Sadamates kaubamaht suurenes, raudteel vähenes

Eesti sadamatest veeti 2019. aastal läbi 1,7 miljonit tonni rohkem kaupu kui sellele eelnenud aastal. Raudtee kaubamaht aga vähenes ligi veerandi võrra.  

Birgitta Ojamaa, statistikaameti analüütik

Sadamates käideldud kaubamaht suurenes 2019. aastal 37,6 miljoni tonnini, mis oli eelnenud aasta võrreldes 4,7% enam. Raudtee kaubamaht vähenes aastaga ligi veerandi võrra. Raudteevedude kahanemise peamiseks põhjuseks oli riigisisese põlevkiviveo vähenemine.

Lastiti ja lossiti rohkem

Viimastel aastatel on kaubamahu käitlemine sadamates suurenenud. Laevade lastimine (kauba laevale laadimine sadamas) moodustas 2019. aastal sadamate kaubamahust ligi kaks kolmandikku ehk 25,3 miljonit tonni, kaupa lossiti (kauba laevalt maha laadimine sadamas) 12,2 miljonit tonni ulatuses. 2018. aastaga võrreldes lastiti sadamates 3,4% ja lossiti 7,7% rohkem kaupa.

Sadamate kaudu veetud põhikaubagrupid olid aastal 2019 ja 2018 suuresti samad. Põhiliselt veeti laevadega põllumajandus-, metsandus-, kaevandus-, keemia- ja rafineeritud kütusetooteid. Suurenes metallimaakide ja muude kaevandus- ja karjääritoodete, kemikaalide, keemiatoodete, keemiliste kiudude ning kummi- ja plasttoodete vedu. Aastal 2019 vähenes koksi ja rafineeritud naftatoodete vedu.

Võrreldes Läti ja Leeduga on Eesti sadamates kaubamaht väiksem. Aastal 2014 oli Eesti sadamates kaubamaht suurem kui Leedus, kuid 2018. aastal oli Leedu kaubamaht Eesti omast juba peaaegu poole suurem – 52,5 miljonit tonni. Läti sadamad on Balti riikidest suurima kauba käitlemise mahuga, 2014–2018 on Läti sadamate kaubaveod olnud vahemikus 60–70 miljoni tonni aastas.

Kaubaveo maht raudteel väheneb

Raudteeveod on Eestis aastaga järsult vähenenud. Kaubaveo maht raudteel vähenes 2019. aastal eelnenud aastaga võrreldes 23,3% ehk 21,3 miljoni tonnini.

Veoseid avalikul raudteel oli 2019. aastal 13,2 miljonit tonni, mis on eelmise aastaga võrreldes 2,6% vähem. Mitteavalikul raudteel on vähenenud veosed aastaga peaaegu poole võrra. Peamiseks veoseks mitteavalikul raudteel on põlevkivi. Veosed avalikul raudteel moodustasid eelmisel aastal kaubaveo mahust raudteel peaaegu kaks kolmandikku, varem on avalikul raudteel veetud sama palju või veidi vähem kaupa kui mitteavalikul raudteel.

Põhikaubagrupid raudteedel olid möödunud aasta kolme kvartali põhjal samad kui 2018. aastal: toornafta ja põlevkivi, koks ja rafineeritud naftatooted, kaevandustooted, keemiatooted ja mittemetallilised mineraaltooted. Kemikaalide, keemiatoodete, keemiliste kiudude ning kummi- ja plasttoodete vedu raudteel suurenes. Mittemetalliliste mineraaltoodete vedu vähenes poole võrra ja peaaegu sama palju vähenes kivisöe, pruunsöe, toornafta, maagaasi ning põlevkivi vedu. Veidi vähenes ka koksi ning rafineeritud naftatoodete vedu.

Eesti oli aastatel 2014–2018 raudteevedudes Balti riikidest kõige väiksema kaubamahuga. Aastal 2014 oli kaubamaht suurim Lätis (57 miljonit tonni), aastal 2016, olid Lätis-Leedus kaubamahud väga sarnased (mõlemal 48 miljon tonni). Aastal 2018 oli veoseid kõige rohkem Leedus (57 miljonit tonni) ning Läti jäi kaubamahult teiseks (49 miljonit tonni kaupa).

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s