Eesti turul domineerivad Hiina jalatsid

Statistikaameti andmetel on Eestis viimasel kümnendil jalatsitootmisega tegelenud ligikaudu 20 ettevõtet. Eesti jalatsiturg on väike ning peamiselt imporditakse Hiinas toodetud jalatseid.

Eestis on 1,34 miljonit elanikku ning lisaks sellele peatub aastas majutuskohtades ja eramajutuses ligi kaks miljonit välisturisti, kes jäävad Eestisse kauemaks kui üheks päevaks.

Eesti keskmine brutokuupalk on viimasel kolmel aastal olnud ligikaudu 800 eurot. Netopalk, ehk see raha, mis pärast maksude mahaarvamist kulutamiseks kätte jääb, moodustab brutokuupalgast 80–81%.

Riietuse ja jalatsite hind oli 2010. aastal ligi 14% kallim kui 2005. aastal ja ligi 3% kallim kui 2009. aastal. Siiski oli riietuse ja jalatsite hinnatõus väiksem kui ülejäänud kaupadel. 2010. aastal kallinesid kaubad kokku 2005. aastaga võrreldes 21% ja 2009. aastaga võrreldes ligi 4%.

Viimastel aastatel on riietus ja jalatsid olnud odavamad aasta alguses ja keskel (vastavalt jaanuar–veebruar ning juuli–august), kui kauplused pakuvad soodushinnaga kaupu, ning kallimad aasta lõpus (oktoober–detsember).

Leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas leibkond 2003. aastal rõivastele ja jalatsitele alla 10 euro leibkonnaliikme kohta kuus, 2007. aastal aga juba ligi 19 eurot. 2010. aastal langes leibkonnaliikme rõivastele ja jalatsitele kulutatud summa 12 eurole kuus. Seega on leibkonnad viimase majanduskriisi ajal riiete ja jalanõude ostmist edasi lükanud või soetanud neid odavamalt allahindlusi ja taaskasutuskauplusi kasutades.

Eestis toodab jalatseid ligi 20 ettevõtet

Viimasel kümnendil on Eestis aastas jalatsitootmisega tegelenud 18–24 ettevõtet. 2010. aastal oli 21 ettevõtet, kelle peategevusala oli jalatsitootmine. Jalatsite tootmine on Eestis viimasel kümnendil pidevalt vähenenud. Kui 2003. aastal toodeti üle kahe miljoni paari jalatseid, siis 2010. aastal üle miljoni paari. See teeb ühe elaniku kohta vähem kui paar jalatseid aastas.

2005.–2008. aastal imporditi Eestisse igal aastal kuus miljonit paari jalatseid ning eksporditi ligi kolm miljonit paari. 2010. aastal imporditi Eestisse 5,1 ja eksporditi Eestist 2,5 miljonit paari jalatseid.

Koguseliselt imporditakse Eestisse kõige rohkem jalatseid Hiinast. Kui 2005. aastal imporditi Hiinast kolmandik jalatsitest, siis 2010. aastal vähenes Hiina osatähtsus 18%-le. Samas päritoluriigi järgi oli Hiina osatähtsus impordis tunduvalt suurem ─ kaks kolmandikku. Jalatsite eksporditurgu juhtis 2010. aastal kolmandikuga Läti, millele järgnes 19%-ga Soome. Ekspordis on oluline roll ka re-ekspordil.

Võttes arvesse jalatsite toomist ja väliskaubandust jäi Eesti turule 2010. aastal 3,7 miljonit paari jalatseid ehk statistiliselt veidi alla kolme paari elaniku kohta.

Jalatsituru maht, 2005–2010

Jalatsituru maht, 2005–2010

Ligi pool jalatsitest müüakse rõivaste ja jalatsite spetsialiseeritud kauplustes ning kolmandik spetsialiseerimata ehk marketite ja kaubamajade tüüpi kauplustes. Eestis on ligikaudu 1000 spetsialiseerimata kauplust ning ligi 80 spetsialiseeritud jalatsite kauplust. Viimastel aastatel on arvukalt juurde loodud ettevõtteid, kelle tegevusala on jaemüük väljaspool kauplusi, kioskeid ja turge, sealhulgas posti ja internetimüük. Samas pole nende ettevõtete rõivaste ja jalatsite jaemüügi turuosa oluliselt suurenenud jäädes alla 10%. 

Rõivaste ja jalatsite müügi osatähtsus kaupluse liigi järgi, 2001-2010 (protsenti)

Rõivaste ja jalatsite müügi osatähtsus kaupluse liigi järgi, 2001-2010 (protsenti)

Jalatsikaupluste kaubanduslik marginaal ehk kaupluste juurdehindlus kaupadele oli aastatel 2005–2008 vahemikus 60–70%. Juurdehindlus hakkas vähenema pärast 2007. aastat. 2009. aastal oli jalatsikaupluste marginaal 53%. Esialgsetel andmetel suurenes jalatsikaupluste marginaal 2010. aastal mõne protsendi võrra, kuid jäi siiski alla 60%.

Jalatsite ja nahktoodete spetsialiseeritud jaemüügi kaupluste marginaal ja kaubavarude müügiaeg, 2005–2010

Jalatsite ja nahktoodete spetsialiseeritud jaemüügi kaupluste marginaal ja kaubavarude müügiaeg, 2005–2010

Jalatsivarude müügiaeg oli 2005.–2007. aastal 90–100 päeva. 2008. ja 2009. aastal suurenes majandussurutisest tingituna jalatsite müügiaeg, 2009. aastal müüdi jalatsivaru 160 päevaga. Esialgsetel andmetel vähenes 2010. aastal jalatsikaupluste varude müügiaeg 25 päeva võrra, varud müüdi 135 päevaga.

Epp Karus, Statistikaameti teenindusstatistika talituse juhataja

3 responses to “Eesti turul domineerivad Hiina jalatsid

  1. Kas oleks võimalik täpsemalt selgitada mida tähendab marginaal 60%?

    See ei ole ju ometi puhasmarginaal mille ettevõte kasumina endale saab vaid selle eest tuleb tasuda müügipinna üür, palgad jne? Kui nii, siis pole 60% juurdehindlust ju üldse hull. Just müügivõrk ongi kõige laiem ja kõige suuremate kuludega. Tootmises ei saagi olla suured marginaalid.

  2. Tere!

    Ettevõtete kaubanduslik marginaal arvutatakse — (kaupade jaemüük + kaupade hulgimüük) / ostetud ja edasimüüdud kaubad ja teenused * 100 – 100.

    Seega on kaubanduslik marginaal ehk juurdehindlus hinnalisa protsentides, mis näitab, kui suur osa ostuhinnast on lisatud ostuhinnale müügihinna saamiseks. Kaubandusettevõtted kasutavad marginaali kulude katteks.

    Ettevõtte kasumlikkust näitab ettevõtete kogukasum (-kahjum) (müügitulu miinus kulud (realiseeritud toodete kulud ja tegevuskulud)) ja kogutootlikkus müügitulu alusel (müügitulu / kulud kokku). Kui 2009. aasta lõpetasid jalatsikauplused kahjumiga, siis 2010. aastal jõuti taas kasumisse. Esialgsetel andmetel pöördus jalatsikaupluste kogukasumi osatähtsus müügitulus 2010. aastal taas positiivseks paari protsendi tasemele.

    Kogukasumi osatähtsus müügitulus, %
    Aasta Jalatsite ja nahktoodete jaemüük, %
    2005 8,38
    2006 13,54
    2007 11,92
    2008 4,97
    2009 -7,68

    Epp Karus, teenindusstatistika talituse juhataja

  3. Aitäh. Nagu arvasingi, siis 60% ei ole tegelikult nii hirmus number kui esmapilgul tundub. Ma arvan et 60% juurdehindlus tuleneb sellest et inimesi on Eestis vähe ja kaupluste kulud vajavad katmist. Kuna inimesi on vähe, siis käibele müügis minna ei saa. 100 miljonit paari jalatseid Eestis ära ei müü. Järelikult tuleb juurdehindlus suur teha ja tuimalt panna see summa juurde mida äri säilitamiseks on vaja ostjatelt koguda. Ükskõik siis kui väikeselt hulgalt ostjatelt.

    Eesti tarbija olukord tegelikult on kurb sest ega siin kohalikul turul väga suur valik polegi. Samas tean mitmeid inimesi kes Eestist enam riideid ega jalanõusid ei ostagi. Nemad käivad nt Stockholmis riideid ja jalatseid ostmas ja räägivad et tuleb odavam. Neile kes sellist võimalust ei kasuta muidugi ei saa see meeldiv olla kuna niigi väikesest ostjate ringist väljub sedaviisi veelgi ostjaid ja müüjad peavad veel rohkem kaupadele juurde panema. Aga kui Eesti kaup läheb liiga kalliks, siis saab ka internetist tellida. Jalanõude ostmine muidugi on keeruline.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s