REGREL. Elukoht garaažis või alajaamas. Aga päriselt?

Aadressiandmete süsteemis (ADS) registreeritakse kõigi maaüksuste, hoonete ja korterite aadressid, mis on registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGREL) alus. Aadressiandmeid korrastatakse ka edaspidi, sest veel praegugi võib ette tulla juhtumeid, kus inimene elab registri järgi garaažis või alajaamas.

Mall Kivisalu, maa-ameti aadressiandmete osakonna juhataja

Keskne ADS loodi maa-ametis 2007. aastal. See oli hädavajalik samm, et tagada registrite andmevahetus ja ühtlasi toota algandmeid 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduseks.

Varem toodeti iga 10 aasta järel loendusteks eraldi loenduskaarte. Kaartidele kanti kõik teadaolevad elumajad nummerdatuna, sest süsteemselt korrastatud ja kaardiga seotud aadressiandmeid ei olnud kuskilt võtta.

Kui aadressid registrites ei klapi

Enne ADS-i loomist kirjutati igasse registrisse aadresse nii nagu andmeandjad (nt kliendid) ütlesid või oli dokumentides. Paraku tekitas see palju segadust, sest inimesed kippusid registritesse andma oma aadresse erinevalt. Mõnel juhul võidi esitada ka valeandmeid, kuid kontrollida ei olnud kuskilt.

Segadusi tekkis näiteks sellest, et aadresside kirjapilt ei olnud standarditud ning need lihtsalt ei klappinud. Näiteks rahvastikuregistri aadress Kuuse tn 2 võis ehitisregistris olla Kuuse tee 2, äriregistris aga hoopis Kuuse 2. Kas silmas oli peetud sama aadressi, ei olnud teada, sest samas asulas võis olla nii Kuuse tee, Kuuse tänav kui ka Kuuse talu.

Samuti on arusaamatusi põhjustanud aja jooksul tehtud aadressimuudatused ning haldus- ja asustusepiiride ümberkorraldused. Osades registrites kasutati vanu ja osades uusi aadresse.

Varasemate andmeapsude ilmekaid näiteid leiab praegugi veel. Näiteks on inimeste elukohana registreeritud nii garaaže kui ka alajaamu.

Andmed eri kohtades

Eestis on kokku umbes 100 avaliku sektori andmekogu, kus aadresse kasutatakse. Peale selle on erasektori andmekogud (energia-, side-, logistika-, kütte- ja vee-ettevõtted, pangad jne).

Igasse andmekogusse on andmed jõudnud eri moel. Aeg-ajalt on kodanikul kohustus teatada andmekogu pidajale, et aadress on muutunud. Seda nõuet pole alati siiski täidetud.

ADS-i peaeesmärk on tagada, et maaüksuste, hoonete ja hooneosade (korterite, äriruumide) andmed oleks olemas nii nende asukohas kui ka andmekogudes. Samuti tagab ADS eri ajal tehtud aadressimuudatuste kättesaadavuse. Selleks

  • on kogutud ADS-i kõik aadressiandmed;
  • on loodud aadressi standard (sh õigusaktid, nõuded ja juhised);
  • pakutakse kvaliteetseid ja kiireid teenuseid nii andmete tootmiseks, seostamiseks, alla laadimiseks kui ka igapäevaseks andmete uuendamiseks.


Avaliku sektori andmete kvaliteedi parandamiseks telliti aastal 2009 andmekorrastustööd AS-ilt Regio ja Eesti Post. Nii saadi 2010. aasta loenduse alusandmed, mida kasutati ka ADS-i korrastamisel.

Kihilised andmevead

Andmevead on kihilised. Suurematest vigadest võivad kooruda uued vead, mida ei ole kohe näha.

Eluhoonele nõuetele vastava aadressi määramisel võib selguda, et hoone on lagunenud ja selle kasutamine tuleks pigem lõpetada ning leida selle hoonega seotud inimeste tegelik elukoht. Seejuures on abiks ka maa-ameti üha kvaliteetsemad orto- ja kaldaerofotod.

Andmekvaliteedi huvides on võimalik uurida, kas rahvastikuregistris elukohana registreeritud hoones (nt sõnnikuhoidla kõrval asuva lauda küljes olevas väikeses ehitises) on tõepoolest võimalik elada.

Andmete korrastamise käigus on järjest tulnud välja uusi nüansse, mille põhjal andmeid korda seada. Iga uus andmekasutaja on näidanud, kuidas on võimalik andmekvaliteeti veel parandada.

Aastal 2013 eraldas Vabariigi Valitsus aadressiandmete korrastamiseks omavalitsustele ja maa-ametile raha. Maa-amet valmistas ette andmetabelid, mille alusel asusid omavalitsused andmeid korrastama. Praeguseks on korda tehtud 527 000 objekti andmed. Jäänud on veel 50 000 objekti. Omavalitsused peavad saama  aastaks 2020 enamiku REGREL-ile vajalikest andmetest korrastatud, kuna see on loenduse õnnestumiseks hädavajalik.

Millised on korrastatud andmed?

Hoonel peab olema ruumikuju kaardil. Eesti topograafia andmekogus on hooned kaardistatud, kuid alati ei ole neil vastet ehitisregistris. Ehitisregistris oli kuni aastani 2012 lubatud hoonet registreerida ka ilma ruumilise asukohata. Ehitisregistrist aga võetakse REGREL-iks vajalik hoone info (nt kütte liik, tubade arv, veevarustuse olemasolu jne). Kaardil oleva kujutisega andmete seostamine annab kindluse, et erinevates andmekogudes käib jutt ikka samast hoonest.

Elukondlikul hoonel (eluhoonetel ja ettevõtete tegevusega seotud hoonetel) peab olema unikaalne aadress. Näiteks kui samal maaüksusel on mitu eluhoonet, siis on neid vaja aadressi järgi eristada. REGREL-i käigus tehakse kindlaks leibkondade arv  (koos elavad inimesed). Kui hoonetele unikaalseid aadresse ei määrata, võidakse lugeda koos elavateks ka täiesti võõrad perekonnad. Unikaalsed aadressid peavad olema ka korteritel.

Seosandmed teiste registritega peavad olema õiged. Kui näiteks rahvastikuregistris on aadress, mida ADS-is ei ole, on vaja see aadress kas ADS-i luua või leida isikule selline aadress, mis juba on ADS-is. Nii korrastatakse ka ettevõtete aadresse äriregistris ja korteriomandite andmetega kinnistusraamatus.

Lisateave ADS-i ja teenuste kohta

REGREL-ile pühendatud artiklite sari tutvustab rahva ja eluruumide loenduse ettevalmistust ja metoodikat. REGREL-i kohta on rohkem infot statistikaameti veebilehel.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s