REGREL. Rahvaloendus maailmas: kelle uksele loendaja koputab?

Uus aeg nõuab uuendusi ka rahvaloenduse metoodikas. Inimesed liiguvad maailmas rohkem ringi, elavad mitmes kohas ja töötavad eri riikides. Kuidas kavatsevad riigid oma rahva üle lugeda?

Diana Beltadze, statistikaameti rahva ja eluruumide registripõhise loenduse projektijuht

Nüüdisaegsete meetoditega on võimalik saada kvaliteetseid andmeid kiiremini ja odavamalt kui traditsiooniliselt ühe ukse tagant teise taha käies.

ÜRO Euroopa majanduskomisjoni (UNECE) kuuluvast 56 riigist viis loobusid traditsioonilisest loendusest juba 1990. aastal, kaheksa riiki 2000. aastal ja 19 riiki 2011. aastal.

Järgmisel loendusel 2021. aastal kavatsevad riigid kasutada senisest enam uusi tehnilisi lahendusi (internet, elektrooniline andmekogumine) ja paljud riigid tahavad korraldada registripõhise loenduse.

Kes koputab uksele, kes kasutab registreid

Tavaloenduse ukselt uksele kavatseb korraldada 95 riiki, neist 22 UNECE riiki. Loendusel tahavad registreid kasutada 42 riiki, nende hulgas 15 riiki kavatsevad korraldada loenduse ainult registrite põhjal. Üksnes Prantsusmaa korraldab traditsioonilise jadaloenduse (loendus, kus rahvastik on jaotatud osavalimiteks ja osad loetakse üle eri aastatel).

Eelmisel rahvaloendusel 2011. aastal kasutas registreid loendusandmestiku saamiseks ainult üheksa riiki. Seekord on täielikult registripõhised loendused kavas ka meie naabritel Lätis ja Leedus.

Aeglane üleminek

Loendusmeetodi muutus riikides on olnud küllaltki aeglane. Juba 1970. aastast on statistikud otsinud alternatiivseid meetodeid, et vähendada loenduse maksumust ja vastajate koormust. Suur osa Euroopa riike (34) kasutas 2011. aastal siiski traditsioonilist loendust.

Kuigi paljudel Euroopa riikidel olid olemas loenduseks vajalikud põhiregistrid, ei olnud enamikus riikides võimalik korraldada loendust registrite alusel. Selle peamised põhjused olid järgmised:

  • andmed ei olnud kvaliteetsed ega ajakohased;
  • registrites oli liiga vähe andmeid, mille põhjal loendustunnuseid moodustada;
  • registrid ei olnud ühtse standardiga;
  • andmete kasutamist takistasid tehnilised või juriidilised probleemid.

Enamikus riikides kasutati eelmise loenduse eeltöödel riiklikke andmekogusid (aadress-nimekirju). Nende alusel täiendati ka puudulikke andmeid ning kontrolliti ja hinnati andmekvaliteeti. Mõned riigid eeltäitsid registriandmete alusel loenduslehed. Eesti kasutas registrite andmeid loenduse kvaliteedi hindamiseks.

Peamised murekohad

Loenduse korraldamist reguleerivad õigusaktid on enamikus riikides üsna detailsed. Kui kasutusele võeti rohkem administratiivseid andmeid, muutsid paljud riigid ka oma õigusakte.

Riigid, kes on võtnud suuna registripõhisele loendusele, on kasutanud traditsioonilise rahvaloenduse tulemusi, et koostada statistilisi registreid või parandada olemasolevaid halduslikke andmekogusid. Ka Eestis korrastati aadressiandmeid.

Suvel 2019 korraldatud riikide küsitluses tulid välja järgmise loenduse ettevalmistamise põhiprobleemid. Kõige rohkem teeb muret uute tehnoloogiliste võimaluste rakendamine ja loendusandmete kvaliteet, samuti on paljudel riikidel endiselt keeruline leida loenduseks piisavalt raha (vaata tabelist).

Nagu näitab teiste riikide kogemus, on uusi meetodeid rakendatud järk-järgult. Seetõttu ei olnud ka Eestis mõistlik muuta loendusmeetodit korraga ja 2011. aasta loendus korraldati segameetodil (traditsiooniline loendus koos registrite kasutamisega). Kas järgmine loendus on täielikult registripõhine või kombineeritakse registrite ja valikuuringu andmeid, sellele küsimusele saab statistikaamet vastuse pärast teist prooviloendust.

Statistikaamet alustas REGREL-ile pühendatud artiklite sarja, et tutvustada rahva ja eluruumide loenduse ettevalmistust ja metoodikat. REGREL-i kohta on rohkem infot Statistikaameti veebilehel.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s