Püsivat tööelu alustatakse Eestis 19-aastaselt

Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel on Eestis esimesele pidevale tööle asumise mediaanvanus 19 aastat. Võrreldes vanemate või vanavanemate põlvkonnaga on praeguste noorte tööelu algus nihkunud hilisemaks.

Tööelu alustamise all ei ole mõeldud juhutöid, praktikaid või koolivaheaegadel taskuraha teenimist, vaid esimest püsivat tööd, mis kestis rohkem kui kolm kuud. Võrreldes põlvkonniti praegusi 25–74-aastasi näeme, et tööelu algus on aja jooksul tasapisi hilisemaks nihkunud. Kui tänaste pensioniealise tööelu alustamise mediaanvanus (st vanus, millest pooled asusid tööle varem ning pooled hiljem) oli 18 aastat, siis keskealiste, 45–59-aastaste põlvkonnal 19 ning noorematel, 25–44-aastastel 20. Seejuures on aritmeetilised keskmised näitajad kõigis vanuserühmades pisut kõrgemad väikese hulga hiliste tööleasujate tõttu. Praeguste alla 25-aastaste tööelu alustamise keskmist vanust on raske hinnata, kuna ligikaudu kolmandik nendest ei ole veel püsivalt tööle läinud ja millal nad seda teevad, on võimatu ennustada. Juba tööellu astunud alla 25-aastaste põhjal võib siiski arvata, et pideva tööeluga alustamine on lükkumas veelgi hilisemaks.

Mis on tööelu alguse edasilükkumise põhjustajaks? Kõigepealt on eri kooliastmete lõpetamise vanused ajas pisut kasvanud (näiteks alla 35-aastaste puhul avaldab mõju keskkooli lõpetamine 19-aastaselt varasema 18 asemel). Enam on keskmist tööelu algust aja jooksul hilisemaks lükanud siiski kõrgharitute osatähtsuse kasv ühiskonnas. Võib üldistada, et iga järgmise kooliastme lõpetamine lükkab tööelu algust edasi vähemalt aasta võrra. Miks mitte kauem, sest uue haridustaseme omandamine võtab ju reeglina kauem aega? Küllap avaldavad siin mõju need, kes töötavad juba kooli ajal või enne kõrgemale haridustasemele õppima asumist. Kui põhiharidusega inimeste mediaanvanus esimesele püsivale tööle asudes oli 17, siis kõrgharidusega töötajate puhul 22.

Kui sugu mõjutab keskmist tööelu alustamise aega suhteliselt vähe (mehed on küll pisut varasemad tööleminejad), siis märksa olulisem vahe ilmneb rahvuse järgi. Mitte-eestlased (peamiselt vene rahvusest inimesed) alustavad tööelu eestlastega võrreldes keskmiselt pool aastat kuni aasta varem ning see vahe jääb püsima kõigis kohortides ja haridustasemetel. Seda mõjutavad muuhulgas asjaolud, et osa nõukogude perioodist oli vene kool 10-klassiline ning paljude mitte-eestlaste haridus on omandatud väljaspool Eestit.

Hinnangud põhinevad 2012. aasta tööjõu-uuringu andmetel. Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast ja igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoneeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.

Yngve Rosenblad, Statistikaameti vanemanalüütik

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s