Soolane palgalõhe

Võrdse Palga Päeva tähistamiseks korraldab Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon igal aastal meeleolukat aktsiooni “Tilliga ja tillita“, mille käigus juhitakse tähelepanu naiste- ja meeste palkade erisusele. Kahjuks ei piirdu naiste- ja meestevahelise ebavõrduse ilmingud vaid palkade erinevusega.

190111_palgal6he-04

Üleilmne eesmärk „Saavutada sooline võrdõiguslikkus ning suurendada naiste ja tütarlaste mõjuvõimu“[1] on Eestis seotud mitmete näitajatega. Õnneks on meie riigis soolise ebavõrdsuse osas näha paranemist. Üheks oluliseks seiratavaks näitajaks on naisjuhtide osatähtsus. Kuigi 2017. aasta andmete järgi oli Eestis kümnest juhist kaks naised, on naisjuhtide osatähtsus Eestis suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt ning naiste osakaal juhtide hulgas tõusnud viimase 10 aasta rekordtasemele. Enim Eestis tegutsevaid naisjuhte on 50–74-aastased.

Võrdõiguslikkuse „ajakasutuse valdkonna“ indeksi osas on Eesti Euroopa liidu võrdluses keskmisest paremal positsioonil, olles Rootsi, Soome ja Taani järel neljas. Vaatamata sellele on Eesti naised endiselt meestest rohkem seotud hoolduskohustuste ja heategevusega ning spordivad, osalevad kultuuriüritustel ja muus vabaajategevuses meestest vähem.

Kuigi Eesti-siseselt lõhe väheneb, on palgalõhe meie riigis juba pikka aega Euroopa Liidu riikide võrdluses suurim. 2017. aastal oli naiste tunnitasu meeste omast viiendiku võrra väiksem. Suurim palkade erisus oli finants- ja kindlustustegevuses töötavate meeste ja naiste vahel.

Seega on vaatamata käsitletud näitajate paranemisele „Tilliga ja tillita“ kampaania jätkuvalt asjakohane ja väärib kaasalöömist. Kui te järgmisel korral lõhevõileiba tellite, siis mõelge, mida saaks veel teha, et sooline palgalõhe ja ebavõrdsus väheneks ning naised julgeksid küsida rohkem palka ja võtta ette suuremaid väljakutseid.

Teiste Eestis oluliste üleilmsete säästva arengu eesmärkide ja näitajatega saad tutvuda: veebikogumikus, veebinurgas ja andmebaasitabelite vahendusel.

Kaia Oras

 

 

 

Kaia Oras, juhtivanalüütik

Eneli NiinepuuEneli Niinepuu, ekspert

[1] ÜRO tegevuskava 20301 näeb ette kaotada naiste ja tütarlaste sooline ebavõrdsus ning ärakasutamine ja suurendada nende mõjuvõimu. Eesmärk on lõpetada naiste ja tütarlaste diskrimineerimine ning vägivald nende vastu. Tähtis on kindlustada naistele kõigil tasanditel võrdsed võimalused osaleda poliitikas, majanduses ja avaliku elu otsuste langetamises. Naistele ning tütarlastele tuleb tagada seksuaal- ja reproduktiivtervise teenuste üldine kättesaadavus.

2 responses to “Soolane palgalõhe

  1. Kuidas mõõta käitumist, valikuid ja valikuid põhjustanud väärtusi? Mitte soove saada suuremat palka või soovi olla juhtival kohal, vaid mis on valikute tegemise ajal olulised ja käitumist muutvad väärtused? Näiteks ülikooli lõpetajate hulk ja valitud teaduskonnad. Kas ja miks valivad mehed tasustatud alad, kas neil on valikute tegemise ajal raha olulisus mõistetav?
    Mulje järgi on TÜ füüsikas m:n suhe 10:1, TÜ matemaatikas 1:1, IT-s vast 1,5:1. Statistika järgi on energeetikas kõrged palgad, mis on tudengite suhe?

    Miks me räägime kurjast palgalõhest, kui see on näiliselt olulisel määral valikute tulemus.

    Varajast raha vajadust võivad näidata näiteks töötamine ja autode omamine. Mis on töötamise statistika alla 18-19a vanuses? Auto on igakuine kallis väljaminek, nagu paabulinnu suled, selle omamiseks peab omama sissetulekut ehk peab tegema sissetulekut suurendavaid valikuid, pole vabadust neid mitte teha. Laenu võtja ei ole enam vaba, ta peab teenima, mis on võlgade suhe? Kes võtavad SMS laenu, kas noored mehed või naised? Restoranides, kui paljudel juhtudel tehakse arve pooleks, maksab ainult mees või ainult naine? Klubides, kui palju on tasuta sissepääsu päevi meestele ja kui palju naistele? Kui palju ostavad tasulist Tinderit mehed ja kui palju naised?

    Kui palju töökohti vahetab mees ja kui palju naine? Mis seos on palgal ja keskmiselt ühel töökohal töötamise ajal? Loetu järgi on väga tugev seos, 20a ühel kohal teenib oluliselt vähem ja teenimiseks ideaalne on vahetada 2-3a järel, koos kaasneva stressiga. Kuidas mõjutab sõjaväes käimine keskmist palka?

  2. Igapäev võideldakse võrduste eest, kuid samas püütakse igal moel teistest erineda…

    Nõukogude ajal olidki mehed ja naised võrdsed – kõik ladusid müüri ja tegid betoonitöid üheskoos, kuid ka siis oldi rahulolematud…huvitav miks 🙂

    Palgalõhe pole mitte naiste ja meeste vahel, vaid inimeste vahel ehk samuti naise-naise ja mehe-mehe vahel. Seega sõltub inimese heaolu eelkõige temast endast mitte sellest, kas ta on naine või mees. Samuti tuleb arvestada ka ettevõtjatega, kelle selgitused palgaerinevustes ei pruugi alati kõigile meeldida, kuid taaskord saab inimene ise valida kas ta siis läheb sellesse ettevõttesse tööle või mitte.

    Juhiksin tõhelepanu ka viimasele lõigule ja lausele, et sooline palgalõhe ja ebavõrdsus väheneks ning naised julgeksid küsida rohkem palka ja võtta ette suuremaid väljakutseid. Rõhk on siinkohal “julgeksid” ehk see on see millest eelmises lõigus juttu oli. Seega, see mida muuta saab on isiklik suhtumine ja enne palga küsimist ennast julgustada.

    Kindlasti on ka vastupidiseid näiteid, kuid mehed ei ole loonud veel “Eesti Ettevõtlike Meeste Assotsiatsiooni” 🙂

    Mehed soovivad lihtsalt seda, et naised jääks naisteks ja mehed on ikka ja jälle neile naiseks olemisel toeks 🙂

    Naised ja mehed – kallistage parem teineteist.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s