Kas julgeksid kõndida Tõetammikus?

Eesti on demokraatlik riik. See on väheseid teemasid, kus Eesti ühiskond peaaegu üksmeelne on. Demokraatliku ühiskonna üks eeldus on see, et aus ja objektiivne info on ühiskonna liikmetele kättesaadav. Statistikaamet on loonud selleks Tõetamme. Kuid kas peaksime piirduma vaid ühe Tõetammega?

Mihkel Servinski, statistikaameti juhtivanalüütik

Illustratsioon: Uku Nurges

Eelmisel sügisel lõi statistikaamet Tõetamme, et kõigile oleks käepärast info, kuidas meie riigis seatud eesmärkide täitmisega lood on. Tõetamme istutamisel ütles president Kersti Kaljulaid: „Demokraatia toimimiseks on vaja informatsiooni ja tõeselt informeeritud rahvast. Kui inimestel napib informatsiooni olukorra mõistmiseks ja otsuste tegemiseks või on selleks vajalik teave maetud kuulujuttudesse ja muusse infomürasse, pole mingit lootust, et langetaksime demokraatlikus protsessis otsuseid, mis edendaksid ühiskonna võimalikult laiade rühmade huve.“

Istutame Tõetammesid juurde!

Tõetamm on hästi vastu võetud. Tõetamm annab ülevaate, kuidas kulgeb kestva arengu tagamiseks seatud eesmärkide täitmine ning kus maal ollakse „Eesti 2020“ strateegia ning vabariigi valitsuse tegevusprogrammi sihtidega.

Eestis on antud oluliselt rohkem lubadusi ja seatud tunduvalt rohkem eesmärke, kui praegune Tõetamm kajastab. Igal kohalikul omavalitsusel on arengukava või strateegia. Vahel lausa mitu. Eestis on maakondlikud arengustrateegiad, valdkondlikud arengustrateegiad jne.

Kõikidele riiklikes strateegiates püstitatud eesmärkidele poleks mõistlik luua olemasolevale Tõetammele lehekest, sest see muudaks orienteerumise puul raskeks ja tamm kaotaks oma ülevaatlikkuse. Tõetammesid on aga võimalik juurde istutada! Igal üleriigilisel strateegial võiks olla oma Tõetamm. Niisamuti igal maakonnal.

Maakonna Tõetamme üks haru võiks peegeldada seda, kuidas täidetakse maakonnas arengustrateegia eesmärke, teine haru võiks iseloomustada, kuidas panustab maakond riigi olulisemate eesmärkide täitmisse ning igal maakonna omavalitsusüksusel võiks olla haru oma arengukava täitmise kohta.

Eesti võrdluses Euroopaga

Ehk võiks istutada ka Tõetamme, mis näitab, kuidas areneb Eesti võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega? Sellelt Tõetammelt võiksime  koos paljude teiste näitajatega saada infot ka kahe olulise haridusvaldkonna mõõdiku kohta. Näiteks saada teada seda, et Eestis oli kolmanda taseme hariduse omandanud 30–34-aastaseid inimesi 2019. aastal suhteliselt rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Samuti võiksime tammelt välja lugeda selle, et 2019. aastal astus Eesti haridussüsteemist varakult välja suhteliselt rohkem inimesi kui Euroopa Liidus keskmiselt, kuid võrreldes eelnenud aastaga on see näitaja paranenud.

Tõetammesid juurde istutades saaksime Tõetammiku. Tõetammikus kõndides saaksime hoopis põhjalikuma ülevaate Eesti arengust, kui ainult üht Tõetamme vaadates. Lisaks näeksime, kuidas läheb seatud eesmärkide täitmine Eesti piirkondades. Kas julgeksime sellises Tõetammikus kõndida? Tõde ei pruugi ju alati meeldiv olla!

Esitatud küsimus on retooriline. Tõenäoliselt ei ole palju neid, kes julgeksid öelda, et nad Tõetammikus kõndida ei taha. Küsimus on selles, kas istutame Tõetammiku või mitte. See ei ole küsimus statistikaametile, sest meie ei tooda statistikat enda tarbeks. Statistikaamet on valmis Tõetammiku istutama, kui… Eesti ühiskond seda vajab.

Mis on Tõetamm?

Tõetamm on riigi oluliste näitajate digitaalne mõõdupuu, mis annab lihtsalt, ausalt ning erapooletult pildi sellest, kuidas riigil läheb.

135 mõõdetavat näitajat jagunevad ühiskonna heaolu ja tegevust käsitleva viieteistkümne haru vahel. Rohelised lehed näitavad, et eesmärk on täidetud või püsitakse selle poole liikumisel graafikus. Kollased lehed tähendavad vähest ja punased lehed märkimisväärset mahajäämust oodatavatest tulemustest.

Tõetamme on loonud statistikaamet koos riigikantseleiga, et muuta riigi eesmärgid rahvale arusaadavamaks, juhtimine läbipaistvamaks ja tulemuspõhisemaks.

Popimad nimed 2019 – Sebastian ja Mia

Eelmise aasta popimad nimed poistel olid Sebastian ja tüdrukutel Mia. Mõlemad nimed jõudsid nimede edetabelis esikohale esimest korda.

Kaja Sõstra, statistikaameti juhtivanalüütik, Märt Leesment, statistikaameti juhtivanalüütik

Aasta varem oli Mia olnud teisel kohal, Sebastian aga 6. kohal. Seitse aastat järjest esikohal trooninud Sofia jäi seekord populaarsuselt teiseks tüdrukunimeks. Samuti maandus teisele kohale 2018. aasta popim poisinimi Robin.

Kas võib olla, et värsketele vanematele on inspiratsiooni andnud Eestis laineid lööv motosport? Päris mitu selle nimega kuulsust nagu Sebastian Vettel, Sebastien Loeb, Sebastien Ogier teevad ralli- või vormeliradadel ilma.

Kui Sebastiani nime valiku motivaatorit on mõnevõrra raskem aimata, siis 2018. aasta lõpus valminud armas jõulufilm „Eia jõulud Tondikakul“ on kindlasti olnud põhjuseks, et aastal 2019 sündinud kaheksa pisitüdrukut said nimeks Eia. Varem oli selle nimega naisi Eestis vaid 13.

Üldse registreeriti eelmisel aastal Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 13 897 sündi, neist 7096 poissi ja 6801 tüdrukut. Tüdrukutele pandi 2662  ja poistele 2303 erinevat eesnime.

10 aasta hitt-nimed

Astumine uude aastakümnesse annab hea põhjuse vaadata tagasi ka eelmise kümnendi nimetrendidele. Kõige rohkem on kuni 10-aastaste hulgas Rasmuse, Oliveri ja Robini nimega poisse ning Sofia, Maria ja Mia nimega tüdrukuid.

Viimase kümne aasta jooksul on nimede edetabel päris palju muutunud. Selle aja jooksul on nii tüdrukutele kui ka poistele pandud 25 erinevat nime, mis on olnud vähemalt ühel aastal esikümnes. Ületamatu on olnud Sofia populaarsus, mis on kümnest aastast kaheksal aastal olnud esikohal ja ülejäänud kahel aastal teisel kohal. Poistest on Oliver püsinud kõigil aastatel esikümnes. Poiste vanemate selge eelistus on R-tähte sisaldavad nimed. Selliseid on 25-st nimest 18.

Staarid mõjutavad nimevalikut

Kõige rohkem on kümne aasta jooksul suurenenud Lenna, Saskia ja Aroni nimede populaarsus, mis olid kümnendi alguses edetabelis 60.–70. koha piirimail. Lenna nime menukusele annab hoogu arvatavasti lauljatar Lenna Kuurmaa. Saskia nime populaarsus suurenes hüppeliselt 2018. aastal. Just sel aastal saavutas Saskia Alusalu olümpiamängudel 4. koha ja sai sellega eestlastele rohkem tuntuks.

Mõned kümnendi alguses populaarsed nimed on aga praegu pildilt peaaegu kadunud – Lisandra, Kaspar ja Sander olid veel viis aastat tagasi väga menukad nimevalikud, kuid eelmisel aastal enam mitte. Võrreldes 2010. aastaga on tüdrukunimede esikümme 2019. aastal täielikult uuenenud, kui üks erand välja arvata. Poiste vanemad nii kiiresti uusi nimesid omaks ei võta. Neli nime oli esikümnes ka 2010. aastal.

Nimede populaarsuse muutusi kümne aasta jooksul saab võrrelda interaktiivsel joonisel.

Andmetest

Sündide andmed pärinevad siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonnast. Ülevaade eesnimedest on koostatud rahvastikuregistri seisuga 01.01.2020 registreeritud elanike andmete põhjal.

Põnevad nimedestatistikat leiad ka meie veebirakendusest https://www.stat.ee/public/apps/nimed/

Valentinipäeval selgesti „Jah!“

Aasta-aastalt valib järjest rohkem noorpaare Eestis endale abiellumise kuupäevaks 14. veebruari. Mõistagi mõjutab seda otsust paljuski nädalapäev, millele valentinipäev  langeb. Neljapäeval, reedel ja laupäeval on abiellujaid rohkem.

Alis Tammur, statistikaameti juhtivanalüütik

Eestis pole veebruar abiellumiskuuna kuigi populaarne. Kõigist abieludest kolmandik sõlmitakse juulis ja augustis ning novembrist aprillini igal kuu 5–6%  aasta abieludest.

Menukad kuud abiellumiseks

Kui kõik aasta jooksul sõlmitud abielud jagada päevade arvuga aastas, selgub, et keskmiselt sõlmitakse ühes päevas 17–18 abielu. Päeviti see muidugi erineb. Valentinipäeval on kõige rohkem abielusid sõlmitud 2014. aastal, kui reedele langenud kuupäeval sõlmiti 85 abielu. Aastal 2014 oli valentinipäev populaarsete pulmapäevade pingereas 7. kohal. Esimesel kuuel kohal olid juuli ja augusti nädalalõppudesse jäänud kuupäevad, kõige populaarsem oli 12. juuli (124 abielu). Aastal 2015, mil valentinipäev langes laupäevale, sõlmiti 74 abielu ja kuupäev oli 2015. aasta populaarsete pulmapäevade pingereas 19. kohal.

Abielud teistel veebruari päevadel

Valentinipäeva populaarsuse näitamiseks on mõistlik seda võrrelda teiste sarnaste päevadega. Kuna abiellumisel mängib tähtsat rolli ka nädalapäev, tasus 14. veebruaril sõlmitud abielude arvu võrrelda ka nädal aega varasemal päeval ehk 7. veebruari ja nädal aega hilisema päeva ehk 21. veebruaril sõlmitud abielude arvuga.

1990ndatel oli veebruaris populaarsem abielluda vabariigi aastapäeva eelsel nädalavahetusel, kuid 2000ndatel eelistatakse sobivale päevale langevat valentinipäeva ning aasta-aastalt see tendents järjest süveneb. Samas sõlmivad mõningad paarid abielu ka pühapäevale või esmaspäevale langeval valentinipäeval, mis võib näidata, et neile paaridele on päeva valik eriti tähtis, kuna üldiselt neil päevadel abielusid ei sõlmita.

Täna, aastal 2020 on valentinipäev taas reedel. Kui tihe on paaripanijate graafik seekord? Kas 2014. aasta valentinipäeval abiellujate rekord saab täna purustatud? Seda näitab peagi statistika.

Vaata meie rakendusest, kui vanalt Eestis inimesed peamiselt abielluvad https://www.stat.ee/public/apps/abielud/. Rakenduses olevad andmed kajastavad 2018. aasta andmeid.

Sadamates kaubamaht suurenes, raudteel vähenes

Eesti sadamatest veeti 2019. aastal läbi 1,7 miljonit tonni rohkem kaupu kui sellele eelnenud aastal. Raudtee kaubamaht aga vähenes ligi veerandi võrra.  

Birgitta Ojamaa, statistikaameti analüütik

Sadamates käideldud kaubamaht suurenes 2019. aastal 37,6 miljoni tonnini, mis oli eelnenud aasta võrreldes 4,7% enam. Raudtee kaubamaht vähenes aastaga ligi veerandi võrra. Raudteevedude kahanemise peamiseks põhjuseks oli riigisisese põlevkiviveo vähenemine.

Lastiti ja lossiti rohkem

Viimastel aastatel on kaubamahu käitlemine sadamates suurenenud. Laevade lastimine (kauba laevale laadimine sadamas) moodustas 2019. aastal sadamate kaubamahust ligi kaks kolmandikku ehk 25,3 miljonit tonni, kaupa lossiti (kauba laevalt maha laadimine sadamas) 12,2 miljonit tonni ulatuses. 2018. aastaga võrreldes lastiti sadamates 3,4% ja lossiti 7,7% rohkem kaupa.

Sadamate kaudu veetud põhikaubagrupid olid aastal 2019 ja 2018 suuresti samad. Põhiliselt veeti laevadega põllumajandus-, metsandus-, kaevandus-, keemia- ja rafineeritud kütusetooteid. Suurenes metallimaakide ja muude kaevandus- ja karjääritoodete, kemikaalide, keemiatoodete, keemiliste kiudude ning kummi- ja plasttoodete vedu. Aastal 2019 vähenes koksi ja rafineeritud naftatoodete vedu.

Võrreldes Läti ja Leeduga on Eesti sadamates kaubamaht väiksem. Aastal 2014 oli Eesti sadamates kaubamaht suurem kui Leedus, kuid 2018. aastal oli Leedu kaubamaht Eesti omast juba peaaegu poole suurem – 52,5 miljonit tonni. Läti sadamad on Balti riikidest suurima kauba käitlemise mahuga, 2014–2018 on Läti sadamate kaubaveod olnud vahemikus 60–70 miljoni tonni aastas.

Kaubaveo maht raudteel väheneb

Raudteeveod on Eestis aastaga järsult vähenenud. Kaubaveo maht raudteel vähenes 2019. aastal eelnenud aastaga võrreldes 23,3% ehk 21,3 miljoni tonnini.

Veoseid avalikul raudteel oli 2019. aastal 13,2 miljonit tonni, mis on eelmise aastaga võrreldes 2,6% vähem. Mitteavalikul raudteel on vähenenud veosed aastaga peaaegu poole võrra. Peamiseks veoseks mitteavalikul raudteel on põlevkivi. Veosed avalikul raudteel moodustasid eelmisel aastal kaubaveo mahust raudteel peaaegu kaks kolmandikku, varem on avalikul raudteel veetud sama palju või veidi vähem kaupa kui mitteavalikul raudteel.

Põhikaubagrupid raudteedel olid möödunud aasta kolme kvartali põhjal samad kui 2018. aastal: toornafta ja põlevkivi, koks ja rafineeritud naftatooted, kaevandustooted, keemiatooted ja mittemetallilised mineraaltooted. Kemikaalide, keemiatoodete, keemiliste kiudude ning kummi- ja plasttoodete vedu raudteel suurenes. Mittemetalliliste mineraaltoodete vedu vähenes poole võrra ja peaaegu sama palju vähenes kivisöe, pruunsöe, toornafta, maagaasi ning põlevkivi vedu. Veidi vähenes ka koksi ning rafineeritud naftatoodete vedu.

Eesti oli aastatel 2014–2018 raudteevedudes Balti riikidest kõige väiksema kaubamahuga. Aastal 2014 oli kaubamaht suurim Lätis (57 miljonit tonni), aastal 2016, olid Lätis-Leedus kaubamahud väga sarnased (mõlemal 48 miljon tonni). Aastal 2018 oli veoseid kõige rohkem Leedus (57 miljonit tonni) ning Läti jäi kaubamahult teiseks (49 miljonit tonni kaupa).

Narva rahva kasv ja kahanemine

Hiljaaegu avaldas ERR uudise, et Narva linnavõim muretseb aina kahaneva elanike arvu pärast. Viimase veerandsajandi jooksul on Narva kaotanud pea kolmandiku oma elanikest.   

Mihkel Servinski, statistikaameti juhtivanalüütik

Statistikaameti hiljuti ilmunud uuringust selgus narvalaste rahulolu või rahulolematus paljude Narva elu külgedega, millest leiavad kindlasti mõtlemisainet Narva linnavalitsejad. Hetkel aga pöörame pilgu sellele, kuidas Narva elanike arv aastakümnete jooksul on muutunud ja milline on tuleviku prognoos. Kuivõrd on linnavõimul põhjust muret tunda?  

Nagu paljudes Eesti piirkondades, on ka Narvas elanike arvu kahanemine tõepoolest üheks suureks probleemiks.

  • Nõukogude liidu aegne Narva linna elanike kiire kasv on taasiseseisvunud Eestis asendunud pideva langusega. Joonisel välja toodud kasv aastal 2012 on tekkinud eri allikate metoodikate erinevusest. Sisulist kasvu ei olnud.
  • Statistikaameti viimane rahvastikuprognoos Narva kohta oli pessimistlik, kuid tegelik elu on osutunud veelgi pessimistlikumaks.
  • Elussündide arv Narvas on viimased 12 aastat langenud.
  • Ajavahemikus 1989–2018 kaotas Narva negatiivse loomuliku iibe tõttu kõige rohkem elanikke aastal 1994. Aastatel 2017 ja 2018 vähenes Narva elanike arv negatiivse loomuliku iibe tõttu rohkem kui 400 inimese võrra. Sel sajandil pole elanike arv Narvas loomuliku iibe tagajärel veel niipalju kahanenud.
  • Loomulik iive on pikaajaliselt Narva elanike arvu muutust mõjutanud pigem vähem kui rändesaldo.
  • Kolm viimast aastat on loomuliku iibe osatähtsus Narva elanike arvu kahanemises suurenenud ja rändesaldo osa vähenenud.

Rahvaarvu muutumise kontekstis on kindlasti hea, et välisrände saldo oli 2018. aastal Narvas positiivne.

  • Viimase 20 aasta võrdluses on elanike arv Narvas vähenenud  kõikides viieaastastes vanusrühmades kuni 50 –54-aastasteni.
  • Statistikaameti prognoosi kohaselt elab Narvas aastal 2040 kõikides viieaastastes vanusrühmades (kuni 65–69-aastased) vähem rahvast kui aastal 2019. Erandiks on siiski vanusrühm 20–24-aastased, kus elanike arv on prognoosi kohaselt sisuliselt sama kui aastal 2019.
  • Aastal 2040 on Narvas vanusrühmades 75–79, 80–84 ja vähemalt 85-aastased elanikke rohkem, kui neid oli aastatel 2000 ja 2019.

Narva pole ainus linn Eestis, kus rahvaarv kahaneb. Peaaegu kõik Eesti kahaneva rahvaarvuga piirkonnad näevad selles probleemi ja otsivad sellele lahendusi. Head lahendust veel leitud ei ole.

Üldised strateegiad, kuidas piirkonna rahvaarvu kahanemist pidurdada või isegi kasvule pöörata on järgmised:

  • atraktiivsed töökohad piirkonnas,
  • noorte perede soov piirkonnas oma elu sisse seada.

Loe ka meie äsja ilmunud blogi selle kohta, millise hinnangu Narva linna elanikud oma linnale annavad https://blog.stat.ee/2020/02/04/kui-head-elu-elavad-narvalased/

Kui head elu elavad narvalased?

Narva linna elanikud on rahul, et elavad Narvas. Statistikaameti korraldatud küsitlusest selgus, mis muudab narvalased rahulolevaks, aga ka see, mis neid linnaelu juures häirib.

Mihkel Servinski, statistikaameti juhtivanalüütik,

Marika Kivilaid, statistikaameti analüütik

Statistikaameti korraldatud küsitlusest Narva vähemalt 15-aastaste elanike hulgas selgus, et väitega „Olen rahul, et elan Narvas“  nõustus täiesti ja oli pigem nõus 94% Narva elanikest. Vaid 0,3% elanikest ei nõustunud selle väitega üldse.

Oma eluga rahulolevaid narvalasi oli 88% ja oma naabruskonnaga oli rahul üle 90% narvalastest. Jah, kindlasti võiks oma eluga ja naabruskonnaga täiesti rahulolevaid inimesi rohkem olla. Eluga täiesti rahul on veidi üle neljandiku ja naabrusega täiesti rahul olevaid on kolmandik narvalastest. Väike rahulolematus ei pruugi olla üldse halb, vaid võib olla hoopis edasiviivaks jõuks.

Valukohad päevavalgele

Suur rahulolu Narvas elamisega ei näita aga seda, et Narvas probleeme ei oleks, kuid kindlasti on üldine rahulolu heaks eelduseks kitsaskohti lahendada. Millised on Narva peamised valupunktid, mis küsitluse tulemustest ilmnesid?

Turvalisus. Viimase 12 kuu jooksul ei ole 98% Narva elanikest sattunud rünnaku ega röövi ohvriks ja 93% elanikelt või nende leibkonnaliikmetest pole varastatud raha ega muud vara. Pealiskaudselt võib tunduda, et mis see kaks või seitse protsenti ka ära ei ole, aga kuritegevuse kohta on need siiski suured protsendid, mille tõttu tunneb Narva öistel tänavatel üksi ringi käies end turvaliselt alla poole linna elanikest.

Noored pered. Kolmveerand narvalastest leiab, et Narva on hea koht elamiseks, kuid vaid veidi üle poole neist on veendunud, et Narvas on hea elada noortel lastega peredel. Tulevikule mõeldes tekitab see hinnang väga muret.

Tööturg ja perspektiiv. Muret tekitavaks võib pidada ka narvalaste vähest rahulolu oma töise olukorraga. Alla poole elanikest on rahul või pigem rahul oma tööga ning arvab, et head töökohta on Narvas leida peaaegu võimatu. Vaid 1,7% narvalasi nõustus täiesti väitega, et Narvas on kerge leida head töökohta ja vaid 8,4% olid selle väitega pigem nõus.

Üksildus. Otseselt see teema küsimustes ei esinenud, aga kui ligi kümnendik linna elanikest leiab, et nad ei saa vajadusel mittemateriaalset abi sugulastelt, sõpradelt, naabritelt või tuttavatelt ja hinnanguliselt on selliseid inimesi linnas ligi neli ja pool tuhat, on tegu probleemiga.

Hinnangud linnavalitsusele

Mõtlemisainet pakuvad kindlasti narvalaste hinnangud linnavalitsusele. Vastused küsimustele, mis eeldavad otsesuhtlust  linnavalitsusega, näiteks rahulolu probleemide lahendamise kiirusega, pole eriti positiivsed. Hinnangud linnavalitsuse igapäevase töö tulemustele, näiteks linnakeskkonnale ja infrastruktuurile, on aga oluliselt positiivsemad.

Vastused linnavalitsuse tegevuse kohta annavad põhjust väita, et vahetud kokkupuuted linnavalitsuse tööga paljudel linnaelanikel puuduvad, sest neile küsimustele on jäetud tähelepanuväärselt palju vastamata.

Omaette teema on korruptsioon linnavalitsuses. Kui pool elanikkonnast on täiesti nõus või pigem nõus väitega, et linnavalitsuses esineb korruptsiooni, on mõtlemiseks ainet piisavalt, aga selle keerulise ja delikaatse teema kohta uuring rohkem ja detailsemaid järeldusi teha ei võimalda.

Elanike hinnang Narva linnale, 2018*

* Vastusevariandid: väga rahul, pigem rahul; täiesti nõus, pigem nõus; väga hea, hea; jah.

Narva linna elanike uuringuga korraldas statistikaamet samaaegselt uuringu ka Tartu linna elanike seas ja mõni aeg hiljem tegi Eurostat analoogse uuringu Tallinnas ja teistes Euroopa Liidu riikide pealinnades  ja mitmes Euroopa Liidu suuremas linnas.

Narva ja Tartu linna elanike küsitluse tulemustega saab põhjalikumalt tutvuda https://www.stat.ee/pp-analyysid-ja-ettekanded/?year=2019

Loe ka meie äsja ilmunud blogi selle kohta, kuidas on Narva elanike arv aastakümnete jooksul muutunud ja milline on tuleviku prognoos https://blog.stat.ee/2020/02/07/narva-rahva-kasv-ja-kahanemine/.

Ulmelised piimarekordid. Aga mida teevad hinnad?

Eesti lehmad annavad ulmelisi piimakoguseid ja tootjad võivad tippkvaliteediga piima üle uhkust tunda. Piima kokkuostuhind jääb meil aga sellest hoolimata teiste Euroopa Liidu riikide võrdluses madalaimate sekka.

Anton Kardakov, statistikaameti analüütik

Aastal 2019 oli Eesti piima kokkuostuhind 310,07 eurot ühe tonni eest, mis on protsendi võrra kõrgem kui eelmisel aastal.

Detsembris kujunes piima kokkuostuhinnaks 313,15 eurot tonni eest, mis oli küll viimase poolaasta kõrgeim hind, kuid ei jõudnud siiski aasta alguse tasemeni. Madalaimaks jäi piima kokkuostuhind augustis (300,56 eurot/tonn), kõrgeimaks veebruaris (320,32 eurot/tonn). Seega jätkus ka varasematele aastatele omane trend, et piima kokkuostuhind on kõrgem aasta alguses ja lõpus, languses aga suvekuudel.

Eesti piimal kõrge kvaliteet

Kogu toodetud piimast osteti kokku 93%. Piima kvaliteedi üle võivad Eesti tootjad uhkust tunda, sest kogu kokku ostetud piimast 80% moodustab eliitsordi piim. Eestis toodetud piima keskmine rasvasisaldus on 3,9%  ja valgusisaldus 3,4%.

Kõrgest kvaliteedist hoolimata jäi Eesti piima kokkuostuhind möödunud aasta novembris Euroopa Liidu riikide võrdluses tagantpoolt neljandale kohale kohe peale Lätit, Leedut ja Portugali, jälgides samas kindlalt Euroopa Liidu keskmist trendi. Euroopa Liidus oli keskmine piima kokkuostuhind 353,1 eurot ühe tonni eest.

Kuigi piimalehmade arv on kujunenud turuolukorra valguses järjepidevalt vähenenud, toodeti eelmisel aastal siiski 821 000 tonni piima, mis on viimase 27 aasta suurimaks näitajaks. Selle põhjuseks on aasta keskmise piimatoodangu suurenemine lehma kohta, mis saavutas ulmelise 9 633 kilogrammi. Neljas maakonnas (Tartu, Järva, Lääne-Viru ja Põlva) ületab see lausa 10 000 kilogrammi. Selle  näitaja poolest oleme Euroopas teisel kohal, püüdes Taanit kätte saada.

Kuhu liigub liha hind?

Eesti sealiha hind tõusis 2019. aastal võrreldes aasta varasema ajaga 10% ja veiselihal langes 6%.

Sealiha kokkuostuhind oli detsembris 1838,4 eurot ühe tonni eest, mis on 2019. aasta kõrgeim hind. Sealiha hind on kasvanud kogu aasta jooksul. Aasta keskmiseks sealiha hinnaks kujunes 1676,7 eurot tonni eest, mis on 10% kõrgem kui 2018. aastal. Seevastu veiseliha hind hoopis langes  – aasta peale kokku 6% ja keskmiseks jäi 2110,3 eurot tonni eest. Lamba- ja kitseliha ostetakse Eestis kokku väga vähe ja selle keskmine hind oli 2019. aastal 3052,9 eurot tonni eest ehk 14% rohkem kui aasta varem.