Mil määral kattub vanemate töö- ja laste koolitee?

2011. aasta rahvaloenduse andmetel on töörände peamiseks sihtkohaks suuremad linnad. Laste haridus- ja vanemate töörände muster enamasti ei kattu. Õpirände ulatuse ja suuna määrab kooli kaugus kodust – gümnaasiumis käiakse üldjuhul kodu lähedal.

Analüüsis jätame tõmbekeskuste määramise temaatika kõrvale, juttu tuleb töörände andmete alusel paika pandud tõmbekeskustest – linnalistest asulatest, mis on praegu suuremal või väiksemal määral töökohtade koondumispaigaks, ning keskendume hoopis tõmbekeskuste mõjualade määramisele ning töö- ja haridusrände mustrite sarnasuste ja erinevuste leidmisele.

Eestis on 27 linnalist asulat, mida võib inimeste tööalaste liikumismustrite põhjal nimetada tõmbekeskusteks. Nende tõmbekeskuste hulka kuuluvad suured regionaalsed tõmbekeskused Tallinn ja Tartu, ülejäänud 13 maakonnakeskust ning lisaks veel üksjagu väiksemaid, ent ümberkaudsete elanike jaoks töökohtade koondumispaigana olulisi linnalisi asulaid. Iga tõmbekeskuse ümber tekib toimepiirkond nendest kantidest, mille elanikud on tõmbekeskusega töökohtade ning era- ja avalike teenuste tarbimise kaudu seotud. Toimepiirkonna rahvaarv võiks olla piisavalt suur, et rahvastiku vähenemise trendi valguses ka pikaajalises perspektiivis piirkonna elanikkond ja majanduselu säiliks. Nii võiks selle piiriks seada näiteks 5000 elanikku (keskus koos tagamaaga). Vähemalt 5000 elanikuga toimepiirkondi on pooltes maakondades kaks. Üks, mis on enamasti rahvaarvult suurem, tekib maakonnakeskuse ümber. Teine – väiksema mõjualaga toimepiirkond – mõne pisema tõmbekeskuse ümber. Ent on ka maakondi, mille territooriumi katab üks suur toimepiirkond. Sellisteks näideteks on Pärnu, Viljandi, Võru ja Kuressaare toimepiirkond.

Toimepiirkonnad moodustuvad niisiis töörände alusel ja annavad ettekujutuse, millise linnalise asulaga on ümberkaudsetes kantides elavad inimesed pendelrände kaudu seotud. Kui aga töötava rahvastiku jaoks on atraktiivseks pendelrände sihtkohaks peamiselt suuremad linnad, siis kuidas on lood õpilaste ja haridusrändega.

Kas sama elukoha töötav ja õppiv rahvastik liigub samasse sihtkohta?

Rahvaloenduse andmed näitavad, et gümnaasiumiõpilaste haridusrände sihtkohaks on enamasti kodu lähedal asuv kool ja siinkohal ei ole õpilaste liikumisel takistuseks maakonna- ega omavalitsusüksuse piirid. Tihti ei toimu haridusränne ka töörände alusel määratud toimepiirkonna piirides. Olgugi, et igas toimepiirkonnas asub gümnaasium, mõnes on neid mitu. Kui teises toimepiirkonnas asuv gümnaasium on kodule lähemal, käiakse koolis seal.

Loomulikult jääb sarnaselt töörändele ka haridusrände puhul kehtima seaduspära, et suured linnad tõmbavad enim. Tallinnasse, Tartusse, Pärnusse, Rakverre, Kuressaarde käivad gümnasistid kooli nii oma maakonna kaugematest kantidest kui ka teistest maakondadest. Kodukohast kaugel käivad koolis ka rahvaloenduse toimumise hetkel ainsate riigigümnaasiumide – Noarootsi Gümnaasiumi ja Nõo Reaalgümnaasiumi – õpilased. Ent arvuliselt on pikki vahemaid pendeldavaid õpilasi siiski vähe. Suurte toimepiirkondade sees kerkivad esile väiksemad asulad, kus asuvad koolid. Näiteks Võru toimepiirkonnas on Võru linna kõrval gümnaasiumiastme õpilaste rände sihtkohaks veel Antsla vallasisene linn ning Varstu, Vastseliina ja Parksepa alevik. Niisiis kui töötav rahvastik liigub pigem Võru linna suunal (väiksemateks keskusteks on ka Antsla vallasisene linn ja Vastseliina alevik), siis haridusrände sihtkohti on toimepiirkonnas märksa rohkem.

Erinevused vanemate töötee ja laste koolitee vahel on märgatavad ka Põhja-Eestis Tallinna ümbruses. Mitmed Harjumaa naabermaakondade kandid kuuluvad Tallinna toimepiirkonda – sealsete elanike peamine töörände sihtkoht on pealinn. Ent nende maakondade gümnaasiumiõpilaste jaoks on peamiseks haridusrände sihtkohaks siiski oma maakonna kool. Näitena võib tuua Rapla maakonna, kus Kohila, Märjamaa, Kehtna, Kaiu ja Käru vallas asuvate kantide hõivatuist suur osa pendeldab tööle Tallinnasse. Samal ajal suunduvad peamised õpirände vood neist kantidest kas Kohilasse, Raplasse või Märjamaale.

Mitme toimepiirkonna piiril asuvatesse koolidesse pendeldab õpilasi tavaliselt erinevatest toimepiirkondadest. Heaks näiteks on siin Kadrina Keskkool, mis asub Tapa ja Rakvere toimepiirkonna piiril ning kuhu käib õpilasi kooli nii Rakvere, Tapa kui ka Tallinna toimepiirkonna kantidest. Siingi on hästi näha, et kui nende kantide hõivatute tööränne viib neid kas Tallinna, Tapa või Rakvere suunas, siis õpilased käivad koolis pigem kodu lähedal Kadrinas.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et õpilaste koolitee ja täiskasvanute töötee enamasti ei kattu – liikumised ei toimu tihti sama toimepiirkonna piirides ning ei ole, erinevalt töörändest, peamiselt suurte linnade suunalised. Haridusrände analüüsi tulemused kinnitavad tugevate tõmbekeskuste mõju – seal käib koolis õpilasi peaaegu kõikidest maakonna kantidest. Eriti tugeva tõmbejõuga on Tallinna ja Tartu koolid. Ent kõige olulisem faktor, mis määrab õpirände, on kooli kaugus kodukohast. Suurem osa gümnasiste õpib kodu lähedal väiksemas keskuses asuvas koolis ja ei pendelda pikki vahemaid. Õpirände suundumused näitavad väikeste keskuste olulisust, tõstes esile asulad, mis töörände seisukohalt tõmbekeskuseks ei sobi, kuid kus asuv gümnaasium kasvatab sealset päevarahvastikku olulisel määral.

Kant ehk paikkond – selles analüüsis vaadeldi töörännet kantide tasandil. Kant moodustub asustusüksusest või nende grupist ja on väiksem üksus kui kohalik omavalitsusüksus.

Põhjalikum ülevaade tõmbekeskustest ja toimepiirkondadest Statistikaameti väljaandes Eesti Statistika Kvartalikiri 3/2014 artiklis „Toimepiirkonnad Eestis“ (ilmus 30.09.2014).

Anu Tõnurist, Statistikaameti peaanalüütik

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s