REGREL. Andmete kvaliteedi tõstmine on kui maratonijooks

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on võtnud põhjalikult käsile ehitisregistri andmete kvaliteedi parandamise, et olla valmis 2021. aasta registripõhiseks rahva ja eluruumide loenduseks.

Taavi Jakobson, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitisregistritalituse projektijuht

Põhjamaalastena veedame ligi 90% oma elust hoonetes – korterites või eramutes, kontorites ja koolides, kaubanduskeskustes. Needsamad hooned tarbivad umbes poole toodetavast energiast. Hoonete teenindamiseks on ehitatud pikki maa-aluseid ja maapealseid torustikke, teede ja kaablivõrgustikke. Ehitiste turvalisusest ja mugavusest sõltub meie heaolu ja tervis. Isegi elu.

Tänapäeva turvalises keskkonnas on kerge unustada, et ehitust reguleerivad seadustikud on juba aastasadu keskendunud sellele, et hooned iseenesest kokku ei variseks või tiheasustuse piirkondades põlema süttides poolt linna maha ei põleks.

Täpsete andmete vajalikkus

Et maksumaksja raha võimalikult mõistlikult investeerida, näiteks keskkütte või kanalisatsioonitaristu rajamiseks või prügiveo piirkondade optimeerimiseks, on vaja andmeid. Andmeid on vaja ka näiteks tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametilt selleks, et kontrollida just kõige riskantsemas vanuses hoonete rõdupiirdeid. Teadmine, et hoone katusel on elektrit tootvad päikesepaneelid, võib päästa tuletõrjuja elu. Kuna päikesepaneelidega hoonetes pole võimalik elektrit täielikult välja lülitada, ei ole veega kustutada turvaline.

Hoonete (lähitulevikus ka rajatiste) andmeid hoitakse Eestis ehitisregistris. Register on olnud aastaid alarahastatud ja alamehitatud, kuid majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on viimase poolteise aasta jooksul võtnud selle arendamise põhjalikult käsile ning lähikuudel jõuavad esimesed töö viljad ka kasutajate ette.

Aja ja raha sääst

Lisaks andmekogule korraldab ehitisregister ka kasutus- ja ehituslubade menetlusi. Hoolimata raskest algusest on pabermenetluselt elektroonilisele üleminek säästnud lugematul hulgal aega ja raha. Ühe arhitektuuribüroo hinnangul oli nende sääst ühe projekti pealt keskmiselt lausa 100 tundi.

Õnneks on juba üsna sügavale unustusehõlma vajunud, kuidas A1 formaadis trükitud ja paljundatud projektidega valla ehitusspetsialisti ukse taga järjekorras istuti. Parandamise ja lihtsustamise ruumi on siin muidugi veel palju. PriceWaterhouseCoopersi hinnangul (2018) on menetluskeskkonna uuendamisega võimalik kokku hoida igal aastal üle 90 000 tunni omavalitsuste ja kooskõlastavate asutuste ametnike aega.

Sääst erasektoris on hinnanguliselt vähemalt sama suur. Erinevalt näiteks lähinaabritest Soomes, kel igas vallas on oma hoonete andmekogu, on meil õnneks üks ehitisregister üle riigi, mis hõlbustab nii andmete analüüsi kui ka süsteemi arendusi ja käimas hoidmist.

Nii nagu ehitisregistri tarkvara vajab arendustöid, vajab parandamist ka selle andmekvaliteet. Meie andmeparandustööd on ennekõike keskendunud sellele, et 2021. aasta registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGRELi) ajaks on tagatud vajalik andmekvaliteet.

Mis on pildil: puukuur või kurgilava?

Praeguse suurema andmekvaliteedi parandamise projekti käigus korrastame registri andmebaasi, loome kvaliteedi hindamise vahendid ja viime andmebaasi masskannetena sisse parandused, mida on võimalik automaatselt teha. Need kanded lähevad andmebaasi selle aasta novembris ja detsembris, mistõttu ei kajastunud viimases prooviloenduses.

Registri andmete parandamisel peame olema tähelepanelikud, sest andmed peavad olema usaldusväärsed nii üldistatult (statistiliselt) kui iga korteri ja hoone kohta. Seetõttu oleme enne andmebaasis paranduste tegemist andmete õigsust korduvalt kontrollinud ja nüüd valmis neid sisse viima.

Koostöös maa-ametiga kanname registrisse puuduvaid hooneid. Selle aluseks on ülelendudega tehtud ortofotod, mis abistavad omavalitsuse ametnikel registrist puuduvate hoonete tuvastamist. Ehkki andmeid on ka maa-amet puhastanud, on ka siin käsitööd veel päris palju, sest ülalt vaadates näevad eluhoone, katusega puuriit ja kurgilava üsna sarnased välja.

Otsused andmete, mitte kõhutunde toel

Aastal 2020 käivitub projekt, millega tuvastame, millal on hinnanguliselt hooned esmaselt kasutusele võetud. See on REGRELi nõuetest hetkel kõige problemaatilisem tunnus. Siingi on abiks ortofotod ja ajaloolised kaardid. Lihtsalt selgitades võrreldakse selleks kaht samast kohast ülelennuga saadud fotot ja kui vahepeal on hoone tekkinud, saabki ligikaudse ehitamise aja.

Teiseks kogume infot omavalitsustelt ja teenusepakkujatelt olemasoleva pesemisvõimaluse ja WC kohta. Mõistagi on andmete õigsuse tagamisel oluline roll ka koduomanikel. Selleks, et andmete parandamine oleks võimalikult kiire ja mugav, oleme automatiseerinud ja lihtsustanud andmete esitamise teatise. Seda hakkab uuenenud ehitusregister 2020. aasta alguses pakkuma.

Andmekvaliteedi tõstmise töö ei ole sprint, vaid maraton. Seda maratoni jookseme ikka uuesti ja uuesti ning iga korraga seame ja saavutame uusi ja täpsemaid andmekvaliteedinõudeid. See ei ole lihtne, aga kui tahame, et meie riigis otsustatakse andmetele, mitte kõhutundele tuginedes, on see hädavajalik.

REGREL-ile pühendatud artiklite sari tutvustab rahva ja eluruumide loenduse ettevalmistust ja metoodikat. REGREL-i kohta on rohkem infot Statistikaameti veebilehel.


 [

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s