25 aastat taasiseseisvunud Eesti Vabariiki

Laupäeval, 20. augustil on Eesti iseseisvumise taastamise 25. aastapäev. Kas 25 aastat on ühe riigi elus pikk aeg? Vastus sõltub paljuski taustsüsteemi valikust. Kas Eesti Vabariigis 25 aasta jooksul toimunud muutused on väikesed, suured või väga suured, jätame lugejate otsustada. Otsustamisele pakume abiks killukesi riiklikust statistikast.

1991. aasta alguses elas Eestis 1,57 miljonit inimest. Eesti territooriumi administratiivne jaotus erines tänasest – kuus linna (Tallinn, Kohtla-Järve, Narva, Sillamäe, Tartu ja Pärnu) olid vabariikliku linna staatuses koos nende alluvuses olevate linnade ja alevitega. Linnasid oli kokku 33, aleveid 24, alevikke 168, külasid 3274, külanõukogusid 183 ja valdasid 10. Käivitunud oli külanõukogude muutmine valdadeks, aga kuna tegemist ei olnud vaid formaalse nimevahetusega, võttis protsess aega. 1991. aastal oli Eestis 15 maakonda ja on seda ka täna.

1991. aastal sündis Eestis 19 413 last ja 2015. aastal 13 907 last. 1991. aastal sündisid üle poolte lastest alla 25-aastastel emadel, neist 15% emadel vanuses 16–19 ja 39% emadel vanuses 20–24. 2015. aastal sündis emadel vanuses 16–24 vaid 17% lastest. Täna sünnib enim lapsi emadel vanuses 25–29 (34%) ja vanuses 30–34 (29%).

Rahvastikurände statistiline arvestus põhines 1991. aastal veel NSV Liidu passimäärustikul, mille kohaselt kõik NSV Liidu kodanikud pidid olema sisse kirjutatud elukoha järgi. Rände põhjuste statistika aluseks olid sissekirjutamise arvestuse talongi rekvisiidid, mis täideti lähtudes etteantud vastusevariantidest. 1991. aastal saabus Eestisse 5203 inimest, neist 4966 saabus endisest NSV Liidust. Saabumise põhjuse järgi jaotuti järgmiselt: vanemate juurde saabus 1424 ja abikaasa juurde 1561 inimest, ohvitsere ja üleajateenijaid saabus seoses sõjaväeteenistusega 690, korteri saamine Eestis või korteri vahetus Eestisse oli põhjuseks 762 juhul. Kokku lahkus Eestist 13 237 inimest, neist endisesse NSV Liitu 11 544. Välisrände saldo oli seega –8034. 2015. aastal oli välisrände saldo üle pika aja jälle positiivne: Eestisse saabus 2410 võrra rohkem inimesi kui Eestist lahkus.

25 aastat tagasi oli Eestis 666 päevast üldhariduskooli, mille arv on tänaseks vähenenud 519-ni. Kui 90-ndate alguses erakoolid puudusid, siis nüüd pakub üldharidusõpet 50 erakooli. 24 kõrgkoolis õppis 2015. aastal 51 000 üliõpilast. 1991. aastal oli kõrgkoole 10 ja neis õppis 25 600 üliõpilast.

Aastal 1991 oli Eestis 806 600 tööga hõivatud isikut (2015. aastal 640 900). Tegevusalati oli nii 1991. aastal kui ka 2015. aastal kõige rohkem hõivatuid töötlevas tööstuses (1991. aastal 201 700 ja 2015. aastal 120 600). Töötlevale tööstusele järgnes 1991. aastal 152 200 hõivatuga põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusala, kus tänaseks on hõivatute arv kuus korda väiksem (25 000). 1991. ja 2015. aasta võrdluses on hõivatute arv kõige rohkem kasvanud hulgi- ja jaekaubandus (5,1 protsendipunkti).

1

Töötajate keskmine kuutöötasu oli 1991. aastal 711,1 rubla. Tegevusala järgi oli suurim kuutöötasu krediteerimises ja riiklikus kindlustuses (1109,8 rubla), ehituses (814,1 rubla) ja põllumajanduses (kolhoosideta) (804,3 rubla). Väikseim kuutöötasu oli metsamajanduses (448 rubla).

1992. aasta I kvartalis oli töötajate põhitöökohast saadud keskmine brutokuupalk 256,7 krooni (16,4 eurot). Keskmisest kõrgemat kuupalka saadi vabariiklikes linnades Tallinnas, Narvas, Pärnus ja Sillamäel ning Ida-Viru maakonnas. Väikseim keskmine palk oli Põlva maakonnas – 170 krooni (10,9 eurot, 66,2% riigi keskmisest). Oli kiire kuupalga tõusu periood – 1992. aasta keskmine brutotöötasu oli juba 549 krooni (35 eurot). 2015. aastal oli Eesti keskmine brutokuupalk 1065 eurot.

Oma teenitud raha hoiti säästudena hoiuasutustes, mida oli 1991. aasta lõpus 509. Hoiuste arv oli 1,13 miljonit ja kogusumma 2,03 miljardit rubla. See tegi hoiuste keskmiseks suuruseks 1790 rubla.

Aastal 1992 oli Eestis keskmine kuupension 9,5 eurot, 2015. aastal 322 eurot. Pensionäride osatähtsus rahvastikus oli 1991. aasta alguses 23,5% ja 2016. aastal 31,5%. Pensionäride koguarv oli 1990. aasta lõpus 384 000, 2016. aasta alguses 415 100.

2

 Pere-eelarve uuringu andmetel olid tähtsamate toiduainete keskmised ostuhinnad (kilogrammi hind rublades) 1991. aastal järgmised: leivatooted 0,97, saiatooted 1,56, kartul 1,74, sealiha 10,94, või 16,09, täispiim (liiter) 0,80, vorst- ja suitsulihatooted 15,70, värske kala 3,34, suhkur 6,53. 1992. aastal olid hinnad aga juba hoopis teised, sest 1992. aasta jaanuarist detsembrini tõusid tarbijahinnad 5,6 korda. Samal ajavahemikul kasvasid pere-eelarve uuringu andmetel rahalised sissetulekud ühe elaniku kohta 5,7 korda, rahalised väljaminekud 4,8 korda.

1992. aastal teostas EMOR (Eesti Turu- ja Arvamusteuuringute Keskus) elanike küsitlusi igal kuul rahaliste vahendite saamise allikate kohta (sh valuuta saamine). Küsitluse järgi said ajavahemikus jaanuarist maini valuutat 211 isikut, mis moodustas küsitletutest 5%. Kokku saadi valuutat (ümberarvutatult) ligi 3,6 miljoni rubla väärtuses. Saadud valuutast vahetati rublade vastu suhteliselt väiksem osa valuutast – 27,3%, sest valuutapoodide võrgu kiire kasv ja neis importkaupade suurem valik võimaldas valuutaomanikel neid kaupu osta. Kogu valuutast 75% kuulus töötajatele ja 25% mittetöötajatele. Töötajatest kõige rohkem valuutat said kaubandus(vahendus)- ja teenindustöötajad (34% kogu valuutasummast), transpordi-, laondus- ja sidetöötajad (8%) ja riigi- ja omavalitsusasutuste töötajad (6%).

1992. aastal ehitati 4971 korterit üldpinnaga 329 200 m², seega oli korteri keskmine suurus 66,2 m². Kõikidest ehitatud korteritest moodustasid 1-toalised korterid 20% ning 4- ja enamatoalised 21%. 2015. aastal anti kasutusse 3969 eluruumi üldpinnaga 397 400 m², keskmiseks korteri suuruseks oli 100,1 m². 1-toaliste osatähtsus oli 4% ja 4- ja enamatoalise eluruumi osatähtsus 46% kõikidest kasutusse lubatud eluruumidest.

Aastal 1991 oli Eestis 100 inimese kohta 17 sõiduautot, 2015. aastal 52. Aastal 1991 toimus Eestis 1965 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles hukkus 491 inimest ja sai vigastada 2175 inimest. Aastal 2015 olid vastavad arvud 1392, 67 ja 1758.

3

Aastal 1991 lähetati Eestis 1,6 miljonit telegrammi. Aastal 2011 lähetati Eestis 4000 telegrammi, neist praktiliselt kõik välismaale. Alates 2012. aastast Eesti riiklik statistika lähetatud telegrammide üle enam arvestust ei pea. Telegrammide saatmine on asendunud käesolevaks ajaks lühisõnumite saatmisega mobiilidest. Aastal 2015 saadeti Eestis ligi 540 miljonit lühisõnumit.

1991. aastal lähetasid turismifirmad 90 899 majutusteenuseid kasutavat turisti, neist SRÜ riikidesse 35 845 ja Soome 19 717 turisti. Eksootilisematesse maadesse lähetati tunduvalt vähem turiste. Turismifirmade meelispaigaks 1991. aastal olid Türgi ja Kreeka, kuhu organiseerisid reise vastavalt 5 ja 4 firmat. Kreekat külastas 374 ja Türgit 355 inimest. Lisaks külastas Tuneesiat 264 inimest, Taid 122 inimest ja Egiptust 91 inimest. Seoses turismituusikute hindade märgatava tõusuga ei olnud välisreisid enamikule elanikkonnast jõukohased. Eesti Panga andmetel tegid 2015. aastal Eesti residendid ligi 3,5 miljonit välisreisi, neist 36 170 Kreekasse, 62 672 Türki, 12 673 Taisse ja 16 910 Egiptusesse. 2015. aastal oli Eestis üle 300 reisipakettide koostamise ja müügiga tegelevat firmat.

1991. aasta lõpus tegutses Eestis 611 statsionaarset ja 6 rändkino. Aasta jooksul käidi kinos 7,3 miljonil korral. 2015. aastal oli kinoskäike 3,1 miljonit. Eestis valmis 2015. aastal 14 pikka kinomängufilmi ja 24 pikka dokumentaalfilmi – kokku 38 pikka filmi. 1991. aastal toodeti 3 pikka kinomängufilmi ja 2 pikka dokumentaalfilmi.

1991. aastal oli Eestis 10 teatrit. Teatreid külastati 990 000 korral. 2014. aastal oli Eestis 37 teatrit, sh 11 riigi- ja linnateatrit. Teatrikülastusi oli 1 047 000.

Kokku registreeriti 1991. aastal Eestis 31 748 kuritegu, neist salajasi vargusi 25 081. Teiste vähem arvukate kuritegude hulgas olid ära toodud ka sellised kuriteo liigid nagu spekulatsioon (6 juhtumit), ostjate ja tellijate petmine (47), puskariajamine turustamise eesmärgil (5) ja  narkootikumidega  seotud  kuriteod  (20).  2015. aastal  registreeriti  Eestis 32 559 kuritegu. 1991. aasta ja 2015. aasta kuritööstatistika arvud pole üks-ühele võrreldavad, sest aastate jooksul on toimunud olulisi metoodilisi muutusi statistika tegemisel, aga midagi saame siiski võrrelda. Näiteks registreeriti 2015. aastal 1349 narkootikumidega seotud kuritegu.

Aastal 1991 moodustas Eestis toodetud primaarenergiast 4,4% taastuvatest allikatest  (küttepuit, hüdro- ja tuuleenergia) toodetud energia. 2015. aastal oli taastuvatest allikatest toodetud energia osatähtsus kogu toodetud primaarenergiast 23,5%, seega kasvas osatähtsus  5,3 korda. Küttepuidu tootmine kasvas vaadeldud aastatel veidi üle kuue korra. Hüdro- ja tuuleenergia tootmine ei olnud aga aastal 1991 statistiliselt üldse pildis.

4

Aastal 1991 oli teravilja keskmine saagikus Eestis 2247 kilogrammi hektarilt ja kartuli keskmine saagikus 11 340 kg hektarilt. Aastal 2015 olid vastavad näitajad 4382 ja 20 138.

5

Statistikat Eestis toimunud muutustest võib esitada veel rohkesti, aga kokkuvõtte asemel proovime ilma statistikata meenutada, mis meil on täna teisiti või ka samamoodi kui aastal 1991. Mida keegi mäletab, aga üks võimalik loetelu oleks järgmine:

  • Nutitelefonid, tahvelarvutid, ID-kaardid, e-asjaajamine: 1991. aastal nulli ring, 2015. aastal ei kujuta elu nendeta ette.
  • Töötamine välismaal, reisimisvõimalused: olukord 1991. aasta ja 2015. aasta vahel pole sisuliselt võrreldav.
  • Talongid kaupadele: raha pole kunagi liiga palju olnud, aga 1991. aastal polnud kaupa sageli ka raha eest saada.
  • Töötuks jäämise kartus: 1991. aastal praktiliselt olematu, 2015. aastal kuidas kellelegi, aga töötus on selge probleemina kindlasti olemas.
  • Varade tagastamine: 2015. aastal valdavalt unustatud teema.
  • Laulupeod: olid, on ja loodetavasti ka jäävad.

Lõpetuseks üks inimlik mõõde, mis aitab leida vastust algul esitatud küsimusele, kas 25 aastat on pikka aeg. Inimese arengus on 25 aastat üks inimpõlv: poisiklutist ja tüdrukutirtsust on saanud isa ja ema, isast ja emast vanaisa ja vanaema, vanaisast ja vanaemast vanavanaisa ja vanavanaema, koolilapsest tööinimene, kogemusteta töötajast kogemustega töötaja, kogemustega töötajast – võib-olla pensionär. Muidugi ei saa kõigist poistest ja tüdrukutest isasid ja emasid ning kõigile vanaisadele ja vanaemadele pole antud oma lapselapselapsi näha ning kõik inimpõlvedega seotud muutused ei toimu täpselt 25 aastase tsükliga, aga… statistilise keskmisena  on 25 aastat eestlase elust üsna täpselt üks kolmandik.

Mihkel Servinski, Statistikaameti peaanalüütik
Marika Kivilaid, Statistikaameti analüütik
Greta Tischler, Statistikaameti analüütik

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s