Vananev rahvastik paneb tööealised surve alla

Eurostati prognoosi kohaselt peab järgmise viiekümne aasta jooksul Eesti majandus arenema tingimustes, kus tööturule sisenejate arv on väiksem kui sealt lahkujate oma ning aastaks 2060 on 100 tööealise kohta ligi 80 ülalpeetavat.
Eesti rahvastiku vähenemisest ja vananemisest on räägitud üsna palju, samas, mida see sisuliselt tähendab, on suhteliselt halvasti teadvustatud. Ilmekas näide on arutelu pensioniea tõstmise üle. Pensioniea tõstmise vastaste üks argumente on, et statistika kohaselt elab Eesti elanik napilt pensionieani. Selle väite loogika on vigane, sest võrreldakse praegust oodatavat eluiga ja tuleviku pensioniiga. Tegelikult tuleks vaadelda mõlemaid näitajaid tulevikus.
Mõtlemiseks mõned arvud. Eurostati rahvastikuprognoosi kohaselt on 2060. aastal Eesti meeste oodatav eluiga sünnimomendil 80,8 aastat ehk ligi kaksteist aastat pikem kui praegu ning naistel 87,5 aastat ehk enam kui kaheksa aastat pikem praegusest.

Tööturult lahkujaid sisenejatest rohkem
Vaatame üht lihtsat suhtarvu. Jagame 5–14-aastaste inimeste arvu 55–64-aastaste inimeste arvuga. Sellist suhtarvu nimetatakse demograafiliseks tööturusurve indeksiks. Sisuliselt näitab see seda, kas eeloleva kümnendi jooksul tööturule potentsiaalselt sisenevate inimeste arv on suurem või väiksem kui tööturult potentsiaalselt lahkuvate inimeste arv. Kui näitaja on ühest suurem, on sisenejaid rohkem ja kui ühest väiksem, siis vähem. Prognoosi kohaselt ei ole järgmise viiekümne aasta jooksul ühtegi aastat, kus demograafilise tööturusurve indeksi väärtus oleks ühest suurem. Sisuliselt tähendab see seda, et üsna pikas perspektiivis peab Eesti majandus arenema tingimustes, kus tööturule potentsiaalselt sisenejate arv on väiksem kui sealt potentsiaalselt lahkujate arv. Küsimus on selles, kuidas sellise olukorraga arvestada ja toime tulla? Võib üsna kindlalt väita, et järgmise viiekümne aasta jooksul elab Eesti majandus üle mitmeid tõuse ja langusi, kuid kui rahvastikupoliitikas ei toimu revolutsioonilisi sündmusi, tuleb väheneva töötajate arvuga toimetuleku küsimusele pidevalt vastust otsida.

Demograafiline tööturusurve indeks Eestis, 2008–2061
Demograafiline tööturusurve indeks Eestis, 2008–2061*

Ülalpeetavate arv kasvab poolteist korda
Vaatame veel teist lihtsat suhtarvu. Jagame kuni 14-aastaste ning vähemalt 65-aastaste inimeste arvu tööealiste ehk 15–64-aastaste inimeste arvuga. Parema sisulise tõlgendamise huvides korrutame tulemuse veel sajaga. Saadud tulemust nimetatakse ülalpeetavate määraks. Sisuliselt näitab see seda, mitu mittetööeas inimest tuleb 100 tööealise inimese kohta ehk mitut inimest peab ülal pidama 100 tööealist inimest.
Aastal 2010 on Eestis iga 100 tööealise kohta umbes 50 mittetööeas ehk ülalpeetavat inimest. Prognoosi kohaselt on aastal 2060 neid üle 80. Toome mõttes sellise olukorra tänapäeva. Näiteks on perel ülal pidada üks 60-aastane vanainimene, kes vajab hooldekodu teenuseid. Hooldekodu koht maksab 7500 krooni kuus ja keskmine pension on 3500 krooni. Sisuliselt tähendab see perele ligi 4000 kroonist lisaväljaminekut kuus ning viiekümne aasta pärast on selliseid vanainimesi peres kaks. Kust see raha võtta?
Kui tööea piiri tõsta viie aasta võrra, jõuaks ülalpeetavate määr 50-ni alles aastal 2054, ehk sisuliselt tähendaks see seda, et eelpool toodud pere ei peaks hakkama lähiajal otsima täiendavat 4000 krooni.

Ülalpeetavate määr Eestis, 2008-2061 (aasta alguses)
Ülalpeetavate määr Eestis, 2008-2061 (aasta alguses)*

Mõtlemiseks veel kaks numbrit. 2010. aastal on Eestis ligi 50 000 inimest, kel aastaid 80 ja rohkem. 2060. aastal on neid Eurostati prognoosi kohaselt ligi 125 000.

Mihkel Servinski, Statistikaameti peaanalüütik

Põhjalikum ülevaade väljaandes „Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/10. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia“ (ilmus 30.06.2010).

* – allikas: Statistikaamet Eurostati andmetel

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s