REGREL. Kas lugeda rahvast savitahvlite või taimejuurte abil?

Eelmine statistikaameti suurprojekt 2011. aasta rahvaloendus lõppes edukalt, muuhulgas püstitati isegi internetis vastanute maailmarekord (u 2/3 vastanutest). Rekordivääriline oli ka küsimustik – nii pikalt ja põhjalikult polnud seni kogu rahvastikult andmeid küsitud. Kuhu suunda tüürib järgmine loendus?

Ene-Margit Tiit, statistikaameti rahvastikustatistika ekspert

Üks keerukamaid kohti tänapäeva loenduste juures on kaetus, sest inimesed liiguvad palju ringi ega viibi kaugeltki kogu aeg oma püsielukohas. Tihtipeale ei tea nende lähedasedki (kui neid on), kui kauaks nad ära on reisinud.

Teine probleem loendajate jaoks on inimeste privaatsuse soov. Igati ontlikud ja muidu seaduskuulekad inimesed ei soovi loenduses (ja ka muudes uuringutes) osaleda ja oma andmeid riigiga jagada. Nii näiteks selgus pärast eelmist loendust loendusandmeid rahvastikuregistri andmetega võrreldes, et registri järgi elab Eestis umbes 65 000 inimest (5% rahvastikust) rohkem kui loendati.

Olukorra selgitamiseks töötati välja mitmete riiklike registrite ristkasutusele tuginev nn elumärkide metoodika andmestiku hindamiseks, mis näitas viga mõlemas andmekogus. Rahvastikuregistris oli kirjas mitukümmend tuhat välismaale lahkunud isikut, kes ei olnud oma lahkumist rahvastikuregistris registreerinud, loendusel aga oli jäänud puudu ligi 30 000 isikut ehk 2,3% loendamisele kuuluvatest isikutest.

Segadused elukohaga

Väikese pettumuse valmistasid ka mõne teise tunnuse täpsuse näitajad, neist olulisim Eesti andmekorralduse valulaps – registreeritud elukoht, mis ei ühti tegeliku elukohaga viiendikul elanikest. Kas seda õnnestus täpsustada? Vastus on jah ja ei. Nende vastajate elukohad, kuhu läksid loendajad, said küll enam-vähem täpselt kirja. Seevastu nendest internetis vastajatest, kelle tegelik ja registreeritud eluruum lahknesid, märkisid ligemale pooled loendusankeeti oma elukohaks registreeritud elukoha, mis tekitas kohe mõnesugust segadust leibkondade arvestuses. Halvem oli aga see, et loenduse andmetest moodustatud statistilise registri elukoha-andmed hakkasid kiiresti halvenema (kuigi neid registreeritud elukohamuutuste põhjal täiendati), sest endiselt ei täidetud elukoha-muutuste registreerimise nõuet ja ekslikke elukohaandmeid on jätkuvalt 20% ringis.

Ülejäänud tunnustes jäi puuduvate väärtuste osa loendusandmestikus alla 1%, mis on rahvaloenduste kontekstis väga hea tulemus.

Tööd järgmiseks loenduseks

Registripõhise rahva ja eluruumide loenduse idee liikus valitsuse ringkondades juba enne 2011. aasta rahvaloendust. Sellega loodeti toetada e-riigi kuvandit ja ilmselt ka ressursse säästa. Statistikaamet oli sellele ideele siis vastu, sest polnud välja töötatud vajalikku metoodikat ja ka kõigi registrite kvaliteet ei vastanud vajadustele.  Puudus aadresside standard, mis võimaldanuks muid andmeid geograafiliste kohtadega siduda, samuti süsteemne ja kõikehõlmav andmevahetuskeskkond. Küll aga nõustus statistikaamet otsusega viia järgmine 2021. aasta rahva ja eluruumide loendus läbi registripõhiselt.  

Tööga alustati kohe ning selles osalesid mitu ministeeriumi ja eri asutusi. Mida tehti?

  • Loodi vajalikud juriidilised alused ­– riikliku statistika seadus;
  • kontrolliti ja korrastati vajalikud riiklikud registrid;
  • loodi universaalne andmevahetussüsteem X-tee;
  • statistikaamet tegi ulatuslikku metoodilist tööd, sh töötas välja registripõhise rahva ja eluruumide loenduse kontseptsiooni, mida testiti koostöös teiste riikide registripõhise loenduse meeskondadega; tutvustas Eesti originaalmetoodikat muuhulgas ka Eurostati ja ÜRO loenduskogudes; kavandas kaks registripõhist prooviloendust (2016 ja 2019) ning ühe kontrolluuringu, mis praeguseks on tehtud; töötas välja kvaliteedi hindamise süsteemi, mis aitaks otsustada, kas registripõhist loendust on võimalik 2021. aastal teha piisava kvaliteediga.

    Miks teha registripõhine loendus?

  • Registripõhine loendus vastab tänapäeva info kogumise ja kasutamise nõuetele. Riigis luuakse järjest rohkem registreid, mille eesmärk on saada teavet riigi või ühiskonna juhtimiseks. Kui on ühtne registrite süsteem, on võimalik teha tõhusaid otsuseid.
  • Registripõhisel loendusel ei teki andmelünki inimeste liikumiste või loendusest hoidumise tõttu.
  • Registripõhine loendus tagab kõrgema kvaliteediga andmestiku, sest andmevigu ei teki unustamise või leibkonnaliikmete vähese informeerituse tõttu. Samuti välistab see n-ö nalja pärast või enesehinnangu tõstmiseks antud sihipäraselt ekslikud vastused. Registripõhise loenduse korral on võimalik mõne registri ebatäpsusi korrigeerida teiste registrite andmete abil.
  • Registripõhine loendus on operatiivne ja seda on võimalik korraldada kas või igal aastal.
  • Registripõhine loendus vähendab tuntavalt vastamiskoormust ja säästab nii inim- kui ka materiaalseid ressursse.

Tunnused loendusprogrammis

Rahva ja eluruumide loenduselt saadud teave on suurepärane algmaterjal teadus­uuringuteks ja seetõttu on arusaadav, et teadlased ja muud huvigrupid soovivad lisada küsimustikku oma uuringute tegemiseks vajalikke küsimusi. Sõjaeelses Eestis lükkas loenduskomisjon kõik ettepanekud karmikäeliselt tagasi, viimastel loendustel on aga loendusankeetidesse lisatud suur hulk lisaküsimusi inimeste päritolu, usu, keelteoskuse ja tervise kohta.

Riikides, kus selliseid tunnuseid soovitakse uurida, korraldatakse tavaliselt valikuuring. Valikuuringu usaldusväärsus ja eelised kõikse uuringu ees said statistikutele ja ühiskonnateadlastele selgeks juba sadakond aastat tagasi, kui uuringud muutusid mitmekesisemaks ja sügavamaks võrreldes loendusega, kus küsimuste ja vastusevariantide arv on piiratud. Valikuuringut võib teha loendusega samal ajal. Sel juhul on kaks küsimustikku: lühem on kõikne ja sisaldab rahvusvaheliselt kohustuslikke tunnuseid ning pikemas on konkreetse riigi ja huvirühmade soovitud küsimused välja valitud küsitletavatele.

Eestis on seis hea

Analüüsid on näidanud, et üldjuhul on registrite andmed ütlustest täpsemad. Skeptikutele, kes soovitavad loendamisel pöörduda tagasi ajalooliste meetodite juurde, on paslik meenutada, et ühiskonda ja inimeste käitumist ei ole võimalik tagasi minevikku pöörata. Minevikus hästi töötanud vahendid ei sobi tänapäeva maailma.

Eestis on uurijate olukord parem kui enamikus teistes riikides, sest meil toimib registrite süsteem hästi. Suure osa uuringuteks vajalikku teavet saab kätte riiklikest andmekogudest.

Savitahvleid kasutati rahvaloenduse andmete talletamiseks umbes  5000 aastat tagasi Lähis-Idas ja taimejuurte kimpe tuhatkonna aasta eest Peruus.     

REGREL-ile pühendatud artiklite sari tutvustab rahva ja eluruumide loenduse ettevalmistust ja metoodikat. REGREL-i kohta on rohkem infot Statistikaameti veebilehel.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s