Eesti laste materiaalsest heaolust

Statistikaamet uuris 2014. aasta Eesti sotsiaaluuringus, kuidas läheb 1–15-aastastel lastel. Kas lapsed kannatavad materiaalse kitsikuse käes? Kas ja mil määral on ohus laste heaolu?

Laste elementaarsed vajadused

Praktiliselt kõik Eesti pered, kus kasvab vähemalt üks 1–15-aastane laps, on võimelised oma lastele ostma vajadusel vähemalt mõned uued riided ja välisjalanõud (97% peredest). Sama paljudel vähemalt ühe õppiva lapsega peredel on kodus sobiv koht, kus on piisavalt ruumi ja valgust, et laps saaks teha koduseid ülesandeid.

Lastele täisväärtusliku toidu võimaldamisega on probleeme veidi rohkematel peredel. Igas kaheksandas peres ei saa laps või lapsed süüa iga päev värskeid puu- ja aedvilju ning igas üheteistkümnendas peres ei saa laps või lapsed süüa iga päev liha või kala. Kõige raskemas seisus on üksikvanemapered, kellest viiendik ei saa oma 1–15-aastasele lapsele või lastele anda iga päev värskeid puu- ja aedvilju ning 16% ei saa igapäevaselt lubada neile liha või kala.

Raamatud ja mänguasjad

Uuringus küsiti ka lastega perede käest, kas kõigil nende pere 1–15-aastastel lastel on kodus nende vanusele sobivaid raamatuid ning mänguasju (nt ehitusklotse, lauamänge, arvutimänge jms). Rõõm on tõdeda, et lasteraamatud on kodus olemas peaaegu kõikidel lastega peredel (96%). Samuti on loomulik, et kõigil lastega peredel on kodus olemas ka mänguasjad, millega lapsed mängida saaksid. Paar protsenti lastega peredest siiski väitis, et neil ei ole kodus mänguasju. 95% lastega peredest kannavad hoolt selle eest, et nende lastel oleks ka õues huvitav – lastel on kas jalgratas, rulluisud või midagi muud, millega õues vaba aega veeta.

Sünnipäevad, hobid ja sõbrad

Rõõmsa lapsepõlve üks osa on kindlasti sünnipäevade tähistamine, üritused ja ekskursioonid, erinevad vabaaja harrastused ning sõbrad. Peaaegu kõik lastega pered tähistavad oma laste sünnipäevasid, jõule ja muid olulisi tähtpäevi (96% peredest). Suur osa lastega peredest vastas uuringus, et laps või lapsed kutsuvad mõnikord sõpru enda juurde mängima või sööma (84% peredest).

Neli viiendikku lastega peredest ütleb, et nende pere 1–15-aastasel lapsel või lastel on mõni regulaarne vabaaja harrastus. Mõeldud on hobisid, millega tegeletakse väljaspool kodu, näiteks sportimist, muusikainstrumendi õppimist, noorteorganisatsiooni (näiteks skautide) töös osalemist jms.

78% lastega peredest saavad oma lapse või lapsed saata omapead nädalasele puhkusele või puhata nendega ise koos nädal aega väljapool kodu. Siinkohal läheb arvesse ka puhkamine pere suvekodus või sugulaste-sõprade juures.

Uuringus tunti eraldi huvi ka selle vastu, kas pered, kus mõni laps käib lasteaias või koolis, saavad oma lapsele või lastele võimaldada tasulisi lasteaia- ja kooliüritusi (näiteks ekskursioonid, peod, matkad jms). Selgus, et 94% peredest saavad seda lastele võimaldada.

Laste heaolu sõltub pere sissetulekust

Kuigi üldjoontes tundub Eesti lastel hästi minevat ja enamik peresid saab oma järelkasvule võimaldada materiaalselt turvalist kasvukeskkonda, on siiski ka peresid, kellel on raskusi, et pakkuda lastele head elu. Suurelt jaolt sõltub pere laste heaolu pere sissetulekust, mis omakorda on seotud sellega, kui palju on peres sissetuleku toojaid. Näiteks üksikvanemaperede lapsed kannatavad seetõttu materiaalses kitsikuses tunduvalt suurema tõenäosusega. Olulised laste materiaalset heaolu mõjutavad tegurid on ka vanemate hõiveseisund ja haridustase, millest samuti sõltub, kui suur on pere sissetulek. Kõrgema haridusega ja töötavate vanemate lastele on erinevad materiaalse heaolu komponendid üldjuhul kättesaadavamad.

Pered, kus kasvab vähemalt üks 1–15-aastane laps, saavad kogu pere peale kuus kätte keskmiselt 1459 eurot. Jaotades pered kolme sissetulekurühma on näha, et kõik laste materiaalse heaolu komponendid on nõrgemalt esindatud just kõige madalamas sissetulekurühmas.

tabel

Head lastekaitsepäeva!

Tiiu-Liisa Laes, Statistikaameti analüütik

Metoodika ja mõisted

Lastega pereleibkond ehk ühises põhieluruumis (ühisel aadressil) elavate isikute rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ja kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Leibkonnas kasvab vähemalt üks 1-15-aastane laps.

Üksikvanemapere – ühe või enama sõltuva lapsega üksikvanema leibkond. Sõltuv laps on 0–17-aastane leibkonnaliige ja samuti 18–24-aastane leibkonnaliige, kui ta peamine sotsiaalne seisund on mitteaktiivne. Leibkonnas kasvab vähemalt üks 1–15-aastane laps.

Pere sissetulekkuu jooksul leibkonna käsutuses olev raha arvestades kõiki tulusid (keskmine kättesaadud summa eurodes).

Hinnangud põhinevad Eesti sotsiaaluuringu andmetel, mida Statistikaamet korraldab 2004. aastast. 2014. aastal osales uuringus üle 5800 leibkonna.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s