Hindade ja palkade tõus – järeldused sõltuvad võrdlusperioodist

„Meie palkade kasv on olnud hindade kasvust kiirem“  seisis Postimehe võrguväljaande esimese uudisena 16.08.2012. Jah, selle järeldusega oleme paljude aastate vältel juba harjunud ning võrreldes täiskoormusega töötaja keskmise brutokuupalga kasvu ja tarbijahinnaindeksi (THI) keskmist kasvu pika aja jooksul, on see väide õige. Inimestele tundub paraku teisiti.

Asi on selles, et kui me just makromajandusanalüütikud ei ole, ei mõtle me kümne või kahekümne aasta keskmisele hinnatõusule ega võrdle seda sama perioodi palgatõusuga.  Oleme oma mõtetes lähiminevikus ning selle kohta käivaid andmeid on lihtsam mõista.

THI on laialt kasutatav tarbijahindade muutuse mõõdik.  Selles kasutatavat tarbimiskorvi struktuuri  püüab Statistikaamet igal aastal reaalse tarbimisstruktuuri järgi võimalikult hästi kohandada. Korvis on toidu ja mittealkohoolsete jookide osakaal 23,8%  ja eluasemekulude osakaal 17,2%.  Need kaks on leibkondade suurimad kuluartiklid ning väärivad eraldi tähelepanu ka palkadega võrreldes. Tuleb aga aru saada, et päris täpselt THI korvi järgi ei tarbi ükski inimene ega leibkond.

Vahepõikena olgu mainitud, et oktoobris avaldab Statistikaamet keskmisest palgast märksa detailsema palgastatistika, mis loob võimaluse analüüsida palju kõnekamaid näitajaid kui keskmine palk. Seniks vaatleme THI, toidu ja eluasemekulude muutusi ja võrdleme neid keskmise palga muutusega. Teeme seda kahe perioodi kohta.

Olgu meil neli matkajat: THI, Toit, Eluase ja Keskmine Palk. Esimene rada on 11 aastat pikk (II kvartal 2001 – II kvartal 2012). Et tempot mõista, olgu rada tähistatud skaalaga, mis algab 100-ga. Kohe esimesel aastal läheb Keskmine Palk ette (110) ja Eluase ei jää palju maha (109), Toit alustab aeglasemalt (105). Olgu järgmine vahefiniš 6 aasta pärast (vahetult enne majanduskriisi kuristikku). Keskmine Palk on kaugel ees (200), järgnevad Eluase (152) ja THI 124. Toidu hinnad kasvasid sel perioodil üsnagi üldise hinnatõusu tempos (6 aastaga 22%). Raja lõpus on Palk jõudnud tähiseni 244*, Eluase 215, Toit 160 ja THI 154. Võrdlus näitab, et valitud perioodil on keskmine palk kasvanud keskmiselt kiiremini kui tarbijahinnad üldiselt ning kiiremini ka toidu ja eluaseme hindadest.

Teeme uue ja üsna põhjendatud raja. 2007. aasta veebruaris olid esimesed alarmeerivad märgid USA kinnisvaralaenude turul ning sellest ajast alates on muutunud kogu maailmas ja meil nii mõndagi. Möödas on viis aastat. Rada algab II kvartalist 2007 ja lõpeb II kvartalis 2012, skaala algus on tähistatud jälle 100-ga. Pilt on mõtlemapanev ning seletab ehk, miks enamikul inimestel on praegu võimatu tajuda, et üldiselt kasvavad palgad kiiremini kui hinnad. Raja lõpus on kõige ees Eluase (142), järgneb Toit (132), THI (125) ja viimasena Palk (122). Niisiis on alates 2007. a keskpaigast suurima osakaaluga kuluartiklite hinnad kasvanud  selgelt kiirema tempoga kui keskmine palk. Seletused on lihtsad. Eluasemekulude järsk tõus on seotud energiahindade tõusuga. Möödunud kümnendi esimesel poolel ei olnud toidutoorainete turul maailmas nii suuri turbulentse kui teisel. Meenutame siin nisuhindade järsku tõusu, Hiina nõudlust piima järele jne. Mõlemal juhul impordime hinnatõusu sisse. Edasi on juba nii, et mõne kauba puhul kandub imporditud hinnatõus lõpptarbijale edasi üsna muutumatult (gaas), osa kaupade puhul (näiteks nisujahust sai) leevendub hinnatõusu mõju  sisemaises tootmisahelas.

Niisiis, selle teema juures sõltuvad järeldused perioodi valikust, mida omakorda tuleb teha aja- ja asjakohasuse põhimõtet järgides.

Kas me viie kriisiaasta kokkuvõttes eristume selle pildiga ülejäänud Euroopast? Toit ja mittealkohoolsed joogid  ei ole kallinenud vaid Iirimaal. Kasvud on riigiti erinevad.  Juunist 2007 kuni  juunini 2012 on viie aeglasema toiduhinnatõusuga Euroopa Liidu riigi kasv olnud 7,6% ja viie kiirema oma 33%. Need viis viimatimainitut on kõik viimase kahe laine ajal EL-iga liitunud ja nende seas ei ole Poolat ja Tšehhit, Eesti on toiduhinnatõusult kuuendal kohal.  Ometi on esimeses ja viimases  grupis toiduainete maailmaturušokkide mõju olemas. Statistika ei näita alati põhjusi, kuid kutsub küsimusi esitama.

Eluaseme kulude osas  oli samas ajavahemikus viie aeglasema  hinnatõusuga riigi keskmine hinnatõus 10,6 %,  viie kiirema oma 50,6%. Eestist kiirem hinnatõus oli vaid Leedus ja Lätis.

 * Keskmise palga muutus on hinnanguline, sest 2012. aasta II kvartali kohta pole andmeid veel avaldatud.

Priit Potisepp

Statistikaameti peadirektor

2 responses to “Hindade ja palkade tõus – järeldused sõltuvad võrdlusperioodist

  1. Asünkroonsed säutsud:

    „Teenime muidugi kes kuidas, aga meie sissetulekute kasv on olnud hindade kasvust kiirem“

    See oli möödunud nädalal RahandusMinistri poolt 16.VIII üks kõvemaid lauseid ja seda sekundeeris meie StatistikaJuhataja 18. VIII järgmise pealkirjaga

    „Hindade ja palkade tõus – järeldused sõltuvad võrdlusperioodist“

    Vist ei ole juhuslik SJ valis erinevalt RMist „sissetulekute“ asemel sekundeerimisel „palgad“. Asi on selles et meie statistikast otseselt ei leia „meie sissetulekuid“ paušaalselt ja kui keegi hakkaks isetegevuslikult seda kompileerima siis võib jõuda tulemuseni et RMi väide on järjekordselt reeglina eksitav.

    Seega võis SJi jaoks tunduda poliitkindlam aia asemel rääkida aia august sest statistika keskmised palgad on kindlasti soliidsemad tegelikest – need on esiteks täistöökohaga töötajate palgad – ning mis veelgi olulisem on see et „meie sissetulekud“ kahanevad koos tööjõu ja kapitali anomaalse pagemisega kodumaisest majandusest (tingitud sellest et teenime „kes kuidas“ ja sellest et kasumeid saab maksustamata väljamaadesse kantida) – see oleks poliitiliste tabuteemade riivamine mida soliidne SJ muidugi endale ei saa lubada (rääkimata sellest et vihjata et inflatsioon ei mõõda kaugeltki hindade kogutõusu – ning inflatsioon on väiksemate sissetulekuga rühmadele reaalselt palju kõrgem kui nendele kes kuidaski suuremaid sissetulekuid saavad) – ei saa lubada kah seda et võrdlused ei sõltu mitte ainult perioodist vaid kah tulurühmast.

  2. Olen Hr. Ülo Ennuste arvamusi huviga ja mõttega lugenud.
    Tänan selle reaktsiooni eest. Ausalt öeldes ma lugu kirjutades
    ei mõelnudki palga ja sissetuleku eristamisele. Kuivõrd
    „Postimehe“ võrguväljaande pealkiri oli palgakeskne ja meil
    andmebaasis palgaindeks olemas, siis nii hakkasingi erinevate
    perioodide palga- ja hinnaindeksite muutusi vaatama.
    Muidugimõista on sissetulekute analüüs võimalik alternatiivne
    vaade.
    Palgastatistikas, jah, opereeritakse meil ja ka mujal täistööajale
    taandatud näitajaga. Tasub meeles pidada, et meil on vähemalt 1/10
    mitte-täistööajaga töötajaid.

    Loodan, et Hr. Ennuste kirgliku andmetekasutajana ei näe kusagil
    SJ püüdeid poliitiliselt meeldiv olla. Seda seni olnud ei
    ole ning on olemas inimesi, kes seda ei mõista. Oleme neutraalsed ja
    püüame ikka riikliku statistika aluspõhimõtete järgi tegutseda.

    Priit Potisepp

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s