Maailma rahvaloenduste juht: loendustulemused on abiks ka võitluses kliimamuutuste ja vaesusega

Märtsis lõppenud rahva ja eluruumide loendusega on Eesti osa  ülemaailmsest suurettevõtmisest – 2010. aasta rahvaloenduste laines toimub üle maailma 228 loendust.

Paul Cheung

Paul Cheung – foto: ÜRO

Maailmas koordineerib rahvaloenduste korraldamist ÜRO, mis teeb loenduste tähtsaimaks meheks ÜRO statistikadivisioni direktori Paul Cheungi.

1. juuni seisuga oli rahvaloendustel hinnanguliselt loendatud 88% kogu Maa rahvastikust ehk üle 6 miljardi inimese.

– Hr Cheung, kuidas ÜRO hindab käesolevat loenduste vooru – kas globaalselt võib seda pidada õnnestumiseks?
Globaalsel tasandil on 2010. aasta loenduste voor kindlasti suur õnnestumine, kui arvestame osalevate riikide arvu. 1. juuniks 2012 oli loendus läbi viidud 184 riigis/piirkonnas 235st, mis katab 88% kogu Maa rahvastikust. Veel 44 loendust viiakse läbi 2014. aastaks. Seega, kui loendamata jääb vaid seitse riiki, suudame kõigi hinnangute kohaselt lugeda kokku ligi 99% maailma rahvastikust. Eelmisel korral ei osalenud 27 riiki, nii et edu on olnud märkimisväärne.

Võrreldes varasematega on loendused sel korral olnud oma metoodika poolest väga innovatiivsed – kõigis rahva ja eluruumide loenduse faasides on leitud võimalusi uute tehnoloogiate kasutamiseks. On leitud nii alternatiivseid meetodeid nagu registrite kasutamine või valimipõhine loendus, aga ka võetud kasutusele e-tehnoloogiad, mis suurendasid vastamise määra ja andmete kvaliteeti.

– Milleks meile laiemas plaanis loendusi vaja on?
Loendusega saadav statistika on asendamatu iga riigi jaoks, sest väga paljude jaoks on loendus ainus vahend, mille abil uurida kogu elanikkonna ja ka väiksemate kogukondade kohta teatud sotsiaalseid, demograafilisi ja majanduslikke näitajaid. Loendusandmed on seega asendamatu allikas, mille põhjal saab rahvastikust ja tema elutingimustest koostada nö numbrilise profiili.

Rahvusvahelisel tasandil aitab loenduste statistika meil hinnata maailma rahvaarvu, selle demograafilisi näitajaid, jaotumist eri maade vahel, elutingimusi ehk teisisõnu loendused annavad kogu planeeti mõjutavate nähtuste nagu kliimamuutuste, vaesuse, haiguspuhangute ja loodusõnnetuste vastaseks võitluseks kriitilise tähtsusega informatsiooni.

– Andmete kogumise meetodid on üle maailma väga erinevad. Milliste tehniliste väljakutsetega on tulnud tegeleda?
Väljakutse on kindlasti see, et kõik riigid on väga erineva tehnilise võimekusega. Näiteks pole mitmel pool piisavalt vajalike oskustega inimesi, kes oskaks uusi tehnoloogiaid kasutusele võtta ja seega on teadmiste edasi andmine teistele riikidele väga keeruline. Riigid on üldse väga erinevad – mis ühes riigis toimib, ei pruugi toimida teises. Globaalsel tasandil on ÜRO-le tõeliseks väljakutseks, millist nõu riikidele metoodika valikul anda.

– Kui usaldusväärseks võib loenduste metoodikat üldse pidada? Kas efektiivsem poleks kasutada registreid?
Igal meetodil on oma eelised ja oma puudused, mis kõik mõjutavad andmete kvaliteeti. Näiteks traditsioonilise loenduse puhul mõjutavad tulemuste kvaliteeti loendajate väljaõpe, vastajate kättesaadavus ja avalikkuse mure privaatsuse pärast. Registrite kasutamine aga eeldab, et registrid on pidevas kasutuses ja neid uuendatakse pidevalt. Arusaadavalt pole sugugi kõigil riikidel oma rahvastikust vajaliku funktsionaalsuse ja õige infoga registreid, kust loenduseks vajalikud andmed kätte saada. Sõltuvalt kohalikest oludest – administratiivne süsteem, statistiline võimekus, tehnoloogiline valmidus jne – peavad riikliku statistika tegijad leidma oma riigi jaoks sobiva lahenduse täpse rahvastiku ja eluruumide andmestiku saamiseks.

– Millisena te näete rahva ja eluruumide loenduste tulevikku. Inimestega on ju aina raskem ühendust saada.
Tõepoolest, inimestega ühenduse saamine on keerulisem, olgu siis privaatsuse küsimuse, vastajate tüdimuse või koguni keeldumise tõttu. Vahel pole nad mingil põhjusel lihtsalt kättesaadavad. Just neil põhjustel on riigid sellel loenduste perioodil teinud mitmeid uuendusi loenduse läbiviimises. Tuleb märkida, et alternatiivsete andmeallikate, eriti registrite kasutuselevõttu võime juba näha ka riikides, kus ei ole veel täielikku rahvastikuregistritki. Seega vaadates tulevikku, 2020. aasta loenduste perioodi poole, võib oletada, et aina enam riike leiab innovatiivseid viise andmete kogumiseks.

– Mida loenduse andmed siiani rände kohta on näidanud?
Loendustulemused on hetkel kindlasti kõige parem allikas üleilmsete migratsiooniandmete võrdlemiseks. Seda eriti sisserännanute osas, mida saab hõlpsasti teada sünniriigi või päritolumaa vastustest. Mitmed riigid on loendusse lisanud küsimusi ka väljarände ja selle põhjuste kohta. Seega, kui kõik tulemused on koos, siis annavad loenduse andmed suure panuse ülemaailmse inimrände kirjeldamiseks.

– Millal saame teada maailma täpse rahvaarvu?
Tegelikult on mitmeid põhjuseid, miks me päris täpset rahvaarvu ei saa teada isegi siis, kui viimane loendus on tehtud. Esiteks, loendustulemuste avaldamine võtab osadel riikidel märkimisväärselt kaua aega. Teised riigid avaldavad jällegi esialgsed tulemused kohe pärast loendust ning täpsustavad hiljem seda arvu, muutes nii maailma rahvaarvu täpsustamise tülikamaks.

Kõigele vaatamata, mida rohkem on meil loenduse tulemusi käes, seda täpsemalt oskame maailma rahvaarvu hinnata.

Intervjueeris: Karin Volmer, REL2011 kommunikatsioonispetsialist

Statistikat rahvaloenduste toimumise kohta leiab ÜRO statistikadivisioni veebilehelt

2 responses to “Maailma rahvaloenduste juht: loendustulemused on abiks ka võitluses kliimamuutuste ja vaesusega

  1. KUIDAS saab rahvaloendus mõjutada kllimamuutusi?

    • statistikaamet

      Tere!

      Intervjuus öeldi:

      “Rahvusvahelisel tasandil aitab loenduste statistika meil hinnata maailma rahvaarvu, selle demograafilisi näitajaid, jaotumist eri maade vahel, elutingimusi ehk teisisõnu loendused annavad kogu planeeti mõjutavate nähtuste nagu kliimamuutuste, vaesuse, haiguspuhangute ja loodusõnnetuste vastaseks võitluseks kriitilise tähtsusega informatsiooni.”

      ->Rahvaloendus annab vajalikku informatsiooni.

      Lugupidamisega,
      Kristo Mäe
      Statistikaamet

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s