Jõulukuu muudab elanike tarbimisharjumusi

Detsember on Eesti ettevõtetele pühade tõttu edukas kuu. Jaekaubanduses toimuvad jõulude ja aastavahetuse suurmüügid, majutusettevõtted täituvad puhkajatega ning elanikud kasutavad sõnumite edastamiseks aktiivselt sideettevõtete teenuseid.

Jõulukaupade eksport kahekordistus

Statistikaameti andmetel eksporditi ja imporditi 2013. aastal jõulukaupu
2,5 miljoni euro eest. Võrreldes 2012. aastaga suurenes jõulukaupade eksport kaks korda ja import 1,4 korda.

Jõulukaupu imporditi 23 riigist. Kõige rohkem toodi Eestisse jõulukaupu Hiinast ja Hollandist (vastavalt 42% ja 11% jõulukaupade impordist). Eesti eksportis jõulukaupu 35 riiki, kõige rohkem Saksamaale ja Venemaale (vastavalt 44% ja 20% jõulukaupade ekspordist).

Jõulupuid imporditi Eestisse 2013. aasta viimases kvartalis üle 100 000 euro eest ning peamiselt Taanist (97%). Samal ajal eksporditi jõulupuid üle 700 000 euro eest ning peamisteks sihtriikideks olid Taani ja Suurbritannia. Eesti turul müüdavad ilutulestikutooted on enamasti pärit Hiinast (96%). 2013. aastal imporditi pürotehnilisi tooteid üle 1,2 miljoni euro eest, mis oli 1,6 korda rohkem kui aasta varem.

Detsembris jätab elanik kauplustesse ligi 340 eurot

Detsembrit võib pidada jaekaupmeeste edukaimaks kuuks – jaemüük suureneb novembriga võrreldes püsivhindades keskmiselt viiendiku võrra. Selline tõus on tavapärane, kuna toimuvad jõulude ja aastavahetuse suurmüügid.

2013. aasta detsembris müüdi Eesti kauplustes kaupu 446 miljoni euro eest, seega jäi kauplustesse elaniku kohta keskmiselt 338 eurot. See on ligi viiendiku rohkem kui novembris. Jaekaupmeeste jaemüügi kasvust suurima osa ehk 66% andsid suured toidukauplused (nn super- ja hüpermarketid), kus on ülekaalus toiduainete, jookide ja tubakatoodete müük, kuid kus müüakse ka tööstuskaupu. Nendes kauplustes kasvas jaemüük novembriga võrreldes 27%, mis näitab, et jõulukingitusi ostetakse ka neist poodidest, kus sooritatakse oma igapäevased toiduostud. Populaarseks osutusid detsembris ka spetsialiseeritud kauplused, kus müüakse peamiselt arvuteid ja nende lisaseadmeid, fotokaupu, raamatuid, sporditarbeid, mänge, mänguasju ja muud taolist. Neis kauplustes suurenes jaemüük novembriga võrreldes 38%, kogu jaemüügi kasvust andsid need poed ligi 17%.

Detsember on aasta edukaim kuu ka Läti ja Leedu jaekaupmeestele, kui müük teeb sarnaselt Eestile suurima kuise hüppe. 2013. aasta detsembris kasvas nii Läti kui ka Leedu jaekaubandusettevõtete müügitulu jooksevhindades eelmise kuuga võrreldes kummaski ligi 17%, Eestis oli müügitulu kasv mõnevõrra aeglasem – 15%. Kui võrrelda Balti riikides jaekaubandusettevõtete müügitulu elaniku kohta, siis Eestis oli see 2013. aasta detsembris 391 eurot, mis oli 45% suurem kui Leedus (269 eurot) ja 32% suurem kui Lätis (297 eurot). Siinkohal võib ühe peamise põhjusena välja tuua Eesti suurema keskmise brutokuupalga, mis oli 2013. aasta IV kvartalis 46% suurem kui Leedus ning 34% suurem kui Lätis.

Majutatute hulgas suureneb puhkusereisil olijate osatähtsus

2013. aasta jõulukuul peatus Eesti majutusettevõtetes ligi 222 000 turisti, kellest 82 000 olid Eesti elanikud ning 140 000 välisturistid. Enim ehk 80% välisturiste saabus Eestisse naaberriikidest Soomest, Venemaalt ja Lätist. Populaarseimaks sihtkohaks nii välisturistide kui ka Eesti elanike seas oli Tallinn, millele järgnesid Pärnu ja Tartu.

Detsembris on tavapärane, et novembriga võrreldes suureneb puhkuse- ja väheneb tööreiside arv. Nii oli ka 2013. aasta detsembris, kui Eesti majutusettevõtetes peatunud turistide puhkusereiside arv kasvas ligi viiendiku ja tööreiside arv vähenes sama palju.

Pühadesõnumid on populaarsed

Üldjuhul suureneb IV kvartalis eelneva kvartaliga võrreldes lühisõnumite saatmine. 2013. aasta IV kvartalis saadeti 3,8 miljonit lühisõnumit rohkem kui III kvartalis. Lühisõnumite arvu suurenemist IV kvartalis mõjutab osaliselt jõulukuu, mil inimesed saadavad üksteisele jõulutervitusi sõnumi teel.

Detsembris tõuseb keskmine brutokuupalk

Detsembris on tavapärane ka keskmise brutokuupalga tõus võrreldes novembriga. Kui 2013. aasta keskmine kuine brutokuupalga muutus oli 0,7%, siis detsembris võrreldes novembriga oli see 6,1%. Sellist muutust mõjutavad osaliselt ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud (töötajatele makstavad jõulupreemiad, tulemustasud, aastalõpu preemiad jne).

Jaanika Tiigiste, Statistikaameti juhtivstatistik

 Mõisted

Jõulu- ja uusaastakaubad (v.a. küünlad ja elektrilised küünlad, naturaalsed jõulupuud ning jõulupuude alused) – kombineeritud nomenklatuuri kaubakood 950510.

Kaupade jaemüük on kaupade edasimüük kauplustest, kioskitest ja müügilettidelt eraisikule isiklikuks tarbimiseks või majapidamises kasutamiseks. Kaupade jaemüügis ei arvestata püsikaupade müüki eraisikutele liisinguettevõtte kaudu, kui kauba omanikuks saab liisinguettevõte.

Müügitulu on ettevõtte kogutulu ehk siis kõikide, nii põhi- kui ka kõrvaltegevusena valmistatud toodete, osutatud teenuste ja edasimüügi eesmärgil soetatud kaupade müügist saadud või saadaolev müügitulu, mis ei sisalda käibemaksu ega aktsiise.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s