Kui suurt kasu toovad välisüliõpilased Eestile?

Viimase kolme aasta jooksul on suurenenud nende välisüliõpilaste hulk, kes õppimise kõrvalt töötavad. Kui suurt kasu toovad need tudengid Eestile?

Kadri Rootalu, statistikaameti andmeteadur

Sihtasutuse Archimedes tellimusel statistikaametis valminud värskes analüüsis uuriti, kui suurt maksutulu toovad välisüliõpilased Eestile siin töötades.

Õppeaastal 2018/19 maksid välisüliõpilased ja välisvilistlased Eestile tulu- ja sotsiaalmaksuna üle 10 miljoni euro. Pooled välisüliõpilased jäävad Eestisse tööle ka pärast õpingute lõpetamist.

Üle poolte välistudengitest töötab

Eesti kõrgkoolide haridus paistab maailma kõrgharidusturul üha rohkem silma. Siinsed ülikoolid liiguvad rahvusvahelistes kvaliteediedetabelites järjest ülespoole, meelitades aasta-aastalt siia rohkem välisüliõpilasi  ja -teadlasi.

Viimase kümne aasta jooksul on Eestis õppivate välisüliõpilaste arv viiekordistunud, kuid samal ajal on vähenenud kohalike üliõpilaste arv. Millised on meile saabunud välisüliõpilased ja kuivõrd nad võiksid siinsel tööturul leevendada tööjõupõuda?

Eesti hariduse infosüsteemi ning maksu- ja tolliameti töötamiste ja sissetulekute andmete analüüsi käigus selgus, kui paljudel välisüliõpilastel on Eestis õppimise ajal ja pärast õpinguid kokkupuuteid Eesti tööturuga ning kui suur osa neist on vähemalt korra Eestis registreeritult töötanud ja millist tasu on nad töötamise eest saanud.

Õppeaastal 2016/17 oli õpingute ajal vähemalt ühel korral registreeritult töötanud 48% välisüliõpilastest, 2018/19. õppeaastal oli neid juba 53%. Kohalikest üliõpilastest on töötanud 85%. Seejuures maksid 2018/19. õppeaastal välisüliõpilased Eestis töötamiselt tulu- ja sotsiaalmaksu 8 miljonit eurot ehk 2 miljonit eurot rohkem kui eelneval õppeaastal.

Joonisel on õppeaastal 2017/2018 lõpetanud välisvilistlaste Eestis makstud tulumaks õppevaldkondade järgi. Näidatud pole valdkondi, kus töötab alla 20 välislõpetaja.

Kes maksid kõige rohkem tulumaksu?

Õpingute lõppedes õppeaastal 2017/2018 jäi Eestisse tööle veidi üle poole (51%) välisüliõpilastest ning rohkem kui 90% kohalikest vilistlastest. Kõige rohkem jääb välisüliõpilasi tööle info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate ning tehnika ja tootmise valdkonda. Kaks kolmandikku neist oli lõpetamisele järgneva õppeaasta jooksul töötanud Eestis vähemalt ühe korra. 

Eestis töötamise pealt maksid lõpetamisele järgneval aastal kõige suurema summa tulumaksu ehk kokku veerand miljonit eurot info- ja kommunikatsioonitehnoloogia välisvilistlased. Ärinduse, halduse ja õiguse valdkonnas oli välisüliõpilastest lõpetanuid üle kahe korra rohkem ja tulumaksuna panustasid nad peaaegu sama suure summa.

Kas meile tulevad talendid, keda vajame?

Välisvilistlased töötavad võrreldes kohalike koolilõpetajatega harvemini avalikus sektoris ja tervishoius. Suurema tõenäosusega lähevad välisvilistlased tööle ka välisomanikuga ettevõtetesse. Pooled välisvilistlastest ning vaid 18% kohalikest koolilõpetajatest töötasid välisomanikuga ettevõttes.

Kohalike lõpetajatega võrreldes töötavad välisvilistlased sagedamini ettevõtetes, mis tegutsevad info ja side ning töötleva tööstuse alal, aga ka majutuse ja toitlustuse ning haldus- ja abitegevustega seotud ettevõtetes (sh töövahendusfirmade kaudu tehtud tööd).

Lühiajaliste tööde ja platvormitööde (tööd, mida hallatakse digiplatvormil, nt kullerteenused, tõlke- ja kujundusteenused, lapsehoiu ja majapidamistööde vahendamine) hulk on suurenenud just viimasel aastal, seda eriti välisüliõpilaste seas.

Õppeaastal 2018/19 oli töötamise registris registreeritud tööepisoodide arv kohalikel üliõpilastel keskmiselt 2,1 ning välisüliõpilastel 3,2. Veel kaks aastat tagasi olid need keskmised näitajad kohalikel ja välisüliõpilastel sarnased. Samas ei saa öelda, et lühikesed tööotsad oleksid ka välisüliõpilaste seas valdavad. Kokku rohkem kui kolm kuud oli õppeaasta jooksul töötanud 85% välis- ja 87% kohalikest üliõpilastest. Selles osas on välisüliõpilased kohalike üliõpilastega sarnased.

* Töötamise ja sissetulekute analüüs on tehtud Eesti hariduse infosüsteemis isikukoodidega tuvastatavate üliõpilaste andmete põhjal. Töötamisena arvestatakse olukorda, kus inimesel on töötamise registris õppeaasta jooksul registreeritud vähemalt üks tööepisood.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s