Majanduskriisi haripunktis oli enamik töötajaid rahul nii töö kui ka töösuhte kindlusega

Statistikaameti tööelu-uuringu andmetel oli 2009. aastal 89% töötajatest oma tööga rahul. Töösuhte kindlusega oli rahul 81% töötajatest, mis on positiivne näitaja, kuna uuring tehti ajal, mil Eestis oli majanduskriis jõudnud haripunkti ja paljud inimesed kaotanud töö. Samas ei saa täheldamata jätta, et viiendik töötajaid kahtles oma töösuhte kindluses ja kartis töö kaotada.

Enamik töötajatest oli rahul tööülesannete (90%) ning töö- ja puhkeaja korraldusega (88%). 62% töötajatest oli rahul võimalusega rääkida kaasa töötingimusi ja töökorraldust puudutavates küsimustes, kuigi üle 60% ütles, et nad osalevad nende otsuste tegemises harva või mitte kunagi. 93% kõikidest töötajatest pidas oluliseks kindlustunnet, et nad saavad ühes ettevõttes või asutuses töötada pikka aega. Kõige vähem oldi rahul karjääri- ja arenguvõimalustega töökohal ning töö tasustamisega: 30% töötajaist ei olnud rahul oma töötasuga.

Töötajate rahuloluhinnangud, 2009

Töötajate rahuloluhinnangud, 2009

Tööga rahulolu mõjutavad mitmed tegurid. Rahvusvahelised uuringud on näidanud, et oluliselt tõstab töötaja rahulolu suurem autonoomia töö tegemisel. Töötajad, kes saavad oma tööd juhtida, näiteks määrata töö tempot või tööaega, on rahulolevamad kui need, kelle iseseisvus on piiratud. Tööelu-uuringus küsiti töötajatelt, mil määral nad saavad oma tööülesannete, töötegemise viisi, töö tempo, puhkepauside tegemise ning töö algus- ja lõpuaja üle otsustada. Üle poole töötajatest väidab, et neile on antud piisavalt iseseisvust otsustamaks, kuidas oma tööd planeerida. 64% töötajatest saab piisavalt valida töötegemise meetodit ja töö tempot, 57% saab valida tööülesandeid ning 60% määrata puhkepauside tegemise aega. Töö algus- ja lõpuaeg on üldjuhul tööandja poolt fikseeritud, mille üle 83% töötajatest ei saa üldse otsustada. Samas eelistabki enamik töötajaid töötada tööandja poolt ette määratud ajal.

Töötajate iseseisvus tööl, 2009

Töötajate iseseisvus tööl, 2009

Miks on oluline pöörata tähelepanu tööga rahulolule? Alates Lissaboni strateegia vastuvõtmisest on tööelu ja tööjõu kvaliteedi tõstmine sotsiaal- ja majanduspoliitika elluviimisel Euroopa Liidu üks prioriteete. Üleilmastumine nõuab ettevõtjatelt rahvusvahelises konkurentsis püsimist. Sellega seoses peegeldab tööelu kvaliteedi tõstmine soovi mitte ainult täita miinimumstandardeid, vaid tagada tööelu pidev areng. Tööelu kvaliteedi mõõtmisel tuleb aga arvestada nii objektiivsete teguritega, mis on seotud tööga (nt töötasu, töökeskkond) ja töötaja sobivusega (töötaja kvalifikatsioon) antud töökohale, kui ka subjektiivsete näitajatega, mis peegeldavad töötajate hinnanguid oma tööle.

Põhjalikum ülevaade artiklis „Tööelu kvaliteedi subjektiivne mõõde“ (ilmus 31.12.2010 Eesti Statistika Kvartalikirjas 4/10) .

Tööelu-uuringu korraldas Statistikaameti 2009. aastal esimest korda. Uuringu tellija oli Sotsiaalministeerium. Uuringu eesmärk oli saada ülevaade Eesti töökorralduse, tööalaste suhete, töötajate kaasamise, kollektiivsete töösuhete, töötervishoiu, tööohutuse olukorra ja suundumuste kohta. Neid teemasid käsitleti nii ettevõtte või asutuse kui ka töötaja seisukohast. Seega oli uuringul kaks sihtrühma. Ettevõtete uuringu sihtrühma moodustasid äriühingud (aktsiaseltsid, osaühingud), kolmanda sektori organisatsioonid (sihtasutused, mittetulundusühingud) ja avalik-õiguslikud asutused (riiklikud ning kohaliku omavalitsuse üksused). Töötajate uuringu sihtrühm koosnes ettevõtete ja asutuste töötajatest. Ettevõtete uuringu valim oli 1332 ja töötajate uuringu valim 4609.

Uuringutulemuste detailsem ülevaade on statistika andmebaasis > sotsiaalelu > tööelukvaliteet.

 Karolin Kõrreveski, Statistikaameti analüütik

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s