Ligi 26 400 naist on sünnitanud vähemalt neli last

2011. aasta rahvaloenduse tulemustest selgus, et 76% Eesti vähemalt 15-aastastest naistest on emad, neist iga 23. on emaks vähemalt neljale lapsele.

Rahvaloenduse andmetel oli vähemalt 15-aastastest naistest emaks saanuid kokku 454 855. Enamikul on peres 1–2 last, 14% on emaks 3 lapsele, 3,5% 4 lapsele ja 2% vähemalt 5 lapsele. Vähemalt neljale lapsele emaks on 26 383 naist ehk iga 23. vähemalt 15-aastane naine Eestis. See blogilugu ongi pühendatud emadele, kes on sünnitanud vähemalt neli last ning andnud sellega arvestatava panuse Eesti rahvastiku püsimajäämisele.

Vanuse seosed laste arvuga

Vähemalt neli last sünnitanud naised on nüüdseks juba fertiilsest east (15–49-aastane) väljumas või väljunud, ning just vanemate põlvkondade naisi saabki tegelikult omavahel võrrelda, sest noored sünnitavad aja jooksul lapsi juurde. Silma torkab tendents, et 50–59-aastaste naiste seas on arvukuselt kõige rohkem emasid, kellel on viis ja rohkem last. 40–49-aastaste naiste põlvkond näitab aga eeskuju nelja lapse sünnitamisel — 3672 selle vanuserühma naist on emaks neljale lapsele. Nende vanuserühmade naiste sünnitusiga jäi 1980.–1990. aastatesse, mis tähendab, et nende naiste sünnitatud on nn laulva revolutsiooni põlvkonna lapsed. Samas 70-aastaste ja vanemate hulgas on vähemalt neli last sünnitanuid vähem — ilmselt ei soosinud 1950.–1960. aastate elukeskkond Eestis lasterikkaid perekondi ning tuleb ka arvestada, et osa paljulapselisi vanemaid naisi on tänaseks meie hulgast lahkunud.

Et rahvaloendusel koguti andmeid kõigilt elanikelt, siis saab tulemuste põhjal välja tuua ka kõige lasterikkamad emad: Eestis elab kolm naist, kes on emaks 18 lapsele, neli naist, kes on sünnitanud 16 last ning neli naist, kellel on 15 last! Rahvastiku taastootmiseks on vajalik keskmiselt 2,2 last naise kohta. Seega võib öelda, et rahvastiku taastootmise mõttes sünnitasid need naised kaudselt veel 81 naise eest lapsed ära!

Maal elavatel naistel on rohkem lapsi

Vähemalt neli last sünnitanud naised elavad pigem maa- kui linnalistes asulates. Samas nooremates vanuserühmades ei ole see vahe niivõrd suur, näiteks 20–29-aastastest naistest, kes on sünnitanud vähemalt neli last, elab 118 linnalises asulas ja 128 maa-asulas; 30–39-aastastest naistest vastavalt 1295 ja 1535. Maakohtadesse on koondunud elama pigem vanemaealised palju lapsi sünnitanud naised.

Tähele tuleb siiski panna, et erinevused linna- ja maarahvastiku sündimuskäitumises ei ole tingitud pelgalt faktist, kus asub inimese elukoht, vaid pigem sellest, et linnadesse on koondunud elama nooremad inimesed, kellest suur osa pühendub õppimisele ja karjääri alustamisele. Maapiirkondade rahvastik on vanem ning seal elab palju lasterikkaid emasid, kes on sünnitamise lõpetanud. Niisiis on piirkondlikud elanikkonna vanusstruktuuri erinevused põhjuseks, mis tingib lasterikaste emade koondumise pigem maa-asulatesse, mitte linnadesse.

Vähemalt neli last sünnitanud naistest üle poole elab paarisuhtes

Kõigist emadest, kellel on vähemalt neli last, elab koos seadusliku abikaasaga 39%, vabaabielus on 14% ja partnerita elab 47%. Partnerita elavate inimeste hulka loetakse inimesed, kes pole kunagi seaduslikus abielus olnud, elavad abikaasast lahus, on lahutatud või lesed ja nende osatähtsus lasterikaste emade seas on kõrge peamiselt seetõttu, et vanemate palju lapsi sünnitanud naiste seas on palju leskesid.

Huvipakkuv on just nooremas vanuses lasterikaste emade perekonnaseisu uurimine, sest nende lapsed on eeldatavasti veel väiksed ning mitme lapse kasvatamist kergendaks oluliselt abikaasa või vabaabielupartneri toetus perekonnas.

Selgub, et kõige nooremate (20–29-aastaste) vähemalt nelja lapsega naisest on suurem osa (205 naist ehk 83%) kas vabaabielus või koos seadusliku abikaasaga. Nii 30–39-aastaste kui ka 40–49-aastaste lasterikaste emade seas on populaarseim kooselu seadusliku abikaasaga (52–53%), vabaabielus elavaid emasid oli vähem. Ent 30–39-aastaste vanuserühmas leidub ka suur hulk emasid, kes elavad partnerita — 19%. Selline tulemus on küllaltki murettekitav, sest üldistatult võikski siis väita, et iga viies 30–39-aastane vähemalt neli last sünnitanud naine kasvatab lapsi suure tõenäosusega üksi. Ka 40–49-aastaste lasterikaste emade seas on partnerita naiste osatähtsus kõrge — 27%. Trend näitab, et vähemalt neli last sünnitanud vanemate naiste hulgas suureneb partnerita elavate naiste osatähtsus, kuid see on tingitud peamiselt naiste ja meeste suurest keskmise eluea erinevusest Eestis — vanemad naised jäävad leseks.

Vähemalt neli last sünnitanud naistest iga viies on kõrgharidusega

Naise hariduse ja laste saamise vahel eksisteerivad samuti seosed, mis on omakorda mõjutatud naise vanusest. Loenduse tulemused näitavad, et noores eas (20–29-aastased) vähemalt neli last sünnitanud naistest 65%-l on põhi- või madalam haridus. Võib arvata, et kõrgema haridustaseme omandamise asemel on need naised eelistanud perekonna loomist varajases eas. Ent mida vanuserühm edasi, seda väiksemaks jääb kõige madalama haridustasemega sünnitanud naiste osatähtsus ja kerkib esile hoopis teistsugune tendents — lasterikkad naised on pigem kõrgema haridustasemega. Vähemalt neli last sünnitanud naistest 21% omab kõrgharidust.

Vähemalt neli last sünnitanud 40–49-aastaste seas on kõige rohkem just kõrgharidusega naisi (32%), järgnevad keskharidusjärgse kutseharidusega naised (31%). 50–59-aastaste seas on vastavad näitajad 27% ja 28%. Vanema põlvkonna naiste seas (60-aastased ja vanemad) on trend samasugune nagu noorte seas — vähemalt neli last sünnitanute seas on rohkem emasid, kellel on põhi- või madalam haridus.

Seega ei pea paika müüt, et lasterikkad naised on madala haridustasemega. Loenduse tulemused näitavad, et vähemalt neli last sünnitanud naiste seas (eriti 30–49-aastaste seas) on küllaltki palju kõrgharidusega naisi.

Vähemalt neli last sünnitanud tööealistest naistest iga teine käib laste kõrvalt tööl

Naiste tööhõives osalemist tasub kindlasti vaadata seotuna vanusega. Vanemad sünnitanud naised on juba peamiselt pensionärid ning kõige nooremas vanuserühmas sünnitanud naised on pigem majanduslikult mitteaktiivsed — kas lapsehoolduspuhkusel (33%) või kodused (32%). Vähemalt neli last sünnitanud 30–39-aastastest naistest neljandik on lapsehoolduspuhkusel, 16% kodused ja 45% käib tööl. 40–49-aastastest vähemalt neli last sünnitanud naistest töötab kaks kolmandikku.

Majandusliku aktiivsusega on kõigis vanuserühmades oluliselt seotud naise haridus — mida kõrgem on ema haridustase, seda suurema tõenäosusega käib ta laste kasvatamise kõrvalt tööl. Näiteks kõrgharidusega 30–39-aastastest vähemalt neli last sünnitanud emadest on hõivatuid 56%, samal ajal kui selle vanuserühma põhi- või madalama haridusega emadest käib tööl 37%. 40–49-aastaste kõrgharidusega vähemalt neli last sünnitanute seas on hõivatuid 77%, põhiharidusega emade seas aga napilt üle poole. Üldiselt võibki öelda, et rohkem kui pooled vähemalt nelja lapse emad suudavad kombineerida laste kasvatamise ning töötamise. Töötute emade osatähtsus püsib kõigis nimetatud vanuserühmades 8–9% piires, kusjuures kõrgharidusega lasterikaste emade hulgas on töötute naiste osatähtsus oluliselt madalam (näiteks 30–39-aastastest põhi- või madalama haridusega emadest on töötuid 11%, sama vanuserühma kõrgharidusega emadest aga vaid 6%).

Kokkuvõtteks saab öelda, et see väike osa Eesti naistest, kes on sünnitanud vähemalt neli last on väga tegusad — ligikaudu iga viies neist on kõrgharidusega ja pooled tööealistest käivad laste kõrvalt tööl.

Päikeseküllast emadepäeva!

Anu Tõnurist, Statistikaameti analüütik

Rahvaloenduse andmed võimaldavad teha statistikat vaid sünnitanud naiste kohta (mitte lapsendamise teel emaks saanud naiste kohta).

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s