Riigiamet, mis mõjutab märkamatult meie igapäevaelu

Augusti lõpus käis statistikaametis külas Eesti Päevalehe Ärileht. Ülevaade sellest külaskäigust ilmus 09.09.2014. Ärilehe loal avaldame statistikablogis täismahus teksti.

Riigi tähtsamad ühiskonda ja majandust puudutavad otsused tehakse just statistikaameti kogutud andmete põhjal.

Statistikaameti kogutavate arvude järgi teevad oma otsuseid kõik Eesti poliitikud, ettevõtjad ja analüütikud. Kes on aga need inimesed ehk 400 ameti töötajat, kelle õlul on Eesti statistika koostamine? Kuidas saavad suurtest andmehulkadest üksikud koondarvud, mille järgi otsustatakse näiteks iga järgmise aasta riigieelarve?

Peadirektori asetäitja Tuulikki Sillajõe sõnul on statistikaamet nagu tehas, mille ühest otsast lähevad andmed sisse ja „liini” lõpust tuleb välja toode ehk arv, mis iseloomustab näiteks sisemajanduse kogutoodangut (SKT), Eesti keskmist palka, töötuse määra või tarbijahinnaindeksit. Need neli näitajat ongi tegelikult tähtsaimad arvud, mille järgi kirjeldatakse riigi elu ja majandust ning tehakse majanduslikke ja poliitilisi otsuseid.

Tuleb uudne rahvaloendus

Üks suuremaid projekte, milleks praegu statistikaametis valmistutakse, on
2020. aastal tehtav registripõhine rahvaloendus. „See on täiesti uutmoodi loendus ehk statistikaamet kogub rahvastiku kohta andmed kokku vähemalt
17 erinevast registrist. See tähendab, et inimene ei pea enam ise ankeeti täitma ja loendaja ka külla ei tule,” selgitas Tuulikki Sillajõe. Enne kuue aasta pärast toimuvat loendust on vaja teha palju tööd, sest registrite andmed peavad selleks ajaks olema väga täpsed ja ajakohastatud.

Samal ajal panevad ameti geoinfospetsialistid alles eelmise rahvaloenduse statistilisi andmeid veebipõhisesse kaardirakendusse. Geoinfosüsteemide (GIS) spetsialistina töötav Berit Hänilane võib aga juba praegu saavutuste üle uhke olla, sest just tänu ­GIS-i tehnoloogia rahvaloenduses kasutamisele toodi
2012. aastal USA-st statistikaametile mainekas auhind.

Pikaajaliste projektide kõrval tuleb statistikaametis paljudest kogutud andmetest kokkuvõtteid teha ka kuude või kvartalite kaupa. Hiljuti teatati, et Eesti keskmine palk ületas teises kvartalis 1000 euro piiri. Selle tarbeks pidid tuhanded Eesti ettevõtted saatma ametisse oma palgaandmeid. Õigeks tähtajaks pidavat saabuma kõigest 50% küsitud andmeid, sellepärast pani Sillajõe kõikidele firmadele südamele, et andmeid tuleb kohusetundlikumalt esitada. „Me ei ole kellelegi hilinemise eest trahvi teinud, küll aga püüame nn venitajaid veenda, miks on täpne statistika ka neile kasulik.”

Pensionile 70-aastaselt

Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika vanemanalüütik Yngve Rosenblad koostas Ärilehe külaskäigu ajal tabelit sellest, kuidas muutub 2040. aastaks Eesti töö- ja pensioniealiste suhe. Sellest selgub, et Eesti inimesed peavad siis pensionile minema alles 70-aastaselt. Nende osakond koostab tööjõu-uuringuid, kus igas kvartalis küsitletakse üle 5000 inimese – ei mingeid masinaid ega registreid, küsitlused tehakse silmast silma. Seega jooksevad aastas Rosenbladi arvutist läbi üle 20 000 eestlase tööelu tõusud ja mõõnad. Valim on koostatud nii, et iga inimese isiklik käekäik laieneb mitmesajale inimesele, seega peavad vastajad oma tööelu väga hoolikalt kirjeldama. Rosenblad rõhutas, et kellelgi ei ole põhjust karta, et statistikud panevad arvutis nime või isikukoodi inimese vastustega kokku, sest isikukoodid tehakse enne töötlejateni jõudmist anonüümseks. „Olen statistikaametis töötanud kümme aastat ja see kõik on siin äärmiselt põnev. Võib öelda, et saame Eesti inimeste elust iga kandi pealt ülevaate,” kiitis Rosen­blad innukalt oma tööd. „Tööturustatistika on Eesti elu kujundamisel ülioluline ja tunnetan iga päev väga teravalt, et see, mida siin teeme ja mida kõike andmetest järeldada saame, mõjutab meie ühiskonda.”

Ameti koosolekud peetakse väikesaartel

Peadirektori asetäitja Tuulikki Sillajõe võtab Ärilehe vastu statistikaameti uhiuues Tatari tänava majas, kus kollektiiv on töötanud napilt aasta aega. Kuuekorruselises majas on näiteks 13 nõupidamisteruumi (vanas majas oli kaks), millest igaüks on nimetatud ühe Eestis asuva väikesaare järgi. Nii et kui kolmanda korruse elektroonilisel teadetetahvlil on kirjas, et juhatuse koosolek toimub Aegnal, ei tasu kohe eeldada, justkui oleksid ameti juhid saarele sõitnud. Sillajõe ja ka teised töötajad on arusaadavatel põhjustel uuest energiasäästlikust majast vaimustuses: lifti pidurdusenergia läheb tagasi elektrisüsteemi ja ruumides-koridorides on liikumisanduriga valgustus, mis on ilma anduriteta süsteemist 20% säästlikum. Karmide turvanõuete järgi sulgub iga osakonna uks automaatselt ja järgmisest saab sisse ainult personaalse kiipkaardiga. Võrreldes vana majaga, kus liftid poolel teel seisma jäid või paar korrust allapoole kukkusid, tuletõrjesignaal ei töötanud ja katus lekkis, võib euronõuetele vastav maja tõesti ka töömotivatsioonile hästi mõjuda.

 Autor: Ann-Marii Nergi (Eesti Päevaleht Ärileht)

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s