Välistudengeid meelitab ärindus, haldus ja õigus

Kõige atraktiivsemad õppimiskohad välisüliõpilaste hulgas on Tallinna ülikoolid, kuhu õppima tõmbavad kõige rohkem ärinduse, halduse ja õiguse õppekavad.

Eelmisel aastal õppis välistudengeid kokku 14 Eesti kõrgkoolis. Absoluutarvudelt olid populaarseimad Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool. Neist kolmest oli välisüliõpilaste osakaal suurim tehnikaülikoolis (14%).

Blogi2joonis2

Allikas: EHIS

Suurima välisüliõpilaste kontsentratsiooniga paistavad aga hoopis silma Estonian Business School, Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar ja Euroakadeemia, kus kolm üliõpilast kümnest on pärit väljastpoolt Eestit. Muuhulgas võib tuua välja, et Tallinnas õppis kaks korda rohkem välisüliõpilasi kui Tartus. Aafrikast pärit välisüliõpilaste hulgas olid Tallinna ülikoolid aga suisa neli korda populaarsemad kui Tartu ülikoolid.

Bolgi2joonis1

Allikas: EHIS

Mida välistudengid õpivad?

Enam kui kolmandik välistudengitest on valinud õppimiseks ärinduse, halduse ja õiguse eriala.  Samas on valdkondade eelistus haridusastmeti siiski erinev – bakalaureuseõppes 64%, magistriõppes 22% ja doktoriõppes 10%.

Populaarsuselt teisel kohal ja seda läbivalt kõigis haridusastmetes on humanitaarvaldkond (keskmiselt 15%).  Kolmandat kohta jagavad kaks valdkonda – informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (IKT) ning tehnika, tootmine ja ehitus. Eraldi tasub veel märkida, et nii nagu meie kohalike doktorantide hulgas, troonib ka välisüliõpilastest doktorantide seas hoopiski loodusteaduste valdkond. Kõige vähem õpitakse teenidus- ja haridusvaldkonna õppekavadel.

04-01parandatud

Allikas: EHIS

Naiste väiksem osakaal

EL-s keskmiselt on naisvälisüliõpilaste osakaal veidi üle poole. Kõige suurem on see näitaja Belgias, Slovakkias ja Itaalias (58%), väikseim aga Küprosel (30%) ja Lätis (38%). Eestis oli 2017/2018. õppeaastal naissoost välisüliõpilasi 43%, mis on EL keskmisest madalam ja seda sõltumata haridusastmest.

Eesti ülikoolide doktoriõppes õppis naisvälisüliõpilasi meestest lausa kaks korda vähem. See on vastupidine suund meie kohalike üliõpilaste soojaotusele, mis on kõigis haridusastmetes naiste poole kaldu. Päritolumaade kaupa vaadates on kõige rohkem  naistudengeid  Euroopast tulnud üliõpilaste hulgas (51%). Kõige väiksem on naiste osakaal Aafrikast (27%) ja Aasiast (33%) pärit tudengite hulgas.

Lai vanuseskaala

Välistudengite vanuseskaala oli lai – 16–63aastasteni. Kolmveerand välistudengitest on 20–30aastased. Mediaanvanuseks on 25, millest nooremana saabuvad peamiselt Euroopast pärit üliõpilased (mediaanvanus 24) ja keskmiselt vanemana Aafrika (28 a) ja Lõuna-Ameerika tudengid (29 a).

Kas uus peatselt algav õppeaasta toob välisüliõpilaste osas muutusi? See selgub lõplikult alles novembri keskpaigaks, kui ülikoolid on esitanud andmed Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS).

 

Käthrin RandojaRohkem infot Statistikaameti analüütik Käthrin Randoja

 

METOODIKA

Välisüliõpilaste all käsitletakse Eesti ülikoolidesse immatrikuleeritud üliõpilasi. Erasmuse jms programmide kaudu saabuvaid külalisüliõpilasi antud andmed ei kajasta. Välisüliõpilaseks olemise staatuse määrab alates 2014/2015. õppeaastast ära EHISesse andmeid sisestav ülikool. Enne seda loeti välisüliõpilaseks need üliõpilased, kelle elukohamaa ei ole EHISes “Eesti” (või “määramata” või “tühi”) ning kel ei ole samaaegselt EHISe andmetel alalist elamisõigust/pikaajalise elaniku elamisluba ning kelle kodakondsus pole Eesti.

Välisüliõpilaste päritolumaana kajastatakse tudengi varasemat elukohamaad ja selle puudumisel kodakondsust (3% õpilaste puhul).

Alates 2016. aastast on andmed kaalutud, st kui mõni üliõpilane õpib mitmel õppekaval, siis ei kajastu ta andmetes mitmekordselt. 2018/2019. õppeaastal õppis kahel õppekaval korraga 4 välisüliõpilast.

Andmete lihtsustamise huvides on bakalaureuseõppe mõiste alla koondatud ka rakenduskõrgharidusõpe. Magistriõppe mõiste alla on liidetud ka integreeritud õpe.

Mediaanvanus on vanus, millest nooremaid ja vanemaid isikuid on võrdselt.

Eurostati kaudu saadavad andmed on viitajaga. Antud blogiloos kasutatud Eurostati andmed on 2016/2017. õppeaasta kohta.

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s