EV 100: edulugu surmade statistika kaudu

1922. aastal oli Eestis 1000 surmajuhtumi kohta alla aastaste laste surmasid 171. Aastal 2016 oli see näitaja 2. 1922. aastal oli Eestis iga 1000 surmajuhtumi kohta 93 vähemalt 80-aastase inimese surma. Aastal 2016 oli see näitaja 463. Surmad on teema, millest juubelite (sh 100. aastapäeva) puhul pole ehk kohane rääkida. Ometi jutustab surmade statistika 100-aastase Eesti suurest edust: võib-olla on tegu Eesti selle perioodi suurima edulooga.

Peatanud kord turist tänaval eestlase ja küsinud: „No kuidas teil siis ka läheb? Milline on suremus Eesti riigis?“ Eestlane süganud kukalt ja kostnud: „Eks ta ole ikka samasugune nagu teie riigis ja kõigis teistes riikides: 100%.“ Turist hakanud seletama: „Meil suremus küll 100% ei ole …“ Eestlane ei viitsinud rohkem kuulata ja küsinud: „Kas teil leidub siis inimesi, kes küll sünnivad, aga ära ei suregi?“ Turist vaadanud eestlasele rumala näoga otsa, teinud suu lahti … aga selle aja peale oli eestlane juba rahulikult minema kõndinud.

Eestlane armastab rääkida riigi edusammudest igal ajal, aga eriti vabariigi 100. aastapäeva eel. Põhjusi edusammudest rõõmu tunda on kindlasti palju, aga natuke üllatav on, et Eesti suurimaid edusamme saab mõõta suremusstatistika kaudu. Järgnevalt mõned näited EV 100 väljaandest surmade kohta. Et raamatus esitatu vastu huvi säiliks, siis tuuakse siin sama materjal teistsugusel kujul.

Joonisel on surmade jagunemine vanuserühma järgi 1000 surnu kohta. Näha on surmade vanusstruktuuri märgatav muutumine. 1922. aastal oli surmade vanusstruktuuris oluline koht kuni 1-aastaste laste surmadel, aga samuti oli surmade osatähtsus arvestatav kõikides vanuserühmades. 2016. aasta struktuuris on kuni aastaste laste surmade osatähtsus pea olematu ja vabariigi algusaastate struktuuriga võrreldes on märkimisväärselt väike surmade osatähtsus kõigis vaadeldavates vanuserühmades 50–59-aastasteni välja. Muidugi on ka ühe noore inimese surm liiga palju, aga …

Oluline on tähele panna, et vabariigi algusaastate surmade struktuuris on vähemalt 80-aastaste inimeste surmade osatähtsus väiksem kui vanuserühmas 50–59, 60–69 ja 70–79: vähemalt 80-aastaseid oli nii vähe, et selle rühma surmad olid suhteliselt harvemini esinev nähtus.

Esitatud joonise põhjal saab demograafide keeles öelda, et Eestis on märgatavalt vähenenud imikusurmade arv ja pikenenud inimeste eluiga. Viimast väidet tõestab joonis sellega, et üle 80-aastaste inimeste surmade osatähtsus kõigis surmades läheneb poolele, olles 1922. aastal alla 10%.

Kui minna demograafide terminoloogiast välja, siis räägib joonis Eesti edusammudest meditsiinis, sotsiaalhoolekandes, majanduses ja veel paljudes teistes valdkondades. Muidugi on Eestiga analoogsed protsessid toimunud kõikides arenenud riikides, kuid see ei vähenda sugugi Eestis toimunud positiivsete muutuste tähtsust.

Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud kogumikust leiab ka surma põhjuste kirjelduse. Eriti märkimisväärne on, et epideemiate ja nakkavate haiguste osatähtsus surma põhjustes on esikohalt kaugele taandunud. Sellel faktil on oluline seos surmade vanusstruktuuri muutusega, aga samuti kõneleb see Eesti riigi edusammudest eespool mainitud valdkondades.

Eesti edusammude märkamiseks ei pea surmastatistikas minema 100 aastat tagasi. Vaid mõne nädala eest teatati, et liikluses hukkunute arv oli 2017. aastal rekordiliselt väike, aga see teema ei leia Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud kogumikus käsitlemist.

Kokkuvõttes saab öelda, et kuigi peaaegu iga surm on suuremal või vähemal määral tragöödia, kõneleb Eesti surmade statistika Eesti Vabariigis toimunud ja toimuvatest positiivsetest muutustest.

Mihkel Servinski, Statistikaameti peaanalüütik

Statistikaameti kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks on statistiline album „Eesti Vabariik 100“, mis ilmub 2018. aasta veebruaris.

EV100: mets ja metsarahvas

Nii mõnigi leiab, et eestlased on metsarahvas. Statistika järgi on Eestis metsaga kaetud rohkem kui pool pindalast, seega võib eestlasi metsarahvaks pidada küll. Ometi ei tähenda see elukohaga seotud nähtust, vaid kirjeldab pigem hingeseisundit: tõeliselt metsas elab kaduvväike osa eestimaalasi. Rohkem elatakse linnades.

Peamisi metsaga seotud küsimusi on, kas Eestis raiutakse metsa liiga palju. Arvamusi on seinast seina. Siinkohal veidi statistikat, mis ilmub ka Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul välja antavas kogumikus metsa kohta.

  • 1927. aastal oli Eestis metsamaa pindala 945 883 hektarit ja see moodustas vabariigi üldpindalast 20,5%.
  • 2016. aastal oli metsamaa pindala Eestis 2,3 miljonit hektarit ja see moodustas vabariigi pindalast veidi rohkem kui poole ehk 51%.
  • 1927. aastal oli metsarikkaim piirkond Kirde-Eesti, kus asuvad Alutaguse metsad. Nii mõneski sealses vallas oli metsamaad üle 50% valla pindalast (Venevere 59%, Mustajõe 58%, Vaivara 52%).
  • 2016. aastal oli metsasus kõige suurem Surju vallas Pärnumaal ja Hiiu vallas Hiiumaal, kus metsamaa pindala moodustas 80% valla pindalast.
  • 1924. aasta metsasuse kaardilt on näha, et oli omavalitsusüksuseid, kus metsasus oli üle 40%.
  • 2016. aasta metsasuse kaart näitab, et pea 72%-l Eesti omavalitsusüksustest on metsasus üle 40%.

Eesti metsasus aastal 2016 on vabariigi algaastatega võrreldes tunduvalt suurem. Esmalt tekib kahtlus, et see on tulnud põllu- ja aiamaa ehk haritava maa vähenemise tõttu. Statistika seda ei kinnita, vaid näitab, et haritava maa pindala ja osatähtsus pole pea saja aasta jooksul eriti muutunud. Märkimisväärselt on vähenenud hoopis looduslike rohumaade osatähtsus. Kas see on hea või halb, seda ei oska öelda. Kindel on see, et kinnises süsteemis on millegi suurenemine võimalik ainult siis, kui midagi vastukaaluks väheneb.

Hingeseisundeid riiklik statistika veel ei mõõda. Kas eestimaalased olid vabariigi algusaastatel praegusest rohkem metsarahvas, seda on statistikul keeruline öelda. Lihtne on aga öelda, et 1922. aasta rahvaloenduse ajal olid eestimaalased maa- ja põllurahvas: 75,8% elas maal ja 59% tegeles põllumajandusega. Praegu elab kaks kolmandikku eestimaalasi linnalistes asulates ja põllumajanduse ning metsandusega tegeleb vähem kui 4% kõigist hõivatutest. Ei ole teada, kas see on metsarahvale hea või halb, aga põllupidamisega tegelevate inimeste vähenemine on ilmselgelt muutus, mille vastu ei saa. Võib-olla on aga lootust säilida metsainimesena, kui suudame hoida väärtusi, mis meid seni ausalt teeninud on.

Mihkel Servinski, Statistikaameti peaanalüütik

 

 

 

Statistikaameti kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks on statistiline album „Eesti Vabariik 100“, mis ilmub 2018. aasta veebruaris.

Statistikaameti pühadetervitus 2017

Enam kui pooled Eestisse jõudnud mänguasjad on Hiina päritolu

Statistikaameti andmetel imporditi Eestisse 2016. aastal 30,5 miljoni euro eest mänguasju, millest üle 60% oli Hiina päritolu. Mänguasjade sissevedu kasvas varasema aastaga võrreldes ligi 12%.

2016. aastal toodi mänguasjadest enim sisse mängukonstruktoreid ja kokkupandavaid mänguasju (sh legod), järgnesid muud mänguasjakomplektid ja videomängukonsoolid.

Aastas imporditakse ühe 0–18-aastase kohta Eestisse 118 euro eest mänguasju, summa on aasta-aastalt suurenenud, sest veel 2013. aastal oli näitaja 91,5 eurot lapse kohta.

Mänguasjade sisseveo kõrghooaeg algab aasta teisest poolest ning saavutab enamasti maksimumi oktoobris.

Enamasti Eesti ekspordib ka edasi Hiina päritolu mänguasju, ligi pool kogu mänguasjade ekspordi summast moodustas 2016. aastal Hiina päritolu mänguasjade re-eksport. Eesti päritolu mänguasju on rohkem hakatud eksportima alates 2015. aastast, kui Eesti päritolu mänguasjade eksport moodustas kogu mänguasjade ekspordist 7% ja 2016. aastal 5%, varem oli näitaja 1% piires.

Evelin Puura, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Detailsem ülevaade statistika andmebaasis. VK10_2: Kaupade eksport ja import kauba (KN) ja riigi järgi 2012–2017

 

Kasutatud kaubakoodid kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi:
9503 00 21         Inimesekujulised nukud, rõivastega või ilma
9503 00 29         Inimesekujuliste nukkude osad ja tarvikud, mujal nimetamata
9503 00 30         Elektrilised rongimudelid, k.a relsid, semaforid jm lisadetailid; vähendatud suurusega (“mõõtkavas”) mudelid, k.a relsid, semaforid jm lisadetailid
9503 00 35         Mängukonstruktorid ja kokkupandavad mänguasjad, plastist (v.a vähendatud suurusega (“mõõtkavas”) kokkupandavad mudelid)
9503 00 39         Mängukonstruktorid ja kokkupandavad mänguasjad (v.a plastist ning vähendatud suurusega (“mõõtkavas”) kokkupandavad mudelid)
9503 00 41         Topitud mänguasjad, mis kujutavad loomi või muid olendeid peale inimeste
9503 00 49         Mänguasjad, mis kujutavad loomi või muid olendeid peale inimeste (v.a topitud)
9503 00 55         Mängumuusikariistad, muusikalised mänguasjad
9503 00 61         Puidust mosaiikpildid
9503 00 69         Mosaiikpildid (v.a puidust)
9503 00 70         Mänguasjad komplektide või valikutena (v.a elektrilised rongimudelid koos lisadetailidega, vähendatud suurusega (“mõõtkavas”) kokkupandavad mudelid, mängukonstruktorid ja kokkupandavad mänguasjad ning mosaiikpildid)
9503 00 75         Motoriseeritud mänguasjad ning mudelid, plastist (v.a elektrilised rongimudelid, vähendatud suurusega (“mõõtkavas”) kokkupandavad mudelid ja mänguasjad, mis kujutavad loomi, inimesi või muid olendeid peale inimeste)
9503 00 79         Motoriseeritud mänguasjad ning mudelid (v.a plastist, elektrilised rongimudelid, vähendatud suurusega (“mõõtkavas”) kokkupandavad mudelid ja mänguasjad, mis kujutavad loomi, inimesi või muid olendeid peale inimeste)
9503 00 81         Mängurelvad
9503 00 85         Metallist valatud minimudelid
9503 00 95         Plastist mänguasjad, mujal nimetamata
9503 00 99         Mänguasjad, mujal nimetamata
9504 50 00         Videomängukonsoolid ja -masinad (v.a maksevahenditega käivituvad seadmed)

Gümnasistide koolitee pikkus

Statistikaamet analüüsis 10.–12. klassi õpilaste koolitee pikkust ning selgus, et kuigi gümnasistide koolitee keskmine pikkus on 15 km, jääb kolmandikule neist kool kuni 2 km kaugusele kodust. Gümnasistide koolitee mediaanpikkus on 4,3 km. 

71% gümnasistidest ei õppinud kodule kõige lähemal asuvas koolis. Kodule lähimas koolis ei käida eelkõige seetõttu, et gümnaasium valitakse lähtuvalt pakutavast õppesuunast ja õppekeelest ning ka sellest, et osa õpilasi vajab tervise tõttu erikooli. Laste ja noorte vähenev arv on viinud selleni, et igas omavalitsuses ei ole gümnaasiumi. Mittestatsionaarset õpet pakkuvad koolid ja täiskasvanute gümnaasiumid paiknevad veelgi hajusamalt. Täisealisi õppijaid on suhteliselt vähe, nende tõttu pikeneb keskmine koolitee 1 km võrra. Keskmine tegelik koolitee on 15 km pikk. Kui gümnasistid käiksid elukohale lähimas gümnaasiumis, oleks keskmine koolitee veidi alla 4 km.

Kõige pikem keskmine koolitee on erivajadustega noortel – Tallinna Heleni kooli (142 km) ja Tartu Emajõe kooli (128 km) gümnaasiumiõpilastel. Järgnevad spetsiifilise õppesuunaga koolid – Noarootsi Gümnaasium (119 km), Audentese spordigümnaasium (91 km), Nõo Reaalgümnaasium (75 km) ja Tallinna Muusikakeskkool (64 km). Et täiskasvanute gümnaasiume on vähe, on gümnaasiumiharidust omandavate täiskasvanute keskmine koolitee 23 km.

Väga pikki kooliteid ei läbi gümnasistid iga päev ja nende puhul on õpilasel sageli kaks elukohta – ajutine (nt kooli ühiselamu) ja püsielukoht (vanematekodu). Näiteks Noarootsi Gümnaasiumil ja Nõo Reaalgümnaasiumil on ühiselamu, mis ei ole õpilaste püsielukohaks. Osa väga pikki kooliteid võib tähendada ka viga registreeritud elukohaandmetes.

Kolm pikima keskmise kooliteega gümnaasiumi ja nende õpilaste kooliteed, 2016

Kõige lühem koolitee on Kallavere Keskkooli õpilastel – keskmiselt 1 km. Vaid paarisaja meetri võrra on keskmine koolitee pikem Narva Õigeusu Humanitaarkooli ja Narva Soldino Gümnaasiumi õpilastel ning veidi alla 2 km jääb see ka Narva Kesklinna Gümnaasiumi õpilastele.

2011. aasta rahvaloendusel kaardistatud gümnaasiumiõpilaste pendelrände suunad olid sarnased. Kui võrrelda 2016. aasta ja 2011. aasta andmeid, siis kõige märgatavamad muutused on seotud gümnaasiumite sulgemistega, mis toob kaasa piirkonna õpirändevoogude muutumise. Ilmekaks näiteks on Hiiumaal Käina gümnaasiumi sulgemine, mille tulemusel suundub Hiiumaa gümnasistide pendelränne 2016. aastal Kärdlasse. Aastal 2011 oli Käina gümnaasiumil selge tagamaa. Samas näiteks Järvakandi ja Turba gümnaasiumite sulgemine ei toonud kaasa märgatavaid muutusi õpirände voogudes, sest 2011. aastal ei olnud nendel koolidel silmapaistvat õpirände tagamaad.

Analüüs on tehtud Eurostati grandi „Improvement of the use of administrative sources (ESS.VIP ADMIN WP6 pilot)“ rahastusel ning põhineb Statistikaameti 2016. aastal läbiviidud registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGREL) esimese prooviloenduse andmetel. Õpilaste elukohaandmed pärinevad rahvastikuregistrist. Info õpilaste ja koolide kohta vastab 1. jaanuari 2016. aasta seisule Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS). Koolitee pikkuse arvutamisel on kasutatud ArcGIS NetworkAnalyst’i. Kaugus tegeliku ja lähima koolini on arvutatud teedevõrgu alusel. Teede andmed pärinevad Maa-amet Eesti Topograafilisest Andmekogust ETAK. Kauguse analüüsist jäid välja õpilased, kelle elukoht ei olnud hoone täpsusega teada.

Ülle Valgma, Statistikaameti geoinfo juhtivspetsialist

Noored eelistavad õppida tehnika, tootmise või ehituse valdkonna erialadel

Pidevalt arenevas maailmas saab haridus aina olulisemaks. Kui veel sadakond aastat tagasi piirdus paljude haridustee vaid lugemis- ja kirjutamisoskuse omandamisega, siis nüüd tuleb õppuritel teha kaalukaid erialavalikuid, mis mõjutavad edasist karjääri ja eluteed. Laste ja noorte kultuuriaasta puhul uuris Statistikaamet, missugustel erialadel noored tänapäeva Eestis õppida eelistavad ja kuidas nende valikud vanemate õppurite omadest erinevad.

2016/2017. õppeaastal oli Eestis 46 379 üliõpilast, kellest kuni 26-aastaseid oli 29 100 (63%). Kutseharidust omandas samal õppeaastal 25 025 õpilast, kelle hulgas kuni 26-aastaseid oli 17 487 (70%). Noorte ehk kuni 26-aastaste osatähtsus õppijate koguhulgas on kümne aastaga oluliselt vähenenud nii kõrg- kui ka kutsehariduses – 2006/2007. õppeaastal oli neid 70% kõigist üliõpilastest ja 87% kõigist kutseõppe õpilastest. Muutuse taga on mitu tegurit: ühelt poolt on oluliselt kasvanud elukestva õppe roll ning aina enam tullakse kutse- ja kõrgkooli ka pärast esmase haridustee lõpetamist, teiselt poolt on kümne aastaga märkimisväärselt vähenenud ka kutse- või kõrgkoolis käimiseks sobivas eas olevate noorte arv.

Ülikoolis on noortel aina populaarsem valik tehnika, tootmise ja ehitusega seotud erialad, mida õpib 19% kõigist kuni 26-aastastest üliõpilastest. Peale selle on ülikoolis populaarsed ka ärinduse, halduse ja õiguse valdkonda kuuluvad erialad, mida õpib 18% noortest tudengitest. Sellega erinevad nad märkimisväärselt vähemalt 27-aastastest üliõpilastest, kellest tehnika, tootmise ja ehituse valdkonna erialadel õpib vaid 13%, ärinduse, halduse ja õiguse valdkonnas aga tervelt 27%. Noortel on ülejäänud üliõpilastega võrreldes suurem huvi ka teeninduserialade vastu – kuni 26-aastastest tudengitest õpib neid 7%, vähemalt 27-aastastest aga vaid 4%. Noored ei huvitu eriti hariduse erialast, mida omandab vaid 5% kuni 26-aastastest üliõpilastest. Vanematest üliõpilastest seevastu õpib sel erialal 10%.

Veelgi rohkem erinevad noorte erialavalikud teiste õppurite omadest kutsehariduses. Nii nagu kõrghariduse puhul on ka kutsehariduses populaarseimad tehnika, tootmise ja ehitusega seotud erialad, mida õpib 43% kuni 26-aastastest kutsekooli õpilastest. Vähemalt 27-aastastest õpib neid erialasid kutsekoolis vaid 28%. Noortel on kutseõppes ka suur huvi teeninduserialade vastu – kuni 26‑aastastest kutseõppe õpilastest õpib neid 24%, vanematest 18%. Võrreldes vanemate õpilastega on kutseharidust omandavatel noortel kesisem huvi ärinduse, halduse ja õiguse vastu: noortest õppijatest on neil erialadel 10%, vanematest 19%. Eriti vähe on noori tervise ja heaolu valdkonna erialadel, mida kuni 26-aastastest õppuritest omandab 1%. Vanematest kutseõppes olijatest õpib neil erialadel aga 11%.

Seega erinevad noorte erialavalikud vanemate põlvkondade esindajate omadest märkimisväärselt. Põhjuseid võib olla mitu. Ühelt poolt mängib rolli vanemate õppurite elukogemus ja varasem hariduskäik, millele lisa otsides tehakse teistsugused valikud, kui esimest korda eriala valides. Teiselt poolt on noortel ka teised huvid, mis kujundavadki teistsuguse erialavaliku.

Analüüs tugineb Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetele.

Marti Lillemägi, Statistikaameti analüütik

 

 

Laste ja noorte kultuuriaasta raames avaldab Statistikaamet 2017. aasta jooksul iga kuu mõne laste ja noorte kohta käiva statistilise ülevaate ja statistikanoppe.

Eesti päritolu jõulupuud ehivad peamiselt Taani kodusid

Statistikaameti andmetel eksportis Eesti 2016. aastal ligi 115 500 jõulupuud, millest 99,7% oli kasvatatud Eestis. Ligi 60% Eestist eksporditud jõulupuudest jõudis Taani ja 25% Suurbritannia kodudesse.

Jõulupuude väljavedu kahenes 2016. aastal eelneva aastaga võrreldes 11%, mida enim mõjutas väljaveo vähenemine Saksamaale 85%. Eesti jõulupuid jõudis vähem ka Taani, Lätti, Poola, Soome ja Rootsi. Samas suurenes Eesti jõulupuude eksport Suurbritanniasse ning uuesti leidsid Eesti jõulupuud tee Venemaale ja Belgiasse.

Eestisse veeti 2016. aastal sisse 7900 jõulupuud, mis on sarnane varasema aasta kogusele. Ligi kolmveerand Eestisse imporditud jõulupuudest tuleb Taanist.

Jõulupuude kaubavahetus toimub aasta kahel viimasel kuul. Eestist eksporditakse aastas kümne elaniku kohta üks jõulupuu. Jõulupuude eksport toob sisse 1,5 eurot elaniku kohta.

Evelin Puura, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

 

Kombineeritud nomenklatuuris (KN) on jõulupuude kaubakood: 06042020. Detailsem ülevaade statistika andmebaasis. VK10_2: Kaupade eksport ja import kauba (KN) ja riigi järgi 2012–2017