Viis korda rohkem välisüliõpilasi ja kaks korda rohkem mitmekesisust

Eesti ülikoolidesse leidis eelmisel õppeaastal tee rekordarv välisüliõpilasi. Välisriikidest tulnud tudengeid õppis meil 5043 ehk umbes Türi suuruse linna jagu rahvast.

Välisüliõpilaste osatähtsus kogu Eesti kraadiõppe tudengite hulgast on samuti aasta-aastalt kasvanud, tipnedes möödunud aastal 11% juures. Selle tõusu taga on ka fakt, et 12 aasta jooksul on kogu Eesti tudengite arv vähenenud rohkem kui 20 000 õpilase võrra.

Allikas: EHIS, HaridusSilm

Välisüliõpilasi tuleb üha rohkematest riikidest

Eelmisel õppeaastal tuli Eestisse õppima välisüliõpilasi 126 erinevast riigist. See on üle kahe korra rikkalikum päritolude skaala kui 12 aastat tagasi. Rohkem kui pooled välisüliõpilastest olid pärit Euroopast (55%), ligi kolmandik Aasiast (30%) ja kümnendik Aafrikast (9%). Kõige rohkem välistudengeid saabus lähinaabrite juurest Soomest ja Venemaalt (kokku 36%). Läti ja Leedu tudengite seas Eesti paraku kõige populaarsem valik ei ole – kokku oli neist riikidest 150 üliõpilast (3%). See jääb alla nii Ukraina, India, Türgi, Bangladeshi kui ka Gruusia päritolu välisüliõpilaste arvule. Võrdlusena võib välja tuua, et Soomes oli Eurostati andmeil enim välisüliõpilasi pärit Venemaalt ja Hiinast. Läti ülikoolides õpib enim Usbekistani ja Saksamaa tudengeid.

Allikas: EHIS

Seejuures on huvitav märkida, et erinevate maailmajagude välisüliõpilased eelistavad Eestis õppides erinevaid haridusastmeid. Eurooplased on enim huvitatuid bakalaureuseõppest. Aafrikast pärit õppurid valivad bakalaureuse- ja magistriõpet võrdselt. Ameerikast, Aasiast ja Austraaliast saabunute hulgas on aga selgelt populaarseim magistriõpe.

Välistudengite osatähtsus EL keskmisel tasemel

Eurostati viimaste andmete kohaselt oli 2016/2017. õppeaastal Eesti välisüliõpilaste osakaal Euroopa Liidu keskmisel tasemel  (8%). Kõige suurem oli välisüliõpilaste osakaal Luksemburgis, Küprosel ja Austrias. Kõige väiksem aga Horvaatias, Hispaanias ja Kreekas. Absoluutarvudelt õpib enim välisüliõpilasi Saksamaal ja Prantsusmaal – kahes riigis kokku veidi üle poole miljoni. Kõigis ELi riikides (v.a Suurbritannia) õppis välisüliõpilasi kokku Eesti elanike arvuga samas suurusjärgus – ca 1,3 miljonit.

Allikas: Eurostat 

2018/2019. õppeaastal jagunesid välisüliõpilased Eestis erinevate haridusastmete vahel sarnaselt EL keskmisega. Kõige rohkem õppis Eestis välisüliõpilasi magistriõppes (49%). Veidi vähem õpitakse bakalaureuseastmes (41%) ja viimasel kohal on doktoriõpe (10%). Selline proportsioon ei ole omane aga kõigile riikidele. Näiteks Rootsis, Portugalis ja Hispaanias on doktorantide osakaal välisüliõpilaste hulgas Eestist kaks korda suurem. Poolas ja Kreekas on sama näitaja aga Eestist kuus korda väiksem. Kreeka eristub ka sellega, et seal on valdav osa just bakalaureuseõpet valinud välistudengeid (96%). Bakalaureuseõpe on keskmiselt populaarsem ka Poolas, Hollandis, Itaalias ja Küprosel õppivate välistudengite hulgas.

Loe 26. augustil ilmuvast jätkuloost, mida ja kus välisüliõpilased meil õpivad.

 

 

Rohkem infot Statistikaameti analüütik Käthrin Randoja

 

METOODIKA

Välisüliõpilaste all käsitletakse Eesti ülikoolidesse immatrikuleeritud üliõpilasi. Erasmuse jms programmide kaudu saabuvaid külalisüliõpilasi antud andmed ei kajasta. Välisüliõpilaseks olemise staatuse määrab alates 2014/2015. õppeaastast ära EHISesse andmeid sisestav ülikool. Enne seda loeti välisüliõpilaseks need üliõpilased, kelle elukohamaa ei ole EHISes “Eesti” (või “määramata” või “tühi”) ning kel ei ole samaaegselt EHISe andmetel alalist elamisõigust/pikaajalise elaniku elamisluba ning kelle kodakondsus pole Eesti.

Välisüliõpilaste päritolumaana kajastatakse tudengi varasemat elukohamaad ja selle puudumisel kodakondsust (3% õpilaste puhul). Alates 2016. aastast on andmed kaalutud, st kui mõni üliõpilane õpib mitmel õppekaval, siis ei kajastu ta andmetes mitmekordselt. 2018/2019. õppeaastal õppis kahel õppekaval korraga 4 välisüliõpilast.

Andmete lihtsustamise huvides on bakalaureuseõppe mõiste alla koondatud ka rakenduskõrgharidusõpe. Magistriõppe mõiste alla on liidetud ka integreeritud õpe. Eurostati kaudu saadavad andmed on viitajaga. Antud blogiloos kasutatud Eurostati andmed on 2016/2017. õppeaasta kohta.

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s