Mis on ühist Läänemere-äärsete riikide rahvastikul?

Eesti Statistikaseltsi ja Statistikaameti 12.-13. novembril 2013 toimuva konverentsi teema on „Rahvastikuprotsessid Läänemere piirkonnas 21. sajandil”. Tekib küsimus – miks niisugune valik? Kas Läänemere ümbruse rahvad moodustavad mingi ühise kehandi, millest on mõtet rääkida ja mida analüüsida? 

Läänemerd on nimetatud Põhjala Vahemereks, see meri on ajaloo jooksul oma kallastel elavate inimeste elus paljutki määranud. „Me oleme siin kõik immigrandid, sest me saabusime siia siis, kui mannerjää taganes“, ütles hiljutisel immigratsioonipoliitika konverentsil Rootsi suursaadik Eestis Anders Ljunggren.

Ajaloo vältel on Läänemere-äärsetel riikide võimu vaekauss kõikunud äärmusest äärmusse – Eestiski on olnud Taani aeg, Poola (ja Leedu) aeg, Rootsi aeg, Saksa aeg, Vene aeg… Isegi mõnekümne aasta eest olnuks üsna kummaline rääkida ühisest Läänemere piirkonna rahvastikust, arvestades, et siia kuulusid niihästi Põhjala heaoluriigid kui ka kaheks osaks lõhestunud Saksamaa, totalitaarse režiimiga Venemaa, okupeeritud Balti riigid ja oma muskleid näitav Poola.

Tänases Euroopas kuuluvad Läänemere piirkonna riigid valdavalt Euroopa Liitu. Ühine kuuluvus ja rangete poliitiliste eraldusjoonte (et mitte öelda müüride ning okastraatide) likvideerimine võimaldab näha, et Läänemere ääres elavad rahvad on üsnagi sarnased ja ühte nägu – mitte üksnes füüsiliselt, vaid ka kultuuriliselt. Selle piirkonna inimeste käitumises – nii kiiduväärses kui ka laiduväärses – on palju ühist. On võimalik, et selle põhjuseks on elukogemus karmis kliimas, sealhulgas ka jõukatsumine sageli ettearvamatu Läänemerega.

Palju ühist on ka Läänemere-äärsete inimeste probleemides ning muredes ja selle teadvustamine on samm nende lahendamise suunas.

Ühteviisi on siinne rahvas väga kõrge haridustasemega, kusjuures erinevalt kogu muust maailmast on hariduse osas naised olnud edasipüüdlikumad kui mehed. Kuid sõltumata usutunnistusest (või selle puudumisest) väärtustatakse siin traditsioonilist perekonda märksa vähem kui mujal Euroopas ja maailmaski. Suur osa siinsest riikidevahelisest rändeski toimub samas piirkonnas – koduse Läänemere ümbruses. Ja on üsna huvitav, et arengusuundumused näitavad, et Läänemere rahvastik tervikuna on arvukuse ja ka koosseisu poolet võrdlemisi stabiilne, kusjuures erinevate riikide rahvastikunäitajad lähenevad üksteisele.

Konverents toimub Eesti Rahvusraamatukogu suures saalis ja on tasuta.

Vaata ettekannet ja esinemise videosalvestist.

Ene-Margit Tiit, Tartu Ülikooli emeriitprofessor ja Statistikaameti peametoodik

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s