Balti riikide kaubavahetuses domineerivad vahetarbekaubad

Balti riikide väliskaubanduses oli 2009. aastal suurim osatähtsus vahetarbekaupadel, mis näitab tööstuse orienteeritust allhangetele ning sõltuvust välismaistest tarnijatest.

Balti riikide väliskaubandus oli mullu suures languses. Eestis langes kaupade eksport 23% (Leedus 27% ja Lätis 19%) ja import 33% (Leedus ja Lätis 38%). Vahetarbekaupade osatähtsus kaubavoost oli Balti riikides 50–60%, tarbekaubad andsid 22–30% ja kapitalikaubad 9–12%.

Vahetarbekaupade suur osatähtsus riigi väliskaubanduses näitab, et töötleval tööstusel on majanduses oluline roll. Kui vahetarbekaupade osatähtsus on suur nii impordis kui ka ekspordis, siis võib järeldada, et ettevõtted on orienteerunud suures osas allhanke tegemisele ja eksporditakse pigem vahesaadusi kui valmistooteid. Samuti sõltub vahetarbekaupade puhul kohalik tootja rohkem välismaisest tarnijast ja tootmisahela järgmisest lülist, kes toote lõplikult valmis teeb. Majanduskriisi tingimustes võib see kergesti viia tootmise vähendamiseni või isegi lõpetamiseni ning ettevõtetel on väga keeruline neid protsesse ise kontrollida ja mõjutada.

Balti riikide eksport kaupade lõppkasutamise alusel, 2009

Balti riikide eksport kaupade lõppkasutamise alusel, 2009

Balti riikide import kaupade lõppkasutamise alusel, 2009

Balti riikide import kaupade lõppkasutamise alusel, 2009

Seda väidet kinnitab ka asjaolu, et 2009. aastal langes Balti riikides enim vahetarbekaupade eksport (Eestis 26%, Leedus koguni 32%). Kapitalikaupade ja tarbekaupade eksport vähenes vähem (Eestis vastavalt 20% ja 17%, Leedus 41% ja 7%).

Impordis langes enim just kapitalikaupade sissevedu — Eestis 46%, Leedus 56% ja Lätis 61%. See näitab, et Balti riikides on märgatavalt vähenenud import tootmisvahenditesse, seega ka investeeringud. Vahetarbekaupade sisseveo langus oli Eestis väikseim — „vaid” 32%, Lätisse vähenes see 41% ja Leetu 38%. Tarbekaupu imporditi Eestisse 22% vähem kui aasta varem (Lätti 29% ja Leetu 20%). Järelikult oli tarbekaupade impordi langus kõige väiksem. See on seletatav majanduskriisist ja tööpuudusest tuleneva sisetarbimise nõudluse vähenemisega. Samas pole Balti riikides nõudlus tarbekaupade järele langenud nii palju kui nõudlus kapitali- ja vahetarbekaupade järele.

Eesti kaubavahetuse ülevaate majanduse põhikategooriate järgi avaldas Statistikaamet tänavu veebruaris esimest korda. Tegemist on ÜRO-s 1971. aastal välja töötatud klassifikaatoriga, mille alusel jaotatakse kaubad gruppidesse vastavalt nende lõppkasutamisele. Majanduse põhikategooriate kaubakategooriaid on 19, need jagatakse omakorda rahvamajanduse arvepidamise süsteemis kolme suuremasse kaubaklassi: kapitalikaubad, vahetarbekaubad ja tarbekaubad. Kapitalikaupu kasutatakse teiste kaupade tootmiseks (nt masinad ja seadmed ning tööstuslikud transpordivahendid). Vahetarbekaubad on pooltooted, vahesaadused ja tööstuslik tooraine. Tarbekaubad on valmistooted ja lõpptarbimiseks mõeldud kaubad.

Riina Kerner, Statistikaameti analüütik

Põhjalikum ülevaade Eesti kaubavahetusest majanduse põhikategooriate järgi väljaandes „Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/10. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia“ (ilmub 31.03.2010).

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s