Eesti külanimed pakuvad suvepuhkuseks tegevust

Eesti 4700 külast ligi 90 kannab käskivas kõneviisis nime. Puhkust planeerides saab neist põneva matkaraja kokku panna.

Eesti igasse maakonda jätkub külasid, mille nime häälduspikkust veidi moonutades saab võimalike tegevuste pingerea.

Ülekaalukalt on kõige rohkem käskivas kõneviisi külanimesid Lääne-Viru maakonnas (15): Katku, Kurna, Küti, Loksu, Loobu, Määri, Piilu, Piira, Sae, Suigu, Tapa (loodetavasti ei tõlgenda keegi seda üleskutsena!), Triigi, Tudu, Vasta, Võsu.

Järgnevad Võru maakond 9 tegevust pakkuva külanimega: Haki, Helbi, Lapi, Loosi, Lusti, Pritsi, Põru, Sandi, Tiri ning Harju maakond 8-ga: Kosu, Kurna, Loo, Sae, Triigi, Tuula, Vahi, Vääna.

Hiiu, Saare, Tartu ja Viljandi maakonnas on käskivas kõneviisis 6 külanime, Järva, Pärnu ja Valga maakonnas 5 ning Rapla maakonnas 4.

Lääne maakonnas 3 (Ammuta, Päri, Risti), Ida-Virumaal 2 (Matka, Varja) ja Põlvamaal 1 (Puuri).

Puhka Eestis! Loomingulist puhkust!

Vaata täpsemalt külade asukohta

 

 

Ülle Valgma, Statistikaameti geoinfo juhtivspetsialist

6 responses to “Eesti külanimed pakuvad suvepuhkuseks tegevust

  1. Ah jaa, samuti on kolmes maakonnas (Viljandi, Valga ja Põlva) selline kohanimi nagu Soe (vt ‘sugema’).

  2. Tegelikult on puudu veel üksjagu, nt Torma ja Sirgu ja Aima ja Taba ja Palu. Kuid mis siin ikka küünalt vaka all hoida, näitan hoopis üht veebilehte: https://www.lehma.com/sundmotestatud_eesti/index.html

    • Aitäh vihje eest! Olime päris kindlad, et kõiki käskivas kõneviisis külasid me välja ei raali, midagi jääb ikka kahe silma vahele 🙂 Ligi 20 küla saaks juurde lisada. Avastasime näiteks täna hommikul, et oleme välja jätnud Harju küla. Aga lootsimegi, et lugejad oskavad rohkem külasid nimetada ning viitvad nendele, mis välja jäid.

  3. Ma oletan, et kõik saavad aru et tegu on huumorinurgaga, sest kõik need ja teised kohanimed on ikkagi jätkuvalt omastavas kõneviisis, lihtsalt homonüümid mingi teise käskivas kõneviisis sõnale. Kohanimesid tuleb lugeda just laiendi kontekstis, näiteks on kohanimi “Harju küla”, mis käskivas võiks ju olla näiteks “Harju külaga”, aga kohanimed pole tegusõnad (vaid pärisnimed) ja ega neil saagi olla käskiva kõneviisi konsept sisustatav. Ainuke mitte-omastav kohanimi mida mina tean on Tallinn.

  4. Hiiumaal on ka Puski (puskima, pull puskib)

  5. Ma nüüd ei mõista. Kui oletada, et kõik saavad aru, siis miks kõigile seda siiski puust ja punaseks teha? 🙂

    Sõitsin eile mööda Sordi peatusest ja pildistasin. Lapsed olid magama jäänud, sestap jäi Rassi teiseks korraks. Kogu täieneb.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s