Mis saab tekkinud olmejäätmetest edasi?

Eesti elanikud on eurooplaste hulgas pigem väikesed olmejäätmete tekitajad. Euroopa Liidus tekib elaniku kohta keskmiselt 482 kg olmejäätmeid aastas, Eestis 376 kg. Kui aga Euroopas on olmejäätmete kogused kas stabiliseerunud või isegi kerges langustrendis, siis Eestis kasvavad need juba mitmendat aastat. Samuti väärib märkimist Eesti elanike jäätmekäitlus: nii suurt osa kui Eestis, ei põletata olmejäätmeid kuskil Euroopas. Mujal Euroopas võetakse ligi pool jäätmetest materjalina taaskasutusse.

Sel laupäeval, 15. septembril toimub maailmakoristuspäev ning korjame talgukorras taas kokku jäätmeid, mis ei ole jõudnud prügikasti ega edasisse käitlusse. Kümme aastat tagasi toimus esimene „Teeme Ära“. Kas ka Eestis on veel midagi ära teha?

Jäätmekäitlejad koguvad kokku enamiku Eesti inimeste tekitatud olmejäätmetest. Mis saab aga kokku kogutud jäätmetest edasi? Sellest, et olmejäätmete ladestamine on raiskamine, on saadud aru paljudes riikides, ka Eestis. Nii on jäätmete prügilasse ladestamine kümne aasta taguse ajaga võrreldes drastiliselt langenud ning Eestis ladestatakse prügilatesse praegu vaid 12% olmejäätmeid (2008. aastal 66%).

Keskkonnahoidlikust ja ressursisäästu vaatenurgast oleks õige olmejäätmed materjalina ringlusse võtta. Kui kogu Eesti olmejäätmete tekkinud kogus oli 2016. aastal Statistikaameti andmetel  494 000 tonni, siis materjalina saadi sellest kätte ja taaskasutati 138 000 tonni. Keskkonnaagentuuri andmetel ligi poole (64 000 tonni) sellest moodustasid paber ja papp. Teistest suurematest voogudest domineerisid klaas, mida saadi 28 000 tonni ja plast, mida võeti taaskasutusse 12 000 tonni. Biojäätmeid kasutati 13 000 tonni.

Sekundaarsest toorainest toodete valmistamine on ka Eestis kasvav trend

Eestis on kümneid ettevõtteid, mis kasutavad oma toodangus sorteeritud plasti-, klaasi,- paberi- ja muid jäätmeid. Paberijäätmetest toodetakse uut paberit ja pakendeid, klaasijäätmetest uusi klaaspakendeid. Plastijäätmetest toodetakse nii plastgraanuleid, mis on tooraineks tööstusele, kui ka uusi tooteid, näiteks ehitusmaterjale. 2015. aastal toodeti Eestis 24 miljoni euro väärtuses kaupu, mille tooraineks olid plasti-, klaasi- või paberijäätmed. Neid kaupu ka eksporditi 8 miljoni euro väärtuses. Üheks oluliseks jäätmete taaskasutuse tootegrupiks on ka protekteeritud rehvid, näiteks toodeti Eestis 2015. aastal protekteeritud rehve 7 miljoni euro väärtuses ning eksporditi ligi 2 miljoni euro väärtuses.

Kui materjali edasiseks väärindamiseks Eestis võimalus puudub või kui hinnad on mujal soodsamad, müüakse teisest tooret (ka laiemalt kui jutuks olevad segaolmejäätmeid või selle fraktsioone) edasiseks ümbertöötlemiseks välismaale. Näiteks enamik kokku kogutud metallijäätmetest eksporditakse, kuna metallisulatustehased Eestis puuduvad. Eurostati hinnangul eksportis Eesti 2016. aastal kokku 487 000 tonni ümbertöödeldavaid jäätmeid.

Jäätmete ringlusse võtul on Eestis juba edusamme tehtud, kuid võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega oleme olmejäätmete osas siiski ühed väikseimad ringlusse võtjad, 2016. aastal võeti ringlusesse 31% töödeldud olmejäätmetest, samas kui Euroopa Liidu keskmine näitaja on 46%. Kuhu siis Eestis kokku kogutud olmejäätmed jäävad? Kuigi materjalina taaskasutus on olmejäätmete eelistatuim taaskasutusviis, saab olmejäätmetest ka toota energiat. Eestis on võimalus olmejäätmete põletamiseks ja nii oleme olukorras, kus üheski Euroopa riigis ei põletata nii suurt osa käideldud (käitlemine = taaskasutus (ringlussevõtt materjalina + komposteerimine), põletamine energia tootmiseks ja ladestamine prügilasse) olmejäätmetest kui Eestis (EL keskmine 26%, Eestis 56%). 2016. aastal põletati 242 000 tonni Eestis tekkinud olmejäätmeid, millest toodeti 129 gigavatt-tundi elektrit ja 292 gigavatt-tundi soojust. See energia katab tinglikult väiksema linna elektri- ja soojatarbe, täpsemalt 6% majapidamise elektritarbest ja 5% majapidamise soojatarbest.

Olmejäätmete põletamisel on siiski ka varjuküljed: järele jääb tuhk, mida tuleb käidelda, samuti jääb kasutamata materjalides peituv potentsiaal. Olmejäätmetest võib teatava koguse energiat saada ka põletamata. Nii toodeti 2016. aastal 126 TJ biogaasi, millest toodeti 18,6 GWh elektrit ja 16,5 GWh soojust.

World Cleanup Day.

Eesti jäätmete kohta detailsem ülevaade statistika andmebaasis.

Statistikatöö „Jäätmekäitlus“ avaliku huvi peamine esindaja on Keskkonnaministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid analüüsib.

 

 

Kaia Oras, Statistikaameti juhtivanalüütik

8 responses to “Mis saab tekkinud olmejäätmetest edasi?

  1. Huvitav, mis juhtus Eesti olmejäätmete kogusega 2013 > 2014? 300kg > 350kg elaniku kohta.

    • 2014. aastast on olmejäätmete arvestusse kaasatud ka kodumajapidamistest kogutud pakendijäätmed ja see on üheks kasvu põhjuseks. Varem neid olmejäätmete hulka ei arvestatud. Viimaste aastate kasvutrendi on mõjutanud ka majanduskasv ja sellega kaasnenud suurem tarbimine.

  2. Ehk saaks ka välja tuua, kui suur osa prügist põletatakse Soomes, Rootsis, Taanis? Graafikult täpseid arve välja ei loe, kuid graafikult saab välja lugeda, et tegemist on enam-vähem sama suure osakaaluga, kui Eestis. Lisaks paluks samu andmeid ka Hollandi ja Belgia kohta – eelnevad andmed oleks võinud ka artiklis sisalduda.
    Lisaks selgub ju graafikust, et riikides, kus ladestusprotsent on väiksem kui Eestis, põletatakse ikka enam-vähem samapalju olmeprügist, kui Eestis. Seega ei tuleks vähendada mitte olmeprügi põletamist vaid prügilasse ladestamist – selles valguses on vale väita, et prügilasse ladestatakse “vaid” 12%(graafikust järeldaks küll, et rohkem, kui 12%) olmejäätmetest. Samuti on graafikust järeldatav, et riike, kus põletatakse ja ka ladestatakse vähem prügi, kui Eestis, on 28-st EL riigist enam-vähem täpselt 2: Saksamaa ja Sloveenia(ehkki graafikust järeldaks, et Sloveenia olmeprügi ladestusprotsent on sama, mis artikli tekstis Eesti kohta välja toodud, e. 12% ringis). Seega ei peaks ju mitte vähendama olmeprügi põletamist vaid ikka ladestamist.
    Ja kui väita, et “mujal Euroopas võetakse ligi pool jäätmetest materjalina taaskasutusse”(milline järeldus on ilmselt tehtud EL-28 põhjal), siis peaks ka välja tooma, et “mujal Euroopas” ladestatakse üle 30% olmeprügist. Seda väidet artiklist ei leia.
    Artiklist võib kergesti teha vale järelduse, et kui põletamist vähendada ja taaskasutamist suurendada, siis muutuks midagi justkui paremaks. Graafikust selgub, et nii see siiski pole, valdavalt riigid(Rootsi, Taani, Soome Holland), kus ladestatakse vähem olmejäätmeid, kui Eestis, põletavad prügi pea samapalju, kui seda tehakse Eestis. Hoopis ladestatakse veel mitu korda vähem – graafikust vaadates siis Rootsis ja Taanis ca 1% olmejäätmetest, e. ca 12 korda vähem, kui Eestis. Ja selgelt on taaskasutus tõusnud mitte põletamise vähenemise vaid ladestamise vähenemise arvelt – mõlemad riiigd põletavad ikka ca 50% olmeprügist.
    Artikli tonaalsusest võib järeldada, et riikides, kus taaskasutatakse küll olmejäätmeid mõnevõrra rohkem, kuid põletatakse vähem, kui Eestis, on olukord parem. Tõesti? Bulgaaria, Tšehhi, Ungari, Poola, Portugal,Prantsusmaa, Iiirmaa, Suurbritannia, Luksemburg, Leedu, Itaalia põletavad kõik olmejäätmeid vähem ja taaskasutavad rohkem, kui Eesti. Kui siin kriips alla tõmmata, siis ainuvõimalik järeldus on tõesti, et tuleb põletamist vähendada. Kui aga edasi süveneda, siis selgub, et ladestamist on nendes riikides ikka kõvasti rohkem – Bulgaarias näiteks ladestatakse graafiku järgi ca 66% olmejäätmetest! Isegi Suurbritannias viiakse graafikust tulenevalt pea 25% olmejäätmetest prügilasse. See on 2 korda rohkem, kui Eestis.
    Seega peaks artikli järeldus olema, et olmeprügi tuleks ja võiks kindlasti rohkem taaskäidelda – seda aga mitte põletamise vaid hoopis ladestamise vähendamise arvel. Meile eeskujuks võiks olla ikka Rootsi, Soome, Taani, mitte… näiteks seesama Bulgaaria.

    • Artikli eesmärk oli anda ülevaade olmejäätmete tekke ja käitluse hetkeolukorrast ja ka sekundaarse toorme kasutusest laiemalt.

      Rõhutasime, et ringlussevõtt materjalina on eelistatum käitlusviis kui põletamine. Samas pole me väitnud, et prügilasse ladestamine oleks parem kui põletamine ega ka seda, et ringlussevõtt peaks suurenema põletamise vähenemise, mitte prügilasse ladestamise vähendamise arvelt. Ladestamise osas oleme juba esmalt eraldi rõhutanud, et muutus 66%-lt 12%-le on oluline positiivne saavutus. Oleme nõus seisukohaga, et prügilasse ladestamine on kõige ebasoovitavam käitlusviis ning eesmärgiks peaks olema prügilasse ladestamise vähendamine.

      Soome Rootsi ja Taani on tõesti tihedasti Eesti kannul jäätmete põletamise osas kui vaadata põletamist osakaaluna käitlusest, sh muu käitlus jätta välja. Link Eurostati tabelitele on siin. http://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do?dataset=env_wasmun&lang=en

      Fookus ei olnud siiski prügipõletamisel vaid vaadatud on integreeritult erinevaid tahke ja seda mis jäätmetega edasi tehakse.

      Aga lisaime kommentarai ak teksti ning tõime viiamse tabeli legendis välja ka, et ladestamine prügilasse sisaldab ka muud käitlust.

  3. Suur tänu viite eest algallikale. Kas oskate viidata, et miks erinevad näidud kogutud ja käideldud olmeprügi osas just Eesti kohta? Eestis on küll tekkinud 494 000 t olmeprügi, kuid käideldud on vaid 453 000 t. 2015 aasta osas on käärid veel suuremad. Ekspordime olmeprügi? Uputame merre? 🙂 Igal juhul on 41 000 t olmeprügi Eestist kusagile kadunud. Soome, Rootsi ja Taani numbrid on kogutud ja käideldud olmeprügi osas identsed.
    Kas olete muutnud ka käesolevas artiklis olmeprügi põletamise protsenti? ERR-i uudises on ikka 53%. Aga kui 453 000 t-st tonnist on põletatud 242 000 t, siis teeb see minu arvutuste kohaselt ca 53,5%. Kuidas tekib 56%?
    Ja kui 453 000 t-st ladestatakse prügimäele 51 000 t, siis teeb see ju ladestusprotsendiks pigem 11%, mitte 12. Aga hea küll.
    Nüüd vaatame Soomet, Rootsit, Taanit. Tabeli kohaselt tekib ja ka käideldakse nendes maades täpselt sama kogus olmeprügi(mitte erinev nagu Eestis). Soomes 2 768 000 t, Rootsis 4 393 000 t ja Taanis 4 450 000 t. Põletatakse vastavalt 1 515 000 t, 2 218 000 t ja 2 281 000 t. Kiire arvutuse kohaselt saame siis põletatava olmeprügi protsendiks vastavalt 54,7%, 50,5% ja 51,2%.
    Kui nüüd lähtume esialgselt protsendist, mis oli algselt 53, siis pole kuidagi õige väide, et Eestis põletatakse EL riikidest käideldud olmeprügist kõige suurem osa. Soomes on ju protsent suurem. Kui nüüd võtame aga kogu olmejäätmete hulga Eestis, mis on 494 000 t, siis sellest põletatakse juba ainult 49%, mis jääb selgelt alla nii Soomele, Rootsile ja Taanile. Ehk riikidele, kus olmeprügi ladestusprotsent läheneb nullile.
    Aga igal juhul on väide, et Eestis põletatakse suurim hulk käideldud prügist, siiski demagoogiline. Nagu näha, on vahed vaid mõned protsendipunktid – tegelikult põletavad nii Soome, Rootsi, Taani enam-vähem samapalju käideldud(ja Soome, Rootsi ja Taani puhul tegelikult tekkinud) prügist.
    Kindlasti oleks pidanud artiklis välja tooma, et Taanis ladestatakse prügimäele vähem prügi, kui Eestis. Rootsis lausa peaaegu 2 korda vähem. Ja seda absoluutnumbrites!
    Lisaks oleks pidanud kindlasti mainima, et Eestis on olmejäätmete ladustamine prügilasse tugevas tõusus alates 2014.a. Ja juba 2016.a. ladestati prügilatesse pea 45% rohkem olmeprügi, kui 2015.a. Karta on, et 2017-2018 trend süveneb.
    Soomes, Rootsis, Taanis on trend tugevalt vastupidine. Ja sealt peaks ka meie võtma eeskuju.
    Lõpuks tooks siis ära ka prügilasse ladestatud olmeprügi koguse: Soomes 3,2%, Rootsis, 0,6% ja Taanis 1%. Ma usun, et inimesed tahaks ka seda teada, sest siit saab teha ilmselge järelduse, et kui prügist põletatakse enam-vähem samapalju, siis Eestis ladestatakse prügilasse ikka kordi rohkem prügi, kui Soomes, Rootsis, Taanis. Seega tuleb rõhk seada mitte põletuse vähendamisele vaid taaskasutuse suurendamisele prügilasse vedamise arvelt. Soome, Rootsi ja Taani kogemus ju tõestab otseselt, et see on võimalik.

    • Erinevusel tekkinud ja käideldud olmejäätmete koguse vahel on mitu põhjust. Üks põhjus on selles, et Eestis pole elanikkond 100% olmejäätmete veoga kaetud (olmejäätmete veoga on kaetud ligikaudu 95% elanikkonnast). Olmejäätmete teke jäätmeveoga katmata elanikel on hinnatud ja olmejäätmete teke (494 000 tonni) sisaldab ka hinnanguid. Samas hinnanguliselt lisatud regulaarse olmejäätmeveoga katmata elanikkonna jäätmete käitlust ei ole käitlusele lisatud (st hinnanguid selle kohta kui palju elanikud ise näiteks komposteerisid oma aias või põletasid oma ahjus). Teiseks põhjuseks on ka see, et jäätmekäitlejatel jääb osa olmejäätmeid aasta lõpus lattu seisma, st neid ei käidelda ära aruandeaastal. Kolmandaks, teatud kogus olmejäätmeid tõepoolest eksporditakse. Nii eksporditi 2016. aastal kokku olmejäätmeid 27 000 tonni, millest 98% moodustas eraldi kogutud paber ja papp.

      Merre olmejäätmeid Eestis ei heideta. Samas on veel teisi jäätmekäitlusmenetlusi lisaks graafikul eraldi välja toodud materjalina ringlussevõtu, komposteerimisele ja põletamisele energia tootmiseks. On väike kogus muud kõrvaldamist (bioloogiline töötlemine; füüsikalis-keemiline töötlemine), on määratlemata käitlust (jäätmed, mis on käitlemiseks antud ettevõttele, kes ei ole aruandekohuslane või pole jäätmearuannet esitanud ning meil puudub teadmine, kuidas neid jäätmeid täpselt käideldi; seepärast ei saa me nende jäätmete edasist käitlust täpsemalt defineerida samuti kasutatakse mingi kogus käitlemisel tekkinud mineraalset osa tagasitäitel. Muu taaskasutus hõlmab ka teatud osa jäätmete eeltöötlusest (näiteks jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus, ümberpakkimine ohtlike olmejäätmete osas).
      Muu (määratlemata) käitluse osatähtsus on suhteliselt väike (ligikaudu 5%) ja on rahvusvahelise võrdluse joonisel lisatud ladestamisele (vt legendil „ladestatud prügilasse ja muu käitlus“).
      Põletamine energia tootmiseks moodustab 56% käideldud jäätmetest, kui vaadelda põletatud jäätmete koguse osatähtsust Eurostati andmebaasis eraldi välja toodud käitlusmenetluste (materjalina ringlussevõtt, komposteerimine, põletamine energia tootmiseks ja ladestamine prügilasse) summast. Välja on jäetud määratlemata (muu) käitlus. Määratlemata käitlust esineb ka teistel riikidel, seetõttu on võrreldavuse huvides kõigi riikide korral arvestatud ainult nimetatud eraldi välja toodud käitlusmenetlustega. Soome, Rootsi ja Taani on tõepoolest riigid, kus kogu elanikkond on olmejäätmete kogumisega kaetud ning määratlemata käitlus on väga väike, seetõttu on nendes riikides ka tekkinud ja käideldud jäätmete kogus võrdne. Muutsime tõepoolest põletatud olmejäätmete osatähtsuse protsenti just võrreldavust silmas pidades.
      Eestis on võimalik arvutada energia tootmiseks põletamise osatähtsust erineval viisil: arvestatuna osatähtsusena kogu tekkest (st koos juurde lisatud hinnanguga), osatähtsusena kokku kogutud olmejäätmetest (st ilma juurde lisatud hinnanguta), osatähtsusena kogu käideldud kogusest (sh määratlemata käitlus) või osatähtsusena käideldud kogusest ilma määratlemata käitluseta. Nagu ka Teie välja tõite, ei lange Eesti puhul tekkinud olmejäätmete kogus kokku materjalina ringlussevõtu, komposteerimise, põletamise energia tootmiseks ja prügilasse ladestamise summaga nagu me juba eelnevalt kirjeldasime.

      Oleme nõus, et Soomes, Taanis ja Rootsis põletatakse jäätmeid Eestiga üsna võrreldavas koguses. Samas pole me nõus, nagu oleks väide, et Eestis põletatakse suurim hulk käideldud prügist, demagoogiline. Käideldud prügist me siiski põletame suurima protsendi (56% EL võrdluses), samas on ka põletamine energia tootmiseks peamine olmejäätmete käitlusmenetlus Eestis.

      Antud artikli eesmärk oli anda ülevaade sellest, mis saab Eestis kokku kogutud olmejäätmetest edasi, mitte analüüsida Eesti ja teiste riikide olmejäätmete käitlusmenetluste erinevusi (see vajaks tunduvalt pikemat artiklit kui antud ülevaade). Seetõttu lisasime ainult illustratiivse joonise Eesti ja teiste EL riikide olmejäätmete käitluse kohta ja ei toonud välja suurt hulka teiste riikide detailseid võrdlusandmeid.

      Oleme nõus, et edaspidi peaks jäätmekäitluses keskenduma prügilasse ladestamise vähendamisele ja ringlussevõtu suurendamisele. Samas pole kordagi väitnud, et ringlussevõttu tuleks suurendada just põletamise vähendamise arvelt.

  4. Tere,
    Suur tänu täpsustuse eest – ei teadnudki, et Eestist tõesti eksporditakse olmeprügi.
    Kui aga olmeprügi põletamise protsenti arvutada, siis peaks see siiski olema teiste riikidega võrreldav tabelist lähtuvalt. Nagu Teiegi mainite, saab olmeprügi põletamise protsenti arvutada Eestis arvutada neljal erineval viisil: miks on valitud just viis, kus määramata käitlus on käideldud prügist maha lahutatud? Teiste riikidega siis ju adekvaatset võrdlust ei teki – me ju ei näe tabelist, palju just nendes riikides on määramatu käitluse protsent. Ja tegelikult ei peaks olema vahet – meid ju huvitab, kui palju moodustab põletatud olmeprügi kogus käideldud(no tegelikult ikka kogutud) olmeprügi kogusest, e. 453 000 t-st. Teised käitlusviisid ei oma ju selle arvutuse juures mingit tähtsust. Saan ma õigesti aru, et prügi põletamise protsent on arvutatud 430 000 t-st käideldud prügist, e. määratlemata käitlusega olmeprügi kogus on käideldud prügi kogusest maha arvatud?
    Esialgses artiklis oligi ju prügi põletamise protsent arvutatud kogu käideldud prügi kogusest – see on kenasti ka err.ee portaalis kenasti üleval.
    Kui võrrelda riikidega, keda seame endale eeskujuks, tuleks muidugi võtta aluseks tekkinud olmeprügi, mida oli Eestis 494 000 t, sest nendes riikides(Soome, Rootsi, Taani, Norra) ei eristata tekkinud ja käideldud olmeprügi. Ja sellest kogusest moodustab põletatud olmeprügi vaid 49%. Aga kui lähtuda ka käideldud olmeprügi põletamise kogusest, siis pole ju Eesti ikka esikohal – nii Soomes, kui Norras on olmeprügi põletamise protsent kogutud/käideldud olmeprügist suurem. Ja seega pole tõene väide, et EL riikidega võrdluses põletatakse Eestis olmeprügist kõige suurem osa.

    • Tore, et meie artikkel Teis nii suurt tähelepanu äratas. Toonitame veel kord, et artikli eesmärk oli anda ülevaade kuidas Eestis neid olmejäätmeid, mis kokku kogutakse, edasi käideldakse. Detailne, üksikasjadesse süübiv (ja erinevaid tahke avav) võrdlus teiste riikidega polnud antud artikli eesmärk, jooniski on lisatud illustratsiooniks. Andmed arvestustes ja joonisel on võrreldavad, muu käitlus on kõigi riikide korral liidetud ladestamisele. Teie poolt loetletud riikides (Soomes, Rootsis, Taanis, Norras) on tõesti tekkinud ja käideldud olmeprügi kogus võrdne, kuna eeldatakse, et kogu olmeprügi kogutakse kokku ja kogu elanikkond on prügiveoga kaetud. Oleme nõus, et Euroopas on ka teisi riike, kus põletatakse Eestiga võrreldav osa olmejäätmetest. Samas pole me väitnud, et põletamine on vale ja seda peaks vähendama. Andsime pildi hetkeolukorrast, mis ongi statistika eesmärk. Eesti jäätmepoliitika kujundamine ja tulevikusuuniste andmine, samuti ka eeskujuriikide väljatoomine jääb meie tegevusvaldkonnast väljapoole.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s