Tunnitasu tõusis 2010. aastal vaid kõrgharidusega palgatöötajatel

2010. aastal tõusis brutotunnitasu võrreldes 2008. aastaga vaid kõrgharidusega palgatöötajatel ning langes ülejäänud haridustasemega palgatöötajatel. Kõige suurem kõrgeima ja madalaima brutotunnitasu erinevus oli juhtide hulgas.  

Brutotunnitasu tõusis enim doktorikraadiga palgatöötajatel (12,6%), järgnesid rakendusliku ja akadeemilise kõrgharidusega palgatöötajad (vastavalt 8,0%, 7,1%). Kõige enam langes brutotunnitasu põhihariduseta palgatöötajatel — 3,8%. 

Võrreldes 2010. aasta brutotunnitasusid 2005. aastaga, tõusis kõige enam rakendusliku kõrgharidusega palgatöötajate tunnitasu — 1,75 korda ning kõige vähem tõusis põhihariduseta palgatöötajate tunnitasu — 1,40 korda.

Palgatöötajaid oli 2008. aasta oktoobris 564 600. Pärast 2009. aasta kriisi tööturul muutus ka palgatöötajate arv ja struktuur. 2010. aasta oktoobris oli palgatöötajaid 484 000. Kõigi haridustasemetega palgatöötajate arv langes, välja arvatud doktorikraadiga palgatöötajate oma. Küllaltki suur palgatöötajate arvu muutus kõigutas ka brutotunnitasusid. 

2010. aastal võrreldes 2008. aastaga langes kõige enam põhiharidusega palgatöötajate osatähtsus (1,6 protsendipunkti) ning tõusis kõige enam akadeemilise kõrgharidusega palgatöötajate osatähtsus (1,7 protsendipunkti).

Palgatöötajad haridustaseme järgi, 2010 (aasta = 100)

2010. aasta uuringu ajal kehtis uus ametialade klassifikaator, mistõttu on ametialade brutotunnitasusid raske varasemate aastate uuringu tulemustega võrrelda. Küll on aga võimalik võrrelda tunnitasusid ja nende proportsioone ametialati ja ametiala pearühmiti. 

Brutotunnitasud ametiala pearühma järgi 

2010. aastal oli juhtide hulgas kõige kõrgem brutotunnitasu suurettevõtete tegevdirektoritel ja -juhatajatel (23,49 eurot) ja kõige madalam toitlustuse juhtidel (4,34 eurot).

Tippspetsialistidest oli kõige kõrgem tunnitasu kohtunikel (17,28 eurot) ja kõige madalam raamatukoguhoidjatel jms teabe tippspetsialistidel (3,87 eurot).

Tehnikute ja keskastme spetsialistidest oli kõige kõrgem brutotunnitasu laeva tekiohvitseridel ja lootsidel (13,81 eurot) ja kõige madalam religiooni valdkonna keskastme spetsialistidel (3,05 eurot).

Ametnike pearühmast oli kõige kõrgem tunnitasu reisikonsultantidel ja reisibüroo ametnikel (5,00 eurot) ja kõige madalam posti sorteerijatel ja kättetoimetajatel (2,88 eurot).

Teenindus- ja müügitöötajate pearühmast oli kõige kõrgem brutotunnitasu politseinikel (5,02 eurot) ja kõige madalam väikepoepidajatel (2,06 eurot).

Põllumajanduse, metsanduse, jahinduse ja kalanduse oskustöötajate pearühmast oli kõige kõrgem brutotunnitasu metsanduse jms oskustöötajatel (4,51 eurot) ja kõige madalam aednikel, puukooli töötajatel ja istikukasvatajatel (2,66 eurot).

Oskustöötajate ja käsitööliste pearühmast oli kõige kõrgem brutotunnitasu krohvijatel (6,56 eurot) ja kõige madalam rätsepatel, köösneritel ja kübarategijatel (2,35 eurot).

Seadme- ja masinaoperaatorite ja koostajate pearühmast oli kõige kõrgem tunnitasu kaevuritel ja karjääritöölistel, mäemasinate operaatoritel (8,92 eurot) ja kõige madalam pesumasinate operaatoritel (2,68 eurot).

Lihttöölistest oli kõige kõrgem brutotunnitasu teede, tammide jms ehitamise ja korrashoiu lihttöölistel (4,50 eurot) ja ja kõige madalam pühkijatel jms lihttöölistel (2,14 eurot). 

Kõige kõrgema ja kõige madalama brutotunnitasu suurim erinevus oli juhtide pearühmas, kus suurettevõtete tegevdirektorite ja -juhatajate tunnitasu oli 5,4 korda kõrgem kui toitlustuse juhtidel ning väikseim erinevus oli põllumajanduse, metsanduse, jahinduse ja kalanduse oskustöötajate pearühmas, kus metsanduse jms oskustöötajate tunnitasu oli 1,7 korda kõrgem kui aednikel, puukooli töötajatel ja istikukasvatajatel. 

2010. aastal oli palgatöötajate hulgas osalise tööajaga töötajaid 15,5%. Nende tööajanormid nädalas olid väga erinevad — 1 tunnist kuni 38 tunnini nädalas. Brutotunnitasude puhul on ka nemad palgatöötajate hulka arvestatud. Brutotunnitasude põhjal on võimalik hinnata ka brutokuutöötasu, korrutades brutotunnitasu 168-ga (normaaltundide arv 2010. aasta oktoobris), eraldi arvutus tuleb teha õpetajate puhul, kelle normaaltundide arv oli 2010. aasta oktoobris 147 tundi. 

Statistikaamet korraldab uuringut “Töötasu struktuur” 2005. aastast. Alates 2010. aastast korraldatakse uuringut iga nelja aasta järel. Uuringu andmestik kajastab oktoobrikuu töötasusid, palgatöötajate arvu ja struktuuri ametiala, tegevusala, vanuse, soo, lepingu liigi, täis- ja osalise tööaja ning hariduse järgi. Avaldatud keskmised brutotunnitasud ei sisalda ebaregulaarseid preemiad ja lisatasusid. 

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis. Ametialade klassifikaatorit vaata statistikaameti veebilehelt.

 Mare Kusma, Statistikaameti palgastatistika talituse juhataja

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s