SKP elaniku kohta varieerub Euroopa Liidus mitmekordselt

Eurostati andmetel erines Euroopa Liidu liikmesriikides 2010. aastal ostujõupariteedi põhine sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta kuni kuus korda ja tegelik individuaalne tarbimine üle kolme korra. Eesti vastavad näitajad jäävad alla 65% Euroopa Liidu keskmisest.

Kõrvaldades eri riikide hinnataseme erinevuse oli 2010. aastal suurim SKP elaniku kohta Luksemburgis. Luksemburgi näitaja ületas Euroopa Liidu keskmist ligi kolm korda ning liidu vaeseima riigi Bulgaaria näitajat ligi kuus korda. Bulgaarias oli SKP elaniku kohta vaid 44% Euroopa Liidu keskmisest. Luksemburgi suur erinevus teistest liikmesriikidest on osaliselt seletatav asjaoluga, et riigis töötab palju välisriikide elanikke, kes küll panustavad Luksemburgi SKPsse, kuid keda ei loendata riigi rahvastiku hulka.

Euroopa Liidu rikkamate seas on Hollandi ja Taani kõrval vaatamata tõsisele SKP vähenemisele endiselt ka Iirimaa, kuid siiski on Iirimaa puhul
aastatel 2008–2010 näha selget langustrendi. Tõsisemad majanduslangused üleelanud riikide seas võib täheldada suurenenud mahajäämust rikkaimatest. Eesti SKP elaniku kohta moodustab 64% Euroopa Liidu keskmisest.

Majapidamiste elustandardit kirjeldava tegeliku individuaalse tarbimisnäitaja (Actual Individual Consumption — AIC) järgi on erinevused riikide vahel väiksemad. Esimesel positsioonil asuva Luksemburgi tegelik individuaalne tarbimine oli 1,5 korda kõrgem Euroopa Liidu keskmisest ning üle kolme korra kõrgem Bulgaaria omast. Kriisis rohkem kannatanud riikide (Balti riigid, Iirimaa) elustandard on langenud järsemalt kui SKP elaniku kohta.  Kui 2008. aastal moodustas Eesti tegelik individuaalne tarbimine 64% Euroopa Liidu keskmisest, siis 2010. aastal 57%. Kõige paremini on kriisi aastatel läinud Poolal, kus on tugevalt kasvanud nii SKP elaniku kohta kui ka tegelik individuaalne tarbimine.

Hinnatase oli Euroopa Liidu liikmesriikides 2010. aastal kõrgeim Taanis, ületades liidu keskmist ligi 1,5 korda. Järgnesid Luksemburg ja Rootsi. Vaatamata Eesti tarbijahinnaindeksi kasvule on siinne hinnatase võrreldes Euroopa Liidu keskmisega püsinud kriisiaastatel suhteliselt stabiilsena. Aset on leidnud isegi kerge mahajäämuse suurenemine, mille tulemusel moodustas Eesti hinnatase 2010. aastal 68% Euroopa Liidu keskmisest.

Kui euroalas võib täheldada teatud hindade konvergentsi, siis kogu Euroopa Liidus ja mujal Euroopas sellist protsessi näha ei ole. Tagasihoidliku majanduskeskkonna  tingimustes on erinevused Euroopa Liidu riikide hinnatasemete vahel aastatel 2008–2010 pigem kasvanud, s.o rikkamates riikides on hinnad tõusnud rohkem kui vaesemates.

Põhjalikum ülevaade Eurostati väljaandes Statistics in Focus 64/2011 „GDP per capita varied by more than six to one across the EU in 2010“ (ilmus 13.12.2011). 

Robert Müürsepp, Statistikaameti juhtivstatistik

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s