Iga teine Eesti ettevõte soetab töötajale mobiili, sülearvuti või nutiseadme

Eurostati andmetel oli 2012. aastal oma töötajatele mobiilset internetiühendust võimaldavaid kaasaskantavaid seadmeid hankinud 48% Euroopa Liidu kümne ja enama hõivatuga ettevõtetest. Eestis oli vastav näitaja 50%.  

Eestis sõltub mobiilset internetiühendust võimaldavate seadmete (nt sülearvuti, tahvelarvuti, mobiil, nutitelefon) soetamine nii ettevõtte tegevusalast kui ka suurusest. Kõige sagedamini pidasid selliste seadmete soetamist oma töötajatele vajalikuks finants- ja kindlustustegevuse ning info ja side ettevõtted, ligikaudu kolmveerand nende tegevusalade vähemalt kümne töötajaga ettevõtetest. Kõige harvemini tervishoiu ja sotsiaalhoolekande ettevõtted — vähem kui viiendik neist ettevõtetest. Vähemalt 250 hõivatuga ettevõtetest oli mobiilse interneti kasutamist võimaldavad seadmed oma töötajatele hankinud neli viiendikku, 10–19 töötajaga ettevõtetest poole vähem ehk kaks viiendikku. 

Eesti ettevõtted hankisid töötajatele mobiilse interneti kasutamist võimaldavaid seadmeid peamiselt selleks, et võimaldada neile ligipääsu ettevõtte meilisüsteemile ja internetis olevale infole — üheksa ettevõtet kümnest pidas seda vajalikuks. Ettevõtte dokumentidele ligipääsemist pidasid enim vajalikuks hariduse ning info ja side ettevõtted — kolmveerandile neist oli see vajalik. 

Oma töötajatele mobiilse interneti kasutamiseks vajalikke seadmeid soetanud ettevõtete osatähtsuse poolest on Eesti Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas keskmisel tasemel. Kõige rohkem on oma töötajatele mobiilset internetiühendust võimaldavaid seadmeid soetanud Soome ettevõtted — 78% vähemalt kümne töötajaga ettevõtetest, kõige vähem Rumeenia ettevõtted — vaid 22% ettevõtetest. Sarnaselt Eestile on ka teiste EL liikmesriikide suuremate ettevõtete hulgas oma töötajatele mobiilse interneti kasutamise seadmeid soetanuid rohkem kui väiksemate hulgas. 

Eesti ettevõtted tõid mobiilse interneti laiemat kasutamist takistava põhjusena peamiselt välja vähest vajadust mobiilset internetti ärilistel eesmärkidel kasutada. EL ettevõtetest mainis mobiilse interneti kasutamist takistava põhjusena ära mõne muu põhjuse kui vähene vajadus mobiilse interneti kasutamiseks ärilistel eesmärkidel 30%, Eesti ettevõtete hulgast 17%.

Töötajatele mobiilse interneti kasutamist võimaldavaid seadmeid pakkunud ettevõtete osatähtsus Euroopa Liidu riikide ettevõtete seas, 2012

Töötajatele mobiilse interneti kasutamist võimaldavaid seadmeid pakkunud ettevõtete osatähtsus Euroopa Liidu riikide ettevõtete seas, 2012

Mobiilset internetiühendust võimaldavate seadmete hankimine läks arvesse juhul, kui ettevõte võttis enda kanda ka hilisemad mobiilse interneti kasutamise kulud. 

Põhjalikum ülevaade artiklis „Kes, kus ja miks internetti kasutab?“ Eesti Statistika Kvartalikiri 1/2013 (ilmus 28.03.2013).  

Mari Soiela, Statistikaameti juhtivstatistik

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s