbritannias. Kõige suuremad soolised erinevused kogutöömahus olid Bulgaarias ja Itaalias, kus naised töötasid meestest päevas peaaegu poolteist tundi kauem. Eestis kulub 20–74-aastastel naistel töötamiseks tunni võrra rohkem aega kui meestel. 

Naiste ja meeste ajakasutus aastaid hiljem 

Eelnevas Euroopa riikide võrdluses olid aluseks andmed AKU uuringutest, mis toimusid Euroopa riikides perioodil 1998–2005 ja Eestis 1999–2000. Ligi 10 aastat hiljem kogutud ajakasutuse andmetest aga suuri üllatusi ei leia – naiste ja meeste rollid püsisid samal tasemel. Eesti mehed kulutasid majapidamisele ja perekonnale keskmiselt ligi kaks ja pool tundi päevas, tööle aga üle kolme ja poole tunni. Naistel kulus töökohustuste täitmisele keskmiselt ligi kolm tundi ning majapidamisele ja perekonnale neli tundi päevas.

Mõned aastad tagasi avaldas ka Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat naiste ja meeste statistilise portree, mille andmed pärinevad 2016. aastast. Väljaanne “Naiste ja meeste elu Euroopas. Statistiline portree” keskendub erinevustele ja sarnasustele Euroopa meeste ning naiste elus, võttes arvesse nende kodu, kooli ning tööga seotud ajakasutuse. 

Väljaandes on eraldi rubriik laste eest hoolitsemisele ja majapidamistöödele kuluv aja kohta. Sarnaselt varasematele tulemustele kinnitasid andmed, et kõigis liikmesriikides hoolitses meestega võrreldes palju suurem osa naisi laste eest, tegi majapidamistöid ja süüa. 2016. aastal hoolitses ELis iga päev laste eest 92% alaealiste lastega 25–49-aastastest naistest ja 68% meestest. Kõige suuremad olid erinevused naiste ja meeste vahel Kreekas (95% naistest ja 53% meestest) ning Maltal (93% ja 56%) ning kõige väiksemad Rootsis (96% naistest ja 90% meestest) ning Sloveenias (88% ja 82%).

Majapidamistööde ja söögitegemise puhul olid aga erinevused isegi suuremad. 2016. aastal tegi ELis süüa ja/või majapidamistöid iga päev 79% naistest ja 34% meestest. Kõige suuremad erinevused naiste ja meeste vahel olid Kreekas (85% naistest ning 16% meestest) ja Itaalias (81% ja 20%) ning kõige väiksemad Rootsis (74% naistest ja 56% meestest) ja Lätis (82% ja 57%).

Tööhõive seisukohalt oli trend samuti varasemaga sarnane – keskmiselt on meeste tööhõive määr kõrgem kui naiste oma (2017. aastal ELis 73%, naistel 62%). Märkimisväärne on aga see, et naiste ja meeste tööhõive määra erinevus suureneb koos laste arvuga. 2017. aastal oli EL-is lasteta naiste tööhõive määr 66%, lasteta meeste oma aga 74%. Ühe lapsega naiste puhul tööhõive määr tõusis ja oli 71% ning ühe lapsega meeste hulgas oli see 86%. Kahe lapsega naiste tööhõive määr jäi peaaegu samaks (72%), samas kui kahe lapsega meestel tõusis see 90%-ni. Kolme lapse vanemate puhul tööhõive määr langes ja oli naistel 57% ning meestel 85%. 

Eelnevat kokku võttes võib öelda, et kuigi ühiskond on pidevas muutumises ja selle käigus võib täheldada naiste ning meeste võrdsust erinevates eluvaldkondades, kinnitavad andmed vähemalt töö ja pereelu osas midagi muud. Mehed on jätkuvalt rohkem palgatööd tegevad, samas kui naised panustavad enam kodutöödes ja laste eest hoolitsemisel. Praegune eriolukorra situatsioon võimaldab ehk ka võrdsemat rollijaotust, aga kriisi mõjude kohta naiste ning meeste ajakasutusele veel andmed puuduvad. Värsked andmed ajakasutuse uuringu põhjal avaldame aga 2021. aastal. 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s